kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava elektrilaengu suhtega. Jõujoonteks nim selliseid elektrivälja iseloomustavad jooni, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevuse sihiga. Jõujooned algavad alati positiivsetelt laengutelt ning suunduvad negatiivsetele laengutele. Potentsiaalide vaheks nim skalaarset füüsikalist suurust, mis võrdub laengu ümberpaigutamiseks tehtud töö ja vastava laengu suhtega.
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 3. rida 1. Absoluutselt jäik keha on selline keha millel kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumata kehale mõjuvatest jõududest. 2. Kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c mis lahutatavaga liidetult annab vektori a. 3. Vektori projektsiooniks teljele nim telje lõigu pikkust, mille alguseks on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks on vektori lõpu projektsioon teljele. Projektsioon on + kui lõigu suund ühtib telje suunaga. 4. Jõu parameetrid: suurus, suund ja rakenduspunkt. 5. Tasakaalu aksioom- Jäigale kehale rakendatud kaks jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis
aga vähesel määral. KASVUKLIIMA Soe ja päikseline kasvukoht. Ei vaja palju niiskust. Mulla suhtes pole nõudlik, kasvab hästi nii liivastel, kui savikamatel muldadel. Kasvab parasvöötme ja sammuti ka lähistroopilise kliimaga aladel. Optimaalne temperatuur kasvuks on 21-26 kraadi. KUIDAS KASVATATAKSE JA SAAGIKUS Külv viiakse läbi aprilli lõppus- mai alguses avamaale, jäteks vaheks 20- 30 cm. Päevalille seemnete külvisügavus on 2- 3 cm. Idanemistemperatuur 16 kraadi. Annab ühe saagi aastas. MILLEKS KASUTATAKSE Päevalille seemneid kasutaatkse söögiks ja nendest pressitakse päevalille õli. Õites leidub vees lahustuvat punast värvainet Kartamiini, mida kasutati varem kangaste värvimiseks. Päevalille osi on kasutatud loomasiloks, kütteks, ehitusmaterjaliks ja biotehnoloogiatööstuse tooraineks.
a1 - esimene liige an - n-es liige ehk üldliige d aritmeetilise jada vahe n liikmete arv Sn - liikmete summa q - geomeetrilise jada tegur Aritmeetiline jada Aritmeetiline jada on jada, mille teisest liikmest alates iga liikme ja talle eelneva liikme vahe on jääv. Aritmeetiline jada on jada, mille iga liige alates teisest on võrdne talle eelneva liikme ja jääva arvu summaga. Arvu mida me juurde liidame nimetame me vaheks. d=0 konstantne jada Aritmeetiline jada on vaadeldav lineaarfunktsiooni väärtuste jadana, kui argumendile anda täisarvulisi väärtusi alates 1'st. y=x+2 xe{1;2;3;...} Aritmeetilise jada omadus: Iga liige alates teisest on võrdne oma naaberliigete aritmeetilise keskmisega. a2=(a1+a3)/2 Aritmeetilise jada üldliikme valem an=a1+(n-1)d Aritmeetilise jada esimese n-liikme summa: esimesed n-liiget ehk jada lõige: a1;a2;a3;...;an Sn- esimese n-liikme summa ehk jada lõike summa Sn=a1+an n
nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Valem: F=B*i*l*sin a 15.Mida tähendab superpositsiooniprintsiip ja milliste väljade korral see esineb? - Elektriliselt või magnetiliselt aktiivsete kehade süsteemi korral tuleb vastavalt E- või B- vektori pikkuse leidmiseks üksikute väljatekitajate E- või B-vektoreid liita. Superpositsiooniprintsiip kehtib kõikide väljade korral. 16.Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? - Pinge iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. 17.Joonistad elektrivälja jõujooned. 18.Määrad Ampere'i jõu suuna rakendades vasaku käe reeglit. - Vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, magnetväli on suunatud peopessa, pöial näitab juhtmetele mõjuva jõu suunda.
Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega , juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 15.Mida tähendab superpositsiooniprintsiip ja milliste väljade korral see esineb? Seda printsiipi, mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Esineb kui ühes ja samas ruumipunktis on mitu samaliigilist välja. 16. Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? Pingeks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab väljajõudude poolt laengu ühest punktist teise liigutamisel tehtavat tööd.
Magnetväli Magnetiseeritud kehal on suunatud väljajooned põhjapooluselt lõunapoolusele. 11) Mis asjad on solenoid ja pool? Solenoid Kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepool. Kui solenoidi läbib elektrivool, siis tekib magnetväli. Pool - elektroonikakomponent, mida kasutatakse võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina. 12) Mida nim. pingeks ehk potensiaalide vaheks Laengu poolt vabastatud energia .Iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning määrab ära, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise.
Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega , juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 15.Mida tähendab superpositsiooniprintsiip ja milliste väljade korral see esineb? Seda printsiipi, mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Esineb kui ühes ja samas ruumipunktis on mitu samaliigilist välja. 16. Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? Pingeks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab väljajõudude poolt laengu ühest punktist teise liigutamisel tehtavat tööd.
