Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

11. klassi  Orgaanika  konspekt    Jaan  Usin                                                                                                        1 
Süsiniku  valentsolekud  
Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet 
I valentsolek  
 
neli üksiksidet 
 
109028´              
 
CH4   jne 
                                                 
 
     
  Tetraeeder 
 
II valentsolek 
 
2 üksiksidet ja    
1200 
1 kaksikside 
 
 Tasapind  
 
                                                                           
 CH2= CH2 
 
 
III valentsolek 
 
üksikside ja kolmikside    1800        =C=                
    
O=C=O 
 
 
 
Või 2 kaksiksidet      
 Sirge  -C:::                
  
 CH:::CH  
 
Metaan    CH4 
Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja 
oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. 
Keemilised omadused 
Metaan on redutseerija  
Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. 
Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni +IV)  CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O 
Katalüsaatorite manulusel saab metaani oksüdeerida ka osaliselt 
 
 
-IV 
               -II                                0                          +II                      +IV     
CH4           CH3- OH          H – CHO             H – COOH             CO2 
Metaan   metanool    
   metanaal     
     
  metaanhape   
             
  alkohol )             (aldehüüd)            (karboksüülhape) 
Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti  kahjulikke  jääke. Puuduseks on 
plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või 
metanaali CH4 + O2 =  HCHO  + H2O , millest saab liime, plastmasse… 
Metaani pürolüüs 
Kuumutamisel laguneb metaani  molekul  radikaalideks radikaal  = osake, millel on paardumata  elektrone, väga 
reaktsioonivõimeline)
 Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) 
                   .        .                          .                                  . 
CH4    H3C  +  H   ja hiljem 2H3C   H3C – CH3       2H   H2  jne. 
Põhilised pürolüüsi  saadused  on:  tahm  ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen (  C2H2  – kasutatakse  keevitamiseks  ja 
mitmete ainete sünteesimiseks) ja  vesinik  ( ammoniaagi sünteesiks) 
Metaani  halogeenimine  
Vesiniku aatomeid saab  asendada  halogeenide aatomitega. Jood  praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta  kipub  
lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2   C + 4HF) Seega jäävad  kloor  ja broom. Reaktsioon  kulgeb ahelreaktsioonina. 
I etapp – ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid 
                
Cl2   2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb 
II etapp – ahela kasv. Sellel etapil kulgevad sellised reaktsioonid, mille käigus aktiivse osakese kadumisega kaasneb ka uue 
aktiivse osakese teke           .                                   .             .                                 . 
Cl + CH4    CH3Cl   + H     ja   H  +   Cl2    HCl +  Cl 
III etapp – ahela katkemine toimub siis, kui põrkuvad kaks aktiivset osakest. Kuna nad paiknevad väga hõredalt, siis juhtub 
seda harva ja üks aktiivne osake jõuab põhjustada sadu muundumisi Näiteks.  H. + Cl.   HCl   või  2H.   H2 ja muud 
sellised vähetõenäolised protses  sid Summaarselt  CH4 + Cl2   HCl + CH3Cl  - klorometaan e metüülkloriid 
Asendada saab kõik vesinikud CH2Cl2 – diklorometaan;   CHCl3  – trikklorometaan e kloroform;     CCl4 –  tetraklorometaan  e  
süsiniktetrakloriid. Vesiniku asendamine klooriga on ka redoksreaktsioon ja CCl4  -jas on süsiniku oks.aste maksimaalne 
11. klassi Orgaanika konspekt    Jaan Usin                                                                                                       2 
(+IV). Süsiniktetrakloriid ei saa järelikult põleda ja on üks väga vähestest mittepõlevatest rasvade ja vaikude lahustitest. 
Kahjuks on ta üpris mürgine 
 
 
 
Alkaanid  
Küllastunud, alifaatsed süsivesinikud, mille üldvalem on CnH2n+2 
Küllastunud =  molekulis on ainult üksiksidemed (pole mitmiksidemeid) 
Alifaatne ( ka atsükliline) molekulis pole tsükleid 
 
Alkaanid jagunevad  normaal (ahelaga)  alkaanideks                            ( sirgeks pole teda ilus  
 
 
kutsuda , sest nurk on ikkagi ~1100)  ja hargneva ahelaga alkaanideks 
 
Diklorometaani molekuli 
mudel 
 
 
 Nimetused  Normaalahelaga alkaane nimetatakse 
Metaan     CH4 
Pentaan         C5H12 
Nonaan          C9H20 
Etaan          C2H6  
Heksaan        C6H14 
Dekaan            C10H22  
Propaan     C3H8  
Heptaan         C7H16 
Undekaan       C11H24 
Butaan        C4H10  
Oktaan           C8H18 
Dodekaan       C12H26     jne 
 
