Valkude ehitus, aminohapete ehitus ja peptiidside Valgu molekuliks on polümeerid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit
süsinku küljes olev H on väljapoole ja teisel pool olev ahelaosal on vaba elektron üle. R/S puhul vaadatakse kiraalsest tsentrist nõrgima (noorima) grupi suunas. Kui kolme ülejäänud aatomi(-rühma) tugevus (vanus) väheneb kellaosuti suunas, on vaadeldav kiraalne tsenter (R)- konfiguratsioonis (R täh. Parem) Kui rühmade tugevus (vanus) väheneb vastu kellaosuti suunda, on tegu (S)-konfiguratsioonis tsentriga (S täh. Vasak). 5. Peptiidside formeerumine, sideme omadused (NB! Osalise kaksiksideme esinemisest tingitud omadused). Peptiidi tekke tingimuseks on amiidsideme moodustumine ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel, mille käigus eraldub vesi. Omadused: esineb harilikult trans-koformatsioonis. On iseloomult osaline (40%) kaksikside. Tänu kaksiksideme iseloomule on 6 peptiidsidee aatomit asendunud planaarselt. Peptiidi põhiskelett on kergelt laetud. Osalise kaksiksideme esin. Ting. Om
VALGUD valgu molekuid on (bio)polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aiminohappeid valkudes on 20. AMINOHAPE koosneb aluseliste omadustega aminorühmast (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühmast (-COOH), ülejäänud osad (radikaalid R)aga varieeruvad kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk
Lipiidide ülesanded: 1)energeetiline 38,9 kJ/g 2)kaitse termaregulatsioon moodustavad rasviku 3)ehituslik 4)bioregulatoorne Valkude üldised omadused: 1)bipolümeerid 2)monomeeriks animohapped 3)kõrgmolekulaarsed 4)20 aminohapet 5) kõrge spetsiifilisus 6) kõrge reaktiivsus 7) kõrge labiilsus 8) C,H,O,N- paljudes valkudes on P ja vähestes S 9) 12-16 aminohapet korraga Valgu molekuli struktuurid: 1) primaarstruktuur (tasapinnaline, lineaarne aminohappe rida, kindlsutab peptiidside, valk mingit ül ei täida) 2)sekundaarnestruktuur (voldiku kujuline või spiraalne, stabiliseerivad vesiniksidemed) 3)tertsiaarstruktuur (gloobul- globulaarsed valgud lahustuvad vees, tibrill- pikliku kujuga- ei lahustu vees) 4) kvatertaarstruktuur (moodustab mitu polüüeütiid ahelat) Denaturatsioon- valkude iseloomulik protsess, mille tagajärjel kaovad kõrgemat järku struktuurid. Toob kaasa valgu bioloogiliste, füüsikaliste ja keemiliste omaduste
-Kõik kodeeritud aminohapped on - aminohapped Kõik kodeeritud aminohapped on L- aminohapped -Valkude järjestuses saab eristada N- ja C- terminust- vastavalt amonohapete paiknemisele järjestuses -Kõik kodeeritud aminohapped on L-optilises isovormis -Aminohappeid iseloomustab spetsiifiline pH väärtus, mille juures ta ei ole laetud pI, isoelektriline punkt Hüdrofiilsed aminohapped Figure 3-2 Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped Peptiidside- tagab valkude primaarstruktuuri Moodustub kondensatsioonireaktsiooni käigus -oligopeptiidid -polüpeptiidid Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile Resonantsefekt tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A) Tänu resonantsile on peptiidside jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside Pro- tsükliline kõrvalahel välistab pöörde-cis peptiidsidemed- - pööre Peptiidside on keemiliselt vähereaktiivne- stabiilsus suur
organismi elutegevust. Organismi peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid on: sahariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Polüsahariidid, valgud ja nukleiinhapped on ka biopolümeerid. Sahhariitidel ja lipiididel on ehituslik ja energeetiline ülesanne. VALGUD Biopolümeer valgud on biopolümeerid, sest nad moodustuvad ainult elusorganismides (nagu ka polüsahhariidid ja nukleiinhapped) Aminohape valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Peptiidside kovalentne side, mis tekib kahe aminohappe reageerimisel ribosoomis nende vahele. Valgu koostises on peptiidsidemega ühendatud väga palju aminohappejääke. Valgu aminohappeline järjestus on esimest järku struktuur (primaar). Kõigil on esimest järku struktuur! Teist järku struktuur (sekundaarne) moodustub polüpeptiidi (mitmest aminohappest koosnev peptiidahel, mis võib eraldi või koos teiste polüpeptiididega moodustada valgumolekuli) keerdumisel heeliksiks
