metanool kasutatakse kütusena, lahustina, puhastusvahendina, metanaali tootmises. Võib jääda pimedaks, kahjustused tekivad neerudes ja kesknärvisüsteemis (surmav 30ml), esmaabina tarbida etanooli propaan-1,2,3-triool glütserool -ool alkoholi järelliide, nt heksanool -hüdroksü alkoholi eesliide, nt 2-hüdroksübutaan -eeter eetrite järelliide, nt metüülpentüüleeter -olaat alkoholi soola järelliide, nt naatriumetanolaat (CH 3CH2ONa) -diool kahte hüdroksüülrühma märkiv järelliide alkoholi happelisus käituvad nagu teised happed, nt reageerivad leelistega sama aktiivselt, tavalised indikaatorid ei näita siiski alkoholi lahuse happelisust elektronpaar (teke, olemus) hapnikul on justkui 2 sideme võimalustkasutamata, st tal on 2 vaba elektronpaari, mida saab kasutada täinedavate sidemete moodustamiseks. Need asuvad orbitaalidel, mis on suunatud mõttelise tetraeedri vabadesse tippudesse
molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propanool Karboksüülhapped- hcooh-metaanhape ch3cooh-etaanhape C2h5cooh-propaanhape Sahhariidid- c6h12o6-glükoos c6h12o6-fruktoos c12h22o11-sahharoos (c6h10o5)n-tärklis tselluloos Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi
Alkohol-ained,mille molekulis C-aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga.CnH2n+1 -OH;R-OH Mitmehüdroksüülne.al-alkoholi mol.on mitu hüdrok.rühma Vesinikside-mol.veheline side mis tekib ühe mol. + osalaenguga H-aatomi & teise mol. vahel.;Hape-loovutab prootoneid;alus-seob prootoneid;Funktsionaalne rühm-Mol. kõige kergemini muundatav osa.;Diool-alkohol , milles 2OH rühma; eetrid-R1 -O-R2 Metanool-CH3OH(puupiiritus) kasut.keemiatööstus. lahustite koostisosana. Väga mürgine,värvuseta,iseloomuliku lõhnaga vedelik,lahustub hästi vees,,hea lahusti. Etanool (samad om.)C2H5OH,piiritus.Kasut. lahustina ja sünteeside lähtainena. Inimesele mõju-mõjutab närvisüsteemi.narkootilise toimega.kahj.maksa ja neere. Etanool-atanaal-etaanhape-CO2+H2O Etaandiool-HOCH2CH2OH, 198¤tp. Lahust.hästi vees,vesilahused madala külmumis temp.kasut
Alkoholide üldvalem: R-OH Eetrite üldvalem: R-O-R´ Alkoholide tunnus on OH ja nimetuse lõppu tuleb liide ool. Eetrite tunnus on et hapnik on keskel ja kaks ainet on kõrval, nimetuse lõppu läheb sõna eeter. Tähestikuline järjekord! Kui kahelpool olevad ained on samad ja neid on 2 läheb nimetuse ette di. Alkoholaadi tunnus on mingi metall valemi lõpus, nimetusele järgneb liide olaat ja kõige ette läheb metalli nimetus. Diool (triool) OH rühmi on mitu ja need hargnevad struktuuri valemist välja. Nimetuse andimsel loen süsinikud kokku siis tulevad hargnemis numbrid ja lõppu sõna diool (triool). Alkoholide füüsikaliste/happeliste om. Põhjendus: Eraldunud vesinikioon. Mida rohkem vesinikioone seda kõrgm keemistemp. Ja tihedus! Eetrite füüsikalised om. Tulenevalt vesiniksideme mittteloomisest: Eetrid ei anna vesiniksidet, ei lahustu vees, madala keemistemperatuuriga. OH side molekulis puudub.
