Metanaal Metanaal Metanaali keemiline valem on HCHO. Metanaali molaarmass on 30,03 g/cm3. Ta esineb ka trimeeri trioksaanina C3H6O3 ja polümeeri paraformaldehüüdina. Metaan on värvitu gaas. Tema tihedus on 1.38 g/cm3, sulamistemperatuur on 92 °C ja keemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunk on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal Metanaali vesilahus on formaliin. Formaliinis reageerib metanaal veega, moodustades metaandiooli. Esimesena sünteesis metanaali vene keemik Aleksandr Butlerov ja esimesena määras selle kindlaks August Wilhem von Hofmann. Kus metanaal esineb? Kus seda kasutatakse? Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist.
Kasutamine ja esinemine: Metanaali kasutatakse polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel, tema vesilahust nimetatakse formaliiniks ning seda kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali ja ammoniaagi vesilahust kasutatakse ravimite tootmiseks (urotropiin). Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaal on metaani ja teiste süsinikuühendite oksüdeerumise ehk põlemise vahesaadus ning seda leidub näiteks metsatulekahju suitsus, auto heitgaasis ja tubakasuitsus. Metanaal võib tekkida ka päikesekiirguse ja hapniku mõjul atmosfäärimetaanist ja teistest süsivesinikest ja saada osaks sudust. Esimesena sünteesis metanaali vene keemik Aleksandr Butlerov ja esimesena määras selle kindlaks August Wilhelm von Hofmann.
Metanaal tema 40% vesilahust nim. Formaliin. Selles hoitakse meditsiinolisi preparaate (laibalahus) Etanaal Õuna maitseline ja väga mürgne ühend, tekib organismi alkoholi tarbimise tagajärjel. Kahjustab maksa ja kesknärvisüsteemi, põhjustab halva enesetunde ja peavalu Propanoon Tuleohtilik, hea lahusti (atseton) Metaanhape e sipelhape ledub mesilastes, sipelgates, kõrvenõgestes, kuuse ja männi okastes. Etaanhape e äädikhape tekib roistumisel, kõdunemisel, mädanemisel, käärimisel õhu käes. Leisub uriinis Propaaanhape e juustuhape annab juustule hea maitse Butaanhape e võihape Estrid ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholiseda * leidub looduses eeterlike ülidena taimedes (palderjan, sidrun, apelsin, piparmünt) * Meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained (nt. Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta...
metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. 6. Rasvhape: Korgemaid karboksuulhappeid, mis sisaldavad 4-20 susiniku aatomit 7. Aminohape: Uht voi mitut aminoruhma sisaldavaid karboksuulhappeid Tuntumate esindajate (metanaal, etanaal, propanoon, metaanhape, etaanhape, etaandihape) struktuurvalemid, rahvaparased nimetused, leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)? 1. Metanaal (HCHO) formaldehuud - Varvuseta, terava lohnaga murgine gaas, mis vees hasti lahustub. Kasutatakse formaldehuudvaikude ja teiste vaikude tootmisel, millest valmistatakse tehnikatooteid, ehitusmaterjale, tarbeesemeid. Metanaali kasutatakse plastmasstoodete, kilematarjalide, laagrite, tehiskiu lohkeainete ja varvainete tootmiseks.Metanaali toksilisuse tottu kasutatakse teda mikroorganismide havitamiseks ja desinfitseerimiseks viljaseemnetes, ruumides, roivastel.
KEEMIA Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Jaguneb ketoonideks(-CO-) ja aldehüüdideks(-CHO) . Ketoonide lõpus liide oon võib panna ka ketoon/metüülpropüülketoon->pentaan-2oon) Aldehüüdide lõpus liide aal Füüsikalised omadused- enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud, madalad esindajad(metanaal,etanaal..) lahustuvad vees väga hästi, pikema süsinikahelaga aga mitte nii hästi. Keemilised omadused- Kui reageerivad alkoholiga, tekib poolatsetaal. Alkoholi liia korral reageerib tekkinud poolatsetaal omakorda alkoholiga ja tekib atsetaal(dieeter) Füsioloogilised omadused- narkootilise toimega, kahjsutavad kesknärvisüsteemi. Limaskestadele mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt mürgisemad. Nahale sattudes tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Metanaal e formaldehüüd(HCHO)- värvitu mürgine gaas. Terava lõhnaga. Lahustub...
Tähistus CHO tähendab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud. Üldvalem: Sõna "aldehüüd" leiutas Justus Von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. · Aldehüüdide nimi koosneb süsivesinikku vastava nimestusest ja sõnalõppust AAL HCHO Metanaal CH3CHO Etanaal C2H5CHO Propanaal C3H7CHO Butanaal C4H9CHO Pentanaal C5H11CHO Heksanaal C6H13CHO Heptanaal C7H15CHO Oktanaal C8H17CHO - Nonanaal C9H19CHO Dekanaal Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Füüsikalised omadused · Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. · Kergesti lenduvad ühendid · Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga · Aldehüüdide keemis temperatuur kasvab molekulaarmassiga suurenemisega.
