AS GLAMFLOW Pr Anneli Maasing Teie 26.05.2013 nr 2-9/4 AS Glenden Iirise 114 Meie 28.05.2013 nr 35-2/11 44309 JÕGEVA Lillebukettide tellimine Lugupeetud preili Maasing Täname, et otsustasite peo korraldamiseks tellida lilled just meilt. Lisame manusena fotod meie lillevalikust koos hinnakirjaga ning samuti ka pildid valmis bukettidest. Kõik küsimused on väga teretulnud. Lugupidamisega /allkiri/ xxx juhatuse liige Koostaja xxx [email protected] __________________________________________________________________________ As Glamflow Tel (+372) 50505050 Swedbank Reg nr 100200303 E-mail glam@flow
TARAPITA - Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnaa. Tarapita eesmärk oli protestida poliitilise korra vastu. Tarapita looming oli ekspressionistlik. ARBUJAD - Arbujad on luuletajate sõpruskond, is oli seotud Tartu Ülikooli ja üliõpilasseltsiga Veljesto. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Maasing, Kersti Merilaas,Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Luuletajad olid vabaduse ja sõltumatuse poolt. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Enamik neist kirjutas luuletusi.
Ilmaliku kirjanduse tähtsamad saavutused : Käsuhantsu kaebelaul ,, Oh ma vaene Tartuliin." Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik"
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Siiri Paurson TÖÖSTUSTOODANG JOOKSEVHINDADES 2009 2013 Iseseisev töö Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: lektor Birgit Maasing, MA Tartu 2015 Mõisted Jooksevhind -- kaupade ja teenuste kehtivad hinnad aruandeperioodil. (Mõisted ja metoodika 2009) Tööstustoodangu jagunemine jooksevhindades 2009 2013 Tabelis 1. on arvuliselt välja toodud erinevatel aastatel (2009-2013) elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustuse, mäetööstuse ja töötleva tööstuse jooksevhindu. Tabel 1. Tööstustoodangu jagunemine jooksevhindades 2009-2013 (TO001:
realism-tekkis 1830.a.prantsusmaal.järgneb ja vastandub romantismile. romantism-tegevuspaik looduses(lossid varemed) *kirjutatakse minevikust *erandlik,silmapaistev peategelane *palju seiklusi , tundeid. realism- *tänaval , tsivilisatsioon, linn , asula,tööstuspiirkond. *kaasaeg *tavaline ,üks paljude seast * argipäev , igapäevaelu *kujutab ajastu pahesid. *uuriti sotsiaalselt olustikku. Fjodor Dostojevski: oli vangis (siberis),sunnitöövanglas. Teosed: Vaesed inimesed, alandatud ja solvatud. Kuritöö ja karistus, Idioot, Dostojevski tsitaat: Inimene on saladus , õnn ei seisne mugavuses , õnn saadakse kannatamise hinnaga. Prantsuse realistid: Stendhal (1783-1842) Marie henri beyle. nt: Punane ja must . Parma klooster, Fleubert:madame bavory. Balzac-(1799-1850) , Inimlikomöödia-suurteos mis koosnev 90 romaanist. Hõlmab 300 tegelast .sh 460 korduvat. Vene realism- dostojevski , tolstoi ,tsehhov. Levtolstoi-(1828.1910) rikkast soost , naine ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Rauno Leesi AS Kalev ettevõtte tutvustus Kodutöö nr. 1 Juhendaja : Birgit Maasing Tartu 2011 Ettevõtte tutvustus: AS Kalev Chocolate Factory on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas. Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk. Kalevi sokolaadivabrik toodab maiustusi Harjumaal Jüri lähistel Põrguväljal asuvas kaasaegses tootmishoones, mis valmis 2003. aastal. 26 500 ruutmeetril paikneva
AINO PERVIK Maria Maasing EESTI LASTEKIRJANIK LUULETAJA TÕLKIJA Sündis Rakveres 22. aprillil 1932 Oli abielus tuntud kirjaniku Eno Rauaga Esimene lasteraamat " Kersti sõber Miina" On tõlkinud ungarikeelseid raamatuid eesti keelde Tunnustus Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga A. Perviku lasteraamatuid "Kaarist on kasu" "Väikesed vigurijutud" "Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte" "Kunksmoor" "Kunksmoor ja kapten Trumm" "Arabella, mereröövli tütar" "Sookoll ja sisalik" "Kallis härra Q" A. Perviku lasteraamatuid "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" "Maailm Karvase ja Sulelisega" Paulasarja raamatud "Ük...
Fourth level Fifth level Arbujad Noorem luuletajate põlvkond 1930ndatel Pildil ees vasakult: H. Talvik, P. Viiding, B. Kangro, B. Alver, taga K. Merilaas, U. Maasing, A. Sang Click to edit Master text style Second level
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond xxx Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal) Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2010 2 Sissejuhatus Valisin teemaks ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal)" kuna see statistika pakkus mulle antud momendil kõige rohkem huvi. Valisin võrdlemiseks III kvartali, kuna see andis võimaluse kasutada ka 2010 aastat (III kvartal on hilisem periood, mille kohta on andmeid). Periood pakkus huvi seetõttu, et antud vahemikku jääb majanduslangus ja uus majandustõus.
Tööturu ülevaade Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Koostaja: Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tööealine elanikkond..................................................................................................................3 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Keskkonnakaitse Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2016 Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014" kuna antud teema pakkus mulle sellel hetkel kõige rohkem huvi. Valisin just 2011-2014 aasta andmed, kuna need olid kõige uuemad andmed Statistikaameti kodulehel. 1. Mõisted Brutopalk- töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult
Valga Põhikool ITAALIA Referaat Koostaja: Klass: 9 Valga 2010 1 SISUKORD Sisukord.........................lk 2 Sissejuhatus...................lk 3 Kliima............................lk 4 Loodus...........................lk 4 Majandus.......................lk 5 Itaalia kaart...................lk 6 Kokkuvõte....................lk 7 Kasutatud kirjandus.....lk 8 SISSEJUHATUS 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia pindala on 301 230 km². Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil ises...
Tallinna Polütehnikum Referaat La Scala Koostaja: Siim Maasing Juhendaja: Eve Oja Tallinn 2012 Sisukord I. La Scala......................................3 II. Ülevaade.....................................4 III. Ajalugu........................................5-6 IV. Hiljutised Arengud.......................7-8 V. Peamised Dirigendid...................9 VI. Pildid.........
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eduard Lehes Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Võrumaa näitel Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2017 SISUKORD: SISSEJUHATUS........................................................................................ HARJUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................... IDA-VIRUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................ TARTUMAA KESKMINE BRUTOPALK............................................................ VÕRUMAA KAESKMINE BRUTOPALK.........................................
English writers Maria maasing Edwin Abbott Abbott · Edwin Abbott Abbott(1838-1926)was an English clergyman and writer.He was born in London. He wrote several theological works and a biography (1885) of Francis Bacon, but he is best known for his Shakespearian Grammar (1870) and religious allegory the Flatland. William Blake · William Blake (17571827) was an English poet, philosopher and artist.He was one of the most extraordinary personalities to emerge during the period of Romanticism. He believed that spiritual reality lies hidden behind the visible world of the senses and he attempted to create a symbolic language to represent his spiritual visions. He began printing his own illustrated poems in colour in 1787. The first example was Songs of innocence(1789). Towards the end of his life, he joined a circle of younger artists who appreciated his remarkable pow...
Geomaatika osakond Väliskaubandus: impordi ja ekspordi mahtude muutus aastatel 2004-2011 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduste alused" MS.0142 Koostas : Anton Makarjev Juhendas: lektor Birgit Maasing lektor Helis Luik Tartu 2012 SISSEJUHATUS Eesti väliskaubanduse iseloomu määravad majanduse arengupotentsiaal ja geograafiline asend. Meie osa väliskaubanduses tugineb Eesti asukohale suurte tarbijaturgude (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Poola jt.) naabruses, millest tuleneb, et arengupotentsiaal Eesti väliskaubanduses on tunduvalt suurem kui tööstuses
olnud vere valamist. II.VÕITLEMISED EESTI VAIMUPÕLLUL. 17 aastasada on Eesti kirjanduse koiduaeg, kus Poola ülemvalitsus otsa lõppes. Liivimaa ja rootsi rahvuse valitsuse alla sai valitud, peamised mured olid koolid, kirkud ja poliitika õigused. Kui kõik saavutati oligi eesti kirjanduse õitse aeg. Mehed, kes enamasti said ja tegid tööd olid peamiselt saksid ja rootslased. Nad tahtsid olla eesti rahvaga ühel meelel. Otto W. Maasing oli see, kes hakkas oma väljaõpetatud meestega eesti keeles rääkima. Tema jälgedes tegutsesid ka Manteuttel, Kreutzwald ja Jannsen. Viimane neist hakkas välja andma oma esimest Nädala lehte. Kirjaoskajate arv meeste seas kasvas. Levis kuuldus, et Vanataat lõi maailmaime ja Ilmarine parandas selle sobivamaks, mille üle Vanemuine kannelt hakkas mängima. 1838. aastal alustas Tartus E-Selts tööd, kuhu kuulusid näiteks Faehlmann, lektor Jurgenson, Kreutzwald, Hansen ja muud tegelased
Sotsialistlik realism - NL ainulubatud kirjandussuund. Kirjanikult nõuti kommunistlikku parteilisust, tüüpilisust ja rahvuslikkust (August Jakobson,Juhan Smuul). 13. Enam ei hinnatud autorit tema kirjutamisoskuste põhjal, vaid edukad olid need, kes omandasid kiiresti soitsialistliku realismi põhitõed. Ideaalne nõukogude kirjanik võtab aktiivselt osa ühiskondlikust elust, teda võib näha kõnet pidamas. Eesti kirjanikest vaikisid Betti Alver ja Uku Maasing, nad ei läinud nõukogude võimuga kompromissile. Tollane eestlane oli rõõmsam kui tänane eestalne. Ta oli ühetekuuluvam ja abivalmiv. Pagulaskirjandus. 14. Pagulaste tuumik koondus põhiliselt rootsi, saksamaale, kanadasse ja USA-sse. Nad läksid siit minema, kuna siin ei oleks saanud oma tööd inimesekombel teha. Kultuuritegelasi kasutati propagandamootoritena ja kes ei lubanud seda endaga teha siis ootas teda suhteliselt kurb tulevik
kirjutatud eesti ajaloo raamat, autoriks B. Russow. Piibel – Ttõlgiti eesti keelseks 1739, Anton Thor Helle. Laul „Oh ma vaene tarto liin“ – 18.saj, eesti keel, esimene eestikeelne laul, räägib Tartu purustamisest, Autoriks Käsu Hans. Kalender, lugemikud lastele, „maarahva nädalaleht“, „Arvamise raamat“ – 19.saj algus, tõi eesti keelde Õ tähe, Otto Wilhem Maasing. Mõisted: Kroonika – alaraamat, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumisjärjekorras. Katekismus – lühike kristliku usuõpetusega käsiraamat. Ood – pidulik luuletus, ülistuslaul pühendatud kellegile või millegile. Pastoraal – karjuselaul. Eespos – pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägivaldsete ja jumalate teod. Allegooria – mõistujutt. Komöödia – maljamäng.
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
a. Metsakuivenduse tulemuste sihipärast uurimist alustati 1947.a. TA Bioloogia Instituudi metsasektoris kohe pärast selle asutamist. Sõjajärgse perioodi sooteadlastest-metsaparandajatest on tuntumad U. Valk, P. Kollist, V. Hainla, A. Ilves, U. Riispere, J. Pikk. Soode uurijate kolmas koolkond on kujunenud Tartu Ülikooli bioloogidest ja geograafidest. Nendest nimekamad on V. Masing, L. Laasimer, M. Ilomets, J. Paal, H. Simm, H. Trass jt. Tuntumad sooteadlased Professor Viktor Maasing (1925-2001). Temalt on ilmunud üle 90 trükitöö soodest. V. Masing on tegelenud soode tüpoloogia arendamisega, alates mikrotasandist ning lõpetades globaalsega, rõhutades seejuures pidevalt soode kui maailma mastaabis kaduvate loodusmälestiste kaitse vajadust. V. Masingu põhjalikud teadmised said aluseks soode kaitse vajaduse põhjendamisel ja organiseerimisel. Endla soostiku taimkatte struktuuri ja dünaamika jälgimist alustas V. Masing 1940. aastate lõpus,