R-OH hüdroksüülrühm süsivesiniku radikaal NB! Mitte segi ajada aluste koostises oleva hüdroksiidrühmaga! (NaOH = hüdroksiid) OH-rühm on alkoholide funktsionaalne rühm, mis määrab nende põhilised omadused. Alkoholide koostises võib olla üks OH-rühm, neid nimetatakse ühehüdroksüülseteks ning nende nimetuse lõpp on ool. Kui alkoholi molekulis on 2 või 3 OH-rühma, on tegemist vastavalt kahe- või kolmehüdroksüülsete alkoholidega. Nende nimetuse lõpus on diool või triool. Alkoholide nimetused: H | CH 4 metaan H C O H ehk CH 3 OH ehk metanool ehk puupiiritus H H H CH 3 - CH 3 etaan HCCOH ehk CH 3 CH 2 OH ehk etanool ehk puupiiritus H H CH 3 - CH 2 - CH 3 CH 3 CH 2 CH 2 OH propaan-1-ool CH 3 CH CH 3 ehk CH 3 CH(OH)CH 3 propaan-2-ool
Etüleenglükool Etüleenglükool ehk etaan-1,2-diool Ajalugu Etüleenglükool valmistati esmakordselt 1859 prantsuse keemiku Charles-Adolphe Wurtzi poolt. Kaubanduslikult hakati seda tootma enne I Maailmasõda , kus seda kasutati glütserooli asendajana lõhkeaine tööstuses . Omadused Lõhnatu Värvitu Siirupine Mürgine Numbrilised väärtused Keemiline valem C 2 H 6 O 2 Molaarmass 62,07 g mol -1 Tihedus 1,1132 g / cm ³ Keemispunkt 197,3 ° C Sulamispunkt -12,9 ° C Kasutusala Jahutusvedelik automootoris Emailvärvides Lõhkeainetes Lavsaani valmistamisel(mittekortsuv riie) Aitäh tähelepanu eest! 11. Klass
Propüleenglükool kasutus Propüleenglükool ehk propaan-1,2-diool on mittetoksiline antifriis. Teda kasutatakse antifriisina sellistel juhtudel, kui etüleenglükooli kasutamine on sobimatu. Seda esineb toiduainetetööstuses või kodumajapidamise veetorustikes, kus on võimalik aine juhuslik organismi sattumine. Üheks kasutusvaldkonnaks lennunduses on lennuki kere kaitsmine jäätumise eest. Propüleenglükool oksüdeerub õhu ja soojuse juuresolekul piimhappeks. [11: 12]Tekkiv vedelik võib olla söövitav, seega lisatakse
1) Põlemine C2H4 + 3O2 -> 2CO2 + 2H2O 2) Astuvad liitumisreaktsioon a) Br2 -> H2C = CH2 + Br2 -> CH2 BrCH2 Br b) HCl -> H2C = CH2 + HCl -> CH3CH2Cl c) H2O -> H2C = CH2 + H2O -> CH3CH2OH 3) Hüdrogeenimine H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 4) Võivad oksüdeerida (KMnO4 toimel) diool aldehüüd NB! H2 ühinemine hüdrogeenimine, H2 eemaldumine dehüdrogeenimine. CH3CH3 -> H2C = CH2 + H2 Markovnikovi reegel : H2 liitub alkaanide molekuli selle C'ga mis on enam hüdrogeniseeritud st mille ümber on rohkem H'sid. Füüsikalised omadused: eteen värvuseta, vees vähe lahustuv, iseloomulik lõhn, narkootilise toimega, u.õhu raskuseda, gaas