Hargneva ahela korral loetakse  pikim ahel peaahelaks ja muud  ahelad  kõrvalahelateks 
Peaahel määrab nime lõpu Kõrvalahelate asukoht (mitmenda peaahela süsiniku küljes) näidatakse numbriga 
Kõrvalahelaid nimetatakse nagu radikaale, -aan lõpp asendub lõpuga –üül 
Näiteks: CH3-  metüül  ;   CH3CH2- etüül   ;  CH3CH2CH2- propüül – hargneda võib ka kõrvalahel – sellisel juhul 
on nime andmine keeruline, kuid põhimõtteliselt analoogiline 
                                                           
Lihtsamat hargnevat radikaali  CH3CHCH3 kutsutakse isopropüüliks 
Ühesuguste kõrvalahelate arvu näidatakse eesliidet di-, tri-, jne. Abil 
Radikaalid järjestatakse tähestiku järjekorras 
 
                            6.     5.             4.     3.     2.           1. 
Näiteks  CH3 CH(CH3) CH2 CH2 C(CH3)2-CH3 
Nummerdame peaahela paremalt vasakule – nii tulevad väiksemad  numbrid   ja tulemuseks on heksaan 
Metüülradikaale on 3 , seega trimetüül 
Metüülid paiknevad  2., 2. ja 5. Peaahela C juures, seega 2,2,5- 
Kokku :  2,2,5-trimetüülheksaan 
 
Graafiliselt võib seda valemit kujutada   
 
 
 
1.      2.             3.     4.      5.              6.    7 
CH3 CH(CH3) CH2 CH2 CH( C2H5 ) CH2 CH3   
 
5-etüül-2-metüülheptaan 
 
Füüsikalised omadused 
Vees  lahustumatud ained. C1 – C4 on gaasid, C5 – C15 vedelikud ja  raskemad   tahked , kergesti sulavad ained. C-H sidemed on 
väga vähe polaarsed, seega on alkaanide molekulide vahel väga nõrgad jõud (molekulivõre)- siit ka madalad sulamis- ja 
11. klassi Orgaanika konspekt    Jaan Usin                                                                                                       3 
keemistäpid. Alkaanide ja vee vahel ei saa ka tekkida vesiniksidemeid ( selleks vaja  O-H  või  N-H  sidemeid ), siit halb 
lahustuvus  – tahked alkaanid tõukavad vett eemale – Hüdrofoobsed ained.Gaasilistest alkaanidest on tuttavamad propaan ja 
butaan, mis kuuluvad vedelgaasi koostisse Vedelad kuuluvad bensiini, diiselkütuse jne koostiss Poolvedelad on tuntud 
vaseliinina ja tahked parafiinina. 
Alkaane eraldatakse naftast, maagaasist kivisöetõrvast, põlevkiviõlist jne. 
Nagu näha, muutuvad n-alkaanide füüsikalised omadused enam vähem korrapäraselt. Hargneva ahelaga alkaanide ja  sama 
aatomite arvuga n-alkaanide omadused on erinevad 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  vasakult paremale    
 
  pentaan  
  
CH3-CH2- CH2- CH2-CH3 
 
metüülbutaan  
CH3-CH(CH3)-CH3 
 
dimetüülpropaan   
CH3-C(CH3)2-CH3 
 
 
Nagu näha – erinevad sulamistemperatuurid üksteisest 
oluliselt 
 
 
 
 
 
Keemilised omadused     Alkaanide keemilised omadused on analoogilised metaani omadustele 
 