summa. A(aij) + B(aij) = A+B(a ij+bij). (MxN) A korrutiseks arvuga nimetatakse samajärku maatrikisit ·A, mille elementideks on maatriksi A kõigi elementide korrutised selle arvuga A; ·A= ·a ij) ; A, ·AM(mxn) . Maatriksi A vastandmaatriksiks A nim sellist maatriksit mille elementideks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastand väärtused; -A=(-a ij) ; A, -AM (mxn) . (MxN) järku maatriksite A ja B vaheks nim sama järku maatriksit A-B mis loetakse võrdseks maatriksi A ja (-1)·B summa A-B=A+(-1)·B; A-B=(a ij-bij). (MxK) maatriksi A ja (KxN) B korrutist nim (MxN) järku maatriksiks A·B, milles i-nda rea ja j-nda veeru lõikekohal paiknev ühine element C ij saadakse A i-nda rea ja j-nda veeru kõigi vastavate elementide korrutisena ja saadakse tulemuste liitmisel; A·BB·A. Maatriksit mille kõik elemendid on võrdsed nulliga nim nullmaatriksiks
maatriksit -> A+B, mille elementideks on lähtemaatriksite A ja B kõigi vastavate elementide summa. Def. 4 (m x n) järku Maatriksi korrutiseks arvuga lambda nimetame maatriksit, mille elementideks on maatriksi kõigi elementide korrutised arvuga lambda. Def. 5 (m x n) järku A vastandmaatiksiks (-A) nimetatakse sama järku maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastandväärtused Def. 6 (m x n) järku maatrikiste A ja B vaheks nimetatame sama järku maatriksi (A-B), mis loetakse võrseks maatriksi A ja maatriksi (-1)*B summa Def. 7 (m x k) järku maatriksi A ja (k x n) järku maatriksi B korrutiseks nimetame (m x n) järku maatriksi A*B, mille i-nda rea ja j-nda veeru ühine elment Cij saadakse maatriksi A i-nda rea ja maatriksi B j-nda veeru kõigi vastavate elementide korrutamisel ja saadud tulemuste liitmisel Mõiste 1: Nullmaatriksiks nimetakse maatriksit, mille kõik elemendid on võrdsed nulliga. =(0)
ühes punktis ja kolmanda jõu mõjusirge läbib seda punkti. Antud kolm jõudu asuvad ühes tasapinnas. 9. Kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on suuruselt võrdne antud jõudude suuruste summaga ning on paralleelne ja samasuunaline antud jõududega. 3. variant 1. Absoluutselt jäik keha on selline keha millel kahe mistahes punkti vaheline kaugus liikumuselt loetakse muutumatuks. 2. Kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c mis lahutatavaga liidetult annab vektori a. 3. Vektori projektsiooniks teljele nim telje lõigu pikkust mille alguseks on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks on vektori lõpu projektsioon teljele. 4. Jõu parameetrid: suurus, suund ja rakenduspunkt. 5. Jäigale kehale rakendatud kaks jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on võrdsed suuruselt, suunatud vastupidi ja paiknevad ühel sirgel. 6
nimetatakse vektoriks. Def3_2 sama järku maatriksi summaks nimetame maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksite kõigi vastavate elementide summa. Def:4 Maatriksi korrutiseks arvuga lambda nimetame sama järku maatriksit, mille elementideks on maatriksi kõigi elementide korrutised arvuga lambda. Def5: maatriksi vastandmaatriksiks nimetatakse sellist maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksi kõigi elementide vastandväärtused. Def6: Kahe sama järku maatriksi vaheks A-B nimetatakse sama järku maatriksit, mis loetakse võrdseks maatriksi A ja maatriksi (-1)*B summaga. A-B=A+(-1)B Def7: maatriksite korrutiseks nimetakase maatriksit, mille i- nda rea ja j-nda veeru ühine element saadakse maatriksi A i-nda rea ja j-nda veeru kõigi vastavate elementide korrutamisel ja saadud tulemuste liitmisel. Maatriksite korral korrutis üldjuhul sõltub tegurite järjekorrast. Maatriksite, mille kõik elemendid on võrdsed nulliga, nimetatakse nullmaatriksiks
korrastatud olekult mittekorrastatule. Inimene-soojusmasin:jahutiks on väliskk.;võib võrrelda, sest inimese organism toodab ka soojust, et säilitada keha temp;.inimene toodab ka energiat mehaaniliseks tööks. Külmkapi põhimõtteks on pööratud soojusmasin. Kogu süsteem töötab vastupidiselt. Loodushoid ja termdün II printsiip on seotud nii, et loodus püüab tekkinud saastuse ühtlaselt ära jagada, mida suurem on saastus seda suurem on entroopia. Külmkapil ja kontsil on vaheks see, et üks on täielikult ruumis, aga teine on ainult külma osaga ruumis, kuid neil on üks tööpõhimõte. Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et reaalses gaasis tuleb arvestada molekulide lõplike mõõtmetega ja molekulide vastastikmõjuga. Gaasi kokkusurumisel on reaalset gaasi kergem kokku suruda, kui molekulide vahekaugused on 10 mol läbimõõtu, kui aga gaas on tihedam on reaalset gaasi raskem kokku suruda,
kordistub 10m sügavusel. Mis tähendab, et näiteks liitrine plast- pudel 10m sügavusel on kortsu surutud ning mahtu on järgi vaid 0,5 liitrit. Kui seesama pudel pinnale tagasi tuua, siis surve lange- des õhk temas paisub ning veepinnal on pudeli maht jälle 1 liiter. Kui aga oleks pudel veeall 10m sügavuses täidetud kork peale keeratud ja veepinnale toodud oleks rõhk pudelis 2 at. arvestades et pinnal on rõhk 1 at jääb rõhkude vaheks 1at. See vastab juba keskmiselt täis autokummi rõhule. Selliseid gaaside ruumala muutuseid peab sukeldumisel igaljuhul arvestama. Mõned ülesanded: Kui suurt rõhku avaldab alusele 52 kg neiu, kui ta seisab 1) maapinnal kingades, mille taldade kogupindala on 280 cm2; 2) kelgul, mille pikkus on 82 cm ja laius 46 cm. Kelgu mass on 2,7 kg kelgu põhiaks on risttahukas. Lahendus: 1) Arvutame rõhu esimesel juhul Andmed: Lahendus: S = 280 cm2 = Kasutame kahte valemit.