NO2 NO2 Ülesanne 2. Joonista ühendile graafiline struktuur a) 2-etüül-4-propüülfenool b) 5-hüdroksü-3-oksopentaanhape c) 4-kloro-3-metüülheks-5-eenhape d) 8-bromo-6-etüül-5-nitrononanaal e) fenüülbensoaat f) 2,5-dikloro-3,6-dimetüülheptaan-4-oon g) 2,4,5-trimetüültsükloheksaan h) butüülisopropüüleeter i) 3,6-dimetüültsükloheksanoon j) 2-etüülheksaan-1,6-diool k) 1-kloro-3-metüülpent-1Z-een-4-üün-3-ool l) 6,7-dibromo-2,5-dimetüülokt-2-een-4-oon m) tsüklopentüülbensoaat n) 2-aminobutanoüülkloriid o) fenüülpropanaat
söögiisu vähendaja 4- (2- C8H11NO2 Vees lahustuv Meditsiin, Ajufunktsioonid aminoetüül)- (nauding, valuvaigisti motivatsioon, benseen-1,2- motoorika, diool sõltuvus); (dopamiin) C9H11NO3 Vees lahustuv Ajutegevust toetav aminohape (L-türosiin)
*nonaan- C9H20 *dekaan- C10H22 5) Süsiniku oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis *C-H =-1 *C-C =0 *C-O =+1 *C=O =+2 6) Alkoholide ja karboksüülhapete valemite äratundmine CH3OH- metanool C2H5OH- etanool C3H7OH- propanool C4H9OH- butanool C5H11OH- pentanool C6H13OH- heksanool C7H15OH- heptanool C8H17OH- oktanool C9H19OH- nonanool C10H21OH- dekanool C3H5OH- propaan-1,2,3-triool (glütserool) C2H4OH- etaan-1,2-diool (etüleenglükool) HCOOH- metaanhape (sipelghape) CH3COOH- etaanhape (äädikhape) C2H5COOH- propaanhape C3H7COOH- butaanhape C4H9COOH- pentaanhape C5H11COOH- heksaanhape C6H13COOH- heptaanhape C7H15COOH- oktaanhape C8H17COOH- nonaanhape C9H19COOH- dekaanhape CH3CHOHCH3- 2-hüdroksüpropaanhape (piimhape) C7H6O2- bensoehape C7H6O3- salitsüülhape Juergen Guido C6H8O7- sidrunhape
ravimitableti kattena. Värvuseta, lõhnata, Kasut: magusa maitsega, vees Madala hästi lahustuv, külmumistemperatu hügroskoopne, õlijas, uri tõttu kasutatakse viskoosne, mürgine tema vesilahuseid Etaan-1,2- vedelik, mille raskelt külmuva diool ehk sulamistemp on vee jahutusvedelikuna etüleenglüko omast väiksem ja ehk antifriisina ol keemistemperatuur automootorites. suurem. Lisaks kasutatakse teda veel emailvärvides ja lõhkeainetes.
a) etanooli põlemine b) metanool + kaltsium c) propanooli põlemine 6) Metanool (igapäeva nimetus, saamine, füüsikalised omadused, toime organismile, kuidas ravitakse metanooli mürgitust, metanooli kasutamine) 7) Etanool (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) 8) Millest oleneb etanooli imendumise kiirus organismi? 9) Joobeastmed 10) Millised reaktsioonid toimuvad organismis, kui inimene on tarbinud etanooli? 11) Etaan-1,2-diool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) 12) Propaantriool ehk glütseriin ehk glütserool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) 13) Alkoholide isomeeria 14) Alkomeetri töö põhimõte. Ülesanded 15) Mitu grammi süsihappegaasi on võimalik saada 200 g glükoosi (sisaldab 10%) lisandeid) käärimisel? 16) Mitu liitrit vesinikku ja mitu g alkoholaati saadakse , kui 40 grammi etanooli reageerib 30 grammi naatriumiga, milles on 5% lisaneid?
seebi keetmisel; nafta krakkgaasides sisalduvast propeenist (CH2=CH-CH3) kõrvalsaadusena. Kasutusalad Parfürmeerias; meditsiinis kreemide valmistamisel; emailvärvide valmistamisel; lakkide valmistamisel; antifriisina (jahutusvedelikuna); leiab kasutamist ka kosmeetikapreparaatides*. *Preparaat on laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud või puhastatud eriotstarbeline aine (sageli ravim). etaan-1,2-diool ehk etüleenglükool dioolide hulka kuuluv keemiline aine, mida kasutatakse laialdaselt antifriisina magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne* vedelik keemistemperatuur on 197,8 °C Lihtsustatud struktuurvalem: HOCH2-CH2OH *Hügroskoopsus e niiskusimavus e imamisvõime ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett. Füüsikalised omadused: Värvuseta Lõhnata Magus Mürgine Graafiline kujutis:
ALKOHOLID Anna-Maria Belousova 10.kl Oponent: Matheus Matthiessen Paldiski 2012 Sisukord Sissejuhatus Füüsikalised omadused Keemilised omadused Metanool Etanool Etaandiool Propaantriool Ksülitool ja sorbitool Sissejuhatus Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH) Alkoholidel on järelliide ool Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades. 40° 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Füüsikalised omadused Narkootiline toime Alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused)
Üldvalem: R-OH, CnH2n+1OH OH rühm ei pruugi olla süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Nimetuste andmisel kehtivad üldised printsiibid: mitme hüdroksüülrühma kordust näidatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne, tüviühend numereeritakse (andes põhirühmadele väikseimad kohanumbrid) ja asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras). Mitmealuseliste alkoholide puhul kasutatakse lõppusid -diool, -triool, -tetrool jne. Nummerdamise alguse määrab hüdroksüülrühm, mida peetakse tähtsamaks halogeenist, kaksiksidemest ja alküülrühmast. CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan-1-ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan-1,2-diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan-1,6-diool). Nimetamisel kasutatakse ka vanemat nomenklatuuri, kus asendajaks on süsivesinikahel. On lubatud kasutada lihtsamate alkoholide puhul. CH3CH2CH2OH propanool ehk propüülalkohol.
ALKOHOLID Alkoholid on ühendid, mis sisaldavd hüdroksüülrühma (-OH rühma). Nimetuse lõpp ool. CH3CH2OH etanool ehk etaan-1-ool (piiritus 96%-98%, absoluutne alkohol 100%) OHCH2CH2OH etaan-1,2-diool ehk 1,2-etaandiool CH3OH metanool ehk puupiiritus CH2CH2CH2 propaan-1,2,3-triool ehk glütserool OH OH OH ALKOHOLIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkoholi molekulis on hapniku side süsiniku ja vesinikuga polaarne. Tekib laengu jaotus (joonis 1). Hapniku aatomil on väisel elektronkihil kaks vaba elektronpaari. Seetõttu on alkoholi molekulid võimelised moodustama omavahel vesiniksidemeid (joonis 2). H H H
CH3-NH2 + CH3CH2Br CH3NH2CH2CH3*Br või kasutatakse eesliidet hüdroksü. Amiinide saamine CH2(OH)CH2(OH) etaan 1,2-diool Alati näidatakse ära OH asukoht elemendis
asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Vesiniksidemed Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma, neid nim. mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga Füüsikalised omadused osalevad vesiniksideme moodustumisel. narkootilise toimega ja mürgised. Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur
Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti
kuid ka mootorikütusena, värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel. Etanooli ja metanooli eristamine: Neid on väga raske omavahel eristada, mis võib põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit, värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. 8. Etaan-1,2-diool: ehk etüleenglükool. Valem: HO-CH2-CH2-OH. On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik. Kasutusalad: antifriisina automootorites ning kasutatakse teda veel emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani valmistamisel. Propaan-1,2,3-triool: ehk glütseriin ehk glütserool
) ________________________________ 1. CH3CH3 5. CH2=CH2 2. CH3CHO 6. CH3COOH 3. CH3COOCH2CH3 7. CH3COOK 4. CH3CONH2 8. CH3CH2ONa Kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. ÜLESANNE 13 (4 punkti) A. Kirjutage alltoodud nimetustele vastavate ainete struktuurivalemid: benseen-1,4-dikarboksüülhape propaan-1,3-diool B. Koostage nendest monomeeridest lähtudes vastava kopolümeeri ahelalõigu valem. C. Kas tegemist on liitumis- või kondensatsioonipolümeeriga? (Tõmmake õigele variandile joon alla.) 6 ÜLESANNE 14 (3 punkti) Graafikul on kujutatud, milline hulk ainet Y reageerib mingi hulga ainega X. A. Millise alltoodud reaktsiooni võrrand vastaks sellele graafikule (märkige lünka sobiva võrrandi number)? ______________
