✣ Orjusest, pärisorjusest ja palgatavast tööjõust kujunevad kolm ekspluateerimise võimalust, mis iseloomustavad kolme klassi astmeid antagoonilises ühiskonnas. ✣ Esimesel kahel klasside ekspluateerimise juhul on põhiline tootja ori juriidiliselt õigusetu, tootmisressursside omanikust sõltuv ✣ Ühiskonna klassideks jagamine on omane orjapidajate, feodaalse ja ka kodanlikule ühiskonnale. Klassivõitlus ✣ Klassivõitlus on peamiselt marksismis kasutatav mõiste ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe (antagonistliku) või ka enama sotsiaalse klassi vahel. ✣ Karl Marxi idee kohaselt on klassivõitlus tingitud tootmissuhetest: kogu ajaloo vältel on ühiskonnas olnud kaks peamist klassi. ✣ Esiteks ekspluateerijate klass, kellele kuuluvad põhilised tootmistegurid ja ressursid. ✣ Teiseks ekspluateeritavate klass, kes kasutab äraelamiseks rõhuva
mõju pikemas perspektiivis. Kriitilise suuna aluseks on arusaam, et ühiskonda viib edais konflikt ja konkurents. Peamised mõisted, mille kaudu ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse on võim, domineerimine, ideoloogia, konflikt. Kriitiline kommunikatsiooniuurimine, mille ülesandeks paljastada meedia negatiivne roll. Ühiskonna seletuse aluseks on majanduslik determinism. Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Oluline ka meediaturu konsentreerumise probleem- kriitilist lähenemist iseloomustab hirm, et mida vähem jääb järele iseseisvaid meediaettevõtteid ja mida rohkem sõltuvad need turuloogikast, seda vähemaks jääb ühiskonnas arvamuste mitmekesisust, erinevaid hääli. Tekib oht, et kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus kaovad. Neomarksism erineb
3. ... on erinevalt tõlgendatavad. Nt "mis on tõde?" võib mõista küsimusena: Mis on ühist kõigil tõestel väidetel? Pragmatism Kuidas ma tean, et lause on tõene? humanistlik instrumentalistlik Näide: Põhiküsimus marksismis Näide: Põhiküsimus eksistentsialismis "teadvuse ja olemise, mõtlemise ja mateeria, looduse vahekorra küsimus, mida käsitletakse kahest küljest: "On üksainus tõesti tõsine filosoofiline esiteks, mis on primaarne vaim või loodus, mateeria või probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib
Ühiskonna ajalugu kirjeldab Marx klassivõitluse ajaloona: 1) klassid potentsiaalselt kõige revolutsioonilisem fakt kaasaja ajaloos; 2) tööandja ja töövõtja suhe on ainult jõusuhe, puudub inimlikkus ja moraalne kohustus; 3) kodanliku ühiskonna areng toidab äärmist nihestatust inimtootmisjõudude saavutuste ja masside võõrandumise vahel kontrollist rikkuse üle, mida ta on loonud. (Vikipeedia, 2013) Klassivõitlus on peamiselt marksismis kasutatav mõiste ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe (antagonistliku) või ka enama sotsiaalse klassi vahel. Karl Marxi idee kohaselt on kogu ajaloo vältel ühiskonnas olnud ekspluateerijate klass ja ekspluateeritavate klass, kes kasutab äraelamiseks rõhuva klassi omanduses olevaid resursse, kuid jääb ilma oma tööga loodud lisaväärtusest (kasumist), mis koguneb ekspluateerijate kätte. Selle tulemusel tekib
Seetõttu ei marksismi määratleda kui filosoofia tavatähenduses, siiski on seal tugev filosoofiline mõõde ja marksim avaldas hilisemale filosoofiale tohutult mõju. Siis ei saa ükski tänapäevane filosoofia ajalugu sellest mööda vaadata. Marxismi filosoofiline osisi tuli peaaegu täielikult Hegelilt ja seda väljendavad Marksistid tänini, tema loodud terminite abil . Ta saab esitleda lausa nimekiri ideedest mis on Heegeluse ja marksimsi ideed ja mis on tuumaks ja mis on keskmeks ka marksismis. 1. Reaalsus pole mitte seisund, vaid pidev protsess. 2. Muutused pole juhuslikud, vaid alluvad seaduspärasustele, mida on võimalik avastada. 3. See avastatav seaduspära on dialektiine ja kordab kolme faasi... milleks on tees , antitees ja süntees. 4. Selle seaduse pideva toimimise põhjuseks on võõrandumine, mis viib selleni,et iga järgneva seisundi sisemused vastuolud selle seisundi ka lõpuks hävitavad. 5
