Jaanus Tammiste Tartu Ülikool Usuteaduskond II kursus Eksegees 1.Jagada osadeks salmid Gn 1-1-7 1a Alguses lõi Jumal 1b taevad ja maa 2a Ja maa oli tühi ja paljas 2b ja pimedus oli sügavuse peal 2c ja Jumala Vaim hõljus vete kohal 3a Ja Jumal ütles 3b ,,Saagu valgus" 3b Ja valgus sai 4a Ja Jumal nägi, et valgus oli hea 4b ja Jumal lahutas valguse pimedusest
1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed. Metafüüsika füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja ilmutustega seonduv üleloomulike nähtuste sfäär. Cogito ergo sum ratsionalismi rajaja R.Descartesi öeldud sõnad, mis tähendavad, et kui inimene
2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. - Nirvaana - Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus
Comte. Saksamaale ja kogu maailmale, et nad tahavad rahaga osta ära - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. inimesi, panna omad inimesed valitsema. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia - Pyrrhon tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- epikureism Epikuros laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid stoitsism -Põhiline tunnus- häirimatus, häirimatu olek, stoiline tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. rahu - Zenon - Nirvaana - Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA 9.defineeri metafüüsika seisundisse (tõlkes kustumine)
ning beibetamas ju igapäev ei näe. Nood on seal suur haruldus. Aga Tallinnasse jõudes oli kõik kuidagi jälle tavaline - tahad jälle kuhugi minna, midagi teha. Peaasi et saaks jälle tõmmelda. Ei viitsi hästi enam. Miks ei võiks elu Tallinnas olla samasugune nagu Helsingis? Hermeneutika Hermeneutika Platon: hermeneutike techne; hermeneutiline kunst: abivahend jumalate keele mõistmiseks(Hermes) eksegees: tõlgendamine, tähenduste omistamine Hermeneutika kr. hermeneuein; õpetus mõistmisest ja tõlgendamisest antiikajastul: murrete uurimine, seaduste tõlgendamine, Homerose tekstide tõlgendamine Aristotelese teoses Peri hermeneias tähistas hermeneia ütlust kui hinges mõeldu üleminekut välisesse (täht, hääl) ütluse tõlgendamine nõuab samas vastupidist teed: tuleb jõuda tagasi ütluse esialgse, tegeliku põhjuseni Hermeneutika vanade ürikute seletamine
· Eksegeetika tekstide tõlgendamisega tegeletakse siis,kui need tekstid on tähtsad. Kõikides kultuurides pole tähtsamat teost kui pühakiri ja paljudes kultuurides on spetsiaalsed preestrid, kes tegelevad pühakirja tõlgendamisega. (piiblis on kommentaarid lõpus, aga koraanides on kommentaarid ja veelkord nende kommentaarid ja siis on veel üks läbiv kommentaar nende kahe kommentaari tüübi kohta.) eksegees on pühakirja seletamine kommentaaride teel aga ka metafooriliselt kui ükskõik missuguse teksti seletamine. · Semantiline erinevus: hermeneutikas on mingisugune informatsioon suletud ja meie murrame sinna sisse, eksegeetika puhul eksleme selles suletus ruumis, ta võtab meilt käest kinni ja viib meid sealt välja. · Hermeneutika autor on Friedrich Scheleiermacher 1768-1834 (aeg,mil filosoofia kuldaeg, eriti saksa filosoofia)