Alkaanid on redutseerijad  
Alkaanid põlevad (täielik oksüdeerimine)   C6H14 +19/2 O2  = 6CO2 + 7H2O  Katalüsaatorite abil saab neid oksüdeerida 
alkoholideks, aldehüüdideks ja  hapeteks  (pikem süsinikahel kipub seejuures katkema)  C2H6 + 1/2O2 ==  C2H5OH  
Ka vesiniku ära võtmine (dehüdrogeenimine) on oksüdeerimine 
C2H6    C2H4  + H2 seda protsessi on võimalik läbi viia ka õhuhapniku abil eritingimustel ( nn oksüdeeriv dehüdrogeenimine)  
CH3CH3 + 1/2O2    CH2==CH2 + H2O 
Pürolüüs  
( raskemate naftasaaduste pürolüüsi nimetatakse krakkimiseks) Mida pikem on molekul, seda rohkem erinevaid radikaale 
saab tekkida tema lagunemisel  
Propaanist saavad tekkida järgmised radikaalid: vesinik, propüül, isopropüül, metüül, etüül. 
11. klassi Orgaanika konspekt    Jaan Usin                                                                                                       4 
                                       .                       .                                   .                                   .                                   . 
CH3CH2CH3       1.)H ; 2.)CH3CH2CH2     
3.) CH3CHCH3     
4.) CH3      
5.) CH3CH2 
Rekombineerumisel saavad tekkida  näiteks järgmised ained 
1+1 H2     
1+4  CH4 1+5 
C2H6   2+3 
CH3CH2CH2CH(CH3)CH3 
2+4 CH3CH2CH2CH3  
2+5 
CH3CH2CH2CH2CH3  
3+3  CH3CH (CH3)CH(CH3)CH3 
Nagu näha, tekib väga palju erinevaid saadusi ja pürolüüs pole hea meetod  mingite  kindlate ainete sünteesiks. Krakkimist 
kasutatakse eeskätt bensiini tootmiseks.  Pikemad  molekulid lagunevad kõige sagedamini umbes keskelt. Kahe  alkaani  
tekkeks ei jätku vesinikku ja seetõttu tekivad ka küllastumata ühendid ( alkeenid )  C10H22   C5H12  + C5H10  ( penteen )  
Hargneva ahelaga alkaanid on kuumutamisele vastupidavamad, seetõttu on krakkimissaadustes palju hargnevaid alkaane. 
Bensiinile on see hea, vastavad ühendid on detonatsioonikindlamad (neil on suurem oktaaniarv, kui normaalalkaanidel) 
Tsükloalkaanid  
Tsüklilised alifaatses süsivesinikud üldvalemiga CnH2n Tsükloheksaani ja tsüklopentaani leidub naftas. Nad on head  lahustid
Tsükloheksaanist toodeti kunagi nn heksakloraani,  Kaasajal  keelatud taimekaitsevahendit ( looduskeskkonnas liiga püsiv) 
Tsüklopropaani kasutatakse narkoosivahendina 
 
"Suured" tsüklid  - alates C5 ei erine keemilistelt omadustelt alkaanidest Põlevad    C6H12  +15 O2 = 6CO2 + 6H2O 
Annavad asendusreaktsiooni halogeenidega C6H12 +  6 Cl2 = C6H6Cl6 + 6 HCl Liitumisreaktsioone praktiliselt ei anna 
 
"Väikesed" tsüklid  
C3 ja C4 on ebapüsivad, sest sidemetevahelised nurgad on oluliselt väiksemad  tetraeedri  sisenurgast (109,50). Suuremad 
tsüklid pole tasapinnalised ja sidemetevahelised nurgad on neis normaalsed 
Väikesed tsüklid võivad anda liitumisreaktsioone - tsükkel seejuures  avaneb  ja tekib biradikaal. 
Näiteks liitub tsüklopropaanile kloor ja tekib 1,3 dikloropropaan 
                              CH2    
         CH2                         CH2                       .               .   
                                                    
 CH2 CH2 CH2      CH2Cl-CH2 CH2Cl 
Nimetused 
 
Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks  - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan 
      
Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud     1,2-ditsüklopentüületaan   
                                         CH2 CH2  
  Halogenoalkaanid  
Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku  aatom on asendatud halogeeniga  CH3Br  – bromometaan 
 CH2Br-CH2 CH2Cl   1-bromo-3-kloropropaan  CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan 
11. klassi Orgaanika konspekt    Jaan Usin                                                                                                       5 
Molekuli ehitus 
C - Hal side on  polaarne , või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) 
Olgu meil mingi  R - CH2 - Cl  kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb 
positiivne laeng (karbkatioon)   R - C+H2   : Cl- 
Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. 
1.)  Ühine  elektronpaar  jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine
                                       .            .                                          
R - C+H2   : Cl-    R - CH2  +  Cl 
Radikaalide tekitamiseks kasutatakse naatriumi ja reaktsioon viiakse läbi mittepolaarses (veevabas) keskkonnas. Protsessi 
kutsutakse Wurzi reaktsiooniks ja tema abil saab 
* Pikendada süsinikahelat   H3C - Cl +Na   H3C.  +  NaCl     ja kokkuvõttes   2CH3Cl + 2Na   C2H6 + NaCl 
                                                                                    .         . 
*Tekitada kaksiksidet R - CH Cl - CH2Cl  
 R - CH  - CH2    R - CH  = CH2 
                                                                                                        .                      . 
*Tekitada tsükleid  CH3-CHCl-CH2-CH2-CH2Cl 
 CH3-CH-CH2-CH2-CH2 
    