8.Mis on valgud? Mis on nende monomeeriks? Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 9.Milline on valgu esimest, teist, kolmandat ja neljandat järku struktuur? Esimene struktuur-Nukleotiidide järjestus DNA molekulis. Teine struktuur-biheeliks Kolmas struktuur-Kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur neljas struktuur-Kahe või enama subühiku asend ruumis. 10.Kas valkudes olev peptiidside on tugevam või nõrgem kui vesinikside? Kus peptiidside asub? Peptiidside asub aminohappejääkide vahel.See on tugevam kui vesinikside. 11.Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mille abil need toimuda võivad? Denaturatsioon on valgustruktuuri muutus- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Renaturatsioon -Kõrgemat järku struktuuri taastumine 12.Valkude ülesanded ja näited nende kohta. Valkude ülesanded : Ensümaatiline tähtsus Struktuurne(sarved,küüned,karvad) Transport(vere kaudu) Regulatoorne(veresuhkru tase)
) Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid Hormoon- regulatoorse toimega orgaaniline aine Makroelemendid- organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) Mikroelemendid- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I) Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse Riboos- peamisel RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid Steroid- lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (vitamiin D, kolesterool)
millel mõlemal on 1 uus ja 1 vana ahel ja mõlemad nad sisaldavad sama geneetilist teavet. Promootor- geeni alguses olev DNA-järjestus. Terminaator- geeni lõpus olev DNa-järjestus. RNA-polümeraas- lõhub samuti vesiniksidemeid, kuid ta ei vaja selleks helikaasi abi. Kõik organismile vajalikud valgud moodustatakse rakkude sees aminohapetest. Inimese kehas 20 erinevat aminohapet, neist 8 on asendamatud ( peame ise toiduga saama, keha neid ei sünteesi). Peptiidside- kahe aminohappe vahele tekkinud ühendust. Valgud biomolekulid, koosnevad paljudest aminohapetest. Ribosoomid rakuorganellid, kus sünteesitakse valke. Translatsioon- valgusüntees, toimub tsütoplasmas olevatest ribosoomides, vajaliku info viib tsütoplasmasse mRNA. Toimub RNA alusel. Valke on organismis üle miljoni. Koodon- ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik. Geneetiline kood- seaduspära, millle järgi nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped
Igal valgul on oma ülesanne VALGUD ehk proteiinid on POLÜMEERID mille koostisosadeks on AMINOHAPPED Erinevaid aminohappeid on 20 Nii palju erinevaid valke saab olla sest aminohapped on erinevas järjjestused ja neid on ka erinev arv valgumolekulis DNA määrab A MINOHAPPELISE JÄRJESTUSE mis määrab V ALGU ÜLESANDE Aminohappe üldvalem Erinevaid radikaale ® on 20 Aminohapete ühinemisel tekib Lämmastiku ja süsiniku vahel PEPTIIDSIDE ja eraldub VESI Peptiidside on tugev ja laguneb ainult hapetes keetmisel VALKUDE STRUKTUURID 1. Primaarstruktuur on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad tugevad peptiidsidemed 2. Sekundaarstruktuur tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokku voltimisel, seda hoiavad nõrgad vesiniksidemed 3. Tertsiaalstruktuur on gloobul, keraja kujuga, seda hoiavad bõrgad vesiniksidemed 4
· Rasvad, õlid, vahad, steroidid 12. Lipiidide tähtsus. · Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. 13. Mis on valgud? Mis on nende monomeeriks? · Proteiinid, mille monomeeriks on aminohappejäägid 14. Milline on valgu esimest, teist, kolmandat ja neljandat järku struktuur? · Primaarne struktuur, Sekundaarne struktuur, Tertsiaarne struktuur, Kvaternaarne struktuur 15. Kas valkudes olev peptiidside on tugevam või nõrgem kui vesinikside? Kus peptiidside asub? · · 16. Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mille abil need toimuda võivad? · Denaturatsioon - hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur, mille tulemusena aminohappeahel muutub sirgeks · Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine 17. Valkude ülesanded ja näited nende kohta. · Transport (NT: Hemoglobiin transpordib hapniku, membraanides valgulised transportijad)
a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 10. Transkriptsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil X Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras (10p) A Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. B mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. C mRNA ühineb ribosoomiga. D Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge.
7. Replikatsiooni teostab ensüüm a) DNA-polümeraas b) helikaas c) RNA-polümeraas d) aminohape 8. Transkriptsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil VII Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras D Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. H mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. A mRNA ühineb ribosoomiga. G Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge.
Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos * Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine*Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades *Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest *Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus *Energeetiline *Kaitse - antikehad lümfotsüüdid, hüübimisvalgud - fibriin fibrinogeen Nukleiinhapped - biopolümeerid, monomeeriks nukleotiidid
· Valke sünteesitakse raku ribosoomis ja sünteesiv programm paikneb DNA- s. 2. Miks nimetatakse valke biopolümerideks? Sest nad moodustuvad vaid elusorganismides (nagu ka polüsahhariidid, nukleiinhapped jt). 3. Räägi aminohapetest. Aminohapped on amfoteersed on nii aluselised kui happelised. Molekuli ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Üldvalem R CH NH2 COOH 4. Kuidas tekib peptiidside ja mis see on? Peptiidside tekib kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel, ribosoomis. Ta on kovalentne side. Tänu peptiidsidemele püsib koos kogu valgu moelukil koos hoidev peptiidiahel. 5. Miks inimesed erinevad üksteisest? Tänu DNA-le, mis otsustab, milliseid valke sünteesida. 6. Mis on ensüümid? Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. Nad on n-ö spetsialiseerunud, seonduvad teatud lähteainetega ja viivad läbi kindlat tüüpi
Amfoteersed molekulid (aluseline+happeline rühm). Bipolaarsed ioonid (nii amoni kui karb. Rühm on laenguga). Teatud punktis pI (näitab aminoahpete funk. Rühmade aluselisi ja happelisi omadusi) neutraalsed. Kui pH < pI, siis on aminohape + laetud. Kui pH > pI, siis on aminohappe – laetud. Aminohapepd lahustuvad polaarsete lahustistes (vesi, etanool), ei lahustu apolaarsetes (benseen). Kõrge sulamistemperatuur (200C) 21) Aminohapete reaktsioonid: Peptiidside – ühe aminohaooe karboksüülrühm ühineb teise amonihappe aminorühmaga, eraldub veemolekul ja tekib peptiidside. Dekarboksüülimine – CO2 elimineerimine, mille käigus tekivad amiinid Jne 22) Aminohapete biofuntksioonid: Ehitusüksus (ensüümid, valgud, hormoonid), energeetiline funktisoon, eelühnedid biomolkeulide sünteesil 23) Peptiidid: Koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappe jääkidest (oligopeptiidid 2-20
aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. 22. mRNA ehk informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. 23. nukleotiid nukleiinhapete monomeerid 24. oligosahhariid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. 25. peptiidside kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel nende vahel ribosoomis moodustunud kovalentne side 26. polüsahhariid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. 27. renaturatsioon kõrgemat järku struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess 28
mõjutavad organismi ainevahetust. VALGUD Valgude.proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Organismis on 20 erinevat aminohapet, aga vähestes valkudes on kõik 20 aminohappe jääki. Aminohappedonamfoteersed sest nende koostisesse kuulub nii aluseline aminorühm kui ka happeline karboksüülrühm. Aminohappejäägidonmolekulisomavahelühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel. Valkudeerinevadomadused tulenevad aminohapete erinevast hulgast ja paiknevusest molekulis. Valguaminohappelistjärjestustnimetatakseselleesimesejärgustruktuuriks, e. primaarstruktuuriks, see määrab kõik valgu omadused, kuid ei väljenda otseselt molekuli kuju. Seda väljendab sekundaar või tertsiaal struktuur.
Amfoteerne ühend- nii aluseliste, kui happeliste olmadustega. Aminorühm ja karboksüülrühm on igas aminohappes. Peptiidsideme moodustamine kahe aminohappe ühinemisel. Kõhunääre ei sünteesi enam valku nimega insuliin suhkruhaigus. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. Aluselised omadused määrab ära aminorühm. Aminohapped on amforteersed ühendid. Aminohappe jääkide vahele moodustub peptiidside. Valgu primaarstruktuur ehk aminohappejärjestus on esmane järjestus. Teisene, ehk sekundaarstruktuur, aminohappe keerdumine spiraaliks või voltumine. Kolmandane, ehk tertsiaarstruktuur, gloobul või fibrill. Neljandane struktuur, ehk kvaternaarstruktuur, mitme polüpeptiidi ühinemisel. Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Säilib primaarstruktuur. Valkude ülesanded. 1. Ensümaatiline funktsioon
DNA nukleotiidset järjestust nimetatakse promootoriks. Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõppeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. 14. Kirjelda translatsiooni etappe. (Kasuta kindlasti mõisteid: mRNA; tRNA; ribosoom; komplementaarsus; koodon; antikoodon; initsiaatorkoodon; terminaatorkoodon; aminohape; metioniin; peptiidside; ensüüm; valgumolekul; · Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin. · Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul. Selle tRNA atikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga.
