Filosoofia (1)

Ahto Mülla
Tallinna Majanduskool
Filosoofia
FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokrates ega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G. Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D. Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.-elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed režiimid, režiimi säilitamiseks, infosulg. Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.-üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. „Kõige tähtsam on see, mis on” Aristoteles. Metafüüsiline tasand –füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse probleeme. Alge otsimine (“arche” kr.k) “principum” ld.k- alge substants- alge üldine nimetus. Otsida kõigi ühist tunnust. Alge liigid: a) monism –ühe algne käsitlusm Thales : “alge on vesi”, Anaximenes-“alge on O2”.b) dualism –kahe alge käsitlus- keha ja hing, materj. ja vaimne( mentaalne ), sisu ja vorm. c) pluralism –mitme alge käsitlus. Empedokles- 4 juure käsitlus- juured: maa, õhk, tuli, vesi. Demokritos - aatomi õpetus, jagamatu. “Maailm koosneb atomostest väikestest jagamatutest osadest”. II TASAND on seotud tunnetamisega , on olemas tunnetusõpetus e groseoloogia.(olemesega seotud oseoloogia). On vaja tunnetada, et saada teadmisi. Teada-episteme, epistemoloogiline tasandi on teine, seotud tunnet . probleemiga, teadmised tulenevad tunnet-st. Tunnused (kuidas maailma tunnetada)(6): 1) Meeleline tunnetamine e sensuaalne t., tegemist piiratud tunnetus (iseloom). Esindaja on L.Feuerbach 19.saj klassik, suri 1872- “ Tunnen järelikult olen olemas”-> “Sentio ergo sum”, “Inimene on see, mida ta sööb”. 2) Kogemuslik t. e empiiriline . Fil. vool empirism . Rajaja on ingl. mõtleja J.Locke (1632-1704). Talle kuulub termin – „ Tabula rasa ”e „puhas leht”.Inimene sünnib puhta lehena, kuhu kirj . elu kogemused. Inglise mõtlemistüübi fil. aluseks, väljendub inglaste katsetuste, eksperimentidest . (Aurumasin-UK).Haarasid juhtposits. 17.saj. 3) Mõistuslik e RATSIONALNE t., tuleneb mõistusest, mõtlemisel. Ratsionalismi rajaja prants . mõtleja R.Descartes ( 1596 -1650). Rootsi kuninganna Christina kasvataja. „Kogito ergo sum” ->”Mõtlen järelikult olen olemas”. Prantsuse mõtlemistüübi fil. aluseks peetakse ratsionalism . 4) Mittemõistuslik e irratsionaalne t. IRRATSIONALISM - rajaneb/poseerub alateadvusele, seotud instinktidega. Esindajaks A.Schopenhauer (1788-1860), aluseks oli „ tahe ”-> „der Wille”. „Uued paralipomenad“; „ Maailm kui tahe ja kujutlus“; „Parerga ja paralipomena“ Tahe on nagu tugev,pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Aluseks psühhoanalüüs, esindajaks S.Freud, Viini ül. profes. Ps.an. –algselt oli see ravimeetod , ravideks neuroosi ja kompleksiga inimesi, hüpnoosi meetodil algul püüti ravida. Kompleks-alateadvuse konflikt tegelikusega. Ps.an. põhimõiste „sulelimatsioon”- in. realiseerib ennast võimendatud/topelt valdkonnas, mis on kättesaadud, selle valdk. võimel, mis on kättesaamatu. I: S. Kierkegaard: 1813 -1855. „Kõiges, mis ma kirjutanud olen, on juttu üksnes ja eranditult minust enesest”.”Rahvahulk on ebatõde”-in. p.o. originaal . F. Nietzsche (1844-1900) Olulisemad teosed: “Nõnda kõneles Zarathustra”(1883-1885), “Teispool head ja kurja”(1886) “Moraali genealoogia” (1887) “Antikristus” (1888)-käsikiri, “ Ecce homo”-käsikiri (1888). Orjade moraal kasulikkuse moraal, kus vastandatakse head kurjale ja Kristliku moraali 2 tunnusjoont: 1) kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet ja 2)kristlus propageerib, et kurjale ei vastataks kurjaga. Iga eluterve moraal allub elu instinktile. Ebaloomulik moraal on suunatud elu instinktide vastu. 5) Religioosne t. e REVELATSIONISM. Sarnane irrats t-ga. Seotud Rooma poliitikuga M.T.Cicero võtis kasutusele sõna „religio”-„religere”siduma, uuesti kaalutlema. Rajaneb ilmutusel e revelatsionistlik- „revelation” ->”revello” „kattet üles tõstma, avama”.Avatakse seni nähtamatut, mida in. ise ei suuda näha. Ap.Paulus(oli Saul )-olul. kristuse levikul. Temast sai kristlane .Religiooni 3 tunnust: 1) Tunne(religioosne). Juhtivam teoloog F.Schleiermacher tõlkis „Loori tegija ” 19.saj. Rõhutas, et sõltuvustunne on omane relig-le „das Gefüll”. 2) Mõistus; toodab teoloogilise teooriaid, müütem stogmasid. Põhi stogma- „triniteet”- „kolmaiksuse togma-isa, poja ja püha vaim”. 3) Tahe. Aluseks relig-l tegutsemisel, rituaalide täitmiseks, liturgiate läbiviimine, palvetamine , paastumine. 6) Teaduslik t. e positiivne; POSITIVISM - tunnetuse aluseks teaduslikud teadmised. Rajaja pr. mõtleja A. Comte( 1798 -1857) „Positiivse filosoofia kursus “. Posit. fil (teos 6 köitet)(19 saj), ta on ka sotsioloogia teaduse rajaja(teadus ühiskonnas).Rõhutas, et on 6 teadust, mis on jõudnud posit-le tasemele , tõsitead. tase. Sotsioloogia 19.saj keskel, psüh teaduse algus 20.saj algus- eesmärk saada teadmisi. (1798-1857), Inglismaal tõid positivismi kuulsust J.S. Mill (1806-1873) ja Herbert Spencer (1820-1903). III TASAND seotud väärtustamisega, mida hinnatakse kõrgelt. „ Axios ”-väärtus, aktsioloogiline tasand. 1) eluväärtustamine. A. Camus – pr, leidis, et elu ei ole väärt elada kuna elu on absurdne, võrdles elu „Siripo meüdiga” nagu kivi mäkke lükkamine, mis kukkub alatasa alla. Väärtustas „suiside” –enesetappu.A.H. Tammsaare „Kõrboja peremees ”-mees tapis end ära.