 
 
2.)  Ühine elektronpaar jagatakse ebavõrdselt, see tähendab, et üks saab mõlemad elektronid ja teine ei saa midagi (sideme 
heterolüütiline katkemine). Tekivad  ioonid   
Elektrofiilid: elektroni armastajad osakesed, mis seovad elektrone - neil on  vabu  orbitaale ja tavaliselt ka  positiivne 
(osa)laeng 
Nukleofiilid: tuuma armastajad osakesed, mis loovutavad elektrone. Tavaliselt on neil ka negatiivne (osa)laeng 
Halogenoalkaanides on  olemas nukleofiilsude ja elektrofiilsuse tsentrid R - CefH2   : Clnf 
  Nukleofiil  ühineb elektrofiiliga ( nagu  anioon  ja katioon) 
Aktiivsem nukleofiil tõrjub vähemaktiivse välja - sama kehtib ka elektrofiilide kohta 
Näiteks alkoholi teke halogeeni aatomi asendamisel hüdroksüüliga 
Sideme heterolüütilisel dissotsiatsioonil: R - C+H2   :Cl-    R - C+H2   +   :Cl-  tekivad  ioonid  
Tugevam nukleofiil - hüdroksiidioon -võib kloori  asendada,  andes  alkoholi 
R - C+H2   :Cl-    R - C+H2   +   :Cl- 
NaOH      Na+  +  :OH-                       . 
R - C+H2  + :OH-    R - C+H2   :OH-    summaarselt: R - CH2-Cl + NaOH   R - CH2- OH +  NaCl 
 
C2H5Br + NaOH   C2H5OH + NaBr   jne    etanool  
 
CH3-CHBr- CHBr-CH3 + 2KOH   CH3-CH(OH)- CH(OH)-CH3 + 2KBr   2,3 –butaandiool 
 
 
Katkev  side 
 
 
δ+
δ-
Ründav osake
Lahkuv osake
H3C                  Br      +       : OH-                     H3C         OH    +   : Br- 
 
 
 Elektrofiilne 
 
 tsenter 
Nukleofiilne 
Veel tugevam nukleofiil on alkoksiidioon ( alkoholaat
Alkoksiidi (alkoholaadi) saab leelismetalli reageerimisel alkoholiga ja ta on tugev alus 
RONa   RO:-  +  Na+                    CH3-C (CH3)2 - CH2-Br  + CH3ONa    CH3-C (CH3)2 - CH2-O-CH3 + NaBr 
 
11. klassi Orgaanika konspekt    Jaan Usin                                                                                                       6 
Alkoholid                                                                                Metanooli molekuli mudel  
… on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. 
Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures  mitut hüdroksüülrühma. 
Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool 
CH4 metaan   CH3 OH  
metanool    
ka metüülalkohol  
e puupiiritus 
 
 
C2H5 OH 
etanool  
 ka 
etüülalkohol 
 e 
piiritus  
Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht 
CH3-CH(OH)-CH2-CH3 
  2- butanool  
CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3   2,3-butaandiool 
CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 
    
3 - metüül-2-butanool 
Füüsikalised omadused 
Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb 
lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged 
keemistemperatuurid  on seotud molekulivaheliste  vesiniksidemete   tekkimisega ,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee 
ja alkoholi vahel   
R -O-- H+ …..O-H2  Vesiniksidemed  mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi -  aldehüüdide molekulide vahel neid pole 
CH3CH2OH  
On OH (või NH) side 
Etanool 
M = 
Keeb  
Lahustub vees piiramatult 
Seega vesiniksidemed 
Alkohol 
46 
78,150 
on olemas 
CH3CHO  
Pole OH (või NH) 
Etanaal  
M = 
210 
Piiramatult , kuid raskemad aldehüüdid  
sidet, seega vesinik-
Aldehüüd 
44 
lahustuvad halvemini vastavatest alkoholidest 
sidemed võimatud 
 
 
 
Homoloogilises reas muutuvad füüsikalised 
omadused (näiteks keemistemperatuurid) 
korrapäraselt Võrreldud on alkoholide ja neile 
vastavate aldehüüdide keemistemperatuure 
 
 
 