Kus oli fruktoos punane sade tekkis 2 minuti jooksul , kuna fruktoos on taandav monosahhariid. SELIVANOFF'I REAKTSIOON Kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidets heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Reageerides mitmealuseliste fenoolidega annavad värvilisi produkte (kasutatakse ka kvantitatiivseks määramiseks). Seliffanov'i reaktiiv benseen-1,3-diool[C6H4(OH)2] ja katalüsaator FeCl3. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi, teisesse 1 ml glükoosi 2.Lisasin Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin 3.Soojendasin 4 min keeval veevannil Fruktoos muutus värvust oranziks palju kiiremini kui glükoos, kuna fruktoos on ketoos, aga glükoos on aldoos. TÄRKLISE REAKTSIOON JOODIGA Tärklis moodustub joodiga lillakas-siniseid komplekse. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal
Keemia Alkoholid R-OH (-ool) 1. CH3 CH CH3 propaan 2 ool OH 2. CH3 CH2 CH2 OH Propaan 1 ool 3. CH2 CH2 CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH
1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. [2] Kuna välistelt omadustelt pole võimalik metanooli etanoolist eristada, siis võib see tarbimisel põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit (Na2B4O7·10H2O), värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. [1] ETAAN-1,2-DIOOL ehk etüleenglükool (HO-CH2-CH2-OH) On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC. Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites
1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Tugevate mineraalhapete juuresolekul suhruid kuumutades moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal ja heksoosidet 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Ühendid reageerivad mitmealuselist fenoolidega, moodustades värvilisi omplekse. Seda kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selline reaktiiv on Selinoff'i reaktiiv (soolhape+kondenseeriva agendina benseen-1,3-diool+katalüsaatorina FeCl3) Reaktisooni värvus on punakaspruun kuni tumepruun. Reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 1ml fruktoosi lahust ja teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse Selivanoff'i reatiivi ja loksutasin. Soojendasin 5 minutit vesivannil. Fruktoosiga katseklaasis värvus lahus punakaks (u 4 min). Glükoosiga lahus on 5. minutiks kergelt roosakas Järeldused:
Atsetüülitud oksüdeeritud tärklis E 1451 Alumiiniumoktenüülsuktsinaattärklis E 1452 Trietüültsitraat E 1505 Glütserüüldiatsetaat E 1517 Glütserüültriatsetaat E 1518 Bensüülalkohol E 1519 Propaan-1,2-diool (propüleenglükool) E 1520 Polüetüleenglükool 6000 Funktsioon Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv Toiduvärv
1.2.6 Selivanoff'i reakstsioon Pentoosidest moodustub kuumutamisel mineraalhapete juuresolekul heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoonidest aga 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Furfuraalid reageerivad polükondenseerivad mitmealuselistega fenoolidega, andes värvilisi produkte, mis efektiivsed suhkrute kvantitatiivsel määramisel. Sellepärast on kasutusel ka Selvanoff'i reaktiiv, milles soolhape ja kondenseeriva agendina resortsinool e benseen-1,3-diool [C6H4(OH)2] ning katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon kiirem aldoosidega kui ketoonidega ning saaduse värv varieerub punakaspruunis tumepruunini. Töö käik · Valan ühte katseklaasi 1ml fruktoosi ( ketoos) · Teise 1ml glükoosi (aldoos) · Lisan mõlemale lahusele 2ml Selivanoff' i lahust · Loksutan ja kuumutan 4-5 minutit keeval veevannil Fruktoosi lahus värvub kiiremini punaseks, kuna tegu on ketoosiga. Seega on ketoosides
1) Oksüdeerumine Alkeenid oksüdeeruvad suhteliselt kergesti nii õhuhapniku kui ka teiste oksüdeerijate toimel, kuid sõltuvalt tingimustest võivad tekkida väga erinevad saadused. Tüüpilisemateks oksüdeerijateks loetakse kaaliumpermanganaadi (KMnO4) lahust või broomivett. Kui juhtida näiteks eteeni läbi violetse värvusega KMnO4 lahuse, siis kaotab viimane oma iseloomuliku värvuse (KMnO4 lahus valastub), kuna tekib värvuseta ühend (külmalt etaan-1,2-diool või soojendatult aldehüüd). Juhtides eteeni läbi pruunika värvusega broomivee, muutub viimane läbipaistvaks. Seega kasutatakse KMnO4 lahust või broomivett alkeenide (kaksiksideme) tõestusreaktsioonidena. Eteeni tõestamisreaktsioon: 3C2H4 + 2KMnO4 2KMnO4 + 4H2O 2MnO2 + 2KOH + OH-CH2-CH2-OH Benseeni ja tsüklohekseeni reageerimise võrdlus
1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. Kuna välistelt omadustelt pole võimalik metanooli etanoolist eristada, siis võib see tarbimisel põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit (Na2B4O7·10H2O), värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. ETAAN-1,2-DIOOL ehk etüleenglükool HO-CH2-CH2-OH On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC.