IDAMAADE ÕP. Tähendus: I Suurem osa kõrgkultuuridest pärinevad idamaadest (V-Egipt.,Mesopot.,V-Ind.,V-Hiina). II kõik 3.maailma usundid on pärit idamaadest ( Budism India; Kristus Lähis Ida; Islam araaba pls) III riiklus sündis idamaadest, vanimad riigid on sealt pärit, Mesopot. alad, Sumeri, Babüloonia. Seadusandlus – Hammerabi koodeks 18.saj eKr õiguse tek. Teaduse sünd, medits. areng.(Egipt). Idam. õpetustel emmanentne sisu (sissepoole pööratud) Läänem. õp. väljaspoole suun.- transendentne -psüh.tüüp. Käsitlus Lääs: aeg-lineaarne-algus-lõpp, genesis - loomine- algus, apokalypsis- maailma lõpp.Ida: erinev aja käsitlus, tsükline aja käs. – periood., uuesti sünd (sansara) Kõik kordub a) reinkarnutsioon (uuesti lihaks andmine) sünnitakse sama liigi esindajana. b) Transmigratsioon, uuesti sünd teise liigi esindajana.Loodusliku keskk . mõju Ida: kuuma kliima ala-teeb laiaks, tasakaalukas.In. koos-kannatlikud, abivalmid Lääs: karm kliima, aktiivsem, ekstravertsem. Suht hõre asustus. VANA INDIA õpetused. Ametlikud õ seotud kastisüsteemiga.Kooskõlas pühade tekst-ga( veeda ).Voolud:imimaksa, sankja, njaja, jooga, vedanta , vaišešika-Hinduismi fil. aluseks.Hinduism on sünkretism läbipõimunud mitteerivoolu. Iseloom: 1)meeleline taju on teadmiste allikaks. 2)kaks algust dualismi, vaimne ja aineline . 3)tuleb vabaneda kannatustest 4)rõhutab kaastunnet 5)hinge ümberkehastamine 6)nähtuste erinevus, mitmekülgsus.Mitteametlikud õ ei aktsipteeri kasti süst.Suhe pühade tekstidega (veeda). 1osa nendest on fil. tekstid. Budism- esimene maailma usund . Looja Siddhartha troonipärija prints . „Miks in. kannatavad?”.Rändas 7.a ja sai vastuse. Sai nimeks Buddha e virgunu, valgustaja . 4 dogmat e tõde: 1) elu on kannatamine-kirgede rõhutamine kannatuste allikaks, vananemine, haigused. 2) kannatustel on põhjus – elu janu meelelisus, sellega kaasnevad kired. 3) kannat-st on võimalik vabaneda-kui kaob elujanu. 4) K. vabanemisele viib 8 osaline tee (8 voorust ). 1)õige vaade, 2)õige mõte-ei ole julmust, 3)õ. kõne-ei ole valet, 4)õ. tegutsemine-ei ole tapmist 5)õ. eluviis 6)õ. püüdlus 7)õ. tähelepanu 8)õ. keskendumine -meditats. Nirvaana -„kustumine”, 8 tee läbimine, kannatustest vabanemine .Karma seadus –teovilja seadus, kõik mis sa teed tuleb sulle tagasi. 2 peavoolu: Pärast Buddha surma toim. Buddismi lõhenemine- hinajaana ja mahajaana suund. Hinajaana(Lääne suund) püüab järgida fundament. e algset Budismi. Mahajaana(Põhjapoolne) Hiina, Mongoolia, Kalmõkid,Tuvalased,Korea,Jaapan.Ei järgita nii täpselt kui H. Kohaline kultuuridega.Tübeeti Budism- lamaism ja zen-budism-tulenevad Mahajaanast. Zen-budism- Santori-„kirgastumine”, tunnetatakse universumi osana .K.Tõnnisson-Vahindra-budistlik nimetus.Budistlik missionär.F.V.Lustig Lätis piiskop oli-Ashin Ananda Eestis piiskop- junger .Luuletaja, muusik .HIINA Konfutsianism . Kong Fuzi (551-479)- rändjutlustaja,õpetas vürste. 1)Kõik on ettemääratud in-st ei sõltu.Võimu filosoofia.Rahvususund Hiinas.”Vaesus ei ole häbiasi”. 2) Iga hn-ne peab saama hariduse. „Ära tee kunagi teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse”.”Kui tahad midagi muuta, siis peab alustama iseendast”.Inimkeskne õpetus.Suhted p.o. inimlikud-armastus.Kulgeda hariduse suunas.Traditsioonide austamine-harmoonia.