V: Londoni ülikooli 8. Kus Popper suri? V: Croydonis, Londoni lähedal 9. Mis on Popperi 2 peateost? V: ,,Historitsismi viletsus" ja ,,Avatud ühiskond ja selle vaenlased" 10. Mis on Popperi arvates ainus inimtegevuse valdkond, kus vigasid süstemaatiliselt kritiseeritakse ja aja jooksul parandatakse? V: teadus 11. Mis viib meid edasi ja mis mitte? V: oletused viivad edasi, aga mitte faktide kogumine 12. Miks pettus Popper marksismis? V: temas tekitas vastikust kommunistide valmisolek lihtiinimeste tapmiseks 13. Milles väljendus tema elus sotsiaaldemokraatia? V: riietus nagu tööline, elas tööliste keskel, töötas puuetega lastega 14. Kas teadus annab kindlat teadmist? V: ei 15. Mis on iga teooria puhul võimalik ja mis mitte? Kas Jumala olemist saab Popperi arvates teaduslikult tõestada või ümber lükata? V: Pole võimalik tõestada ühegi
Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide majandusliku baasi kaudu. > eelduseks on maksimaalne kasum: kommertsmeedia peab lähtuma reklaamitellijate vajadusest ja tootma tooteid, mis garanteerivad maksimaalse auditooriumi.
Positivismi lähtekohaks on arusaam, et ühiskonnas ja looduses valitsevad samad seadused ning vaja on kanda loodusteaduslik mõtteviis üle kirjandusuurimisse. Marksismi järgi valitsevad ühiskonnas omad seadused, mille aluseks on majandussuhted. Mõlemad rõhutavad seaduste objektiivsust ning sellega koos vajadust nende seaduste mõju objektiivselt analüüsida. Positivismi järgi tuleb kirjandusteadusel tegelda faktidega, esteetiline pool jääb kõrvale. Marksismis on faktid jäänud, aga olulisim on tegelda kirjanduse ideoloogilise küljega. Selle objektiivne analüüs on võimalik ainult marksistlikku meetodit järgides. Mõlemaid ühendab arusaam, et kunsti arenemist ei saa seletada kunstile ainuomaste ja eriliste arenguseadustega, vaid ühiskonna olemise ja muutumisega. Positivism toob välja kaks kunsti mõjutavate tegurite rida. Ühelt poolt on kirjandust üldiselt
Praktikas tähendas see kogu majanduse allutamist riigile. Kodanluse kui klassi likvideerimine. Praktikas tähendas see varade konfiskeerimist ja riigistamist; majandusliku ja poliitilise eliidi füüsilist hävitamist ning ulatuslikku terrorit. Kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine ja uue, sotsialistliku majandussüsteemi loomine. Praktiliselt tähendas see tsentraliseeritud majandussüsteemi loomist. Internatsionalismi rõhutati marksismis vastukaaluks 19. sajandi rahvuslikele liikumistele. Klassivõitlus ja klassiteadlikkus pidi olema olulisem ja kõrgem väärtus kui rahvus ("proletaarlastel ei ole rahvust", "kõigi maade proletaarlased, ühinege" jne). Praktikas tähendas see Venemaa väikerahvaste allasurumist, küüditamist ja hävitamist. Perekonna kaotamine -- ka perekond pidi marksismi järgi olema üksnes eraomandist tingitud nähtus ning koos eraomandi kaotamisega pidi tähtsusetuks muutuma ka perekond
Teda mõjutasid psühho-analüüs(Freud) ja relatiivsusteooria. (Einstein) Õppis igast asju ja oli algkooliõpetaja. Pidas külalisloengud Londonis. Võttis vastu filosoofia õppejõu koha Uus Meremaal. Peateosed: · Historitsismi viletsus · Avatud ühiskond ja selle vaenlased Teadus on aine inimtegevuse valdkond kus vigasid süstemaatiliselt kritiseeritakse ja aja jooksul parandatakse. Oletused viivad meid edasi, aga mitte faktide kogumine. Popper pettus marksismis, sest temas tekitas vastikust kommunistide tegevus. Nt see, et räägiti, et võitlevad vaesuse vastu ja siis tapeti rikkaid? Teadus ei anna kindlaid teadmisi. Kindel saab olla vaid selles, et see pole lõplik. Iga teooria puhul on võimalik tõestada seda, et see ei kehti aga mitte seda, et see kehtib. Talle ei meeldinud ühiskond, kus oli totalitaarsus ja ei kehtinud sõnavabadus. Parim ühiskonna edendamise vahend on kriitika. Kriitika on see, mis aitab ühiskonda muuta paremaks.