iseloomuliku keemilise reaktsiooni võrrand. 1) __________________________________________________________________ 2) __________________________________________________________________ 3) __________________________________________________________________ ÜLESANNE 23. (4 punkti) A. Kirjutage alltoodud nimetustele vastavate ainete struktuurivalemid: benseen-1,4-dikarboksüülhape propaan-1,3-diool B. Koostage nendest monomeeridest lähtudes vastava kopolümeeri ahelalõigu valem. C. Kas tegemist on liitumis- või kondensatsioonipolümeeriga? (Tõmmake õigele variandile joon alla.) ÜLESANNE 24. (6 punkti) Millistest aminohapetest on tekkinud järgmine oligopeptiid? Joonistage aminohapete struktuuri- valemid ja kirjutage nimetused süstemaatilise nomenklatuuri järgi. O H NH 2 HO N N
1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. Kuna välistelt omadustelt pole võimalik metanooli etanoolist eristada, siis võib see tarbimisel põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit (Na2B4O7·10H2O), värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. ETAAN-1,2-DIOOL ehk etüleenglükool HO-CH2-CH2-OH On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC.
naha kaitsevõimet bakterite ja mikroobide suhtes, tungib kudedesse. PPD (p-fenüleendiamiin, p-phenylenediamine)– PPD kasutatakse värvainena. Seos vähi tekkega (eriti kosmeetikute puhul), mutageen ning nahaärritaja, allergeen, võib imenduda läbi naha. Leitud tumedates juuksevärvides ja nn. mustas hennas (kasutatakse ajutistes tattoo’des) ja värvainena. Propüleenglükool (Propylene Glycol, propaan-1,2-diool, PG, Butylene Glycol) - naftaprodukt - mõjub niisutavalt, kaitstes kosmeetikat kuivamise eest. Saksamaa lubab propüleenglükooli kasutada 1 g kilogrammi kohta. Suurtes kogustes tekitab propüleenglükool kesknärvisüsteemi häireid. Salvide aluseid on raske teha ilma emulgaatorite, stabilisaatorite, elastsus- ning säilitusainete lisamiseta. Propüleenglükool (PG) on alkohol erakordsete lahusti omadustega, mis suudab lisaks transportida toimeaineid naha sisse.