Tähis ,,U" , ühik 1V(volt) Valem: U=A/q, siit seos, et 1V = 1J/1C Potentsiaal Tähistatakse tähega fii ,,viltune e". Potentsiaal on iga elektrivälja ja laetud keha punktil, s.o maks. töö, mida elektriväli võiks 1C nihutamisel sellest punktist teha. Joonis!-> Töö on maks, kui 1C viiakse lõpmatusse või maa sisse, kus E=O (elektrivälja tugevus). Praktikas tähendab potentsiaal pinget mingi punkti ja maa vahel. Jooonis Pinget nim. mõnikord ka potentsiaalide vaheks, kuna U= viltune e1 viltune e2 Elektri mahtuvus. Tähistatakse ,,C". Suurendades juhi laengut q, kasvab ka selle potentsiaal e, kuid suge q/e jääb muutumatuks. See ongi võrdne juhi mahtuvusega. (Mingi joonis Juhi mahtuvus on 1 farad, kui 1 kuloni suurune laeng tekitab sellel Ainult 1voldise potentsiaali. Kondensaatorid.- Omavad tunduvalt suuremaid mahtuvusi kui üksikjuhid. Joonis . > q- kondensaatori ühe elektroodi laeng. U- elektroodide vaheline pinge
Esimese sammuna lahendasin võrrandi vasaku poole ehk tegin ära lahutustehte. Leidsin x’i ja x+2 ühise nimetaja, milleks on x(x+2). Seejärel leidsin kordajad ning sain lugejasse uued arvud, millest 2 sain kohe ka ära taandada. 20 20 20 x +40−20 x 40 x - x +2 = x ( x+ 2) = x 2+2 x 40 Lahendanud ära lahutustehte, sain kahe murru vaheks x 2+2 x . 1 See vahe on nüüd ka minu võrrandi vasak pool. Paremaks pooleks on endiselt 3 . 40 1 a c Saadud võrrand on x 2+2 x = 3
elementideks on lähtemaatriksite A ja B kõigi vastavate elementide summa. 4. Def. 4 (m x n) järku Maatriksi korrutiseks arvuga lambda nimetame maatriksit, mille elementideks on maatriksi kõigi elementide korrutised arvuga lambda. 5. Def. 5 (m x n) järku A vastandmaatiksiks (-A) nimetatakse sama järku maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastandväärtused 6. Def. 6 (m x n) järku maatrikiste A ja B vaheks nimetatame sama järku maatriksi (A-B), mis loetakse võrseks maatriksi A ja maatriksi (-1)*B summa 7. Def. 7 (m x k) järku maatriksi A ja (k x n) järku maatriksi B korrutiseks nimetame (m x n) järku maatriksi A*B, mille i-nda rea ja j-nda veeru ühine elment Cij saadakse maatriksi A i-nda rea ja maatriksi B j-nda veeru kõigi vastavate elementide korrutamisel ja saadud tulemuste liitmisel 8
,,Tõde ja õigus" Andres ja Pearu Eestlased on tuntud kui töökas rahvas, kes on endasse tõmbunud. Eestlane ei ole külalislahke ja pürgib igal alal esimeseks. Anton Hansen Tammsaare teos ,,Tõde ja õigus" on realistlik teos, mis räägib tüüpilistest eestlastest ja nende katsumustest. Teose peategelased on naabrid Andres Paas ja Pearu Murakas, kes ei suutnud ilma tülitsemata kõrvuti elada. Andres oli sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise varanduseta ostis ta endale talu. Ta tahtis küll tervet Vargamäge, et elada seal omasoodu, aga teine mees oli ette jõudnud. Tema elumõtteks oligi saada endale kogu Vargamäe ja teha sellest soisest ja märjast maast endale ja oma järglastele vääriline kodu. ,,Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte!". Andres oli töökas ning õiglane, ta nõudis palju endalt ja teistelt. Andrese õiglus ja ausus tekitas Pear...
kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku. Kahandamisringile järgneb üks ring kahandamata. Nii kootakse, kuni jääb järele sama palju silmuseid, nagu oli enne pöidlakiilu alustamist. Edasi kootakse otse kuni väikese sõrmeni (proovida kätte). Silmused jagatakse neljaks, arvestades 3 lisasilmust kummalegi küljele. Väike sõrm on madalamal kui teised, seepärast tuleb see esimesena valmis kududa. Luua sõrme vaheks 5--6 silmust juurde (JOON. 4 ja 5). Need juurdeloodud silmused ühendavad peo- ja käe-seljasilmused üheks ringiks. Vahesilmustega saab anda sõrmele paraja laiuse. Sõrm kududa kolmel vardal. Sõrme algus peab olema avar, kolmandal ringil võib sõrme sisemisel küljel kududa kaks silmust kokku, samuti sõrmelülide köhal. Pärast väikese sõrme kudumist võetakse sõrme vahesilmused uuesti vardale ja kootakse 3--4 ringi, siis võetakse keskmiste
Tootlikkus(kõrge) 3 5 3 4 4 3 Kokku 104 122 113 104 110 7. Lõplikuteks variantideks sobiksid kellaajaliselt kastetav süsteem koos sprinkleritega pritsimisega. Sedasi kastetaks iga etteantud aja tagant, selle süsteemi eelis oleks selles, et see on odavam ehitada ning lihtne on ümberkorraldusi teha. 8. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigi variantide vaheks on pigem süsteemide hinna erinevus, mis määrab ära suure osa hindamiskriteeriumitest. Kõige parem kogusüsteem oleks selline, kus kasutataks iga teatud aja tagant kastmist, koos sprinkleritega, ehk variandid 2 ja 5. Sedasi tehtud süsteem oleks täielikult automaatne ning inimesed ei peaks kasvuhoones käima midagi kontrollimas. Lisaks sellele on lihtne tõsta pihusteid teise kohta kui on vaja ümber tõsta asju.
Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku. Kahandamisringile järgneb üks ring kahandamata. Nii kootakse, kuni jääb järele sama palju silmuseid, nagu oli enne pöidlakiilu alustamist. Edasi kootakse otse kuni väikese sõrmeni (proovida kätte). Silmused jagatakse neljaks, arvestades 3 lisasilmust kummalegi küljele. Väike sõrm on madalamal kui teised, seepärast tuleb see esimesena valmis kududa. Luua sõrme vaheks 5--6 silmust juurde (JOON. 4 ja 5). Need juurdeloodud silmused ühendavad peo- ja käe-seljasilmused üheks ringiks. Vahesilmustega saab anda sõrmele paraja laiuse. Sõrm kududa kolmel vardal. Sõrme algus peab olema avar, kolmandal ringil võib sõrme sisemisel küljel kududa kaks silmust kokku, samuti sõrmelülide köhal. Pärast väikese sõrme kudumist võetakse sõrme vahesilmused uuesti vardale ja kootakse 3--4 ringi, siis võetakse keskmiste sõrmede silmused abilõngale
Potentsiaalne energia: pot.energ. nim.max tööd, mida elektriväli 1C nihutamisel võib teha. Elektrivälja ja laetud keha igal punktil on mingi potentsiaal + või - . Elektrivälja töö 1C nihutamisel on max, kui laeng viiakse lõpmatusse või maasse, kus E=0. Maa enda potentsiaal loetakse võrdseks 0, kuigi on tegelikult kosmiliste kiiruste tagajärjekl negatiivne. =Amax/q=Wp/q. Pinget võib nim.ka potentsiaalide vaheks. Potentsiaali võib nim.pingeks antud punkkti ja Maa vahel. Elektrimahtuvus: näitab, kui suur laeng tekitab juhil 1Vpotentsiaali või 1V pinge juhtide vahel. Elektrimahtuvu tähis on C, ühik 1F. 1F=1C/1V s.t.juhi mahtuvus on 1F, kui 1C surve laeng tekitab 1V potentsiaali. Selline metallkera peaks maast olema 1000 korda suurem. 1F on väga suur ühik tehnikas. C=q/ . Kondensaatorid: Lihtsam kondensaator koosneb 2-st teineteisest isoleeritud metall-lehest elektronides
selle hulga alamhulgad. Sellisel juhul nimetatakse hulka X universaalseks. Hulga A täiendiks nimetatakse hulka A'=XA. (universaalhulga X suhtes) Täiendi omadused: 1. De Morgani seadused a. (AB)'=A'B' (AB)'=A'B' 2. Kahekordse täiendi seadus a. A''=A 3. Universaalse hulga ja tühja hulga reeglid a. '=X X'= AA'=X AA'= Kahe hulga A ja B vaheks nimetatakse hulka AB, mis koosneb kõigist niisugustest elementidest, mis kuuluvad hulka A, aga ei kuulu hulka B. AB={x:x A ja x B} 3 Kahe hulga A ja B sümmeetriliseks vaheks nimetatakse hulka AB, mis koosneb kõigist elementidest, mis kuuluvad kas hulka A või hulka B, aga mitte mõlemasse korraga. AB={x: (xA ja xB) või (xA ja xB)}
Potentsiaaliks nim. max tööd, mida elektriväli 1C nihutamisel võib teha. Elektrivälja ja laetud keha igal punktil on mingi potentsiaal + või . Elektrivälja töö 1C nihutamisel on max, kui laem viiakse lõputusse või maasse, kus E=0. Maa enda potentsiaal loetakse praktikas võrdseks 0, kuigi on tegelikult kosmilisete kiirguste tagajärjel negatiivne = Amax/ q = Wp/q. Wp on laengu q potentsiaalne energia. 1) Pinget võib nim. ka potentsiaalide vaheks. 2) Potentsiaali võib nim. ka pingeks keha ja Maa vahel. (kasutatakse praktikas) Elektrimahtuvus näitab kui suur laeng tekitab juhil 1V potentsiaali või !V pinge juhtide vahel. Elektri mahtuvuse tähis C, ühik 1F (farad) 1F= 1C/1V, s.t. juhi mahtuvus on 1F kui ühe kuloni suurene laeng tekitab ainult 1V potentsiaali, selline metallkera peaks olema maast umbes 1000 korda suurem. C= q/ . Kondensaatorid Lihtsam kond. koosneb 2-st teineteisest isoleeritud metalllehest- eletroodist
Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele; 2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. Mõõtkavas 1:500 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks 0,5 m. Kohtades, kus põhihorisontaalide lõikevahe ei võimalda mikroreljeefi täpselt edastada, võib M 1:500 plaanidel kasutada poolhorisontaale (0,25 ja 0,75 m). 17. Maapinnamudel koostatakse, et oleks lihtsam luua reljeefi kujutavaid horisontaale. 18. Äärekivide puhul mõõdistatakse tasapindade absoluutkõrgused kahel pool äärekivi. Tellija erinõudel mõõdistatakse lisaks äärekivi absoluutkõrgus äärekivi keskelt. 19
ük enimesinenud laad. Kohati ka labane ja kahemõtteline meeste ja naiste suhted. Pilati pastoreid, mõisnike sekeldused talupoegadega. Laenud tulid Euroopast meremeeste ja sõdurite kaudu. Kuuldi mõisast, linnast, levisid trükitud noodid. Rohkesti lauldi tantsu- ja naljalaule. Pärast salmi lõbus refrään. · RAHVAPILLID tavapärased muusikariistad ja pillimäng on meie rahvuskultuuri lahutamatu osa. Muusikainstrument pill, muusikalise heli tekitamise vaheks. Esimeseks muusikariistaks inimese hääl. Lisaks käte plaksutamine, jalgade trampimine. Edasi puunott, kivid jms. Sõltuvalt helitekitajateks jaotatakse muusikainstrumendid: a) keelpillid heli tekitatakse õhu võnkuma panekul. Esimene vibu, millele hiljem lisati kõlakast. b) puhkpillid c) löökpillid d) klahvpillid heli tekitamist juhitakse klaviatuuril e) elektroonilised pillid
