8 Kommunismi voolud Kommunism on aja jooksul omandanud mitmeid eri vorme, mis konkretiseerivad, sageli aga ka hälbivad teatud määral algsest õpetusest, näiteks on mitmelpool tekkinud rahvuskommunism, mis teoorias peaks olema kommunismi internatsionalistlikule põhimõttele risti vastupidine. Suuremad kommunismi voolud on: Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism 9
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
KOMMUNISTLIK HIINA IX klass 1949 ■ Kuulutati välja kommunistlik rahvavabariik ■ Partei esimees- Mao Zedong ■ Viisaastakuplaanid ■ Maoism (1) Maoism ■ Kommunistliku õpetuse suund ■ Terror ■ Allumine kommunistliku partei diktatuurile ■ Madal elatustase (2) 1958, 1966-1976 ■ Suur hüpe ■ Kultuurirevolutsioon ■ Kaos ■ Kodusõda ■ Hoop haridusele ■ ■ (3) 1976 ■ Mao surm ■ Uued ümberkorraldused ■ Turumajandus ja selle põhimõtted ■ Tihedamad sidemed lääneriikidega ■ ühelapsepoliitika ■ (4)
ühiskonnakorraldus: Teoreetiline,sotsiaalne ja majanduslik süsteem. Puudub eraomand,sotsiaalsed klassid,riik ja perekond. Varad on ühiskondlikus omandis. Kuulsaks põhimõtteks on : Igaltühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunismi erinevad voolud: Konkretiseerivad või hälbivad teatud määral algset õpetust. Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism Kommunism kui kestev olevik! Hetkel on maailmas 5 kommunistlikku diktatuuririiki. Hiina kommunistlik pööre toimus 1949. a. Vietnam kommunistlik pööre 1945. a. PõhjaKorea pööre 1948. a. Kuuba kommunislik pööre 1959. a. Laos viimane pööre 1975. a. Kasutatud lingid: http://isekiri.blogspot.com/2009/06/kommunismkuiolevik.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunism http://et
usklik keegi, kes usub millessegi, kellessegi (laialdaselt jumalasse uskujate kohta; sõna kasutus problemaatiline) teodiike teoloogiline õpetus Jumala õiglusest, heldusest, armulisusest ja õigeksmõistust natsionalism - ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Patsifism - põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada maoism - marksistliku kommunismi revisionismivastane vorm, mis põhineb Mao Zedongi õpetusel sotsialism - ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
Teine edasiarendaja oli Zhuangzi, kes väitiss, et inimene on loomult kuri, aga teda tuleb kasvatada ehk temaga tuleb tegeleda. Ghandi arvates on nt inimese sees ,,tierkeit" ehk loomalikkus. Konfuutsiuse õpetus kaotas kohustusliku tähenduse 1911-1912, kui Hiinas toimus revolutsioon ja keisrivõim asendus vabariiklusega. See muutus siis lihtsalt hiinalikuks õpetuseks. 1949 algab uus epohh (ajajärk, ajastu) Hiina ajaloos. Lõpeb kodusõda kommunistide võiduga. Algab MAOISM-i aeg, kohustuslikuks saab maoism. Maoism hiinalik marksism. Maoismi ja marksismi erinevus: maoism- talurahvas oli revolutsiooni algatajaks, marksismis töölisrahvas. Marksismi õpetusega ei sobinud see, et konfuutsiose õpetuses oli ka inimeste kihistumine ette määratletud. Suhtumine konfuutsiuse õpetusse seisneb 100 lilleõie õpetusse Mao Zedong ütles LAS ÕITSEDA 100 LILLE, LAS OLLA 100 ERINEVAT VAADET aga täpsustab seda lauset
TAOTLUSED õnne sepp", kõik tagama toimetuleku, peaksid töötama riik toetab ainult abivajajaid, ei tohi tekitada abitust PAREMPOOLSUS: konservatiivsus ja traditsioonilisus, erasektor VASAKPOOLSUS: uuendusmeelsus, võrdsus ühiskonnas, avalik sektor ÄÄRMUSIDEOLOOGIAD kommunism, natsism, fasism ja maoism pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele toetavad jõulist riigi sekkumist ühe rahvuse ülistamine (natsism, fasism) ISLAMI FUNDAMENTALISM - Islami fundamentalismi põhiidee on see, et tuleb tagasi pöörduda usulätete juurde. Tuleb tagasi pöörduda puhta usu juurde, mille viimane inimkonnale saadetud prohvet - prohvet Muhammad - 7. sajandil inimkonnale tõi. Ja islami fundamentalismi kaks peaküsimust on järgnevalt:
suurem vastane Süüria. 1982. Iisrael ja maailm: 1. Regioon (araabia riigid)- pidev sõdimine ja konflikt. 2. Iraan- suhted väga vaenulikud. 3. Euroopa- Euroopa riigid olid Araabia riikide poolt. Nafta! 4. USA- suhted suhteliselt head. 5. NL & Venemaa- head suhted, halvad suhted. 6. Arengumaad. HIINA: Hiina Rahvavabariik, Hiina Kommunistlik partei. Han-hiinlased (93%) Suurriik ja üliriik. Kaks dententsi: 1. järjepidevus 2. muudatused. Mõju Hiina ajalugu, geograafia, kultuur ja rahvas. Maoism ja selle eripära. 4 perioodi ajaloos!: 1. Impeeriumid kuni ca 1840. 2. Alandused 1840-1940 Hiina oli ära jagatud. 3. Maoism 1945-1976. kodusõda 1945-49. Mao revolutsioon- talupojad. (K. Marx klassiteoria. Leninilt imperialismiteooria. Hiinlasena interpreteeris kõik hiina ajaloo seisukohalt) 4. Moderniseerimine Välispoliitika: aluseks maailma bipolaarsus. Korea sõda (1950-53) ja Hiina suhtumine USAsse, teistesse riikidesse. Marksism ja revisionism
ühiskonna loomine ilmne · Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus · Idee kommunismist tekkis juba antiikajal · 19. sajandil kogukonnad, mis põhinesid ühisomandil · 1980. aastaks 1/3 maailma rahvast kommunistliku võimu all Suunad · Leninism · Eurokommunism LääneEuroopas · Maoism · Nõukogude kommunism Saksamaa · Trotskism päritoluga töölistenõukogu · Stalinism · Tööliste demokraatia · Kristlik kommunism Tänapäeval · Kommunistlikud riigid: Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Laos, Põhja Korea ja Vietnam
-Tänapäeval maailma riikides on palju erakondi, mis ei kuuluta end vasak- või parempoolseks ning püüavad ühendada mõlema ideoloogia parimaid külgi.Seetõttu nimetatakse nein tsentristideks ehk keskel asuvateks. -Lisaks on viimastel kümnendikel tekkinud erakondi, mis püüavad populaarsust kindlate valuküsimuste abil.Nt rohelised, kelle peamiseks huviks on erinevad keskkonnateemad Äärmusideoloogiad -20.saj on olnud kõige mõjukamad kommunism, natsism, fasism ja maoism. -Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele -Üldise oleku poolest on kõik neli vasakpoolsed, kuna tüetavad jõulist riigi sekkumist kuni riigi täieliku kontrollini välja. -Samas esindavad natsism ja fasism ka konservatiivseid väärtusi-Nt ühe rahvuse ülistamine. -Seega on kommunism äärmusvasakpoolne ideoloogia ning natsism-fasism pigem äärmusparempoolsed Riigi funktsioonid jagunevad:
1946-47 puhkes suur nälg, hukkus umbes 10 miljonit inimest. See vähendas nende populaarsust. Ka sõjaliselt osutusid kommunistid tugevamaks, nende armees, mis kandis nimetust Hiina Rahvavabastusarmee, oli rohkem mehi. Lõpuks ei jäänudki muud üle kui taanduda Taiwani saarele. 1949. aastal kuulutati mandril välja Hiina Rahvavabariik ja Taiwani saarel Hiina Vabariik. Hiina Rahvavabariigis oli võimul kommunistlik partei eesotsas Mao Zedongiga. Algas nähtus maoism/mauism talupoja osatähtsus uue ühiskonna ülesehitamisel. Tähtsustas end kui võrdväärset riiki NSVL-u kõrval. Kui maareform oli läbiviidud, siis alustati ka kollektiviseerimistega. Hakati rajama ühismajapidamisi. 1956-57. aastatel toimus Hiinas 100 õie kampaania: esimees Mao kutsus üles inimesi võime kritiseerima ja välja pakkuma alternatiivseid viise lahendamiseks. Nimetus tuli sellest, et loosungiks oli: ,,Las õitseda 100 lille,..." Kampaania mõte oli tegelikult hoopiski muu
Traditsiooniline, kogukonnakeskne ja religioonile toetud ühiskonnamudel lagunes, asendus valdavalt ateistliku ja minakeskse maailmavaatega Mässasid peamiselt noored, toimus põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoe, viisakusreeglid, sündsustunde jms (Mati Undi „Hüvasti, kollane kass“ 1963) Noored olid meelestatud valdavalt vasakpoolselt, pigem leidsid toetust maoism, kommunism, anarhism Võrdsust nõudsid mustanahalised ja naised, langes iibe, mis oli põhjustatud väärtushinnangute teisenemisest ja naiste „vabanemine“ – nad polnud enam sõltuvad 1960ndatel toimus seksuaalrevolutsioon – kadusid paljud vanad normid, nõrgenes religiooni mõju, ilmusid rasestumisvastased pillid 1968 Pariisi noorterahutused – põlvkondade konflikti haripunkt, juhtiv osa oli üliõpilastel
annaabi.ee 