Mao õpetus – Hiina oludega kohandatud marksism . Õ. sobib arengu maadele, kus põhiklaas on talurahvas. ”Las õtseda sada lille , las olla sad erinevat vaadet”. Mengzi (372-289) ja Mencius(310-220) Taoism. Inimene on „hea” loomult-sünniga kaasa antud 4 voorust: kaastunne, tagasihoidlikkus , piinlikustunne, oskus tõde valest eristada. Mõlemad on maetud Birmasse. Taoism-mitteam.õp.Eeskujuks on loodus, mis kõik on loomulik. Motism-mitteam. õp. Eitab ettemääratust, kõik sõltub sellest kuidas in realiseerib üldist armastuse prints. Taaveti täht-mitteam. õp.Täh Iisraeli ja Juudamaa ühenemist. Judaism on vanim monoteism .Kristlus,islam,judaism. Seonism-mitteam.õp.loomuline edasipüüdlikkus, hea haridus .Rajaja Theodor Herz (1860-1904).Džainism-rajaja Džina-Vardhamana Mahavina. Mitteam. õpetus. 1)Maailm koosn. paljudest osakestest e tativatest, algetest .Hing on olul. tativa. 2) Ahimsa -„vägivallatus”. M. Gandhi –vabadusvõitlus p.o. mitte vägivaldne. Gandism mõjutatud Džainismist. Krahf Lev Tolstoi , oppositsionäär.
Toora -seadus,juutide pühakiri, nende käitumisreeglite alus.Moses judaismi rajaja. Talmud -juudi vaimulike (valside) poolt kirja pandud seletused, komment-d kuidas rituaale läbi viia. Salsat -iganädalane juutide püha.Algab R õhtul,kestab kuni L-ni. Taavet-juutide valitseja 11-10 saj eKr.Tegi pealinnaks Jeruusalemma.Abraham-juutide esiisa.Jumal andis talle riigi valitseda .Salomon-Taaveti järglane.Elutati palju Jerusalemma tempel.Eriliselt tark valitseja.Kosher-juutide menüü-lubatud toit.Toitu saab süüa ja valmistada ainult juut .Sealiha,veretoit ei sööda. ANTIIKFILOSOOFIA(7 saj eKr – 5 saj eKr).18.saj Prantsusmaal võeti see termin kasutusele.V-Kr ja V-Rooma filosoofia. Vana-Kreeka. Mõistuse fil. Sokrates-tarkuse armastaja . Euroopa fil.baseerub v-kr fil-l.Kujunes 3-st lainest: 1.laine-tekkis Väike- Aasia rannikul Milatose koolkond. 2.laine –L-Itaalia. Eleoni koolkond. 3. laine- Kreekas endas. Keskus Ateena . KOOLKONNAD 1) Mileitose koolkond: Thales, Anaximandros,Anaksimenes, Herakleitos , Pythagoras . Thales vanim Eur fil, mitmekülgne matemaatikas, mõõtis püramiidede kõrguse. Astronoomia ennustas ette päikese varjutuse . 28.05.585 eKr. Esimene teaduslik hüpotees. Pakkus, et maailm on laine taldrik ja see taldrik ujub vees. Vesi on alge. Hingel on magnet. toime. „Inimene peab piiri”. Anaximandros-Th. õpilane. Tõi välja aine omadused. Aine on lõputu. Aine on ebamäärane, kuid on lõputu, püsitu ja pidevas liikumises. Vanima teadaoleva teose autor „Loodusest”.In.evolutsioon- kalast .Anaximenes.Pakkus algeks õhku. Õhk on seotud eluga. Maa on lame taldrik õhus. Herakleitos-mitu hüüdnime.Tume.”Kõik liigub”-Panta rei. Logos -juhib maailma.Seaduspärasus,korratus. 2) Eleoni koolkond.Rajaja Xenophanes.Rakendatud L-Itaaliasse.Kahtles müütides.Esindas panteism i-Jumal on kõikjal looduses, sanastunud loodusega.In. on verest ja mullast.Parmenides-liider.Võttis kasutusele „olemine”- „kõik, mis on, on olemas, mida ei ole seda pole olemas, järelikult pole mitteolevat olemas” Zenon võttis esimene kasutusele dialoogi ja teose vormi. 3) Pythagorase koolkond.Rajas fil õppeasutuse.Alge- kvantitut- iga asi on mõõdetav.Arvude harm . loomine eeskujuks riigile.Korrastatus arvude vahel-riigi tunnuseks.Huvituti meditsiinist.In-st on võimalik ravida muusikaga. PLURALISMI KUJUNEMINE V-KR-s.Pluralism rõhutab mitme alge olemasolu. I Empedokles – 4 juure käsitlus: maa, õhk, tuli, vesi. Arst ja rändjutustaja.Inimesed tekkivad elundite kaupa. Elundid peavad omavahel sobima. II Anaxogaras-rääkis aine osalustest-maailm koosneb seemnetest. Müüdid on väljammõeldised.Maailm on trummikujuline, mis on õhus.Taevakehasid võrdles kividega.Esindas kosmopolitismi.Pidas ennast maailmakodanikuks.”Seal, kus on taevas pea kohal, on minu kodu”.In. ja looma erinevused käe tõttu. III Leukippos-maailm koosneb väikestest jagamatutest osadest-atomostest, mis liiguvad tänu tühjale ruumile nende vahel, andmed pärinevad tema õpilaselt Demokritoselt. Atomid erinevad