(pea).Vette asetatuna on emulgaatoritel kalduvus reastada end viisil, mis vähendab vastasmõju hüdrofiilse ja lipofiilse otsa vahel. Kui emulgaatorit on piisavalt, moodustuvad kerakujulised struktuurid, mida nimetatakse mitsellideks. 3.2.4 Humektandid Neil on emulsioonides mitu eesmärki - kuna nad seovad vett (läbi hüdrogeensideme), loetakse humektante ,,niisutavateks aineteks". Head näited on: glütseriin, propüleenglükool, mp-diool, butüleenglükool ja naatriumhüaluroon. Humektandid võivad toimida ka parabeenide lahustajate ning ,,aktiivainetena". Samuti võivad humektandid parandada emulsioonide levitust (nt vähendada vedela meigi nõrgumist) ja nii õ/v kui v/õ emulsioonide külmumise/sulamise stabiilsust.Kui humektante lisada koostisesse liiga palju, hakkab emulsioon kleepuma. 3.2.5 Säilitusained Nagu öeldakse: ,,kui on vaba vett, peab alati olema ka säilitusaine". Säilitusainete nimekiri on
Polyethylene Glycol (PEG)- kiirendab naha vananemist, nahkaärritav, vähendab naha kaitsevõimet bakterite ja mikroobide suhtes, tungib kudedesse. PPD (p-fenüleendiamiin, p-phenylenediamine) PPD kasutatakse värvainena. Seos vähi tekkega (eriti kosmeetikute puhul), mutageen ning nahaärritaja, allergeen, võib imenduda läbi naha. Leitud tumedates juuksevärvides ja nn. mustas hennas (kasutatakse ajutistes tattoo'des) ja värvainena. Propüleenglükool (Propylene Glycol, propaan-1,2-diool, PG, Butylene Glycol) - naftaprodukt - mõjub niisutavalt, kaitstes kosmeetikat kuivamise eest. Saksamaa lubab propüleenglükooli kasutada 1 g kilogrammi kohta. Suurtes kogustes tekitab propüleenglükool kesknärvisüsteemi häireid. Salvide aluseid on raske teha ilma emulgaatorite, stabilisaatorite, elastsus- ning säilitusainete lisamiseta. Propüleenglükool (PG) on alkohol erakordsete lahusti omadustega, mis suudab lisaks transportida toimeaineid naha sisse
8. Mentool ja kolesterool on mõlemad küll alkoholid, kuid tuleb tähele panna nende süsivesinikosa erinevat suurust. Seepärast on nende sulamistemperatuurid vastavalt 43 °C ja 149 °C. Mentool lahustub vees suhteliselt vähe, kuid lahustub hästi alkoholis. Kolesterool ei lahustu vees ega alkoholis. Küll aga lahustuvad mõlemad mittepolaarsetes lahustites nagu eeter, süsivesinikud jt. 9. Etüleenglükool ehk etaan-1,2-diool ja glütserool ehk propaan-1,2,3-triool on mitmehüdroksüül- sed alkoholid, mis võimaldab neil moodustada arvukalt vesiniksidemeid vee molekulidega ja seetõttu seguneda veega (lahustuda) igas vahekorras. 10. Glütserool ja äädikhape segunevad veega igas vahekorras, seepärast kihti ei moodusta. Tsükloheksaan ning bensiin on süsivesinikud, seega veest kergemad ja asuvad ülemises kihis. Tetraklorometaan ( = 1,595 g/cm3) on veest raskem. 11. Etanool lahustub vees
Naatriumoktenüülsuktsinaattärklis E 1450 stabilisaator, paksendaja, emulgaator Atsetüülitud oksüdeeritud tärklis E 1451 Paksendaja Trietüültsitraat E 1505 stabilisaator Glütserüüldiatsetaat E 1517 lisaainete kandja Glütserüültriatsetaat E 1518 niiskusesäilitaja Bensüülalkohol E 1519 lisaainete kandja Propaan-1,2-diool (propüleenglükool) E 1520 lisaainete kandja Polüetüleenglükool 6000 lisaainete kandja 31 E-AINED MEIE TOIDULAUAL Toiduainetööstus ei saa enam läbi toidule lisatavate säilitus- ja muude aineteta. Vastasel juhul seisaksime silmitsi tohutu hulga riknenud söögiga, mis lisaks säilivusaja kiirele möödumisele ei näeks ka kuigi ahvatlev välja. Lisaained jaotuvad viide suurde gruppi
töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või halvendada toidu kvaliteeti · Saasteainete hulka kuuluvad näiteks: hallitusseente (Aspergillus jt.) mükotoksiinid, väetiste komponendid, pestitsiidide jäägid, veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), 3-monokloorpropaan-1,2-diool (MPCD), raskemetallid (Hg, MeHg, Cd, Pb), orgaanilised ühendid (PCB-d, dioksiinid) jt. · Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest, eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele. · Saasteainete järelvalvet loomses toidus korraldab Veterinaar- ja Toiduamet
Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan à CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OHetanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool ehk butaan-2-ool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool ehk butaan-2,3-diool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool ehk 3-metüülbutaan-2-ool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel
Samuti kasutatakse seda naha määrdeainena ja kaitsjana. Kuna lanoliin on vees lahustuv ning imbub nahka, võtab see kaasa ka teisi toit- ja mineraalaineid ning antioksüdante. Lanoliin on inimestele kahjulik, sest see kuulub 10 enam allergiat tekitava aine hulka. Sellepärast ei kasutatagi tänapäeval lanoliini seebi tegemises. (Soapers choice, 2002) 2.4.6. Propüleenglükool Propüleenglükool ehk propaan-1,2-diool, tuntud ka kui antifriis, on orgaaniline ühend valemiga HO-CH2-CHOH-CH3 ning selle joonvalem on näidatud joonisel 13. See on värvitu peaaegu lõhnatu, selge, viskoosne vedelik. Propüleenglükool on kergelt magusa maitsega, hügroskoopne ning vees täielikult lahustuv. Selle sulamistemperatuur on -59oC ning keemistemperatuur 188oC. (Wikipedia, 2013) Propüleenglükooli kasutatakse enesehooldusvahendites lahustina ning niisutajana.
Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti.
1 lähemal oleva alamstruktuuri küljes antud rühm on. 6 5 2 metüülamiin 1,2-dihüdroksübenseen ehk benseen-1,2-diool 5. Lõplik nimetus: 4-[1-hüdroksü -2-(metüülamino) etüül]-benseen-1,2-diool Kui oleksime valinud põhistruktuuriks etaani või kirjutaksime rohkem rühmi eesliidetena, saaksime ametlikult mitte päris korrektsed, kuid antud kursuse raames aktsepteeritavad variandid: 4-[1-hüdroksü-2-(metüülamino) etüül]-1,2-dihüdroksübenseen 1-(3,4-dihüdroksüfenüül)-1-hüdroksü-2-(metüülamino)etaan 1-(3,4-dihüdroksüfenüül)-2-(metüülamino)etaan-1-ool
Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine) saab ka seda reaktsiooni kasutada küllastumata ühendite tõestamiseks. Võrrand on keeruline, tekib diool R-CH=CH2 R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O teda saab oksüdeerida vastavaks aldehüüdiks (etanaal) C2H4 + 1/2 O2 = CH3CHO või etaanhappeks (äädikas) C2H4 + O2 = CH3COOH 11
töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või halvendada toidu kvaliteeti Saasteainete hulka kuuluvad: hallitusseente (Aspergillus jt.) mükotoksiinid, põllumajandusväetiste komponendid, pestitsiidide e. taimekaitsevahendite jäägid, veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), 3- monokloorpropaan-1,2-diool (MPCD), raskemetallid (Hg, MeHg, Cd, Pb), orgaanilised ühendid (PCB-d, dioksiinid) jt. Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest, eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele. Saasteainete järelvalvet loomses toidus korraldab Veterinaar- ja Toiduamet seireplaanid,
silikageeli terakesed, mille külge on keemiliselt seotud alküülrühmad (tihti C18), terakeste läbimõõt kõige sagedamini 5 mikromeetrit. Ioonkromatograafias: Kõige tavalisemad on polümeeri terakesed, mille külge on seotud ioonvahetusrühmad: Katioonvahetuskolonni korral sageli -SO3-; Anioonvahetuskolonni korral sageli -NR3+. Normaalfaas-jaotuskromatograafia puhul on stats.faas polaarne, nt tsüano, amino, diool, mobiilne faas mittepolaarne. Esimesena elueerub vähempolaarsem komponent. I don't want to know the answers, I don't need to understand Pöördfaasimeetodi puhul on statsionaarne faas mittepolaarne, mobiilne faas polaarne, nt vee ja metanooli või atsetonitriili segu siis esimesena elueerub kõige polaarsem komponent. Adsorptsioonkromatograafias on stats.faasiks tahkise pind (polaarne), nt silikageel või alumiiniumoksiid
annaabi.ee 