1707 1304 Liiva Enn Tallinn 04:31:53 M45 2250 2539 Lilja Kari Soome 05:21:04 M45 1393 2585 Lorencs Janis Läti 04:14:31 M45 2204 1757 Luga Hillar Soome 05:14:27 M45 1766 2537 Lukka Juhani Soome 04:35:08 M45 1108 1124 Lusis Aigars Läti 04:01:34 M45 766 739 Läänemets Enn Harju 03:44:27 M45 968 638 Maasing Tarmo Lääne-Viru 03:54:48 M45 883 557 Mackonis Laimontas Leedu 03:50:38 M45 1214 1017 Matvejev Ahto Järvamaa 04:06:07 M45 1540 2635 Melkurts Eriks Läti 04:22:36 M45 1373 1293 Merelaht Arno Tartu 04:13:21 M45 1591 1686 Merendi Rein Tallinn 04:25:30 M45 1188 1580 Michailov Ivan Venemaa 04:04:59 M45 1594 1067 Mulla Andrus Põlva 04:25:35 M45
Johann Laidoner pidi tagama sõjalise toetuse. Neil olid olemas abistajad, sest kahekesi nad ei suutnud viia läbi riigipöörde. Juhan Müller- Kohtu- ja siseasjade minister. Seotud olid samuti Nikolai Reiman (Politsei ülemjuht), Jaan Sooman (Politsei poliitiline ülem), Paul Adolf Lill (Kindral-major), Nikolai Reek (Kindral- major), Gustav Jonson (Kindral-major), R. Tomberg (Õhukaitse ülemjuht), Aleksander Jaakson (Kolonel, andis korralduse aspirantidele relvadega minna Tallinnasse), R. Maasing (Kaitsevägede staabi II osakonna, luure ülemjuhataja). K. Pätsi ja J. Laidoneri otsustav kokkusaamine oli veebruaris 1933, kus otsustati riigipöörde lõplikult ära ning hakati ettevalmistusi tegema. Ettevalmistamine: Toimus esimene vabadussõjaväelaste kohtuprotsess- Seal ei kõneldud sellest, et nad soovisid riigipööret alustasid, vaid räägiti sellest organisatsiooni loomisest, mis võis ohustada avaliku riigikorda (Võeti ära riigipöörde süüdistus). 11. märtsil allkirjastas K
sõjaväelaste hulgas jätkuvalt väga populaarne - pidi kaasa tooma sõjaväelaste toetuse. Kindlasti oli neil kaasabilisi, kes need täpselt olid, on raske fikseerida - kindlasti siseministeeriumi ja politsei kõrgemad juhtidest keegi. Kindlalt Reiman, Sooman, Müller. Mingil määral pidid riigpöördega olema seotud ka kõrgemad sõjaväejuhid: Nikolai Reek, kolonel Jaakson - saatis aspirandid teele ja relvastas, arvatavasti Laidoneri isiklik usaldusalune kolonel Richard Maasing. Tõenäoliselt seotud ka Kaitseliit ja sealt Roska. Kas ja kes veel nende plaanidega veel seotud olid, ei ole teada. Riigipöördest teadjate ring oli äärmiselt piiratud. Raskem on teada, millal otsustasi riigipööre läbi viia. Karl Ast väitis, et juba oktoobris 1933 olevat Päts eravestluses mõnede juhtivate sotsialistidega öelnud, et vabadussõjalastele tuleb päitsed pähe panna ja seda tuleb teha Laidoneri abil. Mati Krahh viitab
13 Tiit Lepp, Erik Liim, Aliis Liin, Oliver Liiv, Indrek Lillemägi, Martin Lillepuu, Peeter Lind, Gerd Lindmaa, Mattias Linnap, Taivo Lints, Piret Liv, Edvard Ljulko, Madis Lobjakas, Erkki Lukk, Riina Lulla, Taavi Lulla, Tanel Lumiste, Margit Luts, Eva-Mari Luts, Erki Lõhmus, Helli Lõoke, Priit Lätt, Mariann Maasi, Ethel Maasing, Tanel Mae, innustuseks Martti Maimets, Ilja Maljutenko, Eva Maria, Kristi Markna, Mari Matjus, Külli Meier, Helo Meigas, Nele Meikar, Tauno Metsalu, Madis Metsis, Roman Migunov, Egert Milder, Epp Mitt, Priit Mootse, Marianne Morgenroth, Alexey Morgunov, Marge Muna, Ülle Murumets, Pilleriin Mutso, Priit Muuga, Alar Mäerand, Ivo Mägi, Herki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
