Filosoofia eksam (8)

J.G. Fichte -Saksa filosoof , kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre).
D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks.
Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija.
MRP- Molotov -Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping.
Filosoofia mõtteviisid:
1) kriitiline mõtlemine.
Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena.
Antropomorfne - inimesesarnane
Imagodei- jumala imidžiga inimesed ( Lenin )
2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest.
Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles . Toetus süllogistikale-järeldusõpetusele.
3) Üldistav mõtlemine
Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas.
Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas.
FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID:
Jagunevad kolmeks:

metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas.
Monism -ühe alge käsitlus
Dualism- kahe alge käsitlus
Pluralism- mitme lge käsitlus

epistemoloogiline- tunnetamise probleem
episteme - teadmine
gnoseoloogia - tunnetuseõpetus
TUNNETAMISE VÕIMALUSED

meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine
Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom. Meeleline tunnetamine võib olla moonutatud.

kogemuslik tunnetamine
empeiria- kogemus
tabula rasa -puhas leht

mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine
Rene Descartes - Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas.

Irratsionaalne tunnetamine- mitte mõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel .

Schopenhauer- saksa filosoof. Tema arvates on tunnetamine aluseks tahe . Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat meest.

religioosne tunnetamine- rajaneb ilmutusel.
Ilmutus-inimesele avatakse midagi seni nähtamatut, mida me ise ei ole võimelised nägema (sündmus, unenägu).
Religiooni parameetrid:

religioosne tunne

mõistus

tahe
Uku Masing - tema ütles et Religioon - see on inimese suhe lõputuga.

teaduslik tunnetamine e positiivne tunnetamine.
Positilism- tunnetuse aluseks peetakse teaduslikke teadmisi.
Auguste Comte - positivismi looja, ja ka sotsioloogia isa.
Teadus on tõestatud teadmine (Alan Challers).

väärtustamine- aksioloogiline tasand
Albert Camus- müüt sysiphosest. Tema väärtustas suisiidi.
POLIITILINE FILOSOOFIA
Idamaades - menamentne mõtlemine (sissepoole mõtlemine)
Läänemaades- transententne mõtlemine (väljapoole mõtlemine)
Läänekultuuris on aeg ühesuunaline. Ida kultuuris aeg tsükliline.
ÕPETUSED
India õpetused jagunevad kaheks:

aneetlikud õpetused

mitteaneetlikud õpetused
Kast e varna ( preestrid , sõdalased, kaupmehed )
Ametlikke õpetusi oli 6:

• mimansa- meeleline tunnetamine
  
• sankija- kaks alget: aineline ja vaimne
  
• njaja- kannatustest vabanemine
  
• jooga- rõhutab kaastunnet
  
• vedanta - vedade lõpp
  
• vaišešika- asjad erinevad üksteisest
  

HINDUISM -sünkretismiline religioon- erinevad suunad ja pooled ühinevad.
Mitteametlikud õpetused:
BUDISM -ei toetu pühadele kirjutustele. Budismis puuduvad jumalad, see on inimese usk. Inimeseks on BUDHHA. Tema otsis vastust küsimusele „Miks inimesed kannatavad?“.
Budism jaguneb:

hinajaana vool (lõunapoolne budism)

mahajaana vool (põhjapoolne budism)
Kõige kuulsam budist Eestis Kare Tõnisson. Sõdis I Maailmasõja Tsaariarmees. Sai sõjas kannatada mürgigaasi läbi.
Budismist on kirjutanud raamatu Uku Masing.
Lennart Mäll- Eesti Akadeemilise Orientalistika seltsi eestvedaja . Oli seotud Dalai Laama visiitide korraldamisega Eestisse.
Peeter Vähi- tema initsiatiivil loodi Eesti Budistlik Liit Tallinnas.
Vello Väärtnõu- ehitas valmis budistliku templi Läänemaale.
DŽAINISM
Usundi märksõnad:

• tattva- maailm koosneb nendest, need on džainistlikud alged . Tegemist on pluralistliku õpetusega.
  
• Amimsa- mitte vägivaldsus. Elusolenditele ei tohi viga teha.
  