üksteisest(kuju,suurus,asend,temp).At. liiguvad-siis on elu. Determinism –igal asjal on põhjus.”Parem on olla vaene, dem. ühiskonnas, kui rikas ebadem. üh-s.”See, kes tahab valitseda teisi, peab valitsema kõigepealt iseennast ”.Naine oli pahelisuse kehastus.Naise ilu peitub tema napisõnalisuses. Atomism oli plural . tipp. KLASS. KREEK FIL(4. saj eKr). Sokrates-tõeline fil. algab temast. Antiikaja fil-f (469-399).Teadmiste aluseks on mõiste selgeks tegemine. Oluline enesetunnetus . „Tunne iseennast”.Keskendu tähtsamale.Elu eesmärk-hinge tõkestamine.Hing ei sure .Myops- parm .Ateena on kui laisk hobune ja tema on tüütu parm, kes hobust kiusab. Kriitiline Ateena demokr . suhtes.P.o. esindusdemokr.Meetodiks on argumentatsioon-pidev,järk järguline küsitlus. Küünikute koolkond. (Kynon-Kaer) tugines tema vaadetele. Elasid nagu koerad, eitasid mat. heaolu.Antisthenes-liider.Pimeda naise ja kurdi mehe abielu on ideaalne. Kõige kuulsam küünik Diogenes -elas tünnis. Epoteeriv käitumine,šokeeriv k, autoriteetide puudumine.Küreeni koolkond (P-Aafrika) Liider Aristippos. Meeleline tunnetamine. Hedonistlik moraal- lõbu ja nauding , in muutub vabaks. Nauding ei tohi olla liiga intensiivne, kuna võivad järgneda kannatused. Naud-d ja kannat-d p.o. tasakaalus. Platon - kõige kuulsam Sokr. õp.Akadeemia. Tänas Jumalat, et elas Sokr. ajal ning Sokr. surm oli suur viga. Esindas homo universalist- universaalset kreeklast . Kuulus Ateena eliidi hulka, Soolomi sugulane. Idealism- idee õpetus, algseks on kehatu meeltega mitte tajutav vorm- idee, mis ei sõltu ajast ega ruumist, on igavene ja lõputu. Ideid saab tunnetada ainult mõistusega. Kõik materials. asjad on ideede koopiad. Platoni koopa müüt.Pl. järgi 2 ühisk. kihti- valvurid (hinge osa-mõistus) ja sõjamehed(hinge osa- emotsioon ) peavad alati olema riiklikul nõupidamisel täielikult. Omand on ainult tootjad (3. kiht-töölised). Pl. struktuur on India kasti süsteem Kreekalik variant. Hinge osad. Riik on ülemuslik. Individid on allutatud in-d, ka perekonna elu. Lapsed kasvatas riik- lasteaed. Maksud lastetuse eest. Naine on intell . reserv. Atlantoloogia-atkantuse teadus, müütiline mander . Pl. pidi kõlblikuks 2 riigivormi: monarhia -päritav võim(dünastia) ja aristokratia-targemate võim.Järgmised ei kõlble: oligarhia-rikkus ei tähenda alati tarkust, timokraatia-diktaator kasutati võimul olemisel demagoogiat, odav populaarsus, demokraatia-rahvas on omamoodi ohtlik, meeletused. Aristoteles(384-322) loogika teaduse rajaja, süllogistika.Poliitiline fil.”In on poliitiline loom” – „Zoon politikon”.Pl. õp. Ritorika kõnekunsti õppejõud. avas Lyceion (pr lütseum), kus uurisid tead. meetodil. Õppetöö: 1)eksoteeriline-laiale publikule- pop-teaduslik. 2)esoteeriline-huvistele, kitsas ring.Teaduslik.Õnne õpetus e eudaimonoloogia. In elu eesmärgiks on õnn. elu.Vaba, head suhted, meelerahu.”Terve mees kehas, terve vaim”. Vormiõpetus- igale asjale on omane sisu ja vorm.Vorm on tähtsam ja püsivam.Põhjusõpetus-Igal asjal on 4 tüüpi põhjusi a)aineline p (materia) b) vormiline p (fassoon) c) mõjutav p d) eemärgiline p (teoloogil-otstarbelikuses).Voorused: intellektuaalsed-vaimsed ja moraalsed -kasvatatavad.Naine on viivistamata mees.—Aspasia ja Sappho - tuntud naised kultuuris.HELLENISTLIK FIL JA ROOMA FIL (3. saj eKr – 2.saj keskpaik eKr – 6.saj pKr) Esindajad: küünikud, Epikuros , stoikud , skeptikud . Hellenism tuli J.G.Droysenilt(330-Kreeka läheb Maked . koosseisu, 300 a ja 30-Kreeka Rooma impeeriumi koosseisus) saksa ajalooline(1836) Töö hellenismist.. HELLENISMI TUNNUSED(jooned): 1.Kreeka ja Idamaade kultuuri mõjutasid üksteist, Suur Aleksander austas idamaade kult. 2.Tekkisid uued kultuurid ja teaduskeskused. Al. I tõus. Aleksandria linn Egiptuses. Roodose koloss. 3.Muutub kreeklaste enesemääramine. Kreeklased identifitseerisid ennas ennem oma linna järgi, nüüd helleniidena e kreeklastena. 