Ketoonid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Aldehüüdid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, sulamistemperatuur on 92 °C jakeemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunkt on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C.
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Tähistus -CHO rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil.
Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad. Aldehüüdid on
Karbonüülühendid: Aldehüüdid ja ketoonid Koostasid: Kevin Maranik Johannes Rooso Hendrik Aksalu Ketoonid ja aldehüüdid Ketoonid nr-oon Aldehüüdid nr-aal Metanaal Struktuurvalem: HCHO metanaal ehk metaan-1-aal Etanaal Struktuurvalem: CH3CHO etanaal ehk etaan-1-aal Propenaal Struktuurvalem: CH2=CHCHO Propanoon Struktuurvalem: CH3COCH3 propanoon ehk propaan-2-oon Sahhariidid ehk polühüdroksükarbonüülühendid Glükoos Fruktoos
Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal Ch3ch2ch3-propaan ch3ch2cho-propanaal *metanaali ja etanaali saadakse: ch3oh+...
Üks enim kasutatud lõhkeaine on triniitrotolmen. Erandi nimetust väärivad aromaatsed halogeeniühendid. O Karboksüülühendid sisaldavad karboksüülrühma. C- see rühm on CO. Kui karboksüülrühm on ühendatud ühelt poolt vasinikuga, siis sisaldab ta aldehüüd rühma. R-C-H -C-H ehk CHO = aldehüüd. Siis nimetadakse neid ühendeid aldehüüdideks. Aldehüüdide homoloogiline rida on HCHO- metanaal üldvalem R-CHO CH3CHO- etanaal C2H5CHO- propanaal C3H7CHO- butanaal Aldehüüdid on karbonaalühendid, mis sisaldavad aldehüülrühma. Ketoonideks nim org ühendid milles karboksüülrühm CO on seotud radikaaliga. O R-C-R CH3- CO-CH3 (ketoon) atsetoon Aldeküülide nim lõpp on aal. Kusjuures arvestadakse alküül radikaali nimetusega. Nt : 2 hüdroksüü pentanaal ja 3klorobutanaa, stuktuur valemiga: C4H9CHO- pentanaal CH3-CH2-CH2-CH2- CHO- pentanaal
Karbonüülühendid · Sisaldavad karbonüülrühma C=O · C on elektrofiilne tsente(+)r, reageerib nukleofiilsega · H on nukleofiilne tsenter(-), reageerib elektrofiiliga · KETOONID o Ahela keskel o OON · ALDEHÜÜDID o Ahela alguses või lõpus o AAL o Metanaal on 40% vesilahus ehk formaliin · Omadused: o Vedel, Tahke, Lõhnab, Elektrit ei juhi, Värvusetu, Vees lahustuvad väikse molekulmassiga 1-3, o Keemistemp. (madalamad, kui alkoholidel, sest molekulide vahelised jõud suuremad , aldehüüdidel väiksemad.) · METANAAL o Ehk formaldehüüd HCHO o Terava lõhnaga mürgine gaas, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes, desinfitseerimisvahend, kasutatakse keemiatoodete valmistamiseks · ETANAAL
madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina. 2.Vesiehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd.Metanaali keemiline valem on HCHO.Metanaali 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kasutan lakimisel ja värvides 4.Tselluloos -on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaarlülide arv.Kasutan tapeedi seina kinnitamissel 5.Tärklis- puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n.
Karbonüülühendid- ühend, mille molekulid esineb karbonüülrühm aldehüüdid- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma O -aal // R-CHO // R C H metanaal HCHO etanaal CH3CHO ketoonid- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad ketoonrühma. -ketoon // -oon // R CO R // R C R O etüülpropüülketoon C3H7 CO - C2H5 a) oksüdeeruvad karboksüülhappeks hõbepeegli reaktsioon: CH3CHO + Ag2O -> CH3COOH + Ag b) hüdrogeenimine: CH3CHO + H2 -> C2H5OH karboksüülhapped- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma O -hape // R COOH // R C OH metaanhape HCOOH etaanhape CH3COOH a) alusega: CH3COOH +...