Džainismist olid mõjutatud ka India riigi rajaja M. Gandhr. Tema õpetus on gandism- vägivaldsus on ülim seadus.
Gandismist on mõjutatud ka Ameerika mustanahaliste liider M. Luther King. Tema propageeris mustanahaliste õiguste eest võitlust. Talle kuulus lause „ I have a dream “.
Lev Tolstoi - tema nimest pärineb tolstoilus . Propageeris kurjale headusega vastamist, hea peab võitma kurja.
HIINA
Hiinast on pärit kompass, püssirohi.
Hiinas jagunevad õpetuseks kaheks: 1) ametlikud 2) mitteametlikud
AMETLIK ÕPETUS
Konfutsianism - Kong Fuzi . Kõik on ette määratud, inimesest midagi ei sõltu. On ette määratud, kes peab valitsema.
Konfutsiuse eetika/moraali põhimõte: ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.
Õilis inimene- omaks võtnud Konfutsiuse õpetuse, püüdleb hariduse ja kultuuri poole, areneb.
Inimene on loomupoolest hea, sest tal on 4 sünniga kaasa antud voorust: kaastunne , tagasihoidlikkus, piinlikkustunne, oskus tõde valest eristada.
Unzi – inimene on loomupoolest kuri, aga teda on võimalik kasvatada ja ta muutub heaks.
MAOMISM-Mao Zeding – Karl Marxi õpetus, mis on kohandatud Hiina oludele e. marksism.
Zedong - peale Zedongi surma tuli Deng Xiapirg- tema ajal lõpevad repressioonid .
Deng- pole tähtis, mis värvi on kass , tähtis et ta hiiri püüab.
MITTEAMETLIK ÕPETUS
TAOISM
„tao“ e loomulik kulg/tee. Rajaja on tao-zi. Taozi õpetuses oli kõige olulisem loomulikkus.
Taoistlik sümbol peegeldab kahte alget: yin-passiivne alge (naine, maa), yang- aktiivne alge (mees, taevas).
Zhuangzi- pole halba ilma heata.
MOTISM - tulnud Mozi’st.
KOOLKONNAD
1. MILEETOSE KK
-Thales
- Anaximandros
-Anaximenes
- Herakleitos
Thales- Euroopa vanim filosoof. Ta huvitus algest. Selleks oli vesi-see on kõikjal.
Anaximandros- tema tõi välja algaine omaduse ja nimetas seda apeironiks- lõputu. Temale kuulub I filosoofiline teos „Loodusest“.
Anaximenes- uskus ka, et üks alge on, aga selleks on õhk, ja see oli apeiron -lõputu.
Herakleitos- mitu hüüdnime: Tume ja nutja. Algeks pakub tuld.
Panta Rei- kõik liigub. Kunagi ei saa astuda ühte ja samasse jõkke, kuna kõik liigub. Esindab ka relativismi-kõik on suhteline.
Logos - mssilms juhib logos e. maailma valitseb harrastatus.
2. ELEA KK
Rajaja oli Zenophanes. Esindab panteismi. Jumal on kõikjal looduses. Leidub, et inimene on tulnud mullast ja veest.
Parmenides- koolkonna liider. Tema võttis esimesena kasutusele mõiste „olemine“ ja ta arutles selle üle järgmiselt. „Kõik mis on, see on olemus“. „Mida ei ole, seda ei ole olemas“.
Zenon Eleast- võtab kasutusele filosoofilise dialoogi vormi.
3. PYTHAGORASE KK on esimene filosoofiline kool.
Pythagoras - oli koolkonna rajaja. Tema peab algeks kvantiteeti- iga asi on möödetav. Tõstab esile arvud ja arvud on harmoonilises seoses. Tema leiab, et ka riigis peab olema harmoonia . Usub hingede rändamisse. Võtab esimesena kasutusele sõna Kosmos . Uskus, et inimesi on võimalik ravida muusikaga.
FILOSOOFILINE PLURALISM
1. Empedokles - võtab kokku monistliku õpetuse alge. Koosneb tulest, veest ja õhust. Kirjeldab inimese kujunemist. Kõigepealt tekib flora e taimestik , siis fauna e loomad ja siis inimene. Tema jaoks on maailm igavene ja hävimatu.
Hippokrates- inimese keha koosneb verest, limast ja 2 erinevast sapist. (tume ja hele)
2. Anaxagoras- viib pluralismi uuele tasandile. Tema arvates on alge seeme. Tema esindab kosmopolitismi - ei määratleta konkreetse maaga, vaid kosmosega. Ütleb, „seal kus on taevas peakohal, on mu kodumaa.“
3. Pluralismi tipuks on AATOMIÕPETUS-maailm atomism , koosneb aatomitest.
Atomos- jagamatu
Maailm koosneb jagamatutest osakestest .
Atomismi rajaja Leokippos. Tema õpilane oli Demokritos .
Demokritos leiab, et igal asjal on põhjus. Iga asi on põhjustatud e determineeritud.
