5.loeng Kompleksonomeetria Kompleksimoodustamise reaktsioonid Mõisted Ligand Koordinatsiooni arv Kompleksimoodustaja Kompleksonomeetria mõiste Kelaat Dentaatsus : unidentaatne ligand, didentaatne ligand, tridentaatne, tetradentaatne, pentadentaatne, heksadentaatne Kompleksühendite mõiste *Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide)vaheline keemiline side on tekkinud doonoraktseptor mehhanismi järgi. *Kompleksimoodustaja tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; *Ligand tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed,aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba elektronpaar (H2O, NH3, halogeniidioonid, CO), millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Põhimõisted *Koordinatsiooniarv iga kompleksimoodustaja võib siduda tüü...
Naatrium-Kaalium, maksimaalne suhe 1-7 Kaltsium-fosfor 2-1 Kaltsium-magneesium, kõrge Ca tase vähendab magneesiumi imendumist Fosfor-magneesium, kõrge P tase vähendab magneesiumi imendumist Kaalium-magneesium, kõrge kaalium vähendab magneesiumi imendumist. Vask' Vase omastamist mõjutavad negatiivselt Zn, Fe,Mo.' Cu-Mo-S' Mo reageerib väävli ja vasega, moodustades vatsas seedumatu vaseühendi Orgaanilised mikroelemendid · Kelaadid - mineraalelemendi ja mittemetallilise ühendi komplekse, kus mineraalelement (metall) on keemilise sidemega ühendatud orgaanilise ühendiga. · Kelaadid ei oma elektrilist laengut, seepärast nende ioniseerumine ei sõltu seedekanali pH kõikumistest. · Kelaadid "veavad" metalli kuni imendu-mise kohani (peensoole valendikku) ja vabastavad seal ioniseeritud metalli, mis imendub. · Orgaanilised mineraalid (kelaadid) võime jagada kolme põlvkonda. I-põlvkond
Vaskglükonaadile analoogilise ehitusega on kaltsiumglükonaat, mida kasutatakse ravimina. Seega on mitmealuselised alkoholid mõnevõrra happelisemad, kui ühealuselised. Siiski pole ka neid mõtet pidada hapeteks. Erinevalt näiteks naatriumetanolaadist on vaskglükaonaadi vesilahus leelise liia juuresolekul püsiv kuid klassikalise soolaga pole tegemist ka siin. Kelaadid loetakse kompleksühendite hulka. 2.) Annab aldehüüdidele iseloomulikke reaktsioone · Glükoosi saab oksüdeerida glükoonhappeks . Hõbepeeglireaktsiooni või reaktsiooni vask(II)hüdroksiidiga (kuumutamisel) kasutatakse aldehüüdrühma tõestamiseks. Glükoos annab neid reaktsioone. Aldehüüdrühm muutub karboksüülrühmaks ja ülejäänud molekul jääb samaks CH2OH - (CHOH)4 -CHO + Ag2O CH2OH - (CHOH)4 -COOH + 2Ag
3 Vaskglükonaadile analoogilise ehitusega on kaltsiumglükonaat, mida kasutatakse ravimina. Seega on mitmealuselised alkoholid mõnevõrra happelisemad, kui ühealuselised. Siiski pole ka neid mõtet pidada hapeteks. Erinevalt näiteks naatriumetanolaadist on vaskglükaonaadi vesilahus leelise liia juuresolekul püsiv kuid klassikalise soolaga pole tegemist ka siin. Kelaadid loetakse kompleksühendite hulka. 2.) Annab aldehüüdidele iseloomulikke reaktsioone Glükoosi saab oksüdeerida glükoonhappeks . Hõbepeeglireaktsiooni või reaktsiooni vask(II)hüdroksiidiga (kuumutamisel) kasutatakse aldehüüdrühma tõestamiseks. Glükoos annab neid reaktsioone. Aldehüüdrühm muutub karboksüülrühmaks ja ülejäänud molekul jääb samaks CH2OH - (CHOH)4 -CHO + Ag2O CH2OH - (CHOH)4 -COOH + 2Ag
1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud). Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid....
Eestis keskmise sügavusega rähkmuldadel (K´´´) ja leostunud muldadel (K0) Leiab aset: Endla Reintam, 2009 7 · Kui muld toimib nagu sõel, et mingist kihist ühtlaselt vaesub ja teine kiht ühtlaselt Põhjavees olevate elektrolüütide mõjul sadenevad kelaadid tõusva rikastub põhjavee kapil. vöötme piiril · Mullast läbi liikuv vesi liigub kindlaid teid pidi (juurekäigud, praod), tekib lokaalne Liivasel C-l Bh või Bf horisondi olemasolu on enamasti lähedal oleva põhjavee tunnuseks e. kohalik lessiveerumine
ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri ehk sisesfääri. Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel on kompleksi koordinatsiooniarv, levinumad on 4 ja 6. Välissfäär - nurksulgudest väljaspool. Kui kompleks on laenguta, siis välissfääri ei moodustu. 2. Andke d-metalli kompleksühendile nimetus, kui valem on antud. - 3. Kirjutage d-metalli kompleksühendi valem nimetuse järgi. - 4. Kirjeldage polüdentaatseid ligande mõne näite abil. Mis on kelaadid? Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui 1 sideme. Vastavalt antavale sidemete arvule nim neid bi-, tri-, jne dentaatseteks (hambulisteks) ligandideks. Etüleendiamiini mõlemad otsas on lämmastikud, mille on vabad elektronpaarid. Tris? (etüleendiamiin)koobalt(III), [Co(en)3]3+. Metalli ioon on kolme ligandi vahel. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks. 5
lisatakse metalli nimetusele liide aat. Kui metalli sümbol tuleneb tema ladinakeelsest nimest, kasutatakse aniooni nimes seda ladinakeelset nimetust, nt argentaat (Ag), merkuraat (Hg), ferraat (Fe), plumbaat (Pb). Kompleksühendi nimetus antakse sarnaselt tavalise ühendiga, s.t katiooni nimetus antakse enne aniooni: NH4[PtCl3(NH3)] ammooniumammiintrikloroplatinaat(II) [Cr(OH)2(NH3)4]Br tetraammiindihüdroksokroom(III)bromiid 4. Kirjeldage polüdentaatseid ligande mõne näite abil. Mis on kelaadid? Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Vastavalt antavale sidemete arvule nimetatakse neid bi-, tri- jne dentaatseteks (hambulisteks) ligandideks. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks. Bidentaatsed ligandid Etüleendiamiin Glütsinaatioon Oksalaatioon Heksadentaatne ligand Etüleendiamiintetraatsetaatioon 5
Vajalik vesinik saadakse veemolekulidest (H2O). Positiivselt laetud ioonidena ehk katioonidena ammutatakse kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, mangaani, tsinki ja lämmastikku ammooniumkatioonina. Negatiivselt laetud ioonidena ehk anioonidena ammutatakse fosforit, väävlit, molübdeeni, kloori ning lämmastikku nitraatanioonina. Boori võtavad taimed elektriliselt neutraalse boorhappemolekulina. Mõningaid metallilisi toiteelemente võtavad taimed kelaatidena. Kelaadid on ühendid, milles metallikatiooni külge on vähemalt kahe keemilise sidemega kinnitunud orgaanilisi molekule või anioone. Kelaate tekib pinnases näiteks orgaanilise aine lagunemise käigus; kelaate võivad sisaldada ka mõned tööstuslikult toodetud väetised. Ühtekokku nimetatakse molekulideks ühinenud keemilisi elemente või elektriliselt laetud ühendeid (anioone ja katioone), millena toiteelemendid taimesse sisenevad, taimetoitaineteks.
ja nende dünaamika), siis kulgeb sarnastes kliimatingimustes ja sama lähtekivimiga muldade areng sarnaselt. Kliimatingimuste muutumisel või teise lähtekivimi puhul kulgevad ka mullaprotsessid erinevalt. 54. Leetumine. Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide ära kandmine laskuva veevooluga. Leetumise mõjul kujuneb kvartsirikas hele leet ehk Ea horisont, mille alla kuhjuvad liivadele raud- ja alumiinium kelaadid ning tekib huumuslik (Bh), raud-alumiinium-illuviaalne (Bs) või nende segatekkeline (Bhs) leetumist näitav sisseuhtehorisont. Mulla happesus suureneb, väheneb neelamismahutavus ja küllastumisaste. Eeltingimuseks liigivaene taimkate, happeline huumus, alustevaene lähtekivim, kerge lõimis, hea vee läbilaskvus ja laskuva vee olemasolu. 55. Lessiveerumine. Keemiliselt murenemata savi- ja tolmuosakeste uhtumine suspensiooni koosseisus mulla
Vaskglükonaadile analoogilise ehitusega on kaltsiumglükonaat, mida kasutatakse OH ravimina. Seega on mitmealuselised alkoholid mõnevõrra happelisemad, kui ühealuselised. Siiski pole ka neid mõtet pidada hapeteks. Erinevalt näiteks naatriumetanolaadist on vaskglükaonaadi vesilahus leelise liia juuresolekul püsiv kuid klassikalise soolaga pole tegemist ka siin. Kelaadid loetakse kompleksühendite hulka. 2.) Annab aldehüüdidele iseloomulikke reaktsioone · Glükoosi saab oksüdeerida glükoonhappeks . Hõbepeeglireaktsiooni või reaktsiooni vask(II)hüdroksiidiga (kuumutamisel) kasutatakse aldehüüdrühma tõestamiseks. Glükoos annab neid reaktsioone. Aldehüüdrühm muutub karboksüülrühmaks ja ülejäänud molekul jääb samaks CH2OH - (CHOH)4 -CHO + Ag2O à CH2OH - (CHOH)4 -COOH + 2Ag
Lihtsustatult võib võrrandiks kirjutada C6H12O6 + Cu(OH)2 C6H12O6*CuO + H2O Vaskglükonaadile analoogilise ehitusega on kaltsiumglükonaat, mida kasutatakse ravimina. Seega on mitmealuselised alkoholid mõnevõrra happelisemad, kui ühealuselised. Siiski pole ka neid mõtet pidada hapeteks. Erinevalt näiteks naatriumetanolaadist on vaskglükaonaadi vesilahus leelise liia juuresolekul püsiv kuid klassikalise soolaga pole tegemist ka siin. Kelaadid loetakse kompleksühendite hulka. 2.) Annab aldehüüdidele iseloomulikke reaktsioone · Glükoosi saab oksüdeerida glükoonhappeks . Hõbepeeglireaktsiooni või reaktsiooni vask(II)hüdroksiidiga (kuumutamisel) kasutatakse aldehüüdrühma tõestamiseks. Glükoos annab neid reaktsioone. Aldehüüdrühm muutub karboksüülrühmaks ja ülejäänud molekul jääb samaks CH2OH - (CHOH)4 -CHO + Ag2O CH2OH - (CHOH)4 -COOH + 2Ag
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