II RCR · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühenid. Nad on funktsiooniderivaadid. 2. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. (Hapnik saab olla ainult esimese või viimase juures !! ; Märgitakse HO, mitte OH) Näide: CH3 CH2 CH2 CHO propanaal CH3 CHO etanaal e. atseetaldehüüd HCHO metanaal e. formaldehüüd C6H5CHO bensaldehüüd CH = CHCHO propenaal e. akroleiin CH3COCH3 propanoon e. atsetoon HOCH2COCH2OH - dihüdroksüatsetoon CH3 CH2 CH CH - CH2 CHO I I CH2 OH I CH3 4-etüül-3-hüdroksüheksanaal CH3 CH CH2 CHO I Cl 3 klorobutanaal · Ketoonide tunnuseks on järelliide -oon
Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju.. Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad
· Sõna "aldehüüd" leiutas Justus Von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus". https://et.wikipedia.org/wiki/Ald eh%C3%BC%C3%BCdid#/media/File:Al ehyde2.png Aldehüüdid · Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. metanaal HCHO etanaal CH3CHO Aldehüüdid · Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. · Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Aldehüüdid · Metanaal moodustub organismis metanooli oksüdeerimisel. Mürgilise omadusega, negatiivselt mõjutab silmi, hingamisteid, suguelundeid,nahka ja ka kesknärvisüsteemi. · Etanaal on õhu saastaja suitsetamisel ja põlemisel.
Hapniku sisaldavad orgaanilised ained(seni ainult alkohole ja R-O-R) Aldehüüdid Karboksüülhapped Üldvalem RCHO RCOOH R-süsivesiniku radikaal O O -COOH e C O H -CHO e -C - H O O N1 H-C-H H-C-O-H HCNO metanaal H COOH metaanhape e sipelghape N2 HH O H O H-C-C-C-H H-C-C-O-H HH H CH3CH2CHO...OHCH2CH3 CH3COOH etanaal e äädikhape N4 CH3CH2CH2CHO CH3CH2CH2COOH Karbhappetes võib olla ka kaks karboksüülrühma ja sellisel juhul on tegemist dihaperega nt
2C3H5N3O95H2O + 3N2 + 6CO2 +1 / 2 O2 Seega tekib 1 mol (227 g) plahvatamisel 7,25 mol gaase. Nende ruumala nt oleks 7,25*22,4 = 162,4 liitrit, aga plahvatusele iseloomuliku 20000 = 2273 K juures 162,4 (2273 / 273 ) = 1352 liitrit. Redoksomadused IV -II 0 +II +IV CH4 CH3- OH H CHO H COOH CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape (alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Alkoholid on eeskätt redutseerijad ja kasutatavad ka kütustena. Nende põlemissoojused mooli kohta on pisut väiksemad, kui süsivesinikel, sest nad on juba mõnevõrra oksüdeerunud. [Meie näidetes on oksüdeerumine eksotermiline ja redutseerumine endotermiline protsess] CART sarja (endine INDY - CAR) vormelid tuhisevad igatahes puupiirituse väel -nii et vähe pole CH3OH + 2O2 = CO2 + 2H2O
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Aldehüüdi üldvalem. -R on aldehüüdrühmaga seotud radikaal. Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Aldehüüdid Aldehüüdrühm RCHO okso- -aal Atseetaldehüüd (Etanaal)
Karbonüülühedid- ühendid, Metaanhape sipelghape mille molekulis on kasutatakse karbonüülrühm. keemiatööstuses, ärritava Aldehüüdid ühendid, mis toimega ja terava lõhnaga. sisaldavad aldehüüdrühma , Etaanhape- äädikhape, sõnalõpp - aal, RCHO. äädikas. Kasutatakse Ketoonid RCOR, sõnalõpp toiduainetööstuses. oon. Rasvhapped pikema Karboksüülhapped süsiniku ahelaga RCOOH, sõnalõpp hape, karboksüülhapped, tekivad Estrid orgaanilised rasvade lõhustumisel, kõige ühendid, mis tekivad energiarikkamad karboksüülhappe vesiniku toitained(vahad leidub asendamisel radikaaliga. looduses) Sõnalõpp aat, RCOOR Amiidid karboksüülhapete teisendid, kus OH rühm on asendatud NH2 rühmaga, sõnalõpp amiid, RCONH2 Metanaal ehk formaliin HCHO, 30-40% vesilahus, desinfitsee...
Aldehüüdid ja omadused ! Aldehüüdide nimetuse lõppliide on aal. Aldehüüdrühma süsinik võetakse tüviühendi süsinike nummerdamisel esimeseks (etanaal või etaan-1-aal, 3-metüülbutanaal või 3-metüülbutaan-1-aal) Vesiniksidemeid praktiliselt ei moodusta Enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud. Metanaal, etanaal ja propanaal lahustuvad vees väga hästi kuid süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb. Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale ja tekitavad põletikke. Aldehüüdid on mürgisemad kui ketoonid Aldehüüdide esindajad: Propenaal e akroleiin CH2=CHCHO Kergesti lenduv mürgine vedelik, lakrimaator (silmi ja nina ärritav, pisaraid tekitav) Tekib rasva kõrvetamisel pannil Bensaldehüüd C6H5-CHO Meeldiva lõhnaga vedelik Maitse- ja lõhnaaine (vanilliini saamine)
lühike, kõrged sulamis-ja keemistemp., lühema süsiniku ahelaga alkoholid on vedelikud, pikemad aga tahked.keemilised om.-süsiniku ja hapniku vaheline side on nõrk, see katkeb ja tekivad vesinikioonid, happelised om-d,reak. aktiivse metalliga, põleb,oksüdeeruvad kas aldehüüdideks või ketoonideks(lõpp ool, CnH2nplus1OH).puupiiritus e metanool, mürgine, piirituse lühnaga, mürgitust ravitakse etanooliga,lahustina, kütuses, mürgitust põhjustab metanaal., etanool- iseloomuliku lõhna ja maitsega, värvusetu(alkohoolsed joogid)saamine- ch2=ch2plush20=c2h5oh.imandumisekiirus oleneb-soost, keha massist,joomise tempost, vanusest.etanool-etanaal- etaanhape-co2plush20eetrites vesinikside puudub, neil on madal sulamis- ja keemistemp., vees nad ei lahustu. kasut. lahustina. saadakse alkoholaadi reag. alküünhalogeniidiga.fenoolid- ühendid, kus benseeniringiga on otseselt seotud üks või mitu oh-rühma.
