Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm
koosneb ainult ühest aldehüüdrühmast molekuli kohta. Aldoosi nimetatakse ka veel Karbonüül aldehüüdiks Aldoosi keemiline valem on Cn(H2O)n Aldooseon olemas 16 tükki, mis omakorda jagunevad veel erinevatesse monosahhariidide rühmadesse. Glükoaldehüüd Kõige väikseim olemasolev molekul, mis kuulub nii aldehüüdrühma kui ka hüdroksüülrühma. Süsiniku arvu tõttu kuulub ainukesena dioosi alla. Siiskiei ole see aine päris aldoos, kuna ainel puuduvad enamik suhkru omadusi, kuid siiski kuulub ta aldoosi perekonda. Glütseeraldehüüd On trioosne monosahhariid, valemiga C3H6O3 Kõige levinum ja lihtsaim aldoos. Magus, värvitu, kristalne aine. Mängib tähtsat rolli meie metabolismis, sünteesis ja biokeemias. Erütroos Tetroosne sahhariid, valemiga C4H8O4 Samuti on oluline metabolismis. Värvitu või kollane siirupi taoline struktuur, mis vees hästi lahustub.
riboos ja desoksüriboos kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse vaheühendid metabolismis Mis on monosahhariidid? Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: vähemalt 3C aatomiga polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid Formüülrühm aldehüüd aldoos Karbonüülrühm ketoon ketoos Vastavalt C arvule: trioosid, tetroosid, heksoos trioos pentoosid, heksoosid, heptoosid jne. ketoos aldoos ketoheksoos aldotrioos Glükoos: aldoheksoos (C H2O)6 Aldoosid ja ketoosid võivad teineteiseks üle minna TEADA: GLÜKOOS; MANNOOS; GALAKTOOS; RIBOOS;
· Desoksüsuhkrud nt. 2-desoksü-D-riboos DNAs. Üks või mitu hüdroksüülrühma asendatud vesinikuga. · Suhkurestrid nt. ATP. Mõni hüdroksüülrühmadest fosforüleeritud. · Aminosuhkrud nt. beeta-D-glükoosamiin. Aminorühm C-2 asendis hüdroksüül-rühma asemel. · Atsetaalid, ketaalid, glükosiidid alus oligo- ja polüsahhariidide tekkeks. 16. a) D-glükoos ja D-mannoos = epimeerid b) D-glükoos ja D-fruktoos = aldoos-ketoos c) alfa-D-galaktoos ja beeta-D-galaktoos = anomeerid d) D-riboos ja D-ribuloos = aldoos-ketoos 17. Suhkur on redutseeriv, kuna on vaba hemiatsetaalne ots. (Koosneb kahest beeta-D-glükoosist NB! Tsüklilisest, mis on ühendatud omavahel 1. ja 4 süsiniku vahelise glükosiidsidemega) 18. Ainuke mitteredutseeriv on d. Trehhaloos, kuna puudub vaba hemiatsetaalne/hemiketaalne ots. · Monomeeriks alfa-D-glükoos
Glükoos · Magusus 70 · Rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur · Leidumine looduses · Süsivesikute puhul on tegemist nii L- kui ka D- isomeere ning kõik toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. · Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). Glükoos · Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos · Kõige magusam süsivesik magusus 170
Atsetaalide, enamiinide, imiinide hüdrolüüsi mehhanism: Wolff-Kishneri, Wittifi reaktsioon, liitumine -küllastamata karbonüülühenditele: Keto-enoolne tautomeeria: Alus- ja happekatalüütiline enooli moodustamine: Karbonüülühendite -asendus: halogeenimine, alküleerimine: Maloonsüntees: Karbonüülkondensatsioon: Aldoolkondensatsioon (mehhanism): esterkondensatsioon (mehhanism): Michaeli liitumine: Süsivesikud Süsivesikute klassifikatsiooni (D/L, aldoos/ketoos, C-aatomite arvu järgi): Tsüklilised vormid (furanoos, püranoos): Haworthi projektsioon: Mutarotatsioon: Reaktsioonid: eetrite, estrite moodustamine, oksüdeerimine taandamine, glükosiidide teke: Di- ja polüsahhariidide moodustamine: Karboksüülhapped Karboksüülhapete pKa ja seda mõjutavad faktorid: Karboksüülhapete keemilised omadused, esterdamine (mehhanism), taandamine: Karboksüülhapete derivaadid Derivaatide liigid, nomenklatuur:
Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises
toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. · Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos · Magusus 70 · Rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur · Leidumine looduses · Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). · Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. Glükoos · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat on eelistatuim energiallikas organismis! 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine
toiduks kasutatavad süsivesikud on D-isomeerid. • Tähtsamad monoosid on glükoos, fruktoos, galaktoos, mille molekulvalem on C6H12O6 Glükoos • Magusus 70 • Rahvapärane nimetus – viinamarjasuhkur • Leidumine looduses • Tahkes D-glükoosis esineb omakorda 2 isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). • Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. Glükoos • Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. • Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos • Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat – on eelistatuim energiallikas organismis! 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine
Disahariidid: kahest monosahhariidist moodustunud glükosiid. Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"? Nimetus ,,süsivesikud" tuleneb nende elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatom on seotud üks molekul vett (Cn(H2O)n). Carl Schmidt'i poolt vastu võetud. Mis on aldoosi ja ketoosi vahe? Aldoos sisaldab aldehüüd rühma. (riboos, glükoos) Ketoos on monoos, sisaldab keto rühma (fruktoos) Kirjuta glükoosi ja fruktoosi struktuurvalem. Glükoos: CH2(OH) CH(OH)CH (OH)CH (OH)CH(OH)CHO C6H12O6 Fruktoos: CH2(OH)CH(OH)CH(OH)CH(OH)C(=O)CH2OH C6H12O6 Kuidas tekib monosahariidi tsükliline vorm? Monosahhariidide tsükliline vorm tekib karbonüülrühma osavõtul ühe hdroksüülrühmaga. Milles seisneb kuuelülilise tsüklilise vormi ja vormi vahe? Alfa vorm on mingi aldopentoos
Tselluloosi leidub kõige rohkem puuvillas ja okaspuu puidus. puidust saadav tselluloos on lähtematerjaliks paberi tootmisel. Puuvill on oluline tektsiilitööstuse tooraine. · Glükoos ehk viinamarjasuhkur on üks monosahhariidest. GLÜKOOSi leidub mees, veres, viinamarjades · Fruktoos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest. C6H12O6. Seda leidub palju, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Keemiline valem on C6H12O6 · Aldoos on Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. · Ketoos on Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. · pentoosid(C5H10O5) ja heksoosid(C6H12O6) on Monosahhariidide molekuli koostises. · Glükosiid on ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist.
glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos: heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv(molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks), suhkrust vähem magus. Esineb eelkõige viinamarjades (tekib paljudes taimedes fotosünteesil), veres ja mees. Kasutatakse meditsiinis(põh. energ. allikas organismidele), peeglite tegemisel(hõbepeeglireaktsioon C5H11O5CHO + Ag2O C5H11O5COOH + 2Ag ), toiduainete tööstuses(käärit. Joogid, magusainena kondiitri toodetes)
Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu. Võrdlus - mõlemad on valged tahked ained, hüdrofiilsed. Tselluloos hüdrolüüsub rohusööjate loomade organismis, kuid mitte inimorganismis, kuid tärklis hüdrolüüsub inimorganismis. 12) Glükoosi molekuli ehitus: funktsionaalrühmad, molekulvalem, 1 sruktuurvalem. Glükoosi molekulvalem on C6H12O6.Glükoos sisaldab kahte funktsioonalrühma: · Karbonüülrühm (-CHO - aldoos, või ketoos). · Hüdroksüülrühm (-OH) 13) Võrrand 2 glükoosi molekuli kondensatsiooni reaktsiooni kohta. C6H12O6 + C6H12O6 C12H22O11 + H2O. 14) Osata kirjeldada ühte reaktsiooni, millega saab tõestada valke. Biureedireaktsioon:
74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sest enamik sahhariide on esitatud stöhhiomeetrilise valemi abil.(CH2O) 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH ehk hüdroksüülrühm 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 5 b) aldopentoosis 5 c) aldoheksoosis 6 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoosil on otsmise C juures kaksiksidemega O, ketoosidel on see kuskil vahepeal. Aldoos ketoos ketoos aldoos 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoos aldoos ketoos 79. Joonistage tsüklilise struktuurina (Haworthi projektsioon) a) glükopüranoos b) ribofuranoos (nii alfa kui beeta anomeer) Alfa-D-glükopüranoos
elektrostaatilised interaktsioonid kõrge kontsentratsiooniga elektrolüütide (soola) lahuses nõrgad. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? V: 75. Milline funktsionaalrühm, on sahhariidides kõige arvukam? V: Hüdroksüül 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 5 (fur.) aldoheksoosis- 6 (pür.) b) aldopentoosis 5 (fur.) (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? Aldoos ketoos aldoos aldoos 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid? aldoos aldoos ketoos 79. Joonistage tsüklilise struktuurina (Haworthy projektsioon) a) glükopüranoos b) ribofuranoos (nii alfa kui beeta anomeer)
Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid sellest tasapinnast eespool. Projektsiooni võib liigutada ainult paberi tasandil, kuid seda ei tohi keerata ,,külili", st 90º võrra CHO CHO HCOH HOCH
Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid sellest tasapinnast eespool. Projektsiooni võib liigutada ainult paberi tasandil, kuid seda ei tohi keerata ,,külili", st 90º võrra CHO CHO HCOH HOCH
fenoolidega annavad värvilisi produkte (kasutatakse ka kvantitatiivseks määramiseks). Seliffanov'i reaktiiv benseen-1,3-diool[C6H4(OH)2] ja katalüsaator FeCl3. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi, teisesse 1 ml glükoosi 2.Lisasin Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin 3.Soojendasin 4 min keeval veevannil Fruktoos muutus värvust oranziks palju kiiremini kui glükoos, kuna fruktoos on ketoos, aga glükoos on aldoos. TÄRKLISE REAKTSIOON JOODIGA Tärklis moodustub joodiga lillakas-siniseid komplekse. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaob värvuse (pöörduv), jahutamisel värvitub uuesti. Erinevad suurused ja kuju (nähtav mikroskoobi all) võimaldavad eristada millisest taimest tärklis pärineb. 1.Valasin 5 ml tärkliselahust 2.Lisasin 1 tilk joodilahust 3.Loksutasin ja kuumutasin keemiseni 4.Katseklaasi alumine pool jahutasin jäävee vannil A
heksoosid - - 5 hüdroksümetüül furfuraal Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisati 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavas katseklaasis peaaegu 5 min jooksul õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoos on ketoos ning glükoos aldoos fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini. 6 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse, mis kõrgemal temperatuuril lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis. Tulemus: Joodi lisamisel lahusesse tekkis tugev sinine lahus
reaktsioonisegu 10 minutit keeval veevannil. Tulemus: Mõlemas lahuses tekkis tume pruun/punakas sade ? kas tõesti?, kiiremini tekkis see fruktoosi lahuses. Ajasin reaktsioonid märkmete lehel segamini: soojendamisel tekkis fruktoosi lahuses kiiresti produkt lahus muutus punaseks, glükoosi lahuses toimus reaktsioon aeglasemalt ja lahus muutus vaid õrnalt roosakaks. Järeldus: Katsest järeldus, et fruktoos on ketoos ja glükoos on aldoos, sest fruktoosis toimus reaktsioon kiiremini. 7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklised moodustavad joodiga intensiivselt lillakassiniseid komplekse, see tuleneb polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad, värvus kaob, kuid see reaktsioon on pöörduv värvus taastub jahutamisel. Töö käik: 3 ml tärkliselahust + 1 tilk joodilahahust kuumutasin segu keemiseni jahutasin segu alumist poolt veevannil.
Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C 6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on
Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on
punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4-5min keeval veevannil. Fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekib varem punakas värvus, glükoosis tekib kaua keetes orazikas värvus. Järeldus Kuna reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega, on fruktoos ketoos ja glükoos aldoos. 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi mulekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka kartulist ja maisist eraldatud tärkliseterakesed. Töö käik A. Katseklaasi valatakse 4-5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni
Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Järeldus: Fruktoosi lahus läks kiiresti intensiivseks punaseks, glükoosi puhul toimus lahuse punaseks värvumine aeglaselt ja ka värv polnud nii intensiivne kui fruktoosi puhul. Järelikult on fruktoos ketoos ning glükoos on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. A. Katseklaasi valatakse 45 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu
Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisati 2 ml Selivanoff’i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil. 10 Tulemus: Fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavas katseklaasis peaaegu 5 min jooksul õrnalt oranžikaks. Järeldus: Fruktoos on ketoos ning glükoos aldoos – fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. Polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse ehk tärklise reaktsioon joodiga on pöörduv. Töö käik: 4-5 ml tärkliselahusele lisati 1 tilk joodilahust. Segu kuumutati keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutati jäävannis. Tulemus: A
Reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 1ml fruktoosi lahust ja teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse Selivanoff'i reatiivi ja loksutasin. Soojendasin 5 minutit vesivannil. Fruktoosiga katseklaasis värvus lahus punakaks (u 4 min). Glükoosiga lahus on 5. minutiks kergelt roosakas Järeldused: Fruktoosiga tomius värvuse muutumine palju kiiremini ja värus oli intensiivsem. Järelikult on Fruktoos ketoos ja Glükoos aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele on iseloomulik mooustada joodiga intensiivne lillakas-sinineid komplekse. See on tingitud polüsahhariidid ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud komplseks laguneb väga kõrgel temperatuuril. Töö käik: A. Valasin katseklaasi 4 ml tärklise lahust ja lisasin 1ml joodilahust.Lahus värvus siniseks. Loksutasin segu ja kuumutasin.Lahus muutus värvituks. Siis jahutasin
Selivanoff'i reaktsioon annab punakaspruuni kuni tumepruuni ühendi. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust ja teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin neile 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin mõned minutid. Tulemus: Fruktoosi lahus värvus punaseks juba mõne minutiga, glükoosi lahusega muutusi ei täheldanud. Järeldus: Fruktoos on ketoos, kuna Selivanoff'i reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini ning glükoos on aldoos, sest reaktsioon toimus aeglasemalt. Pikemaajalisemal kuumutamisel tekiks värviline ühend ka glükoosi ja Selivanoff'i reaktiivi segusse. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keeruvad joodi molekulide ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, kuid jahtudes jällegi taastab selle (pöörduv reaktsioon).
suhkrute kvantitatiivsel määramisel. Sellepärast on kasutusel ka Selvanoff'i reaktiiv, milles soolhape ja kondenseeriva agendina resortsinool e benseen-1,3-diool [C6H4(OH)2] ning katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon kiirem aldoosidega kui ketoonidega ning saaduse värv varieerub punakaspruunis tumepruunini. Töö käik · Valan ühte katseklaasi 1ml fruktoosi ( ketoos) · Teise 1ml glükoosi (aldoos) · Lisan mõlemale lahusele 2ml Selivanoff' i lahust · Loksutan ja kuumutan 4-5 minutit keeval veevannil Fruktoosi lahus värvub kiiremini punaseks, kuna tegu on ketoosiga. Seega on ketoosides lihtsam keeminlisi sidemeid lõhkuda, suhkur reageerib kiiremini ning tekib ka punane produkt. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga sinakas- lillasid komplekse. See on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber
Töö käik Valasin ühte katseklaasi 1 ml glükoosi lahust ja teise 1 ml fruktoosi lahust. Lisasin neile mõlemale 2 ml Selivanoff’i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 4 minutit. Tulemus Fruktoosi lahus värvus tumepunaseks juba mõne minutiga. Glükoosi lahuses muutusi ei toimunud, lahus jäi läbipaistvaks. Järeldus Fruktoos on ketoos, kuna Selivanoff’i reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini ning glükoos on aldoos, sest reaktsioon toimus aeglasemalt. Pikaajalisemal kuumutamisel tekiks värviline ühend ka glükoosi ja Selivanoff’i reaktiivi segusse. 1.2.7.Tärklise reaktsioon joodiga Teoreetilised alused Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, kuid jahutades taastun selle värvus, see tähendab, et tegemist on pöörduva reaktsiooniga
1 Võtsin kaks katseklaasi ning ühe valasin 1 ml fruktoosi lahust ja teisele sama palju glükoosi lahust. 2 Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. 3 Loksutasin. 4 Soojendasin 4-5 minutit kuumal vesivannil. Fruktoosi lahus muutus roosaks. Järeldus: Fruktoosilahus muutus reaktsiooni käigus roosaks, kui l glükoosi lahuses ei toimunud mitte midagi. Katse tõestab, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, kui glükoosilahuses, mis on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga. Töö teoreetilised alused Tärklis moodustub joodiga lillakassiniseid komplekse (on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber). Kõrgemal temperatuuril värvus kaob, sest kompleksid lagunevad. Seega reaktsioon on pöörduv. Töö käik: A. · Katseklaasi valasin 4-5 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Lahus oli sinine. · Segu loksutasin.