Sündmuseks A · B = AB on ristimastist pildi saamine. · Sündmust, mis seisneb kas sündmuse A või sündmuse B toimumises, nimetatakse sündmuste A ja B summaks (ühendiks). A+B=AB A B Näide 2. Olgu sündmuseks A ühe silma tulek ja sündmuseks B kuue silma tulek täringu viskamisel. Sündmuseks A +B on siis kas 1 või 6 silma tulek. · Sündmuste A ja B vaheks nimetatakse sündmust, mis seisneb sündmuse A toimumises ja sündmuse B mittetoimumises. AB A B Näide 3. Olgu A ristimastist kaart, B piltkaart, on sündmuseks A B ristimastist mittepildi tulek kaardi juhuslikul tõmbamisel. 3. Tõenäosuste liitmine
majanduse arengule. 7. Riigirahandus Riigirahandus keskendub riigi fiskaalpoliitika teostamisele. Fiskaalpoliitikat nimetatakse teisiti veel riigikassa poliitikaks (lad. fiscus – riigikassa). 8. Poliitika ja administreerimine • Üldiselt määratletakse poliitikat kui tegevust läbi üldhuvi. • Poliitika on ühiskondliku sfääri korraldamiseks mõeldud tegevus. • Administreerimine on ühiskondlikku sfääri korraldav tegevus. • Nende vaheks on erinevus tegevuse alustes: – poliitika on kokkulepe väärtuste üle, millele meie tegevus põhineb ning – administreerimine on vastuvõetud otsuste elluviimise protsess. • Kaasajal on otsuste elluviimise protsessil kahene jaotus: – halduspoliitika (public policy) ning – administreerimine (public administration). 9. Avalik, poolavalik ja erakaup? Avalik kaup – kaks olulist omadust: mittevälistatavus ja konkurentsitus. Mittevälistatavus
A+B=(aij + bij) A,B; A+B Mmxn Def 4 : (mxn) järku maatriksi A korrutiseks arvuga µ nimetatakse sama järku maatriksi µA, mille elemendiks on maatriksi A kõigi elementide korrutis selle arvuga. Arvuga korrutamisel järk ei muutu. A,µA Mmxn µA=(µaij) Def 5 : maatriksi A vastand maatriks A nimetatakse sellist maatriksi, mille elemendiks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastandväärtused. A; -A Mmxn -A=(-aij) Def 6 : (m×n) järku maatriksite A ja B vaheks nimetatakse sama järku maatriksit A B, mis loetakse võrdseks maatriksi A ja (-1)B summaga. A,B ; A B M(m×n) A B= A +(-1)B A-B= (aij bij) Def 7: (m×k) maatriksi A ja (k×n) maatriksi B korrutiseks nimetatakse m×n järku maatriksi AB, millest i'nda rea ja j'nda veeru ühine element cij saadakse maatriksi A i'nda rea ja maatriksi B j'nda veeru kõigi vastavate elementide korrutamisel ja saadud elementide liitmisel. Maatriksi korrutis sõltub tegurite järjekorrast
alates arvust 6 tõkestamatult kasvav 3,0 -3,-6,-9,... tõkestamatult kahanev Jadad ehk progressioonid Aritmeetiline jada Geomeetriline jada mõiste: jada, milles iga mõiste: jada, milles iga liikme ja temale eelneva liikme ja temale eelneva liikme vahe on jääv suurus. liikme jagatis on jääv seda jäävat suurust suurus. nimetatakse jada vaheks ja seda jäävat suurust ni- tähistatakse tähega d. metatakse jada teguriks an+1= an+d ja tähistatakse tähega q. an+1= an·q VALEMID Geomeetriline jada Aritmeetiline jada üldliikme valem üldliikme valem an=a1qn-1 an= a1+( n-1)d Summa valem Sn=a1(qn1): (q -1)
ohtlikud. · Hästi sobivad elektriisolaatoriks pikad puidust esemed. · Kõige paremateks kaitsevahenditeks on kummikindad ja kummijalatsid. Kuiva ilmaga on sobilikud ka kummitallaga jalanõud (spordijalanõud). Kuidas tegutseda elektrilöögi korral kodus? Kui mingi õnnetus juhtub kodus, siis on põhimõtteline tegutsemine sama. Esmalt tuleb kannatanu voolu alt vabastada ja seejärel asuda abi andma. Suurimaks vaheks on ehk see, et on võimalik voolu elektrikilbist välja lülitada ja sellega kõrvaldada oht abiandjale. · Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada. Tõmba seinast välja vastava elektriseadme pistik või lülita elektrikilbist korgid välja. Lase vanematel endale näidata, kust ja kuidas on võimalik seda teha. · Kui elektrit ei saa välja lülitada, siis kasutada kannatanu vabastamiseks voolu
Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele; 2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. M 1:500-le maa-ala plaanil on milline horisontaalide lõikepindade vahe? Mõõtkavades 1:5001:1000 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks (edaspidi lõikevahe) 0,5 m. 17. Millisel juhul koostatakse maapinna mudel? Maapinnamudel või selle genereerimiseks vajalikud andmefailid koostatakse tellija erinõudel. 18. Kuidas mõõdistatakse äärekivide kõrgused? (1) Äärekivide puhul mõõdistatakse ja esitatakse plaanil katete vm tasapindade absoluutkõrgused kahel pool äärekivi. (2) Tellija erinõudel mõõdistatakse lisaks äärekivi absoluutkõrgus äärekivi keskelt. 19. Kuidas kujutatakse plaanil kõlvikud?