lõpu –hape uue lõpuga –aat Etaanhapet kasutatakse toiduvalmistamisel toitude maitsestamiseks ja marinaadide tegemiseks, samuti köögviljade, seente ja liha konserveerimiseks. Peale selle leiab etaanhape kasutamist ka atsetaatsiidi, mittesüttiva filmilindi, värvainete, ravimite(nt aspiriin) ja estrite valmistamisel. Aldehüüdid Fn rühm –CHO 2 üldcalem R-CHO H-CHO metanaal Esimeste aldehüüdide valemid HCHO metanaal CH3CHO etanaal C2H5CHO propanaal C3H7CHO butanaal C4H9CHO pentanaal C5H11CHO heksanaal 5. Metanaal valem HCHO füüsikalised omadused Värvitu, terava lõhnaga, vees hästi lahustuv gaas, vesilahus kannab nimetust formaliin 6. etanaal CH3CHO värvitu, õuna lõhnaga, keemis temp +21“C, vedelik, lahustub hästi vees. füsioloogiline toime, kahjustab siseelundeid ja eriti maksa. keemilised omadused, etanaal+ vesinik = etanool 7
3. Valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid. 4. Pärilikke muutusi põhjustavaid aineid. 5. Loote vääraarenguid põhjustavaid aineid. 6. Radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva! Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena! Nende seas on näiteks: Atsetoon - Küünelaki eemaldusvahendi peamine komponent. Vesiniktsüaniid ehk sinihape - Kasutati II Maailmasõjas relvana Arseen - Tuntud mürk, kasutatakse rotimürgiks Formaldehüüd ehk metanaal - kasutatakse naha parkimiseks, kui eelk6ige on metanaal tuntud seoses anatoomiliste preparaatide säilitamisega. (Näiteks:Rästikuga pudel bioloogia tunnis) Kuidas tunda suitsetajad välimuse järgi! Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. Suitsetaja vananeb kiiremini.
Aldehüüdid on üldiselt ketoonidest mürgisemad. Sattunud nahale, tekitavad aldehüüdid põletikku, organismist eralduvad väga aeglaselt. Millisele meeleelundile mõjuvad sageli karbonüülühendid? Ninale. Tekib etanooli oksüdeerumisel? Etanaal. Looduslik lõhna ja maitseaine? Vanill. Formaliini lahus vesi ja .................. ? Metanaal. Naha pruunistaja? DHA. Rasva kõrvetamisel tekib .................. ? Akroleiin. Lahusti? Atsetoon.
1. Anna nimetused HCHO metanaal HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape 2. Kirjuta valemid butanaal C3H7-CHO butaanhape CH3CH2CH2COOH heptanaal C7H15CHO heptaanhape C7H15COOH 3. Formaliiniks nimetatakse.... formaldehüüdi ek metanaali 37-protsendiist vesilahust, millele on tavaliselt lisatud mõni protsent metanooli 4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......stear...
Aldehüüdid, ketoonid: struktuur, omadused, näited ainetest tööstuses, tarbimises ja elukeskkonnas ALDEHÜÜDID Struktuur: Keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma ( -CHO). Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal , mis lisatakse tüviühendi nimetusele: CH3CH2CHO- propanaal ● Aldehüüdid kuuluvad karbonüülühendite hulka. Omadused: ● Aldehüüdid moodustuvad alkoholide oksüdeerumisel. ● Oksüdeeruvad kergesti. ● Aldehüüdid ise oksüdeeruvad karboksüülhapeteks. ● Aldehüüdide keemistemperatuurid on tunduvalt madalamad võrreldes alkoholidega, sest aldehüüdis olev hapnik ei suuda vesiniksidemeid moodustada. ● Lühikese ahela korral (metanaal...propanaal) lahustuvad vees. ● Pikem ahel hüdrofoobne- ei lahustu KETOONID Struktuur: Keemilised ühendid, milles karbonüülrühm ( C=O ) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Ketoonide tunnuseks on liide ...