4.Levib kosmopolitism – enda maailma kodanikuna tunnetamine. HEL. KREEKA 3 PÕHILIST VOORU , FIL STRUKTUUR: 1. Skeptisism-kahtlemise fil. Pyrrhon - liider. Kunagi ei saa midagi hindat väita, kuna igale väitele võib leida vastuväit. Skeptik ei eita ega väita.Keskus on Platoni akadeemia.Akadeemiline skepsus täh põhjalik uurimine . 2. vool Atomism – uue (teise) laine. Erines, aatomide liikumise põhjuks peeti aatomi sisemine põhjus, oma raskuse tõttu. 3. Hedonistlik moraal –moraal, mis on suunatud lõbule ja naudingule. Leidsid, et siis on in vaba, kui naudib elu. Epikuros rajas epikurismi.Pärit Saamuse saarelt. Rajas oma õppeasutuse – Epikurose aed.Füüsika – pinnas aias, loogika- tara , eetika- viljad .3.vool Stoikud- stoitsism . Lenon Kitionist Küproselt pärit. Eklektiline õpetus- segu erin stiilidest. Tuli on alge, meeldisid Aristotelese vaadesid, Ar. füüsika. Põhil. tunnusjoon – stoiline häirimatu rahu. Apatheia – tundetu, kiretu rahu. In on õnnelik, kui ta on meeletu häirematu rahuga. Populaarne vabatahtlik surm Roomas. ROOMA FIL (753 eKr – 476 eKr)„Roomas on terve maailm”. Impeeriumi tunnus: valitsemise printsiip Divide et impera .Rooma helleniseerimine e kreekastumine erin valdkondades. 1.õpetus Skeptisismi keskus Plaatoni akad . Sextus Empeirius- tuntud rooma skeptik. Skeptik on see, kes üheltpoolt otsib, teiselt poolt hoidub. 2.õpetus Epikurism Roomas esindab Titus Lucretiuis Carus-tuntum epik. roomlane . Kirjutas: De rerum natura (Asjade loomuses) luule vormis.Kreeka ja Rooma epikurismi erinevus: Suhtumine nagu ühiskonda on erin. Kreeka-pidutsasid(unustavad üh. pr) Rooma- in peab ühiskonna asjadega tegelema, Rooma riigiga. 3.õpetus Stoitsism G.Markus Aurelius-filosotronik valitses 161-180. Saavutas R. enoeeriumi max suuruse. Antiikaja valgustatud monarh haritud vaimsete huviga , edumeelne.Hakkas rääkima Rooma rahust, Rooma peab muutuma rahuriigiks (Pax Romana ). Säilitada impeeriumi senises seisundis.M.Aurelius kirjutas teose „ Iseendale ”.Kes on hea valitseja? See, kes on oma rahva eeskujuks.Tunnused: *ausus (verissimus) *salliv, pidi pidevalt riigil tegutsema. Stoitsism väljendub: 1. Naeru väärmine on in, kes imestab millegi üle. Tuleb jääda häirimatuks. Lucius Annaeus Seneca filosoof , tema kasvatas Nero . „Sooviksin olla kirjaoskamatu”.Stoiline surm.KRISTLUS ROOMAS kujunes välja Rooma imp. Ida provintsides ning kristlisel oli oma ideelised allikad. 1. Idamaade õpetused (judaism,Moosose käsud, kristlik moraal 10 käsku). Monokristilik relig. 2. Antiikfil. nt Platoni hinge surematus; stoiline hingerahu. Populaarsus seisnes selles, et 1) võrdsuse idee (sots võrdsus) 2)usk lunastajasse-Messiasse(lohutav funkts). Sinna kuulus saksa fil F.Nitsche irratsionalist, defineeris : Kristlus-pööbli Platonism . Geiser Constantinus e Konstantinus Suur kuulutas a 313 kristluse lubatud religiooniks. Tollerantsi e sallivuse edikt. Kristluse keskus on Konstantinopol. III ETAPPI KRISTLUSES: I 313 Constantinus II 325 Nikaia kir. kogul domeneeriv III 381 Geiser Theodosius kuulutab kristluse ainsaks relig-ks. Kr. muutub monopolseks.Kr. levitamiseks võimalused: 1) rahulik misjon (misjonärid) apostlid .St.Patrick,levitas iirlaste seas kr.Kasutas shamrock e triniteet kolme oruline ristik õppevahendina. 17.märts-pühapäev iirlastel.Eestis levitasid: M.Fulco, pr pärit 1167 -ei õnnestunud. 2) sunni meetod-valitseja suund. Valitseja võtab kristluse, seejärel rahvas. Vürst Vladimir 1988 Teda inspireeris konkr naine. Kaupo -liivaste vanem. J.Luiga kirjutas „Lembitu välis poliitika”. Tuli ja mõõk. PIIBEL VT ja UT. VT 39 rmt-ajaloor.(5 Moos.r),õpetusr.(Salom r), prohvetir, UT 27 rmt-ajaloor.-4 evangeliumi Markus,Matteus, Luka ,Johannes. apostlite tegude r- Peetrus ,Paulus.õpetusr, prohvetir-Johannes.Apokrytos-r-d, mis piiblist eemaldati, loeti ekslikest, ei kuulu piibli kaanoni, nt Juutide r. FIL ja PIIBEL 1.Tõeprobl. Tammsaare tõese õigus – ta itsus tõde piiblist. Tõde ise liigub in suunas.Aeg tekkib koos loomisega . Lin. aeg, ühesuunaline, lõppeb maaima lõppemisega. 