4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? elektrivälja tugevus E suvalises punktis on defineeritud elektrostaatilise jõu F kaudu, mis mõju välja asetatud positiivsele proovilaengule. F E= q0 Millega võrdub laengute ümberpaigutamisel tehtud töö elektriväljas? Punktide vahelise kauguse ja elektrivälja tugevusega A=Eqd Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? Kahe punkti vaheline pinge elektriväljas on võrdeline elektriväljas tehtava töö laengu ühest punktist teise viimisel ja A U= q laengu suhtena. Milline on plaatkondensaatorite elektrimahtuvus? Võrdeline dieelektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=U*q2
jada. Leia kolmnurga pindala. (4 cm 2 ) 6 20. Tööline teenindab 16 kudumismasinat, mis töötavad automaatselt. Kudumismasina jõudlus on a meetrit tunnis.Kangur laseb esimese masina tööle kell 8, iga järgmise aga 5 minutit hiljem eelmisest. Kui palju riiet toodetakse kahe esimese tunni jooksul? (22a meetrit) 21. Leia kõikvõimalikud arimeetilised jadad, mille esimeseks liikmeks on 5, mille vaheks on täisarv, mille liikmete hulgas on arvud 57 ja 113. ( d =1;d =2;d=4 ) 22. Kui kõik töölised oleksid asunud tööle üheaegselt oleksid nad sooritanud ettenähtud töö 7 tunniga. Nad asusid tööle üksteise järel võrdsete ajavahemike järel ja töötasid siis kõik kuni töö lõpetamiseni. Esimesena tööle asunud tööline töötas 10 tundi. Mitu korda töötas ta kauem viimasena tööle asunud töölisest? (2,5 korda)
Tervel inimesel langevad anatoomiline ja funktsionaalne surnud ruum praktiliselt kokku. Küll aga esineb neis erinevusi haiguste korral. Gaasivahetus kopsudes I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides. Seda rõhkude vahet nimetatakse osarõhkude e. partsiaalrõhkude vaheks. Õhus on atmosfäärirõhk 760 mmHg, selles on hapnikku 21% - seega on hapniku osarõhk 159 mmHg. GAAS LIIGUB ALATI MADALAMA KONTSENTRATSIOONI SUUNAS! Alveoolides on O2 osarõhk PO2 102 mmHg Arteriaalses veres - PO2 100 mmHg Venoosses veres - PO2 40 mmHg Alveoolides on CO2 osarõhk PCO2 40 mmHg Arteriaalses veres - PCO2 40 mmHg
mõõta laengut, elektrivälja tugevust) Potentsiaalne väli töö ei sõltu trajektoori kujust.(tähtis on nihe) Potensiaal võime teha midagi, Potentsiaalne energia tekib vastastikmõjust. E jõud (fii) energia, töö W W (fii) = q näitab kui suur on mingis punktis energia (fii)= E*s Ekvipotensiaalpind samatasalised pinnad Tähtis on potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahe tähis on U PINGE! Fii1-fii2 = U Pinget nimetatakse potentsiaalide vaheks. Teine nimi. A Pinge def = U= q Kahe punkti vaheline pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühiklaengu nihutamisel punktist A punkti B. Pinge on kõrguste vahe(potentsiaalide vahe) U E= d d = kaugus. NELI JÕUDU Gravitatsioonijõud Elektromagneetiline jõud Tugev tuumajõud Nõrk tuumajõud Kahe jala vahele tekkib sammupinge. Joostes ei teki. 80% välkudest on pilvede vahel 20% lööb maa peale Proovilaeng on positiivne.
6. vektorite liitmine-rööpkülikureegel: Vektorite a ja b summaks nimetatakse niisugust vektorit c, mis väljub nende ühisest alguspunktist ja on niisuguse rööpküliku diagonaal, mille külgedeks on liidetavad vektorid. Kolmnurga reegel-vektorite liitmisel viiakse teise liidetava alguspunkt esimese liidetava lõpp-punkti. Vektorite a ja b summaks on vektor mis kulgeb esimese liidetava alguspunktist teise liidetava lõpp-punkti. 7. vektorite lahutamine- Vektorite a ja b vaheks nimetatakse vektorit d, millel on omadus b+d=a. Kahe vektori vahe leidmiseks viikse nad ühisesse alguspunkti ja nende vahe on vektor, mis kulgeb vähendaja lõpp-punktist vähendatava lõpp-punkti. 8. vektori ja reaalarvu korrutis- vektori korrutiseks arvuga nimetatakse vektorit, mille pikkus võrdub arvu absoluutväärtuse ja lähivektori pikkuse korrutisega ning mis on lähivektoriga sama- või vastassuunaline vastavalt sellele, kas arv on positiivne või negatiivne 9
kuulnudki. Ma arvan, et see tekst on nii aegunud kui ka ajakohane kui arvestada seda, kuidas mõnest asjast räägiti või siis kas või soovitused ja lootused mida autor püstitas artikli lõpus (need tundusid mulle ajakohased ka tänapäeval olevat). Miks ma arvan, et see tekst veel ajakohane on, on sellepärast, et ta rääkis seal 1950 1980 aastatest ja artikkel ise on kirjutatud 1996 aastal. Seegi jätab vaheks juba üle 10 aasta. c) Kas see lähenemine on teie hinnangul liiga lihtsustatud, liiga keeruline, või sobiv, et te seda oma üliõpilastöödes kasutamiseks kaaluksite? Miks? (1p) Kõik oleneb inimesest, mulle tundus see artikkel päris hea olevat just selles mõttes, et seda oma üliõpilastöödes kasutada. Kuna mul eriti hea sõnavara ei ole, siis oli kergelt öeldes tülikas vaadata, mida mõned võõrsõnad tähendavad see on osaliselt tingitud ka halvast
maailma riikide seas on Saksamaa Liitvabariik 8000 arvutiga. 6. Kirja suurus 14, joondamine mõlema ääre järgi (rööpjoondus), läbijoonitud kiri, kahekordne reavahe. USA firma Ragen Precision Industries esitleb esimest taskukompuutrit, mis kaalub vaid 110 grammi ning on varustatud vedelkristallkuvatablooga. USA-s algab võitlus arvutikuritegevusega. 7. Kirja suurus 12, kirja stiil Impact, joondamine vasakule, reavahe 1,5. Määrake lõikude vaheks 12 p. Hannoveri messil teevad ilma jaapanlased, kes kuulutavad, et nad vallutavad Saksa turu täielikult. Algust teeb kontsern Sanyo, kes IBM-i poolt toetatuna ründab väikearvutite maailmaturgu. Saksamaal ähvardab see rünnak ennekõike väikearvutite suurtootjat Nixdorfi. 8. Kirja suurus 10, joondamine keskele, ühekordne reavahe, allajoonitud kaldkiri, tekst värvida siniseks. Arvutite tung riigihaldusse ei lähe sugugi tõrgeteta
juulis. • Vili kerajas. Ajaloost • Koriander oli tuntud juba antiikrahvaste seas 1000 a. eK. • Eeterlikke õlisid sisaldavate taimede seas esikohal. Kasvatamine • Kasvatatakse maitse-, õli- ja ravimtaimena. • Enamasti otsekülv avamaale aprilli lõpul, mai algul. • Kasvatamiseks sobib lubjarikas, liivane pinnas ja päikesepaisteline kasvukoht. • Ridade vaheks 25 cm. • Taimede vaheks 5...8 cm. • Tõusmed ilmuvad 2...3 nädala jooksul. Kasvatamine • Taimed koristatakse, kui seemned hakkavad pruuniks tõmbuma. • Seemned valmivad meie tingimustes hästi. • Seemned lastakse järelvalmida äralõigatud vartel. • Seemnesaak 0,1...0,2 kg/m². • 1000 seemne mass 5...18 g. • Seemnete idanevus säilib 3...5 aastat. 19. VÜRTSBASIILIK • Lad. Ocimum basilicum Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste (Labiatae) sugukond.
Geograafiline laius nurk ellipsoidi pinna ristsirge ja ekvaatori tasandi vahel. Loetakse ekvaatorist põhja või lõuna poole 0-90 kraadini. N on "+" ja S on "-" Geograafiline pikkus kahetahuline nurk algmeridiaani ja asukoha meridiaani tasandi vahel. Loetakse algmeridiaanist ida või lääne poole 0 - 180 kraadini. E on "+" ja W on "-" Mööda Maa sferoidi pinda liikuva laeva asukoht määratakse kolme parameetriga: laius, pikkus ja aeg. Kahe pikkuse laiuse vaheks (LsV) nimetatakse nende punktide paralleelide vahelist meridiaani kaart. LsV = Ls2 Ls1 (0° - 90° N või S) Kahe punkti pikkuste vaheks (PsV) nimetatakse nende punktide meridiaanide vahelist lühimat ekvaatori kaart. PsV = Ps2 Ps1 (0° - 180° E või W) Laiuste vahe ja pikkuste vahe mõiste võimaldab lahendada meresõidus mitmeid ülesandeid. Kui on teada laiuste vahe ja pikkuste vahe ning laeva algkoordinaadid, saab võlja arvutada
võimalik öelda, kumb neist on eelnev, kumb järgnev. Tehted hulkadega: * Hulkade A ja B ühendiks ehk summaks nimetatakse hulka, mille moodustavad kõik kas hulka A, hulka B või mõlemasse kuuluvad elemendid. Hulkade A ja B ühendit tähistatakse * Hulkade A ja B ühisosaks ehk korrutiseks nimetatakse hulka, mille moodustavad kõik üheaegselt nii hulka A kui ka hulka B kuuluvad elemendid. Hulkade A ja B ühisosa tähistatakse * Hulkade A ja B vaheks nimetatakse kõigi selliste elementide hulka, mis kuuluvad hulka A, kuid ei kuulu hulka B. Hulkade A ja B vahet tähistatakse AB, * Hulkade A ja B sümmeetriliseks vaheks nimetatakse kõigi selliste elementide hulka, mis kuuluvad hulka A, kuid mitte hulka B, või kuuluvad hulka B, kuid mitte hulka A. Hulkade A ja B sümmeetrilist vahet tähistatakse Arvuhulgad: N = - naturaalarvude hulk). Z = täisarvude hulk. Q = ratsionaalarvude hulk. I = irratsionaalarvude hulk. R = reaalarvude hulk
nim. kollineaarseteks. Vektoreid, mis on paralleelsed ühe ja sama tasapinnaga, nim. komplanaarseteks. Samasuunalisi võrdsete moodulitega kollineaarseid vektoreid nim. võrdseteks. Vektorite liitmine. Olgu antud kaks vektorit A ja B(joon.2). Resul-tantvektori C saamiseks viime vektori B paralleelselt iseenesega edasi nii, et tema alguspunkt ühtiks vektori A lõpuga (joon.3.). Sum-mat võib esitada kujul C = A + B Vektorite lahutamine. Kahe vektori A ja B vaheks A-B nim. vektorit C, mis, liidetuna vektooriga B, annab vektori A (joon.4). Kuna vahe A-B esitub kujul A - B = A + ( -B ), siis saame vektori C = A B, kui liidame vektoriga A vektori, mis on võrdvastupidine vektoriga B. Vektorite lahutamine komponentideks. Iga vektori A võib asendada mitme vektoriga A1, A2 jne., mille summa annab vektori A. (joon.5.). Vektori projektsioon teljel. Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` ühtib
Potis kasvatatud taimi võib aeda istutada kevadest sügiseni. Taime istutamiseks kaevata umbes veepangi suurune auk, täita see väetisevaba freesturbaga ja istutada taim. Istutamiseks sobib vaid happeline ja väetisevaba turvas, ei sobi tomatite ega lillede istutusturvas. Võiks ka multsida puukoorega, musta kile, saepuru vms. Vajadusel kasta nagu teisi taimi aias. Sobiv istutusaeg on varakevad ning taimed tuleks istutada ridadena. Ahtalehisele mustikale tuleb jätta taimede vaheks reas 0,5 m ja reavaheks keskmiselt 1,5 m, kuna mustikad vajavad suhteliselt palju ruumi ning nii on hiljem lihtsam taimi paljundada (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). Istandiku rajamisel võib kasutada ühe-aastaseid kasseti-, kahe-aastaseid potitaimi või kilerullides taimi. Kui istiku oksad ei ole korralikult harunenud, siis lõigatakse oksad 5-10 cm pikkuseks, soodustamaks uute okste kasvu
ärisektori juhtimisvõtteid organisatsioonidevahelise konkurentsi soodustamist, omatulude teenimist, organisatsiooni põhieesmärkide hulka mittekuuluvate funktsioonide väljadelegeerimist jne. Organisatsiooni teoreetikud jagunevad avaliku ja ärisektori organisatsioonide võrdlemisel kahe pooluse vahel: ühed leiavad, et tegu on võrreldamatute objektidega, teiste arvates on need võrreldavad ning isiklikult nõustun viimastega. Avaliku ja ärisektori juhtimise peamiseks vaheks pean seda, et üks peab hoolima inimeste erinevatest vajadustest ja elukeskkonna arengust tervikuna, teise ideoloogia on orienteeritud kasumile. Avaliku sektori olemasolu eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada maksimaalne heaolu. Kontserdimajad, teatrid ja muuseumid ei ole börsil ja riik ei nõua neilt vähemalt 20 protsendilist omakapitali tootlust hoopis maksab peale. Normaalne ärimees paneks sellised asutused kohe kinni või müüks maha. Tihtipeale on äriinimestel
vastupidiselt teineteise suhtes. Vektorite liitmine: kahe vektor a1 ja a2 summaks nim vektorit a mis saadakse · Vektor, mis ühendab vektori algpunkti lõpppunktiga, ongi summa vektor. · Mitmevektori liitmine: summavektor ei sõltu liidetavate vektorite järjekorrast. NB! Kui summa vektori tipp langeb kokku esimese vektori alguspunktiga, siis nim sellist vektorite hulka nurka suletuks hulknurgaks, mis võrdub 0'ga. Vektorite lahutamine- kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c, mis lahutatavaga liidetult annab vektori c e. c= a-b Ühe vektori lahutamisel teisest tuleb vähendatava ja lahutatava alguspunkt asetada samasse punkti. Vektori vahe alguspunkt on lahutatava vektori lõpppunkt a ja lõpppunkt vähendatava vektori lõpppunkt. Vektori korrutamine ja jagamine skalaaarvuga: Vektori a ja positiivse skalaari n korrutiseks on vektor, mille suurus on an ja see on suunatud samas suuna s kui vektor a.
F=-F (F- kaks vektorit A ja B(joon.2). Resul-tantvektori C saamiseks viime vektori B paralleelselt iseenesega edasi nii, et resulteeriv jõud, mis on samasuunalise kiirendusega). tema alguspunkt ühtiks vektori A lõpuga (joon.3.). Sum-mat võib esitada kujul C = A + B 5. TÖÖ.VÕIMSUS.ENERGIA Vektorite lahutamine. Kahe vektori A ja B vaheks A-B nim. vektorit C, mis, liidetuna vektooriga B, annab vektori Töö - Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A=( F*s )=F*s*cosα kui: cosα> 0 , siis A (joon.4). Kuna vahe A-B esitub kujul A - B = A + ( -B ), siis saame vektori C = A – B, kui liidame vektoriga A töö on positiivne cos_< 0 , siis töö on negatiivne cos=0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö,
ja juurimise valemid. 1. Komplesarvude liitmine. Kahe kompleksarvu z1 = a1 + b1i ja z2 = a2 + b2i summaks nimetatakse võrdusega z1 + z2 = ( a1 + b1i ) + ( a2 + b2i ) = ( a1 + a2 ) + ( b1 + b2 ) i (1) määratud kompleksarvu. Vektoritena kujutatud kompleksarve liidetakse vektorite liitmise reegli põhjal. 2. Kompleksarvude lahutamine. Kahe kompleksarvu z1 = a1 + b1i ja z2 = a2 + b2i vaheks nimetatakse niisugust kompleksarvu, mille liitmisel arvuga z2 saadakse summa, mis võrdub arvuga z1 : z1 - z2 = ( a1 + b1i ) - ( a2 + b2i ) = ( a1 - a2 ) + ( b1 - b2 ) i . (2) Kahe kompleksarvu vahe moodul võrdub neid arve komplekstasandil kujutavate punktide vahelise kaugusega: ( a1 - a2 ) + ( b1 - b2 ) . 2 2
ülekuumenemise pärast. Külvide hooldus. Esimene harvendamine viiakse läbi tõusmete 2-3 lehe kujunemise staadiumis. Jäetakse alles enim arenenud taimed, vahekaugusega üksteisest umbes 1 cm, koos sellega viiakse läbi ka rohimine. Harvendatud read mullatakse kergelt käsikobestajaga, seejärel ridu kastetakse. Teine harvendamine viiakse läbi sigimike kujunemise staadiumis. Nii nagu esimesel korral, jäetakse ka seekord alles kõige enam arenenud taimed, kuid nüüd jäetakse nende vaheks 2-3 cm. Taimi enam ei mullata, kuid reavahesid kobestatakse. Kastetakse vastavalt vajadusele. Eriti intensiivne peab see olema juulis. Kasvuperioodil viia läbi sihipäraselt 2 väetamist orgaaniliste väetistega. Esimene harvendamise perioodil ja teine juuli keskel. Selleks võib kasutada virtsalahust arvestusega 1:15-20. Ühele ruutmeetrile peenrale 10L või siis gumaati, mis on lahjendatud vastavalt instruktsioonile.
2. A = B, kui AB ja BA. 3. AB = C, sündmuste A ja B summaks ehk ühendiks nimetatakse sündmust C, mis toimub siis, kui toimub vähemalt üks sündmustest A või B. Näiteks: A = (2;5) ja B = (1;3;5). Siis C = ( 1;2;3;5) 4. AB = C, sündmuste A ja B korrutiseks ehk ühisosaks nimetatakse sündmust, mis toimub siis, kui toimuvad mõlemad sündmused A ja B. Eelmise näite põhjal C = (5) 5. A B = C, sündmuste A ja B vaheks nimetatakse sündmust C, mi toimub siis, kui sündmus A toimub ja sündmus B ei toimu. 6. A, vastandsündmuseks nimetatakse kindla sündmuse ja juhusliku sündmuse A vahet. 7. AB = , kui sündmuste A ja B korrutiseks on võimatu sündmus, siis neid sündmusi nimetatakse teineteist välistavateks sündmusteks. 8. Sündmused A1, A2, … An moodustavad sündmuste süsteemi, kui nende hulgas ei leidu kaht võrdset sündmust Ai ja Aj, kui i ≠ j.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