Alkaanide omadused: Põlemine[(CH4+2O2->2CO2+H2O) II- 27513 III-24385 IV-64106] Halogeenimine[Cl2F2 Br2 I2] (CH4+Cl2->CH3Cl+ HCl)Saamine küllastumata ühenditest Füüsikalised omadused:ei lahustu vees, veest kergemad, vesiniksidemed puuduvad, C1-C4=gaasid, -14=vedelad, 15- =tahked, lõhnatu, värvitu(mitte kõik), mürgised, mõjub knsile, kergesti lenduvad. Alkeenide omadused: Põlemine[C2H4+ 302->2O2+2O2 2 C5H10+ O2- >10CO2+10H20]Hüdrogeenimine (H2 liitmine) Halogeenimine(VIIA rühma liitmine) Vesinikhalogeenimine(HF,HBr,HI,HCl) Vee liitmine Ei lahustu vees, veest kergemad. Alkoholid, aldeh. Ketoonid.Füsioloogilised omad:narkootilise toimega, kahjustab knsi, ald. Mürgisemad kui ketoonid, nahale sattudes tekitavad põletikke, organismist eraldub aeglaselt. Metanaal e. formaldehüüd.terava lõhnaga, mürgine gaas. Lahustub vees, metaani vesilahus-formaliin, kas. Desinfitseerimisvahendina, säilitatakse preparaate.Eta...
1C aatomiga on aatomiga on tunnusrühmaks aldehüüdrühm -CHO tunnusrühmaks ketorühm -CO- rühm ketoonide üldvalem on R-CO-R (R on süsivesinikrühm) H H+1 H C C+1 = O-2 CH3 - CO - CH3 H Nimetuse tunnuslõpuks -aal Nimetuse tunnuslõpuks -oon Tuntumad ained on metanaal ja Tuntum aine on atsetoon etanaal Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesinike nimetusest, kus eesliide näitab C aatomite arvu valemis. Metanaal HCHO Etanaal CH3CHO Propanaal C2H5CHO Butanaal C3H7CHO Pentanaal C4H9CHO Heksanaal C5H11CHO Heptanaal C6H13CHO Oktanaal C7H15CHO Nonanaal C8H17CHO Dekanaal C9H19CHO Aldehüüdide saamine:
KTkarbonüülühendidaldehüüdid ja ketoonid,karboksüülhapped ja aminohapped,nende valemite koostamine,nimetuste andmine,füüsikalised ja keemilised omadused(võrrandid),metanaali,etanaali,metaanhappe ja etaanhappe omadused ja kasutamine. Karbonüülühendid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Aldehüüdid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja aldehüüdrühma. Ketoonid: ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ja ketorühma. (Füüsikalisised omadused: kergesti lenduvad vedelikud,vees lahustuvad hästi, narkootilise toimega, kesknärvisüsteem) Metanaal: HCHO (gaasilises olekus, lahustub vees ja mürgine )( desifintseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmisel) Etanaal: CH3CHO ( kergesti keev vedelik (21'C) , mürgine, tekib organismis etanooli oksüdeerumisel) (kasutatakse vajalik aine keemiatööstustes) Metaanhape ehk sipelghape (mürgine, terava lõhna ja toimega ) ( Kasutatakse keemiatööstustes ja ka sipelgate kahjuritõrvek...
a) etanaali hõbepeeglireaktsioon CH3-C=O-H +Ag2O = CH3-C=O-OH +2Ag b) propanaali redutseerimine CH3-CH2- C=O + H2 = CH3-CH2-CH2-OH c) butanaal + etanool CH3-CH2-CH2- C=O + CH3-OH = CH3-CH2-CH2- C-OH-CH3O 3) Aldehüüdide ja ketoonide saamine. ☺Näide: a) 2-butanooli oksüdatsioon b) 1-propanooli oksüdatsioon ☺Näide Kirjuta üks võimalus võrrandina, kuidas saada a) heksanaali b)2-heksanooni 5) Metanaal ehk formaldehüüd (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) HCHO – Saadakse metanooli oksüdatsioonil 2CH3OH+O2 = 2HCHO + 2H2O Terava lõhnaga mürgine gaas. Kasutatakse polümeerides, vaik 6)Formaliin on metanaali 38% vesilahus, mürgine, antiseptiliste omadustega. Kasutatakse anatoomiliste preparaatide säilitamisel (muudab valgud tihedaks ja vees mittelahustuvaks) 7) Etanaal ehk atseetaldehüüd (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) Tekib etanooli oküdatioonil
Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma,ning nende struktuuris esineb kaksikside süsiniku ja hapniku vahel. Aldehüüdid on enamasti narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega,üldvalem: R-CHO või OHC-R. Metanaal e formaldehüüd HCHO värvusetu,mürgine gaas,vees lahustub hästi,terava lõhnaga, desifitseerivad omadused kasutusala:plasmasstoodete,kilematerjalide laagrite tehiskiu lõhnainete ja värvainete tootmisel,nahkade parkimisel, mikroorganismide hävitamisel,desifitseerimiseks viljaseemnetes,ruumides,rõivastel põlemine- HCHO+O2->CO2+H2O oksüd./tõest. 1) (hõbep. reak..) HCHO+Ag2O->HCOOH+2Ag 2) - HCHO+2CuO- >HCOOH+Cu2O redut.- HCHO+H2->CH3OH (metanool) Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO-mürgine ,õrna lõhnaga,värvusetu,kergesti keev vedelik,lahustub hästi vees,tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel kasutusala:ravimid,etanaalist toodetakse etanooli,keemiatööstustes etaanhape e äädikhappe saamisel,värv- ja...