2.Väärtustamine. Jumala tarkus, vagadus . Sõna on püha. MEDIUM AEVIUM (KESKAEGNE) kestis tuhat aastat: 5 saj(476)- 15-16 saj. 1453 türklased võtsid Konstantinopoli,suri Konst.XI. 1492-Columbus, 1517 Usu puhastus e reformatsioon M. Luter . 1640 O. Cromber ingl revolutsioon , Parlamentarismi sündmus. KESKAJA FIL PÕHIJOONED: 1) tihe seotus rel-ga a)teotsentrism (Jumal on kekne) b)kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt) c)providentsialism (J. näeb kõiki ette).Clements(150-215) samastas religiooni.2)retrospektiivsus-tagasipööratus.Mida vanemad textid, vanemad allikad,seda tõesem.Piibel. 3)skolastilisus.Õpetuslik ja kasvatuslik iseloom.Filosoofid on õpetajad koolis,tegevvaimulik kirikus jutluse näol.Halastamatu autobiogr.Kirikuisa Augustinus . KESKAJA FIL PÕHIPROBL: 1.usu ja mõistuse vahe pr. Tertullianus (kirikuisa 160-220) leidis, et inimmõistus on piiratud.Ol. usk ilmutusse.Uskuda siis,kui mõistega võttev asi on absurdne e Credo quira absurdum. 2. Cantebury Abselm (ingl) leidis, et ainult usu poolt valgustatud mõistus on võimeline mõista Jumalike tõdesid. Credo ut intellegam. 3.Jumala tõestamise pr. Ontoloogiline e olemuslik käsitlus. Jumal on absol. olemine, ülim, sisaldab kõik. Thomas Aquinost (1225-1274) it grahv, hingelik doktor.Ta vaated on tomism.Kosmoloogiline Jumala tõestus. Igal asjal on põhjus ja põhjustajaks on Jumal. Maailm p.o. kellegi poolt põhjustatud. 4.Universaalide tüli e universaalide vaidlus, vaidlus üldmõistete üle. 2 suunda: a) realistlik suund.Üldmõisted e universaalid pidid olema reaalsed ja eelnevad üksikutele nähtustele. T.Aquinost-pidas universaaliks Jumaliku mõistust, mis eelneb üksik nähtusele. Ta on „ante rem!” e enne asjade. b)nominalistlik suund. Nominalistid väitsid, et enne universale on üksiknähtused. „post rem!” pärast asju. W. Occam (Oxfordi professor ) 1285-1350 esindab nom.s.Räägib,et kahest tõest tuleb areenile kaksik tõe teooria e kaksik tõe.Üks tõde on teoloogiline(objekt-Jumal), teine tõde on filosoofiline(objekt-olemine). Renessansi ajal on kaheraamatu kontseptsioon (14 saj.)Piibel ja loodus.RENESSANSI AEG 14-16 SAJ. Kultuuri sümbol Dante . Antiikkultuuri taassünd. Karl Suur (frankide geiser). Humanism (inimlik ideoloogia) Mitte Jumal on kõrgem väärtus, vaid inimene. Erasmus on humanist, hollandlane . Peateos „ Narruse kiitus” kritiseerib relig. fanatiste. UUSAEG E MODERN AGE 17-18 saj. Ingl keel on maailma k. M.Kopenik-poola astronom. Mitte maa, vaid helios on keskpunkt.Teine revolutsioon on: maa pöördub G.Galilei,objektide põhiomadused on matem ., geometril.J. Keppler (astronoom)-ellipsi kujutlus- orbiit . I ÕPETUS- Empirism-kogemus on tunnetuse aluseks. Rajaja J.Locke (1632-1704),tabula rasa-puhas leht.In on vabad,võrdsed sünnipäraselt. Võimude lahususe põhimõtted. Backon- empirist .Rääkis eksperimendist kui meetodist- eksperimentaal fil 2 tüüpi: 1)viljarikas suunatud tulemusele(rakendus) 2)valgustusrikas suunatud teadmistele (fondum).Mõtlemise vead e 4 tüüpi iidoleid: 1. sooiidol-kogu iminkogu iidol . Iidola tribus.”Eksimine on inimlik”.2.Koopa iidol e idola specus.Seotud individuaalse eksimusega.”Igaüks saab omamoodi aru”. 3- Turuiidol .Seotud keelest ja tekstist valesti arusaamine. 4.Teatri iidol- autoriteedi usaldumisest tulenevad vead. Thomas Hobbes(1588-1679) empirist-mehhanistlik materialist . Leiab, et maailm on kehade kogu. Kõik allub füüs. seadustele .Ühiskonnafilosoofiast ühiskondllik leping social contract-ühiskondlik teooria riigi tekkimise kohta.Inimesed sõlmivad ühiskondliku lepingu, et vältida olukorda, mis on omane Rooma riigile. „Bellum omnium contra omnes !”Kõikide sõda kõikide vastu! Ratsionalism.Prantsuse mõtlemistüübi aluseks.Rajaja R.Descartes. „Mõtlen,järelikult olen olemas”.Uus-aja skeptitsism ,kahtlemise fil. Meetodiline kahtleja, ainus asi milles kahelda ei saa-see on kahtlus ise. Kahtlemine on oluline mõtlemise meetod Descartesi jaoks.Näha mõtlemist silmadega ja kuuldavate kõrvadega.B. Spinoza juudikogukonnast võttis kristluse.Tegeles lihtsa alaga. Rõhutab tunnetamist „puhta mõistmisega”. Causa sui!”Iseenda põhjuseks olend ”.Loodus on iseenda põhjus.Panteism-Jumal on kõik ja loodus.Jumal on loodusega samastanud. G.W. Leibniz ratsionalist. Tänu püüdele traditsioonilisi kristlikke õpetusi uue aja vaimus matamaatilis-loodusteaduslikult põhjendada aitas säilitada traditsioonilist kujutlust, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega. Ajaloolis -kriitiline meetod. Usk ja teoloogia on erinevad asjad – usk on isiklik usuveendumus, teoloogia aga teaduslik distsipliin, mis võib sisaldada mitmeid erinevaid inimeste poolt formuleeritud õpetuslikke arvamusi . Saksa filosoofi mõte suurkuju .Saksa aristoteles.Oli leiutaja, diplomaat Prants,Preisi teaduste akad. esimees. „Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm!”. Oluline: õpetus monaadist e monadoloogia-maailm koosneb lõpmatust arvust monaadist- pluralistlik õpetus. Monaad on looduse vaimne alge hinge tüübi substants. Preformism(millegi ees olev) Mõistab seda, et isiksus tegelikult formeerib juba lootena. VALGUSTUS 1670-1790- Empirism-kõik teadmised saadakse kogemustest ja ratsionalism-teadmisi maailma kohta on võimalik saada ka üksnes mõistuse abil, ilma kogemustele viitamata. Loomulik teoloogia-õpetus Jumalast, mis ei toetu usule v erilisele ilmutusele, vaid mõistusele ja kogemustele. Deism usk Jumalasse-Loojasse, kes maailma kulgu ei sekku. Dogmad on ebavajalikud, tõeline relig koosneb filosoofilisest jumalaõpetusest, eetikast ja hinge surematuse postulaadist . Valgustus ideoloogia tugines ratsionalismele. I. Kant ( 1784 ) võttis termin kasutusele artiklis „Was ist Aufklärung?” („Mis on valgustus”) Vaimses mõistmises valguseks saamine. Valgustajad kriitilised kahes: 1.pärisorjuslik süsteem 2.usuline fanatism. Voltaire -pr stiilis valgustaja.Montesquieu- jurist ,ühiskonna fil,keskkond mõjutab ühiskonna. J.J.Russo- pedag . teaduses teatud vabakasvatuse pooldaja . Saksa klassikal. fil., mida mõjutavad nii empirism, ratsionalism, valgustus, suur Prantsuse revolutsioon, preislus. Preisi mentaliteet on J.Meinsen I (1714-1740)-valitses. *Töökuse rõhutamine,*kokkuhoidlus,*korra nõue, *militarism(sõjavägi).I.Kant(klassik) oluline: tunnetuse etapid:Teisel perioodil(1780-1804) ilmus 3 kriitika teost, kus kõikidel pealkirjades oli sees sõna kriitika. 1.”Puhta mõistluse kriitika” seotud tunnetus õpetusega 2.”Praktiline mõistuse kriitika”seondub tema eetikaga 3.” Otsustus võime kriitika” sisaldab tema vaateid kunstile, esteetika. 1.periood kosmoloogia, loodusfil.Päikesesüsteem on tekkinud suurest udupilvest, 1-2% tolmutahku osast. Ürgse kogu teooria. 2.per 1. „Asi ise eneses ” In.teaduses asjade maailm. Nad ei sõltu ajast ja ruumist.Sarnane Platoni ideele. 2. Kategooriline empiratiiv-tingiline ettekirjutus .In peab käituma nii, et tema käitumise reegel muutuks ka teistele k. reegliks. 3.Otsustusvõime –kunstiteoste hindamine baseerub esteetilisel naudingul. (J.G.Fichte klassik) tunnetuse etapid: kirjutas „Wissenschaft”. I tunnetuse etapp- MINA moraal, valgustus- subjekti tunnetamine-TEES.II etapp- EITAMINE -loodus PIMEDUS.-MITTEMINA- ANTITEES .(Antiteetiline teooria) III etapp- SÜNTEES (tees+antitees tulemus) moraali-looduse võitlus. Hegel tunnetuse etapid: I Subjektiivne vaim-indiviidi tunnetamine, II Objekt. tunnetamine e vaim- ühiskonna probleemid, III Absoluutse vaimu etapp, täh erilist kõrgendatud vaimset tunnetust, seostub relig, kunsti ja filosoofiaga . PIETISM 1670-1780 Põhitunnused: Rahulolematus kiriku ja ühiskonna olukorraga. Rõhuasetus õpetuselt usuelule, algkristliku mudeli eeskujul. Aktiivne piibliuurimine. Ilmikute kaasamine. Institustionalismile vastanduv individualismi. Vagadus väljendub emotsionaalselt. Hiliastlik eshatoloogia. Spencer (1635-1705) 1675 Progmmatiline kirjutis Pia Desideria „Vagad soovid” N.Ludwig von Zinzendorf (1700-60) Dogmadekriitika. Kogu krisluse ajalugu on allakäik algkristluse juurest. Patt interllektuaalne ja poliit. võimuiha ajendab inimest filosoofilistele spekulatisoonidele. Pühakirjast piisab usule täiesti, muid normatiivne (dogmasid) pole vaja. Dogmaatilised väited kehtivad vaid sel määral, mil nad on praktiliselt kasulikud. KAASAJA FILOSOOFIA (raamat) A.Shopenhauer(1788-1860)-saksa fil, “Maailm kui tahe ja kujutlus”.Asi meie jaoks illusioon .Me võime tunnetada asja iseeneses.Maailma olemus asi eneses.Tahte ja tunnetuse range eristamine on tema fil. põhijoon. PRAGMATISMi rajaja-ameerika fil. ja loogik C. Peirce (1839-1914) USA-st, tekkis 19.saj 70 aastatel. W.James “Kuidas muuta meie ideid selgeks” (1878),” Pragmatism ” (1907). Ameerika psühholoog ja filosoof William James (1842- 1910 ) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce´i nime kuulsaks . Kui Jumal on olemas, siis on maailmas kõik korras – pragmatistliku teoloogia. Materialism, mis eitab Jumala olemasolu, kui ka teism , st. Religioosne arusaam maailmast, on kooskõlas mineviku ja oleviku faktidega. Jäik determinismi järgi vabadus on vaid illusioon; nõrk determinismi järgi vabadus seisneb paratamatusele allumises ning indeterminismi järgi maailmas ei ole kõik paratamatu ning inimene saab olla tõeliselt vaba. AJALOOFILOSOOFIA ( KULTUURIFILOSOOFIA ) O.Spengler (1880-1936) saksa fil. “Õhtumaa allakäik”. Sp. Arvates on suur erinevus, kas uurida loodust või ajalugu. 1) looduse tunnetamist võib õpetada, ajaloo tundjaks aga sünnitakse.Ajaloolane nõistab inimesi ja fakte, tema tegevus on looming. 2) loodusteadustes väljendatakse tunnetatut matemaatiliste seaduste kujul, süstematiseerimine – süstemaatika;ajaloo tunnetamisel kasutatakse analoogiat – füsiognoomika. 3) looduse tunnetamisel lähtutakse kausaalsusprintsiibist, ajaloo tunnetamisel saatuse ideest . Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu , on vaid erinevate suletud kultuuride ajalood. Iga kultuur on nagu elusorganism , mis sünnib, saavutab õitsengu ning hääbub. LOOGILINE POSITIVISM L. Wittgenstein (1889-1951) “Loogilis-filosoofilisest traktaadist”. Rudolf Carnap “Metafüüsika elimeneerimine keele loogilise analüüsi teel” (1932). J-P Sartre (1905-1980) prants. “Olemine ja eimiski” (1943). Loeng “ Eksistentsialism on humanism” (1946). K.R. Popper ( 1902 -1994) Falsifitseeritavus. “Oletused ja ümberlükkamised” (1963) T.Kuhn (1922-1996) “Teadusrevolutsioonide struktuur” (1970). P.Feyerabend(1924-1994) “Meetodi vastu” (1975), “Teadus vabas ühiskonnas” (1978).
INIMESE VABADUS. EKSISTENTSIALISM. J-P. Sartre (1905-1980) – prantsuse fil ja kirjanik. Filosoofiline põhiteos on „Olemine ja eimiski“; loeng „Eksistentsialism on humanism“. Sartre´i kinnitusel – 2 liiki eksistentsialismi: kristlik ja ateistlik. Esimest esindavad saksa fil. K. Jaspers (1883-1969) ja prantsuse fil. Gabriel Marcel (1889-1973), ateistlikku suunda saksa fil Martin Heidegger (1889-1976), prantsuse fil Albert Camus (1913-1960) ning Sartre ise- Mõlemat suunda ühendab veendumus, et inimese olemasolu erineb asjade olemasolust. Vahe on selles, et inimese olemine eelneb tema olemusele, aga asjade olemus eelneb nende olemisele. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb – eksistentsialismi põhimõte. (inimene ei ole asi). Vastutuse eest põgenemise võtted: viited ilmutusele –mitte keegi ei saa inimest päästa tema enda eest; viited ennetele – ei vabasta mingid ended meid valikutest ega neist tulenevast vastutusest; viited sisetundele – inimene ei leia iseendas midagi kindlat; nõu küsimine – enesepettus, sest me valime, kelle käest nõu küsida, kuidas nõuannet tõigendada ja kas seda nõu üldse kuulda võtta. Inimene on maha jäetud: tal ei ole mingeid kindlaid tugipunkte (nt. väärtusi), mida võiks aluseks võtta. Sartre nõustus sellega, et kui Jumalat ei ole, siis on kõik lubatud. Inimene on määratud olema vaba: Määratud, sest sünd ei sõltu tema tahtest, kuid siiski vaba, sest kord siia maailma heidetuna vastutab ta nüüd kõige eest, mida teeb. Eksistentsialism on Sartre´i arvates ainukene folosoofia, mis annab inimesele väärikuse, sest ei käsita teda objektina. Inimene on oma tegude kogusumma. Mõlemal on alati võimalus ennast muuta.