ULTIMATE KEEMIA REAKTSIOONIDE TABEL. (anorgaaniline) OKSIIDIDE REAKTSIOONID + vesi = leelis (reag. IA ja IIA metallidega) Aluseline oksiid + hape = sool + vesi (metallioksiidid) + happeline oksiid = sool + vesi = hape (reag. CO2, SO2, SO3, N2O3, P4O10) Happeline oksiid + alus = sool + vesi (mittemetallioksiid) + aluseline oksiid = sool HAPETE REAKTSIOONID + alus = sool + vesi HAPE + aluseline oksiid = sool + vesi + sool = uus hape + uus sool (uus hape peab olema nõrgem või uus sool mittelahustuv) + metall = sool + vesinik (metall peab olema pingereas Hst ...
Alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Alkaanide homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid vees ei lahustu. 18. Küllastunud ja küllastumata süsivesinike keemilised omadused. Ennustage antud oksüdeerumis-, elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide saadusi. Selgitage antud elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide mehhanisme. Küllastunud - Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon. 1. Põlemine - Kõik alkaanid põlevad, põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur : CH4+2O2CO2+2H2O. 2. Termiline püsivus - Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. CH42H2+C ( tahm ); 2CH4HCCH+3H2. 3
o sama molekuli selliste vormidega, mis erinevad ühe (või mitme sõltumatu) üksiksideme ümber toimuva rotatsiooni (pöörde) võrra. Joonis 15. Kirjutage isomeersete molekulide struktuurivalemid. Joonistelt vaadata!! Lisa!! 17. Kirjeldage peamisi seaduspärasusi alkaanide füüsikalistes omadustes. 18. Küllastunud ja küllastumata süsivesinike keemilised omadused. Ennustage antud oksüdeerumis-, elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide saadusi. Selgitage antud elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide mehhanisme. Alifaatsed süsivesinikud jagunevad: küllastunud süsivesinikud ei sisalda kordseid sidemeid; küllastumata süsivesinikud sisaldavad kordseid sidemeid, mille hüdrogeenimise tulemusena saab neid muuta küllastunud süsivesinikeks. vt. Punkt 10!!! 19. Kirjutage alkeenide saamisreaktsioonid. Alkeene saadakse tööstuslikult alkaanide dehüdrogeenimisel: !Joonis(reaktsioonivõrrand)!
kao molekuli üksikosade pöörlemisel ümber -sideme, siis on tegu konfiguratsioonilise erinevusega. Saame joonistada 2 ruumilist isomeeri, mis on teineteise suhtes peegelpildid (enantiomeerid). 4. Aromaatsus, resonants, konjugatsioon Aromaatsetel süsivesinikel ehk areenidel on alifaatsetest süsivesinikest teistsugused omadused ja reaktsioonivõime. Tähtsaim aromaatne süsivesinik on benseen. Benseeni puhul leiti, et ta on reaktsioonide suhtes küllaltki stabiilne, eriti liitumisreaktsioonide puhul, erinevalt teistest kaksiksidemeid sisaldavatest ühenditest. Siiski reageerib benseen broomiga aga raud(III)bromiidi kui katalüsaatori juuresolekul, aga produktiks on asendusreaktsiooni produkt. Benseeni struktuuri saab hästi seletada resonantsstruktuuride abil. Resonantsteooria põhipostulaadiks on, et ühe ühendi jaoks saab kirjutada rohkem kui ühe Lewisi struktuuri, kusjuures need erinevad ainult nende elektronide paigutuse poolest.
Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks. Erinevate monomeeride liitumisel tekkivat polümeeri nimetatakse nimetatakse kopolümeeriks.Elementaartlülide arvu polümeeri ahelas näitab polümerisatsiooniaste (n). Polümerisatsiooniaste võib ulatuda sadadest kümnete tuhandeteni. Alkeenide polümeriseerumine toimub tavaliselt kõrgel temperatuuril ja katalüsaatorite toimel. Nagu ka kõikide liitumisreaktsioonide puhul, katkeb ka polümeerumisel süsiniku aatonite vaheline kaksikside. See võib toimuda kuumutamisel, UV-kiirguse või radikaalide toimel. Polümerisatsioon võib aset leida ka värvide ja lakkide kuivamisel. Samal ajal ebasoovitavaks peetakse bensiini koostisesse sattunud alkeenide polümeriseerumist. Sel põhjusel krakitaksegi naftasaadusi vesiniku manulusel, et hüdrogeenida alkeenid alkaanideks. 11
(Pildiallikad: http://www.usbox.com/Box/hinge-top.jpg, http://www.sulfo.com/Group-plastics.gif ja http://www.logomagik.com/products/promotional/promotional.asp ) Elementaartlülide arvu polümeeri ahelas näitab polümerisatsiooniaste (n). Polümerisatsiooniaste võib ulatuda sadadest kümnete tuhandeteni. Alkeenide polümeriseerumine toimub tavaliselt kõrgel temperatuuril ja katalüsaatorite toimel. Nagu ka kõikide liitumisreaktsioonide puhul, katkeb ka polümeerumisel süsiniku aatonite vaheline kaksikside. See võib toimuda kuumutamisel, UV-kiirguse või radikaalide toimel. Polümerisatsioon võib aset leida ka värvide ja lakkide kuivamisel. Samal ajal ebasoovitavaks peetakse bensiini koostisesse sattunud alkeenide polümeriseerumist. Sel põhjusel krakitaksegi naftasaadusi vesiniku manulusel, et hüdrogeenida alkeenid alkaanideks. ALKEENIDE TUNTUMAD ESINDAJAD ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4
2. Alkoholide oksüdeerimisel (või dehüdreerimisel) CH3OH + 1/2 O2 à HCHO + H2O - aurud juhitakse läbi hõõguva vaskvõrgu CH3-CH(OH)-CH3 à CH3-CO-CH3 + H2 katalüüsivad PbO , MnO jne 3. Hapete redutseerimisel (Praktiliselt mõttetu, kuid võimalik ja nimed formaliin ja atseetaldehüüd on selliselt võimalusest tulnud - vastavalt sipelghappest (acidum formicum) ja äädikhappest (acidum aceticum) CH3COOH + H2 à CH3CHO + H2O Liitumisreaktsioonide abil Kui reaktsioonisaadus on "võimatu alkohol" muutub ta aldehüüdiks või ketooniks · Tekiks enool (alkohol, milles OH on kaksiksideme juures) Alküünide hüdraatimine elavhõbeda soolade juuresolekul (Kutserov) CH:::CH + HOH à ( CH2=CHOH) à CH3CHO · Tekiks alkohol, kus ühe C aatomi juures on 2 OH rühma. Sellisel juhul visatakse molekulist vesi välja ja tekib ikkagi aldehüüd või ketoon 1.) CH3 -CBr2-CH2-CH3 + 2NaOH à CH3 -C(OH)2-CH2-CH3 + 2NaBr ja edasi 2
2. Alkoholide oksüdeerimisel (või dehüdreerimisel) CH3OH + 1/2 O2 HCHO + H2O - aurud juhitakse läbi hõõguva vaskvõrgu CH3-CH(OH)-CH3 CH3-CO-CH3 + H2 katalüüsivad PbO , MnO jne 3. Hapete redutseerimisel (Praktiliselt mõttetu, kuid võimalik ja nimed formaliin ja atseetaldehüüd on selliselt võimalusest tulnud - vastavalt sipelghappest (acidum formicum) ja äädikhappest (acidum aceticum) CH3COOH + H2 CH3CHO + H2O Liitumisreaktsioonide abil Kui reaktsioonisaadus on "võimatu alkohol" muutub ta aldehüüdiks või ketooniks · Tekiks enool (alkohol, milles OH on kaksiksideme juures) Alküünide hüdraatimine elavhõbeda soolade juuresolekul (Kutserov) CH:::CH + HOH ( CH2=CHOH) CH3CHO · Tekiks alkohol, kus ühe C aatomi juures on 2 OH rühma. Sellisel juhul visatakse molekulist vesi välja ja tekib ikkagi aldehüüd või ketoon 1.) CH3 -CBr2-CH2-CH3 + 2NaOH CH3 -C(OH)2-CH2-CH3 + 2NaBr ja edasi 2
annaabi.ee 