V: 6.Võrdle metanooli ja etanooli. V: Metanooli ja etanooli on variandid alkoholi ja neil on erinevad omadused ja kasutusalad. Metanool on mürgine kemikaali kaudu saadud sünteetiline protsesse, kui kaubanduslik etanooli toodetakse tehases käärimise põllukultuuride. Etanooli rollid on praegu suuremad, kuigi oma tuleviku autokütuse jätkuvalt ebakindel. 7.Miks on aromaatsed ühendid keskkonnaohtlikud? V: Sest nad sisaldavad benseeni. 8.Mis on formaliin? V: Metanaal 9.Milline võib olla rasvhapete olek ning millest see sõltub? V: Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud kui küllastumata. Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. 10.Millest tuleneb süsivesikute nimetus? V: Nimetus süsivesikud tuleneb sellest, et sahhariidide koostises on süsinik, vesinik ja
Kordamisküsimused 10.kl. arvestustöööks I Aldehüüdid, ketoonid 1. aldehüüd- ühend, mis sisaldab aledhüüd rühma. 2. ketoon-ühend üldvalemiga 3. karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm. 4. Aldehüüdide füüsikalised omadused: kergesti lenduv vedelik, lahustub vees hästi. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: metanaal(HCHO), Etanaal(CH3CHO), 5. ketoonide füüsikalised omadused: vees lahustuvad,lenduvad, vesiniksidemete vastuvõtjad. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: Propanoon(CH3COCH3) 6. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine. II. Karboksüülhapped. 1. karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Keemilise...
· ETANOOL MÕJU PEAAJULE, KESKNÄRVISÜSTEEMILE, SISEELUNDITELE · PIKEMA AHELAGA ALKOHOLID TEKITAVAD PÖÖRDUMATUID NÄGEMISORGANITE KAHJUSTUSI ALDEHÜÜDIDE JA KETOONIDE SAAMINE · ALDEHÜÜDID PRIMAARSETE ALKOHOLIDE OKSÜDEERUMINE · KETOONID SEKUNDAARSETE ALKOHOLIDE OKSÜDEERUMINE O · ALKOHOLIDE KATALÜÜTILINE DEHÜDROGEENIMINE ALDEHÜÜDIDE JA KETOONIDE LEVIK · KERGESTI LENDUVAD VEDELIKUD, LAHUSTUVAD HÄSTI, LOODUSES LÕHNAD · METANAAL MÜRGINE GAAS, KEEMIATÖÖSTUSES, FORMALIIN · ETANAAL TOATEMPERATUURIL KEEB, ÕUNA LÕHNAGA, ÄÄDIKHAPE · BENSALDEHÜÜD MANDLILÕHN, LÕHNA- JA MAITSEAINENA · ATSETOON TERAV LÕHN, HEA LAHUSTI, LAKITÖÖSTUSES · DHA KUNSTLIK PÄEVITUS · · · ALDEHÜÜDIDE JA KETOONIDE TOKSILISUS · MÜRGISED, NARKOOTILINE TOIME · KAHJUSTAVAD KESKNÄRVISÜSTEEMI · ERALDUVAD ORGANISMIST AEGLASELT · FORMALDEHÜÜD SISSEHINGAMISEL, KANTSEROGEENNE, ÄRRITAB SILMI, KRAMBID
Mõnikord on etiketil hoiatus, et värvi võib kasutada ainult hästi ventileeritavas ruumis ning ka pärast remonti peab ruumi hoolikalt tuulutama. Kõige sagedamini kasutatakse alküüd-, lateks- ja alküüd-lateksvärve. Värvidele lisatakse paksendajaid, kuivamist kiirendavaid aineid (näiteks koobaltiühendeid) ning lahusteid (amüülatsetaati, atsetooni, benseeni, tolueeni, dipenteeni, triklooretüleeni jm). Mõningate värvide ja lakkide kuivamisel eraldub formaldehüüd ehk metanaal. Käsi puhastatakse sageli tärpentiniga. Enamik loetletud keemilistest ainetest satuvad organismi peamiselt hingamiselundite, vähem naha kaudu. Eriti mürgiste värvidega töötamisel (akrüülvärvid, eposiidi sisaldavad tooted jt) tuleb kasutada hingamiselundite kaitsevahendeid, isegi gaasitorbikut, ja naha kaitseks kindaid. Ülestõstetud raskuste all ja kohtades kus kõrgustes tehakse töid on seismine keelatud.