n(C6H10O5) -> glükoos -> veres, maksas, rasvad Füüsikalised omadused: Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu Kasutamine: toiduaine nt kartul ja jahu, tooraine -> glükoos meditsiinis, tärklisest toodetakse etanooli Valgud on orgaanilised ained mille koostises on põhielemendiks C, H, O + N, S, P ning mõningad teised. Orgaanilised ained, mis on ülesehitatud alfa aminohapetes polüpeptiidselt. (polükondensatsiooni protsess) C=O-NH vahel on peptiidside polüpeptiidid -> valgud Keemilised omadused: 1) Amfoteersed omadused a) hapetega NH2-R-COOH+HCl -> NH3-R-COOH+Cl- b) alustega NH2-R-COOH+NaOH -> NH2-R-COONa+H2O 2) Hüdrolüüsuvad Valk+H2O->aminohape(ensüüm toimel) R-CH2-CO-NH2-CH2-R+H2O -> R-CH2COOH+NH2-CH2-R Füüsikalised omadused: vedelad, poolvedelad, tahked ained, lahustuvad vees või
järglastele. *Replikatsiooni sisu: DNA-ahela kopeerimine enne raku jagunemist. *Transkriptsiooni eesmärk: päriliku info avaldumine. *Transkriptsiooni sisu: RNA-ahela sünteesimine DNA-ahelas sisalduva info alusel. *Valgud on biomolekulid, mis koosnevad aminohapetest. *Aminohapped on molekulid, mis koosnevad aminorühmast,karboksüülrühmast,ühest kõrvalahelast. Kõrvalahel määrab aminohappe keemilised omadused. *Peptiidside - ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side. Peptiidside seob aminohapped valkudeks. *Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele. *Ribosoomides sünteesitakse valke. *Koodon - ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik. *Geneetiline kood - seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikule vastab kindel aminohape. *Antikoodon - mRNA koodoniga komplementaarne tRNA koodon, mis tagab õige
Erinevused: 6. Suhkrud, jaotus ja näited. Monosahariidid(glükoos). Oligosahariidid(Laktoos). Polüsahariidid(tärklis) 7. DNA ja RNA tähtsused (selgita) DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine 8. Lipiidide tähtsused-ülesanded organismides. Kaitsefunktsioon.Varuaine. 9. Sahhariidid - tähtsused-ülesanded organismides. Energiaallikas 10. Oska kirjutada komplementaarseid (e. vastavaid) DNA molekule ja DNA-le vastavaid RNA molekule (vt. Vihikusse). DNA:a=t g=c. RNA:a=u 11. Peptiidside, (milliste osade vahel tekib?). DNA nukleiidide vahel. 12. Mis on fosfolipiid? rasvhappejääk mis on asendunud fosfaatrühmaga. 13. Vee molekuli ülesanded rakkudes/organismides. 14. DNA, RNA, valgu molekuli struktuurid. 15. RNA molekuli tüübid (tRNA jne). m rna.r rna .t rna. 16. Mida peab tervislik toit sisaldama? Vitamiine
a) alustab DNA sünteesi b) alustab RNA sünteesi c) lõpetab RNA sünteesi 10. Transkriptsioon toimub a) raku tuumas b) raku tsütoplasmas c) ribosoomides d) rakumembraanil X Järjesta järgnevad valgu sünteesi iseloomustavad etapid õiges järjekorras (10p) 4 A Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide kaasabil peptiidside. 2 B mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seostub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC), millega on ühinenud aminohape metioniin. 1 C mRNA ühineb ribosoomiga. 9 D Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu. 10 E Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge.
http://www.abiks.pri.ee 1. elemendid: H,C,O,N,(S) 2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. polümeeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur aminohappejääkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel) c) kolmandane e tertsiaarstruktuur (gloobul) d) neljandane e kvaternaarstruktuur mitu valgu molekuli seotud S sidemega lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus
1.Nim. molekulaargeneetika põhiprotsessid. a)Replikatsioon b)Transkriptsioon c)Translatsioon 2.Mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon-matriitssüntees,toimub iga kord enne raku jagunemist. Selle tulemusel saadakse DNA molekul. (Ühest-kaks ühesugust nukleotiidse järjestusega DNA molekuli). 3.Mis on transkriptsioon? translatsioon? a)Transkriptsioon: matriitssüntees. Toimub interfaasi ajal, saadakse RNA molekul. b)Translatsioon: matriitssüntees, saadakse valgu molekul. Toimib nii eel kui ka pristuumsetes rakkudes vastavalt vajadusele. 4.Mida nimetatakse geeniks? Geen: DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 5.Millistest osadest koosneb geen? *Promootorist *RNA sünteesipiirkonnast *Terminaatorist 6.Mis on transkriptsiooni saadused? RNA molekulid 7.Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui geenilt toimub transkriptsioon, siis geen avaldub ning tekib vastav valk. 8.Mis on geneetiline kood? mRNA molekuli kol...
Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. VALGUD JA NENDE ÜLESEHITUS........................................................................... 4 1.1. Valgud.......................................................................................................................4 1.2. Aminohapped ja peptiidside..................................................................................... 4 2. VALKUDE STRUKTUURITASEMED.........................................................................5 2.1. Primaarstruktuur....................................................................................................... 5 2.2. Sekundaarstruktuur................................................................................................... 5 2.3. Tertsiaarstruktuur.........................
AMINOHAPPED on karboksüülhapete derivaadid ( teisendid ), mis sisaldavad ühte amino ja ühte karboksüülrühma. AMIINID on ammoniaagi derivaadid, milles 1 või mitu vesiniku aatomit on asendatud süsinikrühmade radikaalidega. AMIIDID on ammoniaagi ja eetri vahelised reaktsioonisaadused. KETOONID on orgaanilised ühendid, mille molekulides 2 radikaali on seotud ketorühmaga. VALGUD on aminohapete polükondensaatorid, milles aminohapped on seotud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE tekib aminohapete omavahelisel reageerimisel. ESTRID on alkoholi ja karbüksüülhapete reaktsioonisaadused. ISOMEERIA on nähtus, kus sama koostisega ühenditel on erinev molekuli ehitus ja esinevad omadused. VALENTS on maksimaalne oksüdatsiooniaste. SIGMASIDE on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel. KONFORMATSIOON süsinikuahelad võivad võtta erinevaid kujusid. ALKADIEEN on küllastumata süsivesinik, mille molekulides süsinike aatomite vahel on 2 kaksiksidet.
3. Närvirakk lõhkeb – tekib halvatus Lihashalvatus Sümptomid Halvatus– põhisümptom Nägemise hägustumine Oksendamine Diagnoosimine Oksemassi ja väljaheidete analüüsil tuvastatakse mürk Elektromüograafia abil kontrollitakse lihaste tegevust ja reaktsiooni Ravivõimalused Ravimina antakse haigestunule botulismi antitoksiini ehk mürki kahjutuks tegevat ainet – HBAT HBAT – Immunoglobuliin G nimeline antikeha IgG omab 4 peptiidside IgG - Peamine antikeha inimese vereringes Immunoglobuliin G Ennetamine Õhukindlad hoidised tuleb keeta min. 10 min keevas vees Statistika Üle 60-aastased inimesed paranevad halvemini. Ravitud juhtudel on suremus 8%. Pärast tervenemist võib patsient veel terve aasta vältel tunda lihasnõrkust. Kasutatud kirjandus www.inimene.ee Wikipedia.com Tänan kõiki tähelepanu eest! Küsimused: Mis mürkaine põhjustab Botulismi? a) Botulaan b) Butaan
U A C A U G G U A G G A mRNA 2. mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC) 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe Met Val U A C C A U A U G G U A G G A 4. Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminoapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside Met Val U A C C A U A U G G U A G G A 5. Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge 6. tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA Met Val Gly U A C C A U C C U A U G G U A G G A 8. Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside Jne. Met
Oligosahhariidid: glükoos+fruktoos=sahharoos, maltoos (e linnasesuhkur), laktoos (e piimasuhkur). Polüsahhariidid: tärklis (e glükogeen), tselluloos. Sahhariidide ülesandeks on anda energiat ja ehitada rakku üles. LIPIIDID: Ehk rasvad on energiaallikaks, kaitsevad jahtumast, kaitsevad siseorganeid. Jagunevad: steroidid (nt kolesterool, hormoonid) VALGUD: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, nad moodustuvad vaid elusorganismides. Peptiidside raku ribosoomis kahe aminohappe reageerimisel tekkiv side. Struktuuri järgi jaotatakse valgud nelja järku: esimest järku, teist järku (heeliks), kolmandat järku (gloobul), neljandat järku struktuur. Denaturatsioon valgulahuse kuumutamisel valgu struktuuri madaldumine esimesse struktuuri järku. Vastand on renaturatsioon. Valgud täidavad organismis: ensümaatilist-, ehituslikku-, transport-, retseptor-, regulatoorset-, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni.