Teoses ,,opus maius" suurem teos näitab 4 eksituse allikat 1. pime usk väärasse autoriteeti 2. harjumus, mis väärat/halba süvendab/säilitab 3. kogenematu massi eelarvamus 4. näivad teadmised, mille taga peitub teadmatus Heidab ette, et meetodid on valed, probleemid on pseudoprobleemid,. Mitu inglit mahub ühe nõelapea peale istuma? Kärbes veini. Tuleb tegeleda 4 teadmise valdkonnaga. : 1.piibli eksegees(tekstide seletamine ja tõlgendamine) ja filosoofiliste tekstide tõlgendamine peab toetuma originaaltekstile 2. teaduse vundamendiks on matemaatika, veendunud et mat on kaasasündinud, ainult sellega võimalik näha 3. põhiteaduseks on optika 4. teadmine peab ehituma kogemusele. Mistahsed ütlused peavad olema kinnitatavad kogemusega. Sisemised kogemused võrdväärsed. Teaduse ja religiooni vahel ei saa olla konflikti, erinevad asjad. Tõde lahtub Ju
nihilo. 3. Providentsialism- ettenägemine. Jumal näeb kõike ette, valitseb inimeste üle. 4. Revelatsionism- ilmutus. Tõdede aluseks on jumalik ilmutis. Tõmmati võrdusmärk kristluse ja filosoofia vahele. Clemens- tõeline filosoofia ongi kristlik religioon: 2. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. 3. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu
annab vannet aga EV Põhiseadusel). Aeg toob kaasa muutusi, aga Piibel on jäänud samasuguseks nagu ta kirjutati. Aja jooksul muutuvad kombed ja tavad ja seetõttu on tekkinud probleemid Piibli tõlgendamisega. (Kui ei tea ajaloolist tausta, siis võib piibel jääda kohati arusaamatuks). Oluline on piibli tõlgendamine e. hermeneutika vanad ürikud, kunstiteoste tõlgendamine. Just ja ainult piibli tõlgendamist nimetatakse eksegees-iks. Piibli tõlgendajad: Tõlgendaja Origenes seletasid lahti neid arusaamatuid kohti piiblis, ütles et ,,Paradiisi on sama raske pääseda, kui kaamelit läbi nöelasilma ajada". (Mõeldud oli väravat, mille hüüdnimi oli Nõelasilm). Filosoofilised probleemid: Tõe probleem: Vanas maailmas inimene liikus tõe suunas, inimene otsis tõde. Piiblis aga tõde liigub inimese suunas ja tuleb ilmutuse näol. Aja käsitlus: Ida käsitluses aeg on ühesuunaline e
pidevale ümbermõtestamisele. 2. teksti mõistmine on võimalik üksnes ajaloolises kontekstis. 3. teksti vaadeldakse protsessina autori ja lugeja vahelises kommunikat- sioonis (dialoog). : Uurijal peab olema ajaloolis-kultuuriline kompetents, intuitsioon ja võime ning tahe astuda kommunikatsiooni. Antiikajal oli eksegeet, kelle ülesandeks oli seaduste tõlgendamine ja murrete tõlkimine. Hiljem tekkis vajadus tõlgendada Homerose tekste. See põhjustas hermeneutika arengu. Keskajal töötas eksegees piibli tõlgendamisel. Hermeneutika peab kindlustama sõnumi täiusliku ja täieliku edasiandmise. Tegeletakse nn tumedate kohtade tõlgendamisega. Püüab vältida kahetist tõlgendust. Keskajal kujunes teoloogilises eksegeesis 4 astet: 1) bukvaalne, ajalooline tõlgendus; 2) allegooriline; 3) tropoloogiline (teksti varjatud tähendus), tekstis peituv moraalne sõnum; 4) anagoogiline, lõplik teoloogiline piiblitekstile tuginev tõlgendus. Hiljem viis Dante
· Mida suurem on ringi raadius, seda enam läheneb · Kogemusteta massi eelarvamused, kaar sirgele, kuni lõputuses langevad mõlemad · Näivad teadmised, mille taga peitub teadmatus. kokku. · Opus maius · Jumalat võib üksnes kaudselt puudutada ühtsusele · Tegelda tuleks nelja teadmiste valdkonnaga: lähenev mõistus. · Piibli eksegees ja filosoofiliste tekstide tõlgendamine. · Nicolaus tähistab Jumalat kui "possest" (võimalikku · Matemaatikaga, mis on teaduste vundament. olemist), sest ta on kõik, mida ta olla võib. · Optikaga. · Maailmas endas aga jäävad kõik asjad maha oma · Eksperimendile loodusteadustes
annaabi.ee 