Neid reaktsioone saab kasutada kõikide aldehüüdrühma sisaldavate ainetega. 4. Karboksüülhapete keemilised omadused: 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega. 2) Happed reageerivad metalli oksiididega. 3) Happed reageerivad alustega (leelistega, hüdroksiididega...) 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega. Saadused on alati soolad. 5) Karboksüülhapped reageerivad alkoholidega. Saadus kuulub estrite klassi. 5. Aldehüüdide esindajad: * Metanaal ehk formaldehüüd HCHO - terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Metanaali kalduvust polümeeruda kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Formaldehüüdi kasutatakse veel mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel. *Etanaal ehk atseetaldehüüd CH CHO - toatemperatuuril keev vedelik, leiab kasutamist keemiatööstustes; moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena
HALOGEENIÜHENDID ·Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga · C, H Nukleofiil vaba elektronipaari...
3 2 3 CH CHO+2CuO®CH COOH+Cu O (must à punane) 3 3 2 ·Redutseerumine CH CHO + H ® CH CH OH 3 2 3 2 Aldehüüdide ja ketoonide saamine ·Alkoholide oksüdeerumine 2CH CH OH + O ® 2CH CHO+2H O 3 2 2 3 2 2CH CH(OH)CH + O ® 2CH COCH +2H O 3 3 2 3 3 2 ·Karboksüülhapete redutseerumine CH COOH + H ® CH CHO + H O 3 2 3 2 Aldehüüdide esindajaid · Metanaal e formaldehüüd HCHO Gaas, lahustub hästi vees, mürgine Desinfitseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmine · Etanaal e atseetaldehüüd CH CHO 3 o Kergesti keev vedelik (kt 21 ), mürgine Tekib organismis etanooli oksüdeerumisel, äädikhappe ja ravimite valmistamiseks · Propenaal e akroleiin CH =CHCHO 2
· Amiinid - amiinidest valmistatakse ammooniumsoola. Kvaternaarsed ammooniumsooli kasutatakse desinfitseerimisel. · Alkaloidid Kasutatakse nii ravimitena, kui joovastavate jookidena. Nt: kokaiin, kofeiin, nikotiin, morfiin jne. · Alkeen Alkeenist eteen valmistatakse polüeteeni. Karoteen on porgandivärvaine. · Alküünid Etüüni kasutatakse gaaskeevituseks. · Aldehüüd Metanaal kasutatakse desinfitseerimisvahendina. Etanaal on vajalik aine keemiatööstuses. · Ketoon - Propanoon on väga hea lahusti (küünelaki vedelik sisaldab ketooni. Dihüdroksüatsetooni kasutatakse kunstlikku päevitust andvates kosmeetikvahendites (kreemid, geelid, vedelikud). · Karboksüülhapped - Metaanhapet kasutatakse keemitatööstuses. Etaanhape kasutatakse tööstuses lahustina (toiduäädikas sisaldab etaanhapet). · Areenid Benseeni kasutatakse lahustina
Keemiatööstuses on esikohal Ameerika. Teisel kohal on Jaapan. Nendele järgnevad Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. 5. Põhiorgaanilise tööstuse toorained ja nende kasutamine Täida tabel Lähteained Millest Mida toodetakse? Mida valmistatakse saadakse? saadud ainest? Metaan naftagaas, Metanool, ammoniaak, Lahusti, kütus, maagaas metanaal pleksiklaas, desinfitseeriv vahend Eteen nafta Polüeteen, etüleenoksiid, Antifriiside krakkgaasid, etüülbenseen koostisosa, etaan, etüün äkrüülkiud või kopolümeerid, lahusti,
etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatakse alkoholis; uinuti, prepareerimiseks o Atsetoon – HO-CH2-CO-CH2-OH ehk dihüdroksüpropanoon, DHA - kunstpäevitus o Sipelghape – HCOOH ehk metaanhape, mürgine, väikestes kogustes raviva toimega; sipelgas, kõrvenõges o Äädikhape – CH3COOH ehk etaanhape, puhas äädikas tahkub +16 oC juures; söögiaagikas (30% lahus)
!!! Kes soovib, kirjutab selle õppematerjali endale konspekti; kui on võimalus see välja printida, siis tehke seda. Mõlemad tegemised on lubatud. III k ,,Keemia meie ümber" 1. ptk Karbonüülühendid * Karbonüülühendid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mis sisaldavad molekulis nn karbonüülrühma C= O I ALDEHÜÜDID JA KETOONID 1. Aldehüüdid * Aldehüüdid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mille molekul sisaldab nn aldehüüdrühma CHO, milles C on O-ga seotud kaksiksideme (+)-sidemega ja C on sp2- valentsolekus see rühm on planetaarne; * Aldehüüdide molekulis asub -CHO rühm süsinikahela lõpus. 1.1 Molekuli üldvalem ja ehitus. * strukt. üldvalem - R-CHO (vt teistsugust kirjutist ka) * aldehüüdrühma elektroniline ehitus R-C+HO- - hapniku aatomi suurema elektronegatiivsuse tõttu on elektronpilv (elektronpaar) sidemest kandunud tema poole, põhjustades sellel negatiivse laengu, mille tõttu C-aatomile jääb positiivne laeng; need...