Oma vaadetelt oli demokraat . Leiab, et parem on olla kasvõi vaene demokraat ühiskonnas, kui olla rikas ebademokraatlikus.
„See kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda ka ennast“.
M.T.Cicero- filosoof. Tunetus õpetuses oli skeptik . Oli kahtleja ja stoik. Tuntud teos „De Oratore“. See oli kõnemehest.
Neoplatonism-esindaja Plotinos. Rääkis, et on 2 maailma: ideede maailm ja meeleline maailm.
KESKAEG
Platonism - hinge surematus
Nietsze- saksa 11. sajandi lõpu mõtleja. „Kristlus- see on pööbli platonism“. Pööbel- alamrahvas
Stoitsism-surmaks valmis olemine
Keskaja filosoofia seotus religiooniga:
1) teotsentrism- jumala kesksus
2 )kreatsionism-jumal on kõige looja, lõi ei millestki ja loomingu tipuks on inimene.
3) providentsialism- jumal näeb kõike ette, valitseb maailma ja inimesi.
4) revelatsionism- tõde tuleb jumaliku ilmutuse kaudu.
Justinus- tema ütles, et ristiusk ongi täiuslik filosoofia.
Clemens - ütles, et tõeline filosoofia on kristlik religioon.
W. Occam - kaksik tõe käsitlus. 1) On olemas teoloogiline tõde, seotud üleloomulikuna. Tõe objekt jumal. Tugineb ilmutusel. 2) filosoofiline tõde. Tegeleb loomulike asjadega. Objektiks on olemine. Tugineb mõistusele.
Jumala 2 raamatut: „Loodus“-teaduse tõed. „Piibel“- moraali tõed.
Augustinus- tema toes „Pihtimused“. Räägib tema pidudest.
Pierre Abelard- Teos „Minu viletsuse elu“. Räägib, kuidas elas lõbusat elu, naised jne.
KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID
1) usu ja mõistuse vahekord
Tertullianus- inimmõistus on piiratud ja seetõttu jäävad tõed arusaamatuks. Tuleb lihtsalt uskuda, ka siis, kui asi tundub absurdsena.
Cantebury Anselm- tem rõhutab, et usk valgustab mõistust ja seetõttu siis mõistetakse jumalikke tõdesid. Pierre Abelard- ütles „mõistan selleks, et uskuda“.
2) jumala tõestamise probleem
Anselm- „Jumal on absoluutne olemine“. Jumal on ülim.
3) vaidlus üldmõistete üle- universaalide tuli
a) realism (keskaja algul)
b) nominalism (keskaja lõpul)
Müstitsism- kui tunnetatakse jumalat juba meeleliselt.
Bernard Clairvauxst- ristisõdade ideoloog .
Tuntum müstik.
RENESSANSS- taassünd
Dante
Eelrenessanss - seostatakse Karl Suurega. Karolingide renessanss. Karl Suur oli kirjaoskamatu. Oli antiikkultuuri suur austaja.
Renessanssile on iseloomulik: tõuseb antiikfilosoofia vastu huvi. Uuritakse käsikirju. Hakatakse usaldama oma mõistust.
Kaasneb humanism - inimkeskne filosoofia. Inimene on suurem väärtus. Tuntuim humanist Erasmus Rotterdamist. Teda nimetati humanistide kuningaks. Oli vaimulil.
Kirjutas „ Narruse kiitus“.
UUSAEG
Seda mõjutas teaduse revolutsioon .
Galileo Galilei- päike on universumi keskpunkt.
Newton - filosoof. Oli füüsik, matemaatik .
Uusaja õpetused:
1)empirism- kogemus. Tunnetuse aluseks on kogemus.
J. Locke - inimene on sündides puhas leht. Empirismi rajaja.
F.Bacon- empirismi esindaja. Oli inglise ülemkoja spiiker . Temal oli 4 iidolit: sooiidol, koopaiidol, turuiidol, teatri-iidol.
T. Hobbes - materialistlik empirist . Maailmas toimub kõik füüsika seaduste järgi. Ühiskondliku lepingu rajaja.
2)ratsionalism- tunnetamise aluseks on mõistus.
R.Descartes- ratsionalismi rajaja. Temal olid kindlad põhimõtted. Kuulus lause: Cogito ergo sum!-Mõtlen, järelikult olen olemas!
B. Spinoza - juudi soost filosoof, kes eemaldus judaismist. Võttis nime Benediktus. Rõjutab puhast mõistust. Causa sui!-iseenda põhjuseks olema.
G.W.Leibniz- Saksa Arostoteles. Leidur .
2 tüüpi tõdesid:
-paratamatud tõed
Juhuslikud tõed
Preformism- eelformeerumine.
VALGUSTUSFILOSOOFIA
J.Kant- temalt tuli sõna valgustus .
Voltaire- e „ naerev filosoof“. Leidis, et usk on vajalik, eeskätt moraali pärast.
C. Montesquieu - riigiteoreetik.
J.J. Rousseau - „üksildane uitaja“. Pooldas vabakasvatust.
G.W.F.Hegel-saksa filosoof. Saksa idealismi tähtsam esindaja. Tema teos on „Vaimu fenomenoloogia“.