ühiskondlik-majanduslike suhete baasil. Poliitika kas kaitseb olemasolevat baasi või loob tingimused selle ümberkujundamiseks. Riik on klassivastuolude produkt ja astub välja majanduslikult valitseva klassi huvide kaitseks. Koos klasside kadumisega kaob ka riik. Majanduslikult valitsev klass kujundab ühiskonnad valitseva ideoloogia ja poliitika. Vaatamata klassivastuoludele on ühiskonnas prioriteetsed siiski mitte klassi vaid üldinimlikud huvid. Marksismis on üks paratamatu puudus majandussuhetes pole tõelist peremeest, kes hoolitseks ja vastutaks igapäevase normaalse eluolu tagamise eest. Lenin püüdis marksismi rakendada Venemaa tingimustes. Ühiskonna uuenemine toimub sotsialistliku revolutsiooni kaudu. Revolutsioonis on põhiliseks võimu küsitlus. Ühiskonna uuendamises etendab üha suurenevat rolli subjektiivne tegur. Selle kujundaja ja organiseerija on partei. Poliitilises tegevuses tuleb
üksikisiku teadvusele. Samas, paljud marksistlikud kriitikud hindavad ka vormieksperimente > kogemuse fragmenteeritud esitamine, võõrandumine > viitab inimese võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Marxistlik kirjandusteadus laias laastus käsitleb kõik nii, et kõik on mingis mõttes majandusest mõjutatud. Kui on baasi, ehk tootmissuhete ja pealisehtius, ehk jaotussuhete eristus, siis sellele võib taandada, millised on marksismis ühiskonna suhted. Kunst ning ka kirjandus on selle ühiskonna peegliks, nad kajastavad baasi ja pealise suhte muutusi ning kõikumisi. Kirjandust võib seega vaadelda kui peeglit, aga ka kui vahendit, mille abil levitatakse valitseva klassi ideoloogiat madalama klassi seas, mis peaks madalma klassi seisukohta kinnitama. Kindlasti ei saa marksitlikus kirjandusteaduses lahtuda kirjandusteost ümbritsevast ühiskonnast, ehk teda isolooerida nagu seda teeb uuskriitika
need leitakse ühest aidast ülesse. David Krimm- Ema oli Tartust, tema onu oli Kuulus Rooma õiguse professor Tartus Meikoff, David Krimm hakkas Rooma õigust õpetama ja Uluots vabaneb sellest kohustusest. Oli ka üks neist põgenikest, kes Eestisse tuli bolševike eest. II LOENG Eesti õiguse ajalugu Lennart Meri lõpetas ülikooli 1955. Ta ei olnud Eesti ajaloolastest just vaimustuses. Ütles, et nad on vanamoodsad ja marksismis kinni. Ajalugu ei ole teadus, ta on üks osa kirjandusest. Lennart Meri raamat “Hõbevalge” räägib Kaali meteoriidist. Priit Ligi uppus ära Estonia laeval. Oli väga hea arheoloog. Jürgen Ligi vend. Valter Lang on praegune Tartu ülikooli arheoloogia instituudi professor. Lennart Meri andis oma kursusekaaslasele Vahtrale ülesande kirjutada raamat Eesti ajaloost. Vahter oli peatoimetaja. Arhailine õigus Friedrich Georg von Bunge. Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleoni ajastu
Siiani annavad just marksismist tuletatud mõttesuunad kõige põnevamat aruteluainest ühiskondliku, eriti poliitilise filosoofia ja teooria alal. o Marksism on väga võimas kapitalismi ja eraomandile tugineva ühiskonna kriitika. Nimetatud ka filosoofiaks. Marx ise end filosoofiks ei pidanud, pigem nõuandjaks. Aga ülimalt vilets, katastroofiliste ; tulemusteni viiv, juhis praktiliseks valitsemiseks. Mis on marksismis Marxi öeldut ja mis teiste oma ja mis on poliitiliselt ellu viidud, kas selle on seost kirjutatud marksismiga? o Väga võimas kriitika vahend ühiskonnale. Marksism on olnud ka uute ideoloogiate elluviimise relvaks/alustalaks. Arusaam klassidest, domineerimisest, mis marksistlikus ühiskonnakriitikas. Ka feminismi aluseks. Praktikas marksismi rakendamine on alati viinud katastroofiliste
Ghandi arvates on nt inimese sees ,,tierkeit" ehk loomalikkus. Konfuutsiuse õpetus kaotas kohustusliku tähenduse 1911-1912, kui Hiinas toimus revolutsioon ja keisrivõim asendus vabariiklusega. See muutus siis lihtsalt hiinalikuks õpetuseks. 1949 algab uus epohh (ajajärk, ajastu) Hiina ajaloos. Lõpeb kodusõda kommunistide võiduga. Algab MAOISM-i aeg, kohustuslikuks saab maoism. Maoism hiinalik marksism. Maoismi ja marksismi erinevus: maoism- talurahvas oli revolutsiooni algatajaks, marksismis töölisrahvas. Marksismi õpetusega ei sobinud see, et konfuutsiose õpetuses oli ka inimeste kihistumine ette määratletud. Suhtumine konfuutsiuse õpetusse seisneb 100 lilleõie õpetusse Mao Zedong ütles LAS ÕITSEDA 100 LILLE, LAS OLLA 100 ERINEVAT VAADET aga täpsustab seda lauset ÕITSEDA VÕIVAD AINULT HÄSTI LÕHNAVAD LILLED. Lause esimene pool lubab pluralismi, konfuutsiuse õpetus polnud hästi lõhnav lilleõis, see oli tagurlik.
tekkis ja pigem levis. Kaks olulist järku inimkonna arengus-põlluharimine ja metalli kasutusele võtmine. Neoliitiline revolutsioon e üleminek karjakasvatusele ja põllumajandamisele, linnarevolutsioon-linnastumine tõi tsivilisatsiooni. Sellised mõtted kujunesid 20-30. Vaadetelt vasakpoolne ja külastas Stalini kutsel NSVL. Kõik polnud roosiline, kuid sai teatud mõjusid ja NSVL arheoloogidelt. Leidis, et marksismis on uba. Sisemiste arengute põhjused olulised ja ka ideoloogia tuletamine sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast oli loogiline. Hakkas ühiskonda kirjeldama suht sotsialistliku nurga alt. Materjalistlik lähtekoht. Aluseks võttis juba tuntud metsluse barbaarsuse, orjuse. 1.Paleoliitiline metslus-küttimise ja koriluse aeg, sugukondlik kord, ühisomand, vanameeste autoriteet. Spetsialistid kui olemas on siis religioossed. 2. Etapp neoliitiline barbaarsus-
välispidised ohud puuduvad. Välise eksistensiaalse ohu puudumine koondab peamise tähelepanu kogukonna siseste peamiste konfliktide peale. Pol ideoloogiate jagamine parem ja vasak skaala pärineb Lääne- Euroopa kogukonnasisestel konfliktidelt . Paremal kuninga pooldajad, vasakul kuninga vastased ( jakobiinid) . Keskel soojad? Vasakul oli liberalism , hiljem lisandub sinna sotsialism ja kommunism . 20 sajandi mõistes näeme , et mõlemad ääred liiguva keskele kokku . Marksismis oli paremtiib üh halvem osa, vasak pool oli revolutsionäärid, üh edasiviiv jõud. Euroopalik käsitlus arvab pigem et parempoolsed on partikulistid ehk erinevuste tetajad, vasakpoolsed egaliteristid e võrdsuse toetajad. Vabadus, võrdsus vendlus ( päris Pr revolutsioonist) ,ekslikult peetkse suureks ja heroiliseks revolutsioonikutsungiks , kuid mis tegelikult püüdis meeldida kõigile tolleagsetele ideoloogiatele . Vabadus- liberialism . võrdsus-
annaabi.ee 