KEEMIA 1. Mõisted · Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Nt. formaldehüüd ehk metanaal HCHO. · Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COCH3. · Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. · Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga.
päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad. Rasvade hüdrolüüüs- seebi saamine. Kasutusalad- seebi saamine, värnits, lakid, värvid, steariin, propaantriool, salvid, preparaadid, nahahooldusvahendid. NaOH- seebikivi Kordamine Valemid Metaanhappe sipelghape HCOOH Etaanhape äädikhape CH3COOH Aldehüüdid CHO HCHO metanaal gaas tapvalt mürgine formaliin CH3CHO etanaal Ekstrahheerimine- ainete eraldamise viis mis põhineb nende lahustumisel erinevates keskkondades. Räästumine rasvade riknemine õhu käes seistes. Rasvade energeetiline väärtus-2 korda rohkem kui sahhariididiel või valkudel. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad. Steariin- tahkete rasvhapete segu. NaOH- seebikivi.
Metaan - maagaasi peamine koostisosa - leidub ka palju naftagaasis - töötlemisel veeauruga temp. 700-900 C ja nikkelkatalüsaatori abil saadakse sünteesigaas - halogeenimisel saadakse triklorometaanja tetraklorometaan - pürolüüsil temp. 1000 C moodustuvad tahm ja vesinik Metanool - kasutatakse lahustina, kütusena, antifriisides, polümetüülmetakrülaadi valmistamiseks ja teiste põhiorgaaniliste sünteeside lähteainena - oksüdeerumisel saadakse metanaal Eteen - saadakse nafta krakkgaasidest, etaanist dehüdrogeenimise teel ja etüünist hüdrogeenimise teel - enamik eteenist läheb polüeteeni tootmiseks ja etüleenoksiidi valmistamiseks - halogeenimisel saadakse lahusti 1,2-dikloroetaan või vinüülkloriid - hüdraatimisel saadakse etanool Etanool - oksüdeerumisel tekib etanaal ja edasi etaanhape Propeen - saadakse nafta krakkgaasidest ning propaani dehüdrogeenimise teel - enamik propeenist kulub polüpropeeni tootmiseks Buteenid
c) Lõhnained d) Värvained e) Mürkkemikaalid Etanool: (piiritus) CH3-CH2-OH · Värvuseta · Vedelik · Kõrvetava maitsega · Keemistemp. 70C · Lahustab rasva, vaiku, benseeni 19. Etanooli füsioloogiline toime. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis väga mitmeteks keemilisteks ühenditeks: · Etanaaliks(aldehüüd) · Oksüdeerub etaanhape · Oksüdeerub veel CO2 ja H2O Maks ja magu kahjustuvad. 20. Metanaal omadused ja kasutamine. 21. Mis on aminohapped? Orgaanilised ained, mis sisaldavad nii amino kui ka karboksüülrühma. 22. Valkude struktuurid Lineaarne, heeliks ehk spiraal, gloobul, kvarternaarne 23. Amiinide leidumine. Tekivad nii taime- kui loomaorganismides ainevahetuse protsessides ja samuti igasugusel kõdunemisel ja roiskumisel. 24. Heterotsüklilised ühendid. Ühendid, mis sisaldavad oma tsüklites peale C ja H veel teisi ühendeid (Näiteks S, N,
Rasvhapped - alifaatsed karboksüülhapped, millede süsinikuahelas on 4-36 süsinikku, suurem osa neist on lipiidide ehituskomponendid Estrid - hapete ja alkoholide reageerimissaadused CH3COOC2H5 etüületanaat C3H7COOCH3 metüülbutanaat Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik Monosahhariidid (CH2O) n Aldehüüdid - sisaldavad funktsionaalset rühma – aldehüüdrühma- CHO Üldvalem R-CHO tähtsaimad esindajad Metanaal HCHO Füüsikalised omadused. HCHO on gaas, keskmised aldehüüdid vedelad, kõrgemad tahked. Madalamad terava lõhnaga, lahustuvad vees, keskmised lahustuvad vees halvasti, kõrgemad ei lahustu, lahustuvad hästi eetris, alkoholis, tihti on kõrgematel aldehüüdidel meeldiv lõhn. Keemilised omadused: Oksüdeeruvad karboksüülhappeks Ketoonid - ühendid, milles kaks süsivesinikradikaali on seotud karbonüülrühmaga C═O
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