NH2 Keemilised omadused: · reageerib alustega NH2CH2COOH + NaOH = NH2CH2COONa + H2O naatriumaminoetanaat NH2CH2COOH aminoetaanhape · reageerib happega NH2CH2COOH + HCl = NH3ClCH2COOH · aminohapped reageerivad omavahel O H O N (sinine peptiidside!) NH2CH2C + NCH2COOH = NH2CH2CNCH2COOH + H2O OH N Peptiid on on molekul, mis koosneb ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid koosnevad aminohappejääkidest. Valgud on biopolümeerid, mis koosnevad väga paljudest aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Funktsioonid elusorganismides: · valgud on organismi ülesehitamise materjal
Oligomeerse valgu molekuli assotsieerumine ·Metalliioonide koordinatsioon mikrotorukeseks Peptiidrühma ruumiline struktuur I Peptiidrühm on jäik tasapinnaline struktuur resonantsi tõttu on peptiidside olulisel määral kaksiksideme iseloomuga NC side on 0.13Å lühem kui CN üksikside C=O side karbonüülrühmas on 0.02Å pikem kui ketoonides Peptiidside on tavaliselt trans konfiguratsioonis trans konfiguratsiooni korral on C aatomid
Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui pole suuri asendjaid (fn rühmi), H-sidemed Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui pole suuri asendjaid (fn rühmi), H-sidemed Peptiidside- Kovalentne side, mis seob aminohappe jääke peptiidides ja valkudes, α-COOH ja α- NH2 ühinemisel eraldub vee molekul, side vajab energiat, kuna reaktsiooni tasakaal on nihkunud tugevalt hüdrolüüsi suunas. Üks peptiidside moodustab 2 vesiniksidet Lühem kui tavaline C-N side – konjugatsiooni tõttu, see takistab vaba pöörlemist peptiidsideme ümber Side on kovalentne, peptiidsidemes osalev C aatomi on sp2 hübridiseerunud (1 kaksikside),
Polüpeptiidid Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Monomeeideks valkudes on aminohapped (nt: AH3, AH5, AH17 jne). Kui valk on vigane, siis selle vigase valgu saab ,,terveks" kui peale süüa ning uuest toidust tuleb see puuduv aminohape. Kui ei tule, siis võime haigeks jääda. Valgud: suured biomolekulid, koosnevad aminohappejääkidest, koosnevad keskmiselt 300st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Loomsed koed- 50% orgaaniliest ainest on valgud. Uuenevad pidevalt, liitspetsiifilised. Liitvalgud e proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast Lihtvalgud e proteiinid koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped valke moodutavad 20 aminohapet, 8 on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi ehk peab saama neid toiduga Valkude biofunktsioonid: 1. Ensümaatiline ehk biokatalüütiline funktsioon
ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku pooldumise käigus). RNA ülesanne- päriliku info realiseerimine 19. Oskate võrrelda DNA ja RNA molekule. DNA Polümeer Nukleotiid Lämmastikalus Suhkur(desoksüribo os) Fosfaatrühm A T; G - C biheeliks RNA Polümeer Nukleotiid Lämmastikalus Suhkur (riboos) Fosfaatrühm A U; G C Üksikahel 20. MÕISTED: biomolekul, liitlipiid, steroid, hormoon, biopolümeer, peptiidside, gloobul, denaturatsioon, renaturatsioon, ensüüm, vitamiin, nukleotiid V: Biomolekul Molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Liitlipiid lihtlipiidide (vees mittelahustuv orgaaniline aine, mida organismid säilitavad ja lagundavad energia saamiseks) ühinemine teiste keemiliste ühenditega. Steroid madalamolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (kolesterool, hormoonid, D-vitamiin)
6) Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees 7) DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 8) RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse 13. Translatsiooni etapid: 1) mRNA ühineb ribosoomiga. mRNA initsiaator-koodoniga seostub esimene tRNA molekul. Aminohape metioniin AUG UAC 2) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside . UCA AGU Ser 3) Dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist. 4) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA. 5) Järgmine tRNA seostub mRNA-ga. tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside.
6) Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees 7) DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 8) RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse 13. Translatsiooni etapid: 1) mRNA ühineb ribosoomiga. mRNA initsiaator-koodoniga seostub esimene tRNA molekul. Aminohape metioniin AUG UAC 2) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside . UCA AGU Ser 3) Dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist. 4) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA. 5) Järgmine tRNA seostub mRNA-ga. tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside.
keemilised elemendid (Fe, Zn). Monosahhariid- ehk lihtsuhkur, madalmolekulaarne ühend, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. mRNA informatsiooni RNA. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustanud lämmastikaluse, 5- süsinikulisesuhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Oligosahhariid- madalmolekulaarsed org ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Renaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine. Polüsahhariid: kõrgmolekulaarne, üle 10 monoosi, ehituslik ülesanne. Retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape- (RNA) biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja
11) Mis inimene rasvub? 12) Rasvade kasutamine 13) Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? 14) Mis on seep? 15) Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust, 16) Saabi saamise kaks meetodit. 17) Mis on pindaktiivsed ained? 18) Mis on detergent? 19) Seebi puudused 20) Milles seisneb pesemise protsess? Mis ülesanne on selles pesuvahendil? 21) Osata põhjendada, miks on aminohapetel amfoteersed omadused, 22) Kuidas moodustub peptiidside? Osata tuua näide 23) Osata koostada etteantud monomeerist polümeer jvp 24) Vaata üle küsimused- vastused, mida tegid õpiku abil Polümeerid 1) Mis on polümeer? 2) Mis on monomeer? (lk.152) 3) Mis on polümerisatsiooniaste? 4) Kuidas saadakse liitumispolümeerid? Too üks näide. 5) Kuidas tekib kondensatsioonipolümeer? Nimeta tema kaks iseärasust. 6) Mis on plastmass?
ning kvaternaarstruktuur. Valkude lagunemine on denaturatsioon (kui valk kaotab oma tasemed, näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon. Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon, regulatoorne, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, energeetiline ja retseptorfunktsioon. Valkudel on eripärane kaitsevõime samuti, sest nad lagunevad küll primaarstruktuurideni, kuid aminohapete vaheline peptiidside on küllaltki püsiv ja tugev. Valgud võivad ka oma kuju muuta näiteks lihasrakud lühenevad või pikenevad aga kõik valgud ei tee seda. Karvade koostises olevad valgud ei muuda iseseisvalt iialgi kuju.
- DNA – päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustunud tütarrakkudele. 6) Lipiidide tähtsused (ülesanded organismides) - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid - lipiidid kaitsevad nahaalust kihti - fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse - ainevahetuslik funktsioon – metaboolse vee teke 7) Komplementaarsus ehk vastavus DNA RNA A=T U=A C=G C=G 8) Peptiidside (milliste osade vahek tekib?) - Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimet. Peptiidsidemeks. 9) Mis on fosfolipiid? - Fosfolipiid on liitlipiid, kus üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 10) Vee molekuli ülesanded rakkudes/organismides. - Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides.
tRNA transport-RNA. Molekuliga ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. rRNA- ribosoomi-RNA. Kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgu sünteesis. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma ühunemisel. Oligosahhariid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid , mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. Peptiidside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid korgmolekulaarne ühend, mille ehituslikeks lülideks in monosahhariidid. Retseptorvalk rakumembraani koostises olev molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse. Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine. Ribonikleiinhape bioplümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
omandab endise biheeliksi kuju Translatsioon RNA süntees, ribosoom Valgu süntees Antikoodon tRNA 7. Kust saab inimene asendamatuid aminohappeid? Inimene saab asendamatuid aminohappeid toidust. 8. Kirjeldage, kus ja kuidas toimub valkude süntees? Omavahel liidetakse kokku aminohapped. Aminohapete vahele moodustub peptiidside e. vesinikside. Valkude süntees toimub ribosoomides.
