1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsuse primaarsust. 3. Alateadvusel pole bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom. Vaatamata sellele, et Meistri (Freudi) ja tema endise järgija (Jungi) vahel on hulk lahknevusi, on ka hulga ühist. Üks viitab mõnikord psühhoanalüüsile kui "materialistlikule" ja vähenevale, võttes samas Jungi kui "spiritualistlikku" ja holistlikku. FREUD klassikalise psühhoanalüüsi looja. JUNG analüütilise psühhoanalüüsi Võttis kasutusele mõiste "alateadvus" looja, mis arenes välja klassikalisest
Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn. inimloomusele üldomase individuatsiooni e. isenemise e. eneseteostuse kontseptsiooni, mille sisuks pidev vajadus tungida enda sisemusse, luua, muutuda, endaks saada
Hüpnoosi tunne Ei pane ümbritsevat tähele, tajud kõike enda ümber, kuid see tundub olevat eemal ja tähtsusetu Tunduvalt olulisemad ja tähtsamad on kujutluspildid, mida sa oma meeltes lood. Mida selgemad ja suuremad need on, seda ebaolulisem on sind ümbritsev maailm, sest sel hetkel oled sa justkui teises reaalsuses See tähendab, et sinu teadlike protsesside (teadvuse) aktiivsus on vähenenud ning sa lased esile tulla alateadlikul reaalsusel (alateadvusel) Ajalugu Hüpnootilisi ja transiseisundeid on osatud esile kutsuda mitmetes traditsioonilistes kultuurides Esimesena hakkas tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid (17951860) Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson (19011980) Klient omab täielikku kontrolli
aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. · Sürrealism, on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms 5. Romaani uuenemise põhisuunad? Püüeldi sellise vormi keelekasutuse poole, mis annaks edasi alateadvust ehk nn alateadvuse voolu. Näiteks arvati, et mõistuslikult kokkulepitud kirjavahemärgid, takistavad alateadvusel vabalt avalduda. 6. Mõisted: KE 31_MODERNISM · modernistlik vormieksperiment, Paljud pühendusid peamiselt luule vormi ja keelekasutuse uuendusele, siis tekkis ka palju stiilisuundi. · romaan psühhologiseerus, XIX saj autorid pühendusid peamiselt loo jutustamisele, ilma et tegelaste siseelu neile suuremat huvi oleks pakkunud.XX saj romaan psühho-logiseerus
Paljud reklaamid lihtsalt ütlevad, et üks või mõni teine toode on just SEE, mida me VAJAME, kuid miks? Me näeme iPhone' i igal kolmandal inimesel ja arvame, et ka meile on see vajalik, kuid ise ei oska põhjendada piisavalt hea argumendiga. See on just sellepärast, et paljudes filmides, kui on telefon siis iPhone, kui sülearvuti siis Macbook, kui mp3-pleier, siis kindlasti iPod. Arvatavasti hetkel tekib tunne, aga mina ju ei lähe sellega kaasa.. Ei see pole tõsi, alateadvusel me võtame vastu kogu reklaami ja igal juhul see meid mõjutab, kedagi rohkem, kedagi vähem. Keegi ostab ainult sel põhjusel, et olla nagu teised, tunnetada, et ta on osa millestki suurest, kuid see miskit, pole enamat kui hulk rahvast sarnaste asjadega. Kas on tõsiselt mõtet maksta 200-300 eurot rohkem pooleldi hammustatud õuna logo eest? Milleks? Kas me tõsiselt oleme nii lollid, et ei oska ise mõelda, mis meil vaja on? Tegelikkuses meid mõjutab mass
intuitsiooniga. Kas õnneks või kahjuks, ma näen üsna hästi inimeste sisse, taban ära nende motiivid ja liikumapanevad jõud ja ka nõrgad kohad. See toimub kõik tahtmatult ja alateadlikult, muide. Ma kunagi suheldes ei keskendu teise inimese uurimisele, ma lihtsalt suhtlen avatult ja otsekoheselt. Alateadvus aga tegutseb omasoodu ja loob mulje. Mõnikord alateadvus hoiatab mingi iseäraliku sisetunde tekkimisega, mida mõistusega olen ignoreerinud.Hiljem aga selgub, et alateadvusel oli õigus. Usun, et kõigil meil on alateadvus ärkvel, suur osa meist lihtsalt ei kuula/ei kuule temahoiatusi! Vaimses edenemises on oluline oma alatedvust kuulama õppida.Olen inimesi aegade vältel tundma õppinud, kuid mitte veel kuigi palju MÕISTMA. Proovin seda külge arendada, proovin hoiduda halvustamisestja kohtumõistmisest. Mõistmine rajaneb oskusel asetada ennast teise inimese kohale ja võimes asju tema silmadega vaadata. See on empaatia ja seda on küllalt vähestele antud
Kõik muutub kaootiliseks, inimene on põrgu. Üksi inimene ei suuda teist täielikult mõista. Käsitleb inimese maailmas olemise e eksistentsi põhiküsimusi. Modernistlik romaan: Mina-tegelase silmade tunnete- ja mõttemaailma kaudu nähakse toimuvat sündmustikku (trad. kõiketeadev jututaja). Uus jutustamistehnika on sisemonoloogi tehnika ehk kõik tunded ja mõtted saadakse teada. Tekst fragmentaatne. Kindel süzee ja faabula puuduvad (trad toimus kõik faabula järgi) alateadvusel tähtis koht, sündmustik ebareaalne(trad oli kõik loogilises järjestuses), aja ja ruumi suhted mõistmatud. Peatükkide järjekord pole oluline. Intellektuaalsemad, filosoofilised mõtisklused, vihjed teistele teostele. Teos mitmeti mõistetav. Keskmes peategelase sisekõne. Teistel tegelastel vähe ruumi (enne palju tegelasi) seoste kaudu tulevad mängu müüdid ja unenäod, reaalsed sündmused vahelduvad fantaasia piltidega.
ravimiseks, hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel(lavahüpnoos). (Laurence, J, Perry, C, 1988) Peamiselt kasutatakse: · Sõltuvustest ja foobiatest vabanemiseks · Häbelikkuse vähendamiseks, sotsiaalsuse suurendamiseks · Halbadest harjumustest vabanemiseks(näiteks liigne muretsemine ja ärevus, hüpnoosiga saab põhjused peidust välja tuua ja aidata alateadvusel pidevust ärevusest üle saada) · Unetuse puhul · Allergiatest vabanemiseks(edu saavutatakse ligi 80% juhtudest) · Haiguste ravimiseks(näiteks on edukalt ravitud soolestikuärritusi ja vähki) · Valu leevendamiseks(moodsas kirurgias kasutatakse keemiliste anesteetikumide alternatiivina hüpnoosi) · Sünnitusel(üks kõige valutumaid sünnitusviise on hüpnoosi all)
TUNNETAMISE VÕIMALUSED 1) meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom. Meeleline tunnetamine võib olla moonutatud. 2) kogemuslik tunnetamine empeiria- kogemus tabula rasa-puhas leht 3) mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine Rene Descartes- Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas. 4) Irratsionaalne tunnetamine- mitte mõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel. A. Schopenhauer- saksa filosoof. Tema arvates on tunnetamine aluseks tahe. Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat meest. 5) religioosne tunnetamine- rajaneb ilmutusel. Ilmutus-inimesele avatakse midagi seni nähtamatut, mida me ise ei ole võimelised nägema (sündmus, unenägu). Religiooni parameetrid: 1) religioosne tunne 2) mõistus 3) tahe Uku Masing- tema ütles et Religioon- see on inimese suhe lõputuga.
kujunenud automaatikat on raske välja lülitada või muuta. (Stroopi efekt, kus tehti katsed värvuste nimeteda. Kui kirjutati värvused, kuid tekst oli teist värvi, tekitas see lugemisel inimestel segadust arusaamisel, mida kirjutatud on). 6. Millega võib olla seletatav see, et probleemi mõneks ajaks kõrvalejätmine (inkubatsioon) võib lahenduse leidmist soodustada? Tooge näide mõnest olukorrast, kus olete ise sellist probleemi lahendust kogenud. Alateadvusel on võimalus probleemi pikemalt ja rahulikult analüüsida. Aja möödudes muutuvad seosed hägusemaks, mis annab eelise keskenduda probleemile. Näiteks õppima peaks ennem magamaminekut. Järeldamine 1. Mille poolest erinevad deduktiivne ja induktiivne järeldamine? Kumba meetodit kasutavad Teie rühma liikmed rohkem? Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest), mitmete näite abil
negatiivsest situatsioonist turvaliselt läbi minna ning valu vabastada. Lisaks kasutab holistiline terapeut teraapia kestel vajadusel kehatöö meetodeid. Holistiline psühhoteraapia toetub kvantfüüsikalisele maailmapildile, mille kohaselt kõigel on kõigega seos. Selle hulka kuulub ka Inimese enda elu, millel samuti on otsene seos Inimese enda mõttemaailma ning maailmavaatega. Holistiline teraapia annab unikaalse võimaluse teha rännaku iseendasse ning lasta oma alateadvusel tuua üles just seda, mis antud hetkel kõige vajalikum on. Teraapiat tehakse üldjuhul 4 päeva, kokku 8-12 tundi ja iga seansi kestvus on 2-3 tundi. Sellise lähenemise mõte on teha Inimeses üks korralik audit. Iga seanss koosneb vestlusest ja rännakust oma alateadvusesse, et vabastada tundeid ja muuta mõttemustreid, mis takistavad igapäevaelus olemast harmoonias ja tasakaalus Holistilises psühhoteraapias on abi saanud inimesed, kellel on:
drooge ja alkoholi, tuimestavad ennast telerivahtimisega ja videovägivalla abil. Rohkem kui kunagi püüavad inimesed põgeneda omaenda sisemise tõelisuse eest. Tõde seisneb selles, et eluvool kulgeb olemise juurest tegemise ja alles sealt omamise juurde, mitte vastupidi. Kui oleme õnnelik ja rahul, siis teeme seda, mida teevad õnnelikud inimesed ning omame seda, mida õnnelikud inimesed omavad. Meie, inimesed, suudame harva taibata, kui suur tähtsus on alateadvusel meie igapäevasele elule. Alateadvusesse on talletatud allasurutud negatiivsed emotsioonid koos sinna juurde kuuluvate negatiivsete otsustuste ja kujutlustega. Need mõjutavad pidevalt meie teadlikke mõtteid ning toovad endaga kaasa väliseid tagajärgi, mille tõttu hakkame neid hõlpsasti tõena võtma. Meie alateadvusse on peidetud krokodillid, kes püüavad hoida meid turvatsooni piirides. Selleks, et
ligilähedaselt 1920ndatel. Modernismi esmased tunnused olid vormieksperimendid: uskumus, et romaani vorm ehk struktuur ja keel pole passiivsed ega välised, vaid et romaani tervikkujundi saavutamiseks on nad niisama olulised kui teose sisu. Püüeldi vormi ja keele poole, mis annaks täiuslikult edasi ja võimendaks teose sisu. · Loobuti kirjavahemärkidest, et anda vahetult edasi alateadvust. Oldi veendunud, et kirjavahemärgid on mõistuslikud tähised, mis irratsionaalsel alateadvusel ei lase end täiuslikult ilmutada. See tõi kaasa, et lugejal muutus raskeks jälgida, kas tegelane kõneleb ja tegutseb olevikus või minevikus, otsustada, mis tegelane parasjagu kõneleb. · Autorid püüdsid hoiduda otsestest hinnangutest teose tegelastele ja sündmustele. Teose läkitus pidi tulema teose ,,seest", ilma et autor sekkuks või abistaks. Autor kadus, muutis end märkamatuks, et lugeja saaks teoses toimuvat ise hinnata
mõtlejaks. JUNG, Carl Gustav 19. sajandi Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. ERINEVUS FREUDIST: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. INIMESE PSÜÜHIKAL 3 TASANDIT: 1. teadvus 2. isiklik alateadvus 3. kollektiivne alateadvus- mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt
empiiriline tunnetamine Tunnetamine basseerub kogemusel (Tean, olen kogenud). On olemas selline filosoofiline vool empirism õpetus, kus tunnetus basseerub kogemusele. Selle rajajaks peetakse inglast J. Locke. ,,Tabula rasa" ehk ,,Puhas leht". Inimene sünnib puhta lehena, kuhu hakatakse elu jooksul kirjutama kogemusi. A priori - kogemusele eelnevad teadmised. · Irratsionalistlik tunnetamine e. mitte mõistuslik tunnetamine. Basseerub alateadvusel e. intuitiivne tunnetamine (vaistlik, intuatsioonil põhinev). Esindajaks sakslane A. Schopenhauer, 2 tema märksõnaks on eeskätt tahe ( saksa k. Der Wille). Tahe - on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Sellega on seotud psühhoanalüüs mille rajajaks on juudi soost mõtleja S. Freud. Psühhoanalüüs võeti, kui ravimeetodit. Seansidega püüti ravida
Lisaks imiteerib inimese silm, nii teadvusel kui teadvusetu, fotokaamera läätse. Dokumentaalfotograafia kunstist, arheoloogiast, aga ka meditsiinist, teadusest ja etnoloogiast on suuresti mõjutanud Freudi psühhoanalüüsi kujunemist. Freudi mõju visuaalkunstidele saamegi näha kunstiliikumises nimega sürrealism. Sürrealist kasutas erinevaid psühhoanalüütilisi tehnikaid oma loomeprotsessis, et lubada oma alateadvusel pinnale tulla väljendada oma ideid paremini.Sürrealism sündis teise maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine ning Lääne ühiskonna lammutamine
1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA. 5. Psühhoanalüüs – fookus alateadvusel; uuriti vaimseid häireid tulenevalt konfliktidest. Sigmund Freud. Tänapäevased koolkonnad 1. Bioloogiline suund. Käitumise alused pärilikkuses, närvisüsteemis ja hormoonides. Evolutsiooniline psühholoogia kuulub samuti selle suuna alla. 2. Arengu suund. Geenid vs kasvatus (nature vs nurture theory). Inimese areng toimub geneetika ja keskkonna koosmõjul. 3. Kognitiivne suund. Kuidas inimesed töötlevad väljaspoolt tulenevat infot
/ sai maksab 3 paid/ Juhu sarrustus (ei tea, millal saada kinnitust) Kõige rohkem paneb inimest käituma juhu sarrastus on kõige siduvam. Kinnitust saab ka kustutada. Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. Biheiviorismi võtteid kasut kliinilises psühholoogias psühhooside, foobiate, sõltuvuse ravis. Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria . Teadvuse ja alateadvuse tase peaks olema määratletud. Rohkem rõhku alateadvusel. (J. Alliku tõlge) ID - tema (sünnipärane psüühiline reaalsus, tung, on ka füsioloogiline liikumapanev jõud) - samastatav bioloogiliste tungidega. Id -st pärit kõik primitiivsed ihad ja soovid. On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe: Kohe ja nüüd! Täiesti amoraalne. Ebaratsionaalne. Ei ole reaalsusega seotud. EGO - mina (hakkab tekkima, vahendab reaalsust ja alateadvust) tajuda, suhelda, tõlgendada adekvaatselt
Tunnetamine, mis baseerub tunnetamisel, mõistuslik. Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. 4. irratsionaalne tunnetamine ehk mittemõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel, seda iseloomustab intuitiivne tunnetamine, vaistlik, kõhutunde järgi. Esindajaks oli saksa mõtleja A. Schopenhauer, kelle jaoks oli tunnetamise aluseks TAHE (des Wille). Tema peateoseks oli ,,Maailm kui tahe ja kujutlus". Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Viitab meelelisele tunnetamisele. Teine esindaja oli Sigmund Freud. Tema rajas psühhoanalüüsi, mida algselt käsitleti
igapäevaseid tegevusi rohkem kui id. Samuti pöörasid nad suuremat tähelepanu sotsiaalsetele teguritele ning ühiskonna ja kultuuri mõjule isiksuse arengus. C.G.Jung. (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. Erinevus Freudist: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona- 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. Inimese psüühikal 3 tasandit: 1. teadvus Kalle Küttis 2011 8 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 2. isiklik alateadvus 3
Looming: "Vaesed inimesed" (väikeametnike vaene elu). Dost väidab, et rahal on inimeste üle suur jõud ja et headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Raamatu põhitees on see, et ühiskonda tuleb parandada ilma revolutsioonideta (kujuneb ka üheks peateesiks tema elus). Teos äratab suurt tähelepanu. 1860-62 ,,Märkmeid surnud majast" (sunnitööst), 1861 ,,Alandatud ja solvatud"- inim käitub sageli hetkeaje sunnil. Romaanides tähelepanu alateadvusel, instinktidel. 1866 ,,Kuritöö ja karistus", mida plaanis kirj juba enne sunnitööle minekut. See on psühholoogiline romaan, olulised kunstilised võtted nt vastandamine (Nevski prospekt vs Heinaturg). Tegelased pole konkreetsel negatiivsed ega positiivsed. Kompositsioonilt klassikaline kriminull, millele lisatud sotsiaal-filosoofilised alltekstid. Kasutab sellest romaanist alates teisiktegelasi, kes seesmiselt sarnanevad peategelasega. Nad on inetute, moraalitute mõtete kandjad
alas/suhtes. Jung ja psühhopatoloogia: Tuleneb probleemidest ja konfliktidest, mis ilmnevad ema-lapse suhetest ja see võimendub teiste stressorite kaudu. Analüütiline psühhoteraapia 1 · Psühhodünaamiline meetod ja õpetus, mis on loodud Jungi poolt, toetub Freudi ja Adleri perspektiividele ning pakub laiendatud käsitlusi ja teooriaid. · Isiksusel on võime ennast parandada ning kogemuse käigus laieneda. · Psüühika on end isereguleeriv süsteem. · Alateadvusel on loov ja kompenseeriv komponent. · Terapeudi-patsiendi suhte tähendus. Aitab kaasa eneseteadlikkusele ja tervenemisele. · Elu jooksul leiab isiksuse areng aset mitmes faasis. · Näited: o Grupi teraapia o Pere ja abielu teraapia o Keha/liikumise teraapia o Kunsti teraapia o Liivakasti teraapia o Lapse analüüs o Post-traumaatilise stressihäire teraapia Teraapia 4 faasi:
hinnatakse. 7.loeng SEKKUMISSTRATEEGIAD II - PSÜHHOANALÜÜTILINE LÄHENEMINE Probleemse käitumise põhjusi tuleb otsida varajasest lapsepõlvest ja sellisest teadvuseosast, mis sunnitud alla alateadvusliku käitumise alla. Alateadlikud konfliktid tuleb välja elada, nt pildi joonistas. Vahend, kuidas alateadlikkust mõjutada, et leida lahendus Ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Põhjused lähtuvalt sellest, et alateadvusel.. Enamik käitumisest psüühikasiseste jõudude poolt määratud. Suurem osa inimeses motivatsioonist pole teadlik.... Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Psüühilised fenomenid erinevatel teadvustuse astmetel teadvuses, eelteadvuses, alateadvuses. Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Alateadvus ehk mitteteadvus on Sigmund Freudi järgi psüühika
aasta revolutsioonist: individuaalne ajastu oli lõppemas ja uue disharmoonilise maailma kirjeldamiseks puudusid vahendid. MHT jäi individualismi juurde, kui ümberkaudne maailm läks massidesse. Vahtangov kirjutas 1917 artiklis ,,Rahvalikust teatrist", et rahva hing peab kohtuma kunstniku hingega. Stanislavski süsteemi raames oli seni olnud juttu üksikinimese hingest; üleminek üksikult üldisele meenutab pööret Freudi ideedelt Jungi ideedeni. Jung kuulutas, et individuaalsel alateadvusel on sügavamad juured, mis ulatuvad psüühika sügavasse kihti. Oli produktiivne: aasta enne surma valmisid Strindbergi ,,Erik XIV", Anski ,,Hadibuk" (juudi teater), Gozzi ,,Printsess Turandot" (püsis mängukavas aastaid). Ülistas rõõmsat, helget teatrit, mida käsitles avara ja avatuna. Võis käsitleda mitterealistlikku dramaturgiat ja ühendada see näitleja ümberkehastumisvõime ja psühholoogilise rollitõega. Töötas Stanislavski ideedega, aga lavastuse vorm oli tinglik
peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn. inimloomusele üldomase individuatsiooni e. isenemise e. eneseteostuse kontseptsiooni, mille sisuks pidev vajadus tungida enda sisemusse, luua, muutuda, endaks saada. Selleks annavad inspiratsiooni paljudes kultuurides tuntud
Kui kliendil tuleb teha raske otsus, siis sageli on hea nõuanne võtta veidi n-ö Tegemist on üldise hindamisega ja punktisummasid tuleb vastavalt tõlgendada. haudumis- aega. Mõnikord on parim viis ummikust väljumiseks suunata klient probleemist eemale, teha midagi muud ja lasta alateadvusel protsess üle võtta. Pärast B. Intuitiivne otsustamine puhkeaega või muutust probleemi juurde tagasi tulles tekib sageli uusi vaatenurki ja hea otsuse tegemise tõenäosus kasvab. Paljude klientide jaoks on otsuste tegemine midagi enamat kui lihtsalt erinevate
annaabi.ee 