“ääred” tasapinnast kõrgemal; Tooli konformatsiooni – üks “äär” tasapinnast kõrgemal, teine madalamal. Diastereomeerid – süsivesikud, mis erinevad vähemalt kahe kiraalse süsiniku konfiguratsiooni poolest (Nt. mannoos ja galaktoos). Püranoos – tsükliline suhkur, mille tsükkel koosneb viiest süsiniku aatomist. Furonaas – tsükliline suhkur, mille tsükkel koosneb neljast süsiniku aatomist. Ketoos – süsivesik, mis sisaldab ketorühma; nt. fruktoos. Aldoos – süsivesik, mis sisaldab aldehüüdrühma; nt. glükoos. α ja β glükosiidside – side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahel; alfa-konformatsioonis on süsivesik siis, kui tema viimane süsinik ning anomeerse süsiniku hüdroksüülrühm on erineval pool tasapinda; beeta-konformatsioon kui samal pool tasapinda. Nomenklatuur – süsinikke nummerdatakse alates aldehüüdi- ketoosipoolsest otsast teise otsani.
Töö käik: · ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulga glükoosi lahust · lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning loksutasin · soojendasin umbes 5 minutit keeval veevannil Tulemused ja järeldused: Fruktoosi lahus muutus reaktsiooni käigus punakaks, glükoosi lahuses ei toimunud muutusi. Katse tulemusena võib järeldada, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, glükoosilahus on seega aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisele on iseloomulik moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse ja see on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodimolekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka kartulitest ja teraviljadest eraldatud tärkliseterakesed ning värvununa on neid mikroskoobis paremini vaadeldavad,
Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 5min vesivannil. Töö tulemus Katseklaasis, kus oli fruktoos realtsioon reaktsioon toimus juba enne keetmist lahuse värv muutus roosaks, aga pärast sooendamist tumepuunaseks. Katseklaasis, kus oli pantud glükoos reaktsioon peaaegu ei toimunud, värvus oli hele kollane, pärast keetmist muutus natuke tumedaks. Saab teha järjeldusi, et fruktoos on ketoos ja glükoos on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini
allosteeriliselt reguleeritav) fruktoos-1,6-bisfosfaadiks. Reaktsioon on pöördumatu ja vajab 1 molekuli ATP-d. IV Fruktoos-1,6-bisfosfaat lõhustatakse glütseraldehüüd-3-fosfaadiks (GAP) ja dihüdroksüatsetoonfosfaadiks (DAP) ensüümi aldolaas vahendusel. Reaktsioon on pöörduv ja mittereguleeritav. V Dihüdroksüatsetoonfosfaat (ketoon) konverteerub isomeriseerumisreaktsioonil glütseraldehüüd-3-fosfaadiks (aldoos) ensüümi trioosfosfaadi isomeraasi vahendusel. Nüüd on meil kaks molekuli glütseraldehüüd-3-fosfaati, mistõttu edaspidi tuleb saagis korrutada kahega. VI Toimub GAP aldehüüdrühma oksüdeerimine, mille tulemusel tekib makroergilist sidet omav 1,3-bisfosfoglütseraat. Ensüümiks on glütseraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas. Saagiseks on ka 1 NADH molekul. VII Toimub 1,3-bisfosfaadi makroergilise fosfaatgrupi ülekanne ADP-le, mille tulemusel tekib 3-fosfoglütseraat ja ATP
glükoosi lahust. · Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. · Loksutasin. · Soojendasin 4-5 minutit kuumal vesivannil. Fruktoosi lahus muutus roosakaks. Järeldus: Fruktoosilahus muutus reaktsiooni käigus roosakaks, kui samal ajal glükoosi lahuses ei toimunud selle aja jooksul midagi. Katse tõestas, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, kui glükoosilahuses, mis on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga. Tärklisele on iseloomulik, et joodiga reageerides moodustab ta intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. See on tingitud sellest, et polüsahhariidi ahelad keerduvad reaktsiooni käigus joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks lagunev kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, seega antud reaktsioon on pöörduv. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Ning värvununa on võimalik mikroskoobika kindlaks teha,
tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust glükoosi ja fruktoosi puhul. Järeldus: Pildil on glükoosi sisaldav lahus vasakul ja fruktoosi sisaldav lahus paremal. Glükoosilahus omandas õrnheleda kollaka (loodusvalge) värvi, fruktoosilahus värvus aga punaseks. Kui ma oleksin hoidnud lahuseid keeval veevannil kauem, siis omandaks punase värvuse ka glükoosilahus. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega – järeldan, et glükoos on aldoos ja fruktoos on ketoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis
tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust glükoosi ja fruktoosi puhul. Järeldus: Pildil on glükoosi sisaldav lahus vasakul ja fruktoosi sisaldav lahus paremal. Glükoosilahus omandas õrnheleda kollaka (loodusvalge) värvi, fruktoosilahus värvus aga punaseks. Kui ma oleksin hoidnud lahuseid keeval veevannil kauem, siis omandaks punase värvuse ka glükoosilahus. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega järeldan, et glükoos on aldoos ja fruktoos on ketoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis
projektsioonis. Panen netist leitud pildid siia! a) alfa, D-2-desoksüriboos b) beta, D-2-glükoosamiin c) 6-desoksü-alfa-L-galaktoos (L-fukoos) d) alfa,D-glükuroonhape e) beta,D-riboos-1,5-difosfaat 12. Mis on ühist ja mis erinevat toodud ühendite paaridel (valikud: enantiomeerid, epimeerid, anomeerid, aldoos-ketoos paarid?) a) D-glükoos ja D-mannoos (enantiomeerid) epimeerid ikka ? b) alfa-D-galaktoos ja beta-D-galaktoos (anomeerid) c) D-fruktoos ja L-fruktoos (epimeerid) enantiomeerid ? d) D-glükoos ja D-fruktoos (aldoo-ketoos paar) e) D-riboos ja D-ribuloos (aldoos-ketoos paar) 13. Põhjendage, kas suhkur on redutseeriv või mitteredutseeriv (glükosiidsideme tüüp!) a. Isomaltoos : alfa,D-glükosüül(1-->6)alfa,D-glükosiid. Suhkur on redutseeriv! b
74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi (CH2 O)n kujul. 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH rühm ehk hüdroksüülrühm. 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 6 b) aldopentoosis 5 (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid aldoos, ketoos, ketoos, aldoos aldoosil kaksiksidemega O otsmise C juures, ketoosil, kuskil vahepeal 78. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid 79. Joonistage tsüklilise struktuurina (Haworthi projektsioon) a) glükopüranoos b) ribofuranoos (nii alfa kui beeta anomeer) Võivad olla erinevad struktuurid Glükopüranoosi ja ribofuranoosi nii alfa kui beeta anomeerid leiate sahhariidide konspekti tagant joonis nr 4.8:) 80
Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (- C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik
Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (- C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest. Tekib paljudes taimedes fotosünteesil, eriti palju on teda viinamarjades - siit ka nimi viinamarjasuhkur . Inimesele on ta kiire energiaallikas. Glükoosi ainevahetuse vahesaadused on mürgised - nende kuhjumine on võimalik
O P O O OH OH O O OH OH OH HO OH HO OH OH Glükoos-6-fosfaadi isomeraas(ketoos-aldoos, ketool isomeraas) 47 Glc-6-PFruktoos-6-P Glükoos ehk aldoos läheb üle fruktoosiks ehk ketoosiks. Proteiini disulfiid isomeraas OH O P O HO OH O OH O OH OH O
asuvad piklikajus. ·Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad sellised hingamise kaitserefleksid nagu köha ja aevastus. HAPPE-ALUSETASAKAAL Arteriaalne pH= 7,4 (kõigub 7,35- 7,45). pH kõikumine väljapoole 7-7,8 on eluohtlik. Ainevahtuses tekib märksa rohkem happelisi jääke kui aluselisi( ööpäevas ca 1,3 liiti konts HCl ekvivalentne kogus). Reguleeritakse Co2 eraldamisega kopsude kaudu ja neerudes H+ sekretsiooniga uriini. ALDOOS JA ALKALOOS ·Respiratoorne atsidoosraskendatud CO2 eraldamine kopsude kaudu (kopsupõletik, efüseem) ·Respiratoorenalkaloostekib kui hüperventileeridakopse ·Metaboolneatsidoos. Intensiivse lihastööajal tekib piimhappe ülejääk (füsioloogiline e normaalne atsidoos). Suhkruhaigus, madala rasvasisaldusega dieet põhjustab ketoatsidoosi. ·Metaboolseatsidoosikorral intensiivistub kopsude ventilatsioon, uriin on happelisem ja ammoniaagirikas. NÄRVKUDE
annaabi.ee 