- Translatsiooni käik (õp. lk. 24) - Kuidas toimub: - Ribosoom ühineb mRNA-ga ja hakkab mööda seda liikuma - Protsessi alustab initsiaatorkoodon - AUG (tähis mustvalgetes koospäikestes - kolmnurk, muidu roheline täpp) - Selle koodoni (AUG) juurde liigub komplementaarse antikoodoniga tRNA koos aminohappega - Teise koodoni juurde (UCA) liigub teine tRNA koos aminohappega - Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside - Protsess (3.-5.) kordub, kuni ribosoom jõuab nn stoppkoodonini (mustvalgel - joonisel märgistus üks must täpp, õpikus punane täpp) - Stoppkoodonile ei vasta ükski tRNA ega aminohape ja valgusüntees lõpeb - Näide: DNA: TAC GTC CGA ↓ mRNA: AUG CAG GCU ↓ Valk: Met, Glu (glutamiin), Ala (alaniin)
- Translatsiooni käik (õp. lk. 24) - Kuidas toimub: - Ribosoom ühineb mRNA-ga ja hakkab mööda seda liikuma - Protsessi alustab initsiaatorkoodon - AUG (tähis mustvalgetes koospäikestes - kolmnurk, muidu roheline täpp) - Selle koodoni (AUG) juurde liigub komplementaarse antikoodoniga tRNA koos aminohappega - Teise koodoni juurde (UCA) liigub teine tRNA koos aminohappega - Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside - Protsess (3.-5.) kordub, kuni ribosoom jõuab nn stoppkoodonini (mustvalgel - joonisel märgistus üks must täpp, õpikus punane täpp) - Stoppkoodonile ei vasta ükski tRNA ega aminohape ja valgusüntees lõpeb - Näide: DNA: TAC GTC CGA ↓ mRNA: AUG CAG GCU ↓ Valk: Met, Glu (glutamiin), Ala (alaniin)
Lühendid kolmetähelised vahel ka ühetähelised Neli gruppi (omadused R grupist): 1. Happelisi (n = 2) 2. Aluselisi (n = 3) 3. Neutraalsed ja polaarsed, hüdrofiilsed (n = 6) 4. Neutraalsed ja mittepolaarsed, hüdrofoobsed (n = 9) Happelised ja aluselised a/h Neutraalsed,mittepolaarsed (hüdrofoobsed) Neutraalsed, polaarsed (hüdrofiilsed) A/H on omavahel seotud peptiidsidemega polüpeptiidahelas (ahelad ei ole omavahel nii seotud) Peptiidside = kovalentne side ühe a/h karboksüülrüüma ja teise a/h aminorühma vahel Nterminus Cterminus 5' (DNA) 3' (DNA) Valkudel on neli organisatoorset tasandit: 1. Primaarne = a/h järjestus, määratakse gen.koodi poolt mRNA. 2. Sekundaarne = kujuneb elektrostaatiliste jõududem ja vesiniksidemetega aminohapete vahel 3
aminohappeid (UAA, UAG, UGA) ○ koodon- mRNA-s ○ antikoodon- tRNA-s ● ETAPID: 1) mRNA ühineb ribosoomiga; 2) mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul; 3) ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe; 4) ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside; 5) dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge; 6) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (III) tRNA-le; 7) ribosoomi siseneb kolmas tRNA; 8) kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside; 9) … 10) Stoppkoodon -> sünteesitud valk vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA 2
Koensüümiks on püridoksaalfosfaat. 3.4 Peptiidsideme teke Ühe aminoghappe alfa-COOH interakteerub teise aminohappe alfa-NH2-ga, eraldyb veemolekul ja tekib kovalentne peptiidside. Peptiidsideme süntees vajab energiat. Pep-side seob aminohappejääke peptiidides ja valkudes. PEPTIIDID On oligomeersed biomolekulid, nad koosnevad peptiidsidemega seostunud aminohappejääkidest. 1. Klassifikatsioon 1.1 Ahela pikkuse järgi oligopeptiidid 2-20 aminohappe jääki polüpeptiidid 21-50 jääke kui on rohkem, sis on valk 1.2 Sünteesi koha järgi
10. mida on vaja valgu sünteesiks ehk millistest osadest koosneb valgu sünteesikompleks? *mRNA *tRNA *ensüümidest *aminohapetest *ATP-d *GTP-d 11. kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku *Toimub ribosoomis *OIsalevad: mRNA,tRNA,rRNA *mRNA ühinemine ribosoomiga *algab alguskoodoniga AUG (aminohape Met) *tRNA toob esimese aminohappe ribosoomi *Kahe aminohappe vahele tekib peptiidside *lõpeb stoppkoodonitega. 12. ülesanne geneetilise koodi kasutamisega (DNA T=RNA U DNACGA ja T rNA CGA ja U Ülesanne: leia mRNA ja DNA molekulide lõigud, mille järgi on sünteesitud järgmiste aminohapetega valk: Trp – Arg – Leu – Met – His – Pro mRNA – AGA DNA -U-G-G-A-G-A-U-U-A-A-U-G-C-A-U-C-C-A Ülesanne: Leia DNA ahela poolt kodeeritud mRNA ja valgu molekulide fragmendid, kui DNA lõik on:
annaabi.ee 
