Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoo...
koosneb ainult ühest aldehüüdrühmast molekuli kohta. Aldoosi nimetatakse ka veel Karbonüül aldehüüdiks Aldoosi keemiline valem on Cn(H2O)n Aldooseon olemas 16 tükki, mis omakorda jagunevad veel erinevatesse monosahhariidide rühmadesse. Glükoaldehüüd Kõige väikseim olemasolev molekul, mis kuulub nii aldehüüdrühma kui ka hüdroksüülrühma. Süsiniku arvu tõttu kuulub ainukesena dioosi alla. Siiskiei ole see aine päris aldoos, kuna ainel puuduvad enamik suhkru omadusi, kuid siiski kuulub ta aldoosi perekonda. Glütseeraldehüüd On trioosne monosahhariid, valemiga C3H6O3 Kõige levinum ja lihtsaim aldoos. Magus, värvitu, kristalne aine. Mängib tähtsat rolli meie metabolismis, sünteesis ja biokeemias. Erütroos Tetroosne sahhariid, valemiga C4H8O4 Samuti on oluline metabolismis. Värvitu või kollane siirupi taoline struktuur, mis vees hästi lahustub.
riboos ja desoksüriboos kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse vaheühendid metabolismis Mis on monosahhariidid? Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: vähemalt 3C aatomiga polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid Formüülrühm aldehüüd aldoos Karbonüülrühm ketoon ketoos Vastavalt C arvule: trioosid, tetroosid, heksoos trioos pentoosid, heksoosid, heptoosid jne. ketoos aldoos ketoheksoos aldotrioos Glükoos: aldoheksoos (C H2O)6 Aldoosid ja ketoosid võivad teineteiseks üle minna TEADA: GLÜKOOS; MANNOOS; GALAKTOOS; RIBOOS;
SÜSIVESIKUD 1. Definitsioon: a d. Süsivesik polühüdroksüalehüüd, -ketoon või aine, mis annab hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Empiiriline valem (CH2O)n. Süsivesikud jaotatakse süsiniku sisalduse järgi: a.i. Monosahhariidid ehk monoosid lihtsuhkrud, ei saa lõhustada lihtsamateks suhkruteks; C aatomeid molekulis 3...7. Molekuli ehitus: hargnemata süsiniku skelett, kus üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisesse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad. Vii ja enamat süsiniku aatomit sisaldvad monosahhariidid esinevad vesilahustes 5- ja 6-liikmeliste heterotsüklitena. Esinevad stereoisomeerid. a.ii. Oligosahhariidid liitsuhkrud, mis koosnevad 2...10 kovalentselt glükosiidsidemega seotu...
Glükoos · Magusus 70 · Rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur · Leidumine looduses · Süsivesikute puhul on tegemist nii L- kui ka D- isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. · Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). Glükoos · Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos · Kõige magusam süsivesik magusus 170
Stereokeemia Alkaanide, tsükloalkaanide konformatsioonid: Tsüklopropaan on: · tasapinnaline · varjestatud konformeer Tsükloheksaani konformeerid, nende üleminekud: Stereoisomeeria, stereogeensed tsentrid, absoluutne konfiguratsioon ja selle määramine. Enantiomeerid, diastereoisomeerid, meso-ühendid. Enantiomeersete ühendite saamine diastereoisomeeride lahutamise teel: Karbonüülühendid Aldehüüdid, ketoonid: Nukleofiilne liitumine karbonüülühenditele: Alkoholide, amiinide liitumise mehhanism: Atsetaalide, enamiinide, imiinide hüdrolüüsi mehhanism: Wolff-Kishneri, Wittifi reaktsioon, liitumine -küllastamata karbonüülühenditele: Keto-enoolne tautomeeria: Alus- ja happekatalüütiline enooli moodustamine: Karbonüülühendite -asendus: halogeenimine, alküleerimine: Maloonsüntees: Karbonüülkondensatsioon: Aldoolkondensatsioon (mehhanism): esterkondensatsioon (mehhanism): Michaeli liitumine: Süsivesikud Süsivesikute...
Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas -...
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises
toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. · Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos · Magusus 70 · Rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur · Leidumine looduses · Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). · Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. Glükoos · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat on eelistatuim energiallikas organismis! 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine
toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. • Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos • Magusus 70 • Rahvapärane nimetus – viinamarjasuhkur • Leidumine looduses • Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). • Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. Glükoos • Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. • Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos • Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat – on eelistatuim energiallikas organismis! 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine
Selgita mõisted: monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid, glükosiid, glükosiidside Monosahhariid: lihtsuhkur, 1 rühm sahhariide, molekulid võivad ühineda oligosahhariidideks, kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidideks. Disahariidid: kahest monosahhariidist moodustunud glükosiid. Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"? Nimetus ,,süsivesikud" tuleneb nende elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatom on seotud üks molekul vett (Cn(H2O)n). Carl Schmidt'i poolt vastu võetud. Mis on aldoosi ja ketoosi vahe? Aldoos sisaldab aldehüüd rühma. (riboos, glükoos) Ketoos on monoos, sisaldab keto rühma (fruktoos) Kirjuta glükoosi ja fruktoosi struktuurvalem. Glükoos: CH2(OH) CH(OH)CH (OH)CH (OH)CH(OH)CHO C6H12O6 Fruktoos: CH2(OH)CH(OH)CH(OH)CH(OH)C(=O)CH2OH C...
Tselluloosi leidub kõige rohkem puuvillas ja okaspuu puidus. puidust saadav tselluloos on lähtematerjaliks paberi tootmisel. Puuvill on oluline tektsiilitööstuse tooraine. · Glükoos ehk viinamarjasuhkur on üks monosahhariidest. GLÜKOOSi leidub mees, veres, viinamarjades · Fruktoos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest. C6H12O6. Seda leidub palju, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Keemiline valem on C6H12O6 · Aldoos on Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. · Ketoos on Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. · pentoosid(C5H10O5) ja heksoosid(C6H12O6) on Monosahhariidide molekuli koostises. · Glükosiid on ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist.
glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos: heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv(molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks), suhkrust vähem magus. Esineb eelkõige viinamarjades (tekib paljudes taimedes fotosünteesil), veres ja mees. Kasutatakse meditsiinis(põh. energ. allikas organismidele), peeglite tegemisel(hõbepeeglireaktsioon C5H11O5CHO + Ag2O C5H11O5COOH + 2Ag ), toiduainete tööstuses(käärit. Joogid, magusainena kondiitri toodetes)
Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu. Võrdlus - mõlemad on valged tahked ained, hüdrofiilsed. Tselluloos hüdrolüüsub rohusööjate loomade organismis, kuid mitte inimorganismis, kuid tärklis hüdrolüüsub inimorganismis. 12) Glükoosi molekuli ehitus: funktsionaalrühmad, molekulvalem, 1 sruktuurvalem. Glükoosi molekulvalem on C6H12O6.Glükoos sisaldab kahte funktsioonalrühma: · Karbonüülrühm (-CHO - aldoos, või ketoos). · Hüdroksüülrühm (-OH) 13) Võrrand 2 glükoosi molekuli kondensatsiooni reaktsiooni kohta. C6H12O6 + C6H12O6 C12H22O11 + H2O. 14) Osata kirjeldada ühte reaktsiooni, millega saab tõestada valke. Biureedireaktsioon:
(CH2O) 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH ehk hüdroksüülrühm 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 5 b) aldopentoosis 5 c) aldoheksoosis 6 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoosil on otsmise C juures kaksiksidemega O, ketoosidel on see kuskil vahepeal. Aldoos ketoos ketoos aldoos 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoos aldoos ketoos 79. Joonistage tsüklilise struktuurina (Haworthi projektsioon) a) glükopüranoos b) ribofuranoos (nii alfa kui beeta anomeer) Alfa-D-glükopüranoos Beeta vormil on OH alfa-D-ribofuranoos beeta-D-ribofuranoos üleval pool esimese C juures 80
elektrostaatilised interaktsioonid kõrge kontsentratsiooniga elektrolüütide (soola) lahuses nõrgad. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? V: 75. Milline funktsionaalrühm, on sahhariidides kõige arvukam? V: Hüdroksüül 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 5 (fur.) aldoheksoosis- 6 (pür.) b) aldopentoosis 5 (fur.) (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoos ketoos aldoos aldoos 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? aldoos aldoos ketoos 79. Joonistage tsüklilise struktuurina (Haworthy projektsioon) a) glükopüranoos b) ribofuranoos (nii alfa kui beeta anomeer)
Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid sellest tasapinnast eespool. Projektsiooni võib liigutada ainult paberi tasandil, kuid seda ei tohi keerata ,,külili", st 90º võrra CHO CHO HCOH HOCH
Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid sellest tasapinnast eespool. Projektsiooni võib liigutada ainult paberi tasandil, kuid seda ei tohi keerata ,,külili", st 90º võrra CHO CHO HCOH HOCH
fenoolidega annavad värvilisi produkte (kasutatakse ka kvantitatiivseks määramiseks). Seliffanov'i reaktiiv benseen-1,3-diool[C6H4(OH)2] ja katalüsaator FeCl3. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi, teisesse 1 ml glükoosi 2.Lisasin Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin 3.Soojendasin 4 min keeval veevannil Fruktoos muutus värvust oranziks palju kiiremini kui glükoos, kuna fruktoos on ketoos, aga glükoos on aldoos. TÄRKLISE REAKTSIOON JOODIGA Tärklis moodustub joodiga lillakas-siniseid komplekse. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaob värvuse (pöörduv), jahutamisel värvitub uuesti. Erinevad suurused ja kuju (nähtav mikroskoobi all) võimaldavad eristada millisest taimest tärklis pärineb. 1.Valasin 5 ml tärkliselahust 2.Lisasin 1 tilk joodilahust 3.Loksutasin ja kuumutasin keemiseni 4.Katseklaasi alumine pool jahutasin jäävee vannil A
heksoosid - - 5 hüdroksümetüül furfuraal Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisati 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavas katseklaasis peaaegu 5 min jooksul õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoos on ketoos ning glükoos aldoos fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini. 6 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse, mis kõrgemal temperatuuril lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis. Tulemus: Joodi lisamisel lahusesse tekkis tugev sinine lahus
reaktsioonisegu 10 minutit keeval veevannil. Tulemus: Mõlemas lahuses tekkis tume pruun/punakas sade ? kas tõesti?, kiiremini tekkis see fruktoosi lahuses. Ajasin reaktsioonid märkmete lehel segamini: soojendamisel tekkis fruktoosi lahuses kiiresti produkt lahus muutus punaseks, glükoosi lahuses toimus reaktsioon aeglasemalt ja lahus muutus vaid õrnalt roosakaks. Järeldus: Katsest järeldus, et fruktoos on ketoos ja glükoos on aldoos, sest fruktoosis toimus reaktsioon kiiremini. 7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklised moodustavad joodiga intensiivselt lillakassiniseid komplekse, see tuleneb polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad, värvus kaob, kuid see reaktsioon on pöörduv värvus taastub jahutamisel. Töö käik: 3 ml tärkliselahust + 1 tilk joodilahahust kuumutasin segu keemiseni jahutasin segu alumist poolt veevannil.
Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C 6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on
Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on
punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4-5min keeval veevannil. Fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekib varem punakas värvus, glükoosis tekib kaua keetes orazikas värvus. Järeldus Kuna reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega, on fruktoos ketoos ja glükoos aldoos. 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi mulekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka kartulist ja maisist eraldatud tärkliseterakesed. Töö käik A. Katseklaasi valatakse 4-5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni
Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Järeldus: Fruktoosi lahus läks kiiresti intensiivseks punaseks, glükoosi puhul toimus lahuse punaseks värvumine aeglaselt ja ka värv polnud nii intensiivne kui fruktoosi puhul. Järelikult on fruktoos ketoos ning glükoos on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. A. Katseklaasi valatakse 45 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu
Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisati 2 ml Selivanoff’i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil. 10 Tulemus: Fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavas katseklaasis peaaegu 5 min jooksul õrnalt oranžikaks. Järeldus: Fruktoos on ketoos ning glükoos aldoos – fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. Polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse ehk tärklise reaktsioon joodiga on pöörduv. Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis. Tulemus: A
Reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 1ml fruktoosi lahust ja teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse Selivanoff'i reatiivi ja loksutasin. Soojendasin 5 minutit vesivannil. Fruktoosiga katseklaasis värvus lahus punakaks (u 4 min). Glükoosiga lahus on 5. minutiks kergelt roosakas Järeldused: Fruktoosiga tomius värvuse muutumine palju kiiremini ja värus oli intensiivsem. Järelikult on Fruktoos ketoos ja Glükoos aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele on iseloomulik mooustada joodiga intensiivne lillakas-sinineid komplekse. See on tingitud polüsahhariidid ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud komplseks laguneb väga kõrgel temperatuuril. Töö käik: A. Valasin katseklaasi 4 ml tärklise lahust ja lisasin 1ml joodilahust.Lahus värvus siniseks. Loksutasin segu ja kuumutasin.Lahus muutus värvituks. Siis jahutasin
Selivanoff'i reaktsioon annab punakaspruuni kuni tumepruuni ühendi. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust ja teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin neile 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin mõned minutid. Tulemus: Fruktoosi lahus värvus punaseks juba mõne minutiga, glükoosi lahusega muutusi ei täheldanud. Järeldus: Fruktoos on ketoos, kuna Selivanoff'i reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini ning glükoos on aldoos, sest reaktsioon toimus aeglasemalt. Pikemaajalisemal kuumutamisel tekiks värviline ühend ka glükoosi ja Selivanoff'i reaktiivi segusse. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keeruvad joodi molekulide ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, kuid jahtudes jällegi taastab selle (pöörduv reaktsioon).
1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.2 Süsivesikute reaktsioonid 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Süsiveikud, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust, on arvukas bioloogiliste ühendite rühm. Struktuurile vastavalt on need süsivesikud jaotatud mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid (monoosid e lihtsuhkrud) omavad organismis olulist energeetilist vormi ning on ka koensüümide ja nukleiinhapete koostises. Kõikide monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, kuid nad erinevad üksteisest stereomeetriliselt, mis tähendab, et funktionaalrühmad on erinevalt paigutaud. Sellepärast on omadused oluliselt erinevad. Aldehüüd- või ketorühma esinemise tõttu omavad kõik lihtsuhkrud redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad monooside 2-10 jäägist (nt sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos jt). Polüsahhariidides ehk polüooside on aga ...
Töö käik Valasin ühte katseklaasi 1 ml glükoosi lahust ja teise 1 ml fruktoosi lahust. Lisasin neile mõlemale 2 ml Selivanoff’i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 4 minutit. Tulemus Fruktoosi lahus värvus tumepunaseks juba mõne minutiga. Glükoosi lahuses muutusi ei toimunud, lahus jäi läbipaistvaks. Järeldus Fruktoos on ketoos, kuna Selivanoff’i reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini ning glükoos on aldoos, sest reaktsioon toimus aeglasemalt. Pikaajalisemal kuumutamisel tekiks värviline ühend ka glükoosi ja Selivanoff’i reaktiivi segusse. 1.2.7.Tärklise reaktsioon joodiga Teoreetilised alused Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, kuid jahutades taastun selle värvus, see tähendab, et tegemist on pöörduva reaktsiooniga
1 Võtsin kaks katseklaasi ning ühe valasin 1 ml fruktoosi lahust ja teisele sama palju glükoosi lahust. 2 Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. 3 Loksutasin. 4 Soojendasin 4-5 minutit kuumal vesivannil. Fruktoosi lahus muutus roosaks. Järeldus: Fruktoosilahus muutus reaktsiooni käigus roosaks, kui l glükoosi lahuses ei toimunud mitte midagi. Katse tõestab, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, kui glükoosilahuses, mis on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga. Töö teoreetilised alused Tärklis moodustub joodiga lillakassiniseid komplekse (on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber). Kõrgemal temperatuuril värvus kaob, sest kompleksid lagunevad. Seega reaktsioon on pöörduv. Töö käik: A. · Katseklaasi valasin 4-5 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Lahus oli sinine. · Segu loksutasin.
Kontrolli, kas tead järgmiseid mõisteid ja termineid I 1. Kas oskad nimetada kõiki loengus loetletuid funktsionaalrühmi 2. Kas oskad nimetada eesliiteid, mida kasutatakse sageli biokeemiliste suuruste iseloomustamisel 3. Kas oskad ära tunda D ja L isomeere, R ja S isomeere Hüdrofiilne – suures osas polaarsete või iooniliste rühmadega ühend, moodustab veega sidemeid. Hüdrofoobne – suures osas mittepolaarsete rühmadega molekul, ei ole veega olulist vastastikmõju. Amfipaatne – molekul, millel on eristatavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad. Elektronegatiivsus – aatomi võimekus endaga elektrone liita (madala elektronegatiivsusega aatom loovutab kergelt oma elektronid). Vesinikside – keemiline side, mis moodustub liigsete elektronidega (- laeng või osalaeng) elektronegatiivse aatomi ning vaba orbitaaliga (kasvõi osaliselt, st + osalaeng) vesiniku aatomi vahel (seotud omakorda elektronegatiivse aatomiga, mis tõmbab temalt ...
Töö käik: · ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulga glükoosi lahust · lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning loksutasin · soojendasin umbes 5 minutit keeval veevannil Tulemused ja järeldused: Fruktoosi lahus muutus reaktsiooni käigus punakaks, glükoosi lahuses ei toimunud muutusi. Katse tulemusena võib järeldada, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, glükoosilahus on seega aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisele on iseloomulik moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse ja see on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodimolekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka kartulitest ja teraviljadest eraldatud tärkliseterakesed ning värvununa on neid mikroskoobis paremini vaadeldavad,
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Vladlena Siposa (120659) YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 04.02.2013 Töö esitatud: 26.02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe ka...
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistest radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täilikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüsi energia saagis: Ühe glükoosi molekuli kaheks püruvaadi molekuliks konverteerumise käigus sünteesitakse kaks ATP molekuli ning tekib kaks NADH molekuli. NADH molekulid transporditakse mitokondritesse, kus nad annavad oma elektronid hingamisahelasse, millega kaasneb ATP süntees oksüdatiivse fosforüleerimise teel. Kuna nii glükoos-6-fosfaadi sünteesimine glükoosist kui ka fruktoos-1,6-bisfosfaadi teke fruktoos-6-fosfaadist vajavad mõlemad reaktsioonid 1 ATP molekuli, siis glükoosi lagundamine algab hoopiski energia kulutamisega. Energiat annavad glükoloosis kahe 1,3- bisfosfoglütseraadi molekuli muutumine kaheks makroergilist sidet omavaks 3-fosfoglütseraadi molekuliks (2...
glükoosi lahust. · Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. · Loksutasin. · Soojendasin 4-5 minutit kuumal vesivannil. Fruktoosi lahus muutus roosakaks. Järeldus: Fruktoosilahus muutus reaktsiooni käigus roosakaks, kui samal ajal glükoosi lahuses ei toimunud selle aja jooksul midagi. Katse tõestas, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, kui glükoosilahuses, mis on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga. Tärklisele on iseloomulik, et joodiga reageerides moodustab ta intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. See on tingitud sellest, et polüsahhariidi ahelad keerduvad reaktsiooni käigus joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks lagunev kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, seega antud reaktsioon on pöörduv. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Ning värvununa on võimalik mikroskoobika kindlaks teha,
tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust glükoosi ja fruktoosi puhul. Järeldus: Pildil on glükoosi sisaldav lahus vasakul ja fruktoosi sisaldav lahus paremal. Glükoosilahus omandas õrnheleda kollaka (loodusvalge) värvi, fruktoosilahus värvus aga punaseks. Kui ma oleksin hoidnud lahuseid keeval veevannil kauem, siis omandaks punase värvuse ka glükoosilahus. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega – järeldan, et glükoos on aldoos ja fruktoos on ketoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis
tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust glükoosi ja fruktoosi puhul. Järeldus: Pildil on glükoosi sisaldav lahus vasakul ja fruktoosi sisaldav lahus paremal. Glükoosilahus omandas õrnheleda kollaka (loodusvalge) värvi, fruktoosilahus värvus aga punaseks. Kui ma oleksin hoidnud lahuseid keeval veevannil kauem, siis omandaks punase värvuse ka glükoosilahus. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega järeldan, et glükoos on aldoos ja fruktoos on ketoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis
4. HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahhariid - liitsuhkrud. Lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahha...
Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi (CH2 O)n kujul. 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH rühm ehk hüdroksüülrühm. 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 6 b) aldopentoosis 5 (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid aldoos, ketoos, ketoos, aldoos aldoosil kaksiksidemega O otsmise C juures, ketoosil, kuskil vahepeal 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid 79. Joonistage tsüklilise struktuurina (Haworthi projektsioon) a) glükopüranoos b) ribofuranoos (nii alfa kui beeta anomeer) Võivad olla erinevad struktuurid Glükopüranoosi ja ribofuranoosi nii alfa kui beeta anomeerid leiate sahhariidide konspekti tagant joonis nr 4.8:) 80
Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (- C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik
Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (- C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik
OH OH HO OH HO OH OH Glükoos-6-fosfaadi isomeraas(ketoos-aldoos, ketool isomeraas) 47 Glc-6-PFruktoos-6-P Glükoos ehk aldoos läheb üle fruktoosiks ehk ketoosiks. Proteiini disulfiid isomeraas OH O P O HO OH O OH O OH OH O OH P O
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