11. klassi Orgaanika konspekt    Jaan Usin                                                                                                       7 
 
Alkoholid ei ole alused (valemi sarnasus hüdroksiididega on petlik
 
Kuna side O-H on pisut  polaarsem , kui C-O, siis on isegi tõenäolisem alkoholi dissotsieerumine happelise tüübi järgi  ( R-O-
H    RO:- + H+) , kui aluselise tüübi kohaselt (R-O-H    R+ + :OH- ). Seega on alkoholide  happelised  omadused isegi 
tugevamad, kui  aluselised , aga hapeteks pole neid ka mõtet pidada, indikaatoreid nad ei värvi ja isegi leelistega ei reageeri. 
Keemilised omadused (hüdroksüülrühma reaktsioonid) 
•  Happelised omadused on nii nõrgad, et leelistega alkoholid ei reageeri.  Leelismetallid  tõrjuvad hüdroksüülrühmast 
vesiniku välja - tekivad alkoholaadid (alkoksiidid)      2CH3OH + 2Na == 2CH3ONa + H2  naatriummetanolaat  
( naatriummetoksiid)alkoksiidid on alkoholilahustes tugevad alused (nagu hüdroksiidid vees, aga vesilahuses alkoksiidid 
lagunevad alkoholiks ja hüdroksiidiks) 
Alkoksiidide abil on mugav sünteesida  eetreid   
δ+    δ- δ+     δ-     δ+ 
CH3 O Na +   Br - CH2 - CH3   CH3-O- CH2 - CH3 + NaBr  etüülmetüüleeter 
 
•  Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga 
CH3-CH(OH)-CH3 + HBr    CH3-CHBr-CH3  +  HOH 
Reaktsioon kulgeb vasakult paremale happelises keskkonnas ja paremalt vasakule aluselises keskkonnas.  
•  Dehüdraatimine - vee eraldamine vettsiduvate ainete ( H2SO4 ; P4O10  …)toimel 

molekulisisene D annab saaduseks alkeeni C3H7OH   H2O +  C3H6  ( propeen ) Tegelikult küll enamasti saadakse 
alkohole   alkeenide  hüdreerimisel, mitte vastupidi 

Molekulidevaheline, kahest molekulist võetakse 1 vee molekul ja saadakse  eeter  
2C2H5OH   H2O + C2H5OC2H5   dietüüleeter (narkoosivahend)  Eetrid  ei tekita vesiniksidemeid ja ssetõttu lahustuvad 
nad halvemini ja keevad madalamatel  temperatuuridel - antud juhul ~300   
•  Hapetega annavad alkoholid estreid, väliselt meenutab see protsess happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Sarnasus on 
siiski puhtväline ja estrid pole soolad, ehk küll neid nimetatakse analoogiliselt CH3OH  +  HNO3  = CH3NO3 + H2O 
(metüülnitraat) Tegelikult kulgeb protsess CH3OH + HONO2 = CH3 ONO2 + HOH 
Lämmastikhappe estritest on tuntuim propüültrinitraat (nn nitroglütseriin) 
kergestiplahvatav õline vedelik, mida kasutatakse südamerohuna (laiendab veresooni). Tahke kandjaga seotud 
propüültrinitraati kutsutakse dünamiidiks ja ta pole nii ohtlik. Dünamiidi  leiutas   Alfred   Nobel
Nitroglütseriin põleb temas sisalduva hapniku arvel , seda jääb isegi üle 
2C3H5N3O9 5H2O + 3N2 + 6CO2 +1/ 2 O2 Seega tekib 1 mol (227 g) plahvatamisel 
7,25 mol  gaase . Nende ruumala nt oleks 7,25*22,4 = 162,4 liitrit, aga plahvatusele iseloomuliku 20000 = 2273 K juures 
162,4 (2273 / 273 ) = 1352 liitrit. 
Redoksomadused  
IV           
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #1 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #2 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #3 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #4 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #5 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #6 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #7 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #8 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #9 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #10 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #11 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #12 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #13 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #14 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #15 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #16 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #17 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #18 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #19 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #20 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #21 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #22 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #23 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #24 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #25 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #26 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #27 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #28 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #29 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #30 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #31 11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eqchu Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

35
rtf
11 klassi Orgaanika konspekt
25
doc
Orgaaniline keemia
106
pptx
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
9
pdf
Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte
12
docx
Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt
97
pdf
Biokeemia praktikumi juhend
12
doc
Orgaaniline keemia I
44
pdf
Orgaaniline keemia



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun