Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Ritteri reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 20.11.2007 27.11.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet Töö eesmärk: Sünteesida N-tertbutüülbensamiidi tert-butüülakolholi ja bensonitriili omavahelisel reaktsioonil, kui katalüsaatoriks on väävelhape. Kasutatavad nõud: 1) 2 tk 1 ml-st plastiksüstalt 2) 25 ml ümarkolb 3) magnetsegaja 4) magnetsegja pulk 5) jahuti 6) Pasteuri pipett 7) jää vann 8) katseklaas-vee mõõtmise jaoks 9) Termomeeter 10) spaatel 12) klaasfilter ( vahejupp+ kolb alla) 13) Petri tass 14) keeduklas Ained: 1) 0,50 ml bensonitriili 2) 0,400 g tert-butüülalkoholi-0,51 ml 3) 10 ml etanooli ...
Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Hantschi reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 27.11.2007 03.12.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet 3) ftp://ftp.ttkool.ut.ee/chem/balt/bko0506exp_eng.pdf 4)http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/hantzsch-dihydropyridine- synthesis.shtm Meetodi olemus: 1,3-Dikarbonüülühendid koos aldehüüdidega ja ammoonumiga annavad 1,4.Dihüdropüridiini, mis on kirjeldatav Hantschi reaktsiooniga Kasutatavad nõud: 1) 50 ml ümarkolb 2) magnesegaja 3) magnetsegajapulk 4) jahuti 5) pasteuri pipett 6) 25 ümarkolb+ pulk sellele 7)Petri tass 8) silikageeli plaadid Kasutatavd ained: 1) ammooniumatsetaat-2 g kaaluti 2,2...
11. Karboksüülhapped ja nende derivaadid. Nukleofiilne liitumine-elimineerimine atsüülrühma süsiniku juures Karboksüülrühm on enimesinev funktsionaalrühm keemias ja biokeemias. Karboksüülhappe derivaatideks on happehalogeniidid, happe anhüdriidid, estrid, nitriilid, amiidid. Karboksüülhapped on polaarsed ühendid, nende molekulid võivad moodustada tugevaid vesiniksidemeid teineteisega ja veega. Seega on karboksüülhapetel tavaliselt kõrge keemistemperatuur ja väiksema molekulmassiga karboksüülhapped lahustuvad vees. Karboksüülhapete happelisus Enamikel asendamata karboksüülhapetel on Ka väärtused 10-4 10-5 (pKa = 4-5). Vee pKa ligikaudu 16 ja H2CO3 ligikaudu 7. Karboksüülhapped reageerivad kergesti naatriumhüdroksiidi ja naatriumvesinikkarbonaadi vesilahustega, moodustades lahustuvaid naatriumsoolasid. O O H2O - + ...
10. Aldoolreaktsioonid Karbonüülrühma -vesinike happelisus Karbonüülühendite teiseks oluliseks iseloomuks on karbonüülrühmaga külgnevate süsinikuaatomite juures olevate vesinike happelisus. Selliseid vesinikuaatomeid nimetatakse -vesinikeks. O H O R C C C R H Karbonüülrühma -vesinike happelisuse põhjused on lihtsad. Karbonüülrühm on tugev elektronaktseptoorne rühm ja kui karbonüülühendist eraldub -prooton, siis tekkinud anioon on resonantsi poolt stabiliseeritud. Aniooni negatiivne laeng on delokaliseerunud. .. - .. .. - :O H :B :O :O : -.. C C C C C C + H B A B Resonantsi po...
Orgaanika KT III näidis 1) Kirjuta alljärgneva nukleofiilse liitumisreaktsiooni mehhanism.Anda nimetused (5 p) 2) Millistest lähteainetest saab sünteesida imiini. Esitage reaktsioonimehhanism. (5 p) 3) Kirjutage juurde alljärgnevates ühendites olevad karbohappelised vesinikud. (4 p) b) c) a) d) 4) Kirjuta kahe erinevasse aineklassi kuuluva ühendi keto- ja enoolvormid. 5) Kirjuta alljärgneva ühendiga toimuva aldookondetsatsiooni reaktsioonimehhanism. Anda nimetused. (6 p) 6) Miline on eelneva ülesande tekkiv krotoonne produkt. Kas selleks on vaja kuumutada? Nimetused (4 p) 7) Kirjuta alljärgneva ühendi esterkondentsatsiooni mehhanism. Nimetused(6p) 8) Kirjutage atsüülasendusreaksiooni mehhanism. Kas happeline katalüüs on vajalik? Anda nimtus lähteainele ja produktile. (6 p) 9) Kirjutage alljärgneva sahhariidi lineaarne vorm vesilahuses. Milline on tekkin...
Arvutused aine hulgaga (ehk moolidega) 1. Aine hulga mõiste Mool on aine hulga ühik, mis sisaldab endas Avogadro arv ehk 6,02·10 23 aineosakest (aatomit, iooni, molekuli). See tähendab, et kui võtame ühe mooli rauda, on seal 6,02·10 23 raua aatomit; kui võtame ühe mooli vett, on seal 6,02·1023 vee molekuli; kui soovime käsitleda ühte mooli naatriumioone, on seal 6,02·1023 osakest valemiga Na+. (Ühele moolile ehk 6,02·1023 aatomile vastab 12 g ehk 0,012 kg süsinikku!) 2. Aine hulga leidmine osakeste arvu kaudu Et ühes moolis on alati Avogadro arv osakesi, siis on võimalik see seos esitada valemiga: N n= NA , kus n aine hulk moolides (mol) N antud aineosakeste arv (aatomit, mooli...) NA Avogadro arv, alati 6,02·1023 aatomit või molekuli / mol 3. Molaarmass ja molaarruumala Molaarmass on aine ühe mooli mass. Arvuliselt on see võrdne molekulmassiga, ent molaarmassil on ka ühik (g/mol). M[...
Halogeenühendid polümeeride lähteainena Vinüülhalogeniidid ehk vinüülühendid on alkeenidest tuletatud halogeeniühendid, kus alkeeni molekulis üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni või halogeenide aatomitega. Suurima praktilise tähtsusega on neist kloroeteen ehk vinüülkloriid (C2H3Cl) ja tetrafluoroeteen (C2F4). Polüvinüülkloriidi moodustumine vinüülkloriidi polümeriseerumisel (Jooniseallikas: http://kottan- labs.bgsu.edu/teaching/workshop2001/chapter7.htm ) Need värvuseta gaasid on monomeerideks paljudele laialdaselt kasutatavatele polümeeridele, nagu näiteks polüvinüülkloriidile ja polütetrafluoroeteenile. Polüvinüülkloriid(PVC) on laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer. PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus-ja ...
Orgaanilise keemia areng XIX sajandil Seda, et maailm koosneb elus- ja eluta organismidest, teati juba kõrgtsivilisatsioonide tekkimise ajal. Teadusharuna tekkis keemia hiljem Vana-Egiptuses, kus jagati see kaheks: eluta organismide keemiaks ehk anorgaanikaks ja elusorganismide ehk orgaanikaks. Orgaaniline keemia kui iseseisev teadusharu tekkis 19. sajandil. Sel ajal väideti, et anorgaanilisi aineid on võimalik valmistada laboratoorselt, kuid orgaanilisi mitte. Orgaanilise keemiaga lähemalt tegelemisel ja tundma õppimisel, tekkis neli põhilist teooriat. Üks neist oli Rootsi teadlase J. Berzeliuse oma. Berzelius väitis, et orgaanilisi aineid ei ole võimalik laboratooriumis valmistada. Arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult elusorganismidest ja seda salapärase elujõu nn vis vitatilis mõjul. 1828. aastal lükkas Friedrich Wöhler selle arvamuse ümber, kui ta endalegi ootamatult pliitsüanaadi kuumutamisel ammoniaagiga...
Paldiski Gümnaasium ALKOHOLID Anna-Maria Belousova 10.kl Oponent: Matheus Matthiessen Paldiski 2012 Sisukord Sissejuhatus Füüsikalised omadused Keemilised omadused Metanool Etanool Etaandiool Propaantriool Ksülitool ja sorbitool Sissejuhatus Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH) Alkoholidel on järelliide ool Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades. 40° 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Füüsikalised omadused Narkootiline toime Alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga...
Eetrid Mai Visnap Mõiste Eetrid on orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Füüsikalised omadused · Madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad. · Lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. · Heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. · Omapärase lõhnaga vedelikud. Keemilised omadused On keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Ohtlikkus: Peroksiidid on äärmiselt plahvatusohtikud ained. Seepärast tulebki eetriga ümberkäimisel äärmiselt ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal säilimisel moodustuvad eetripudelis peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks eetri destilleerimisel plahvatada. Kasutusalad Eetrid on heaks lahustiks orgaanilistele ühenditele. Neid kasutatakse ka v...
Butaan. Butaani (C4H10) struktuurivalem on CH3CH2CH2CH. Ta on nelja süsiniku aatomiga alkaan. keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Butaan on üks alkaanide tuntumaid esindajaid. Teda leidub nii looduslikus gaasis kui ka lahustununa naftas. Ta on värvusetu, lõhnatu, vees lahustumatu, õhust raskem gaas, mis suhteliselt kergesti veeldub. Butaani lisatakse bensiinile lenduvuse tõsmiseks. Ta on ka lähteaineks mitmete polümeeride tootmisel. Butaan on laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Butaan leiab noorte seas tarvitamist rekreatiivsetel eesmärkidel, põhjustades eufooriat. Samas on gaasi sissehingamine ohtlik, takistades tarvitamise järel hapniku normaalset omastamist õhust. Hapnikuvaeguse ja muude kõrvalmõjude tagajärjed võivad olla eluohtlikud. 15. augustil 2013. a. suri Pärnus välgumihkligaasi hinganud 13-aastane poiss. Butaani struktuurvalem? Kus leidub butaa...
Orgaaniline keemia Põhimõisted · Valents Mitu keemilist sidet elelemendid moodustavad (NB! AATOMI EHITUS!) · Süsiniku valents on 4 []1s[]2s[]2p[][] · Vesinikul on 1 · Hapnikul on 2 · Lämmastikul on 3 Valemite tüübid · Molekulvalem näitab molekuli elemendilise koostise · Struktuurvalem näitab molekuli ehituse e. Aatomite paigutuse · Lihtustatud struktuurvalem Näitab süsiniku aatomite paigutuse · Graafiline struktuur Näitab süsiniku aatomite vahelisi sidemeid ja nende asendeid Ainete koostis: C2H6O 78,4 C -23.7C Struktuuriteooria · Igal ühendil on kindel koostis ja temale omane ehitus · Ühendi omadused sõltuvad molekuli koostisest ja aatomite paigutusest e. Ehitusest · Aatomite paigutuse muutmine muudab järslult ainete omadusi Süsivesinikud C x+ Hy Alkaa...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE TULEB TEADA: 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia, st. et see uurib süsinku ühendite ehitust, omadusi jms. 2.Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid? Süsinikest ja vesinikest (viimasest üks või enam võivad olla asendatud mõne teise keemilise elemendiga või nende rühmaga). 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. SÜSINIK: C: +6| 2)4) 1s2 2s2 2p2 ergastumine 1s2 2s1 2p3
Soolhape MT113 Artur Kubja Soolhappest: Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus. Soolhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik Omadused Hapnikuta hape Veest tihedam Keemistemperatuur 110 °C Üheprootoniline Kaitsevahendid Kanna kummikindaid Kanna kitlit Vajadusel kanna respiraatorit Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Videod http://www.youtube.com/watch?v=gUGBV8Pa9SM http://www.youtube.com/watch?v=YGjd7xxTuZw Seos erialaga Kasutatakse värvilahustis. Kasutatud Kirjandus http://www.rasketehnika.ee/foorum/foorum.php?tid=141373 http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinikkloriidhape
Freoonid Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Kuna freoonid on inertsed on nad inimestele ohutud. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2). Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide ...
Halogeenalkaa nid Halogeenalkaanide seosed Dioksiinidega Freoonidega Keskkonnasaastega Dioksiinidega Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge Dioksiinid tekivad halogeenide põlemisel Freoonidega Freoonideks nimetatakse madala molekul-massiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro-kloroühendid. Freoonid on: Püsivad Mittepõlevad Mittemürgised Rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained Halogeenalkaanid keskkonnasaastajana Osooniaugud Kasvuhooneefekt Putukatõrjevahendid Kahjustavad rängalt maksa ja kesknärvisüsteemi. Võivad põhjustada geenimutatsioone. Halogeenalkaanide esindajad Tetraklorometaan Diklorometaan Triklorometaan Kloroetaan Trijodometaan Tetraklorometaan On omapärase lõhnaga, Metaan osaleb atmosfääris värvuseta, ke...
Sissejuhatus teemasse: Orgaaniline keemia ja süsinik Antud kontrolltöö raames peab õpilane mõistma, mis on orgaaniline keemia ja mis on süsiniku roll orgaanilises keemias. Omakorda selleks, et saada aru süsiniku rollist, on vaja mõista millised süsinikuühendid on orgaanilised ning millised on anorgaanilised. Süsinik esineb lihtainena näiteks teemanti või grafiidina. Teemant ja grafiit on anorgaanilised süsinikuühendid ja koosnevad ainult süsinikust. Teemanti ja grafiidi erinevus seisneb nende ehituses. Teemanti ja grafiidi ehituste erinevus
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tule...
AMIIDID referaat Sisukord 1. Amiid............................................................................................................. ....... 3 2. Tekkimine....................................................................................................... ...... 4 3. Hüdrolüüs...................................................................................................... ....... 4 4. Kasutusalad................................................................................................... ....... 5 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................6 2 Amiid Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite – hape liitega –amiid (Tuulmets, A.). Amiid on kas 1.karboksüülhappe derivaat, mille molekulis on happe hüdroksüülrühma asemel aminorühm – NH2 (näiteks met...
Fenoolidega kaasnevad probleemid Eestis ja Läänemeres Fenoole leidub puu-, põlevkivi- ja kivisöetõrvas. Varem saadi fenoole kivisöetõrvast, aga praegu valmistatakse neid enamasti sünteetiliselt, mistõttu nende tootmise käigus satub fenoole looduskekskkonda. Põlevkivitööstuse põhjustatud reostus on suurel määral seotud fenoolide sattumisega keskkonda. Põlevkivi utmisel vabanevad kresoolid, resortsiinid ja mitmed teised fenoolsed ühendid. Osa neist läheb otse heitvette, osa uhutakse sademete poolt välja tuhamägedele. Kõige suurem fenoolireostuse probleem on Kirde-Eestis. Eesti veekeskkonnas on siiani määratud järgmiseid veekeskkonnale ohtlikke aineid ja nende ainete rühmasid: raskmetallid, fenoolid, alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, polüaromaatsed süsivesinikud, lenduvad orgaanilised ühendid jt. Varasematesse veekeskkonnale ohtlike ainete uuringutesse Eestis on olnud hõlmatud peamiselt vaid raskmetallid, ühe- ja kahealuselised...
Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut P-BROMOATSETANILIID Protokoll Karen Ofljan YAGB22 Õpetaja: Marju Laasik, Orgaanilise keemia õppetool, assistent Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. TEOREETILINE OSA.............................................................................................5 1.1 Reaktsioonide iseloomustus ja mehhanism........................................................5 1.1.1 Atsetaniliid...................................................................................................5 1.1.2 p-Bromoatsetaniliid......................................................................................6 1.2 Kasutat...
KOOL Keemia Alkoholi ja narkootikumide segatarvitamine ja koosmõju Referaat Õpilane: Klass: 11. klass Juhendaja: Tallinn 2016 Erinevate uimastite segatarvitamine on järjest populaarsemaks muutuv nähtus, mida esialgu seostaks elupõletajatest asotsiaalide elustiiliga, kuid tegelikult seostub tugevalt ka noortega. Paraku põhjustab alkoholi ja narkootikumide koostarvitamine tõsiseid tagajärgi, mis võivad halvimal juhul lõppeda isegi surmaga. Uimastite koos- ja segatarvitamine tähendab kesknärvisüsteemi mõjutavate keelatud uimastavate ainete paralleelset või järjestikku tarvitamist. Uimasteid tarvitatakse segamini erinevatel põhjustel. Üks motiiv selleks on mingi teatud efekti saavutamine, näiteks hallutsinatsioonide näge...
Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused 1) Kloroform, tetraklorometaan, halotaan (omadused, kasutusalad) KLOROFORM CHCl3 Omadused: värvuseta vedelik, iseloomuliku lõhna ja magusa põletava maitsega vedelik, Kasutusalad: meditsiinis narkoosiks ja ka plekkide eemaldamiseks. Tervistkahjustavate kõrvalmõjude tõttu on selle kasutamisest nüüdseks loobutud. On ka tule- ja plahvatusohtlik. TETRAKLOROMETAAN - CCl4 Omadused: omapärase lõhnaga värvuseta kergesti lenduv mürgine vedelik Kasutusalad: kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites, kuna tema rasked aurud isoleerivad tulekolde. HALOTAAN Omadused: gaasiline halogeeniühend Kasutusalad: narkoosi esilekutsumiseks 2) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides e...
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
1. aineklasside definitsioonid(mis on alkaanid jne) Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi: Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsa...
Aromaatsed ühendid 1 (1) 1) Ftaalhape Kasutatakse värviainete tootmisel, lakitööstuses 2) Aspiriin/atsetüülsalitsüülhape Väiksed valged kristallid Lõhnata Nõrga hapuka maitsega Halvasti lahustub vees 3) Bensoehape Valge kristalne aine Lahustub vees Külmalt lõhnatu 4) Paratsetamool Valge või roosakas pulber Lõhnatu Halvasti lahustub vees 5) Naftaleen Kristalne aine Iseloomuliku lõhnaga Ei lahustu vees 6) Tolueen Värvuseta Vedelik Iseloomuliku lõhnaga 1 (2) ...
получение аром. амидов, формула и физ. св-ва белого стрептоцида, получение и хим. св-ва аром. карбоксильных кислот, получение и хим. св-ва аром. альдегидов, структура, физ. св-ва и использование адреналина, трефталивая кислота(формула) и её физ. св-ва, парааминобензоловая(формула) кислота и её физ. св-ва, хим. свойства нафталена, что-то ещё 1) получение анилина 2)В-нафтален 3) получение бензиловой кислоты 4) аасокраски 5) бронирование анилина 6) фенол + этанхлорид
1. Св-ва аром амидов 2. Св-ва фенолов 3. Парацетамол и все о нем 4. Сульфоонамиидид 5. Че-то еще 6. Карбоксююлхапете кеемилисед омадусед 7. Фтаалхапе 8. Чего-то там саамине 9. Тоже не помню Karboksüülhapete kem. omadused, fenooli kem. omadused, ftoolhape valem ja füs. omadused, amiidide kem. omadused, alkoholide kem. omadused, fenooli oksüdeerumine, nartoleen + väävelhape, aspiriini saamine, bensoehape saamine
Primaarsete amiinide määramine; Benseeni keemilised om; Paratsetamool; Ftaalhappe; Atsetüülsalitsüül happe valem, füs.om ja kas-ne; Tümooli valem ja midagi veel...; Ketoonide kem.om Karboksüülhapete kem.om. tümooli valem , füüs.om+kasutamine, ftaalhape valem, füüs ja keem.om, võrrnaditest olid: pikriinhaooe saamine, fenooli sulfoneerimine, nitrobenseeni redutseerimine, etüülbenseeni nitreerimine, benseensulfoonhappe hüdrolüüs, klorobenseen + naatriumhüdroksiid
Halogeenalkaanidega seotud keskonnaprobleemid Halogeenalkaanid on sünteetiliselt toodetud ja äärmiselt mürgised, kuid nende ühendid on siiski leidnud laialdast kasutust erinevates jahutusseadetes ja aerosoolides. Ning nende kastutusest tekkinud keskkonnaprobleemidele hakati tähelepanu pöörama alles eelmise sajandi lõpusirgel. Üks olulisemaid keskonnaprobleeme, mis on seotud halogeenalkaanidega on kindlasti osoonikihi hõrenemine. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihis olulise hõrenemise Antarktika kohal. Pikka aega arvati et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, milles kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid ehk feroonid ja broomiühendid, need on keemiliselt püsivad ained mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadu aastaid seega piiratakse ...
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8. Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus. NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuur...
KEEMIA ARVESTUS 1. Orgaaniline keemia Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid Orgaanilised ühendid jagunevad: – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides) – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest) Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega) 1) Klassikaline ehk täielik struktuurvalem Näitab kõiki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid 2) Lihtsustatud struktuurvalem Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid. Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi: ...
Alkaloidid ja Kofeiin AL ja KFP Mis on alkaloidid? Alkaloidid on aluseliste omadustega ja koos hapetega vees lahustuvaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes. Tuntuimad on kofeiin, nikotiin, morfiin. Ligi 10% tänapäeva ravimitest baseerub alkaloididel. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Nikotiin Kasulikud ja ohtlikud alkaloidid Kasulikud: Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse. Morfiin on valuvaigisti, mis mõjub otse kesknärvisüsteemile. Kiniin on ravim, mida kasutatakse malaaria ning piroplasmoosi raviks. Ohtlikud: Nikotiin on stimulant, mida inimene tarbib tubakatoodete teel. Kokaiin on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ja söögiisu vähendaja. Solaiin on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kohvi omadused or...
Nafta saaduste kasutamine Naftasaadused ● Bensiin ● Asfalt ● Diislikütus ● Jääkõli ● Parafiin ● Rafineeritud õli ● Raske nafta Asfalt Asfalt on musta või pruuni värvi viskoosne, peamiselt süsivesinikest koosnev looduslikult esinev aine. Asfalti leidub looduses peamiselt nafta muundumise saadusena. Asfalti kasutatakse teede ehitamisel. Bensiin Bensiin on vedelik, mis koosneb kergete süsivesinike segust. Bensiini kasutatakse enamasti mootorikütusena. Bensiin on kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Diislikütus Diislikütus on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu. Diislikütus saadakse nafta töötlemisel. Parafiin Parafiin on naftast eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiinist valmistatakse küünlaid. AITÄH!
TEEKOND Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne. Naised, lapsed ja raugad on alkoholi suhtes enam tundlikud. Kõige suurem on vere alkoholisisaldus umbes üks tund pärast etanooli sissevõtmist. ALKOHOLI MÕJU ERINEVATELE ORGANITELE Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju pal...
Essee Orgaanilise keemia areng 19.sajandil Orgaaniline keemia, kui iseseisev keemiaharu tekkis 19. sajandi alguses, kui Rootsi keemiku Jöns Jacob Berzeliuse ettepanekul nimetati 1808 aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia orgaaniliseks keemiaks. Sel ajal ilmus tema õpik, milles orgaanilise keemiale on pühendatud omaette peatükk. Selles väljendas ja propageeris arusaama, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aineid ei saa. Ta väitis et orgaanilised ained tekivad elusorganismide elujõust (via vitalis).
Alternatiivkütused ja biokütuste kasutamise võimalused ning sellega seotud riskid Sissejuhatuseks Maailam majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse enrgia, mootorikütuste ja tarbekaupade tootmiseks. Autode arv ja seega ka nõudlus fossiilkütuste järele on viimastel aastakümnetel suurenenud. See on põhjustanud õhu saatumist tihedalt asustatud aladel, kuid samas on inimesed hakanud teadvustama fossiilsete kütuste kasutamise mõju loodukeskkonnale ja tervisle. Kuna süsinikupõhiste fossiilkütuste kasutamine arvatakse põhjustavat kliima muutusi on see pannud mõtlema alternatiivsete mootorikütuste arendamisele. Alternatiivkütuste ja biokütuste kasutamise võimalused Vedelate biokütuste tootmine ja kasutamine on viimasel ajal hoogustunud tänu erinevatele majandus-poliitilistele meetmetele nende kasutamise soodustamiseks. ● Maailmas toodetakse kõige rohkem biodiislikütust (taimsetest või loomsetest õlidest toodetud, diislikütu...
Mida teada E-ainetest? Mis on toidu lisaained? Looduslikud või sünteetilised ained; Riknemise edasi lükkamine; Välimuse parandamine; Struktuuri, maitse või aroomi muutmine; Tähistus E (Europe). E-ainete jaotus Toiduvärvid; Säilitusained; Antioksüdandid, happesuse regulaatorid; Paksendajad, stabilisaatorid, emulgaatorid, želeed moodustavad ained, kergitusained jt konsistentsi mõjutavad ained; Lõhna-ja maitsetugevdajad ; Glaseerained; Magusained. Sünteetiliste lisaainete oht Üldksenobiootikumid metabolismirajad inimorganismis puuduvad; Võivad moodustuda mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid; kumulatiivsed või sünergistlikud kõrvaltoimed; Tugev allergeenne toime; Ei suudeta ohufaktoreid prognoosida. Kokkuvõte Lisaainete maailm on keeruline; Võimatu leida lisaaineteta tooteid; Palju sünteetilisi lisaaineid; Katsed ei pruugi langeda kokku iga indiviidiga; Kahjulikud mõjud avaldu...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Eesti keemiatööstuse kujunemine ja seos majandusega Koostaja: Mikael Mahsudjan Klass: 11B Keemiatööstus • Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat. • Keemiatööstusel on tänapäeval väga suur tähtsus. Olulisemad toorained: • nafta, • maagaas, • põlevkivi, • väävel, • soolad. Keemiatööstus. Foto: www.manufacturing.net Eesti keemiatööstuse ajalugu • Mayeri keemiatehase asutamine aastal 1876. • Prooviõlivabriku käivitamine Kohtla-Järvel aastal 1921. • 1930-ndatel kujunes põlevkivitööstus kõige kiiremini arenevaks keemiatööstuse haruks. Aastatest 1930 kuni tänapäevani on Eesti keemiatööstus väga palju arenenud. Põlevkiviõlitehas. Foto: Eesti keemiatööstus •Tähtsaimad toorained puuduvad. •On väike, kuid tugeva ekspordio...
1 Keemiline kineetika. Aktiivsete põrgete teooriast Keemilise reaktsiooni kiirusena mõistetakse mingi reaktsioonist osaleva aine C2 C1 v kontsentratsiooni muutust ajaühikus. Nagu füüsikaski, võib rääkida keskmisest kiirusest ja hetkkiirusest. Lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb, seega C2 < C1 ja kiirus on negatiivne. Saaduste järgi määratud kiirus on loomulikult positiivne, sest saadust tekib kogu aeg juurde ja C2 > C1 Kontsentratsiooni ühikuks keemias on [mol/l] see tähendab[mol/dm3], ajaühik valitakse sobivusest lähtudes, sest kiirused on väga erinevad.Keemilise reaktsiooni kiirus sõltubki kõigepealt reageerivatest ainetest ja võib ulatuda plahvatustest kuni üliaeglaste reaktsioonideni, mis viivad näiteks kivimite porsumisele ja mille käigus kõrgest...
Kirke Paris Alkoholid Alkoholideks nimetatakse ühendeid, kus tetraeedrilise süsiniku aatomiga on seotud üks või mitu hüdroksüülrühma. Ehk on tavainimesele kergem seda meelde jätta lihtsalt orgaanilise ühendina, milles esineb OH rühm. Alkohole kasutati juba väga ammusel ajal, kuid näiteks puhtal kujul etanooli kättesaamisega ei saadud hakkama veel mitmeid sajandeid. Inimeste seas on alkohol olulist rolli mänginud juba meeletult pikka aega. Veini osati teha juba 5000-6000 aastat eKr. Sealt ajast pärinevad ka siiamaani tuntud ladinakeelsed väljendid nagu nt in vino veritas ja samuti on sõna alkohol tuletatud meeletult ammu araabia keelest- al kuhl, mis tähendas püssirohtu. Alkoholidele on iseloomulik sõnalõpp ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Alkoholid võivad olla nii vedelad kui ka tahked, olenevalt süsinikuahela pikkusest. Süsinikuahela pikene...
Globaalne naftakriis Marika Rodionova 11a Millest koosneb nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Parafiinid Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on: CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Naftaeenid Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks be...
ORGAANILINE KEEMIA ALKEENIDES ON KAKSIKSIDE ALKÜÜNIDES ON KOLMIKSIDE DIEENIDES ON KAKS KAKSIKSIDET. ALDEHÜÜD – CHO (nime lõpp -aal) KETOON – R-CO-R (-oon) NO2 - nitrorühm Amiin – sees on N Amiid – CONH2 ester – aat COO 2-metüül-2-buteen 4.metüül-1-pentüün 4-metüül-1,3-pentadieen 2,2,4-trimetüülpentaan etüülmetüüleeter 2-metüül-3-pentanool 3-metüül-1-pentanool 1,2,3-propaantriool ehk glütserool 3-metüül-pentanaal 3-pentanoon 3,4-dimetüülpentaanhape 2-aminopentaanhape 1-nitropropaan 3-hüdroksü-propaanhape trimetüülamiin 2-metüülpropaanamiid etüülpropanaat etüületanaat ELEKTRONEGATIIVSUS MUUTUB ALT ÜLES JA VASAKULT PAREMALE FÜÜSIKALISED OMADUSED Tahked ained toatemperatuuril : • ained, mis ei ole molekulaarsed. Molekulidest saavad koosneda ainult mittemetallilistest elementidest koosnevad ained. Ioonilised (metall-mittemetall, metallid). C, Si, B on tahked ained!!! • H2, Hcl,...
Tallinna Ülikool Looduse ja terviseteaduste instituut Alkaloidid Referaat Koostaja: Sven Erik Reinumets Juhendaja: Tuuli Käämbre Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Omadused 1.2 Jaotuvus looduses 1.3 Ekstraheerimine 2. Nikotiin 3. Koheviin 4. Solaniin 5. Asendatud trüptamiinid 5.1 Trüptofaan 5.2 Serotoniin 5.3 N,N-Dimetüültrüptamiin 5.4 Psilotsiin 5.5 Melatoniin 6. Lisad 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Alkaloidid on looduslikult esinev grupp keemilisi ühendeid mida iseloomustab enamjaolt lämmastiku alust sisaldavad aatomid. Selles grupis esineb ka üksikuid seotud ühendeid millel on neutraalsed või nõrgalt happelised omadused. Mõned sünteetilised ühendid, millel on analoogne struktuur nimetatakse ka alkaloidideks. Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastiku...
Etanool ja metanool Metanool ehk metüülalkohol (mitteteadusliku nimega "puupiiritus") on kõige lihtsam alkohol valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu mürgine tuleohtlik kerge alkoholilõhnaga vedelik. Metanool ise ei ole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Metanooli lammutavad inimorganismis samad ensüümid, mis nö tavalist alkoholi ehk etanooli, tekib happe liig organismis ehk atsidoos, okk, ajuturse ja muid taastumatuid koekahjustusi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks ehk joogikõlbmatuks muutmiseks. Metanooli toodetakse peaaegu kõikidel kontinentidel: Aasias, Põhja- ja Lõunaameerikas, Euroopas ja Lähis-Ida riikides. Ülemaailmselt, üle 90 tootmispaigas toodetaks...
Alused on hüdroksiidid, mis koosnevad enamasti metallioonist ja hüdr. ioonist OH-.(nt.NaOH,Mg(OH)2,Al(OH)3,Fe(OH)2)Hüdr.ioonide arv aluse valemis sõltub metalliiooni laengust.Vees lahustuvad hüdr.on leelised.Liigitamine:1)Vees lahustuvad alused-leelised,IA ja IIA(alates Ca)rühma metallide hüdroksiidid.2)Vees mittelahustuvad e.rasklahust uvad alused.Kõik ülejäänud alused.Nimetamine:Püsiva metalli o.-a.pu hul->metalli nimi+hüdr.(nt.KOH->kaaliumhüdroksiid,Mg(OH)2->ma gneesiumhüdr)Muutuva metallio.-a.puhul->metalli nimi+metalli o.-a. +hüdr(nt.Fe,Cr,Mn,Cu,Pb,Su)Cu(OH)2->vask(II)hüdr.Fe(OH)3->raud (III)hüdr.Füüs.omadused:1)Leelised:valged kristalsed ained,hügrosko opsed-seovad õhustvell,sööbivad,värvivad indik(fenoolftaleiin-ff)ff värvitu-aluseline keskkond-lillakasroosa,käega katsudes tunduvad libedad. 2)Rasklahust.alused:ei lahustu vees,enamasti värvilised ühendid,ei ole sööbivad,ei anna lahusesse hüdr.ioone ning seetõttu indikaatorite värv...
Tööleht Etanooli füsioloogiline toime ja alkohoolsed joogid 1) Loetle etanooli tootmise toorained toidu- ja ravimitööstuse jaoks V: Etanooli tootmise toorained toidu- ja ravimistööstuse jaoks: viinamarjad, puuviljad ja teised suhkrut või tärklist sisaldavad produktid. 2) Millised on etanooli bioloogilised ja keemilised protsessid inimorganismis? V: Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda ja märksa kiiremini äädikhappeks ning lõpuks CO2-ks ja veeks. 3) Mis on alkoholism? V: Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. 4) Joobeastmed ja seosed etanooli kontsentratsiooniga veres. V: Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega. Alkoholisisaldust veres hinnatakse promillides (1 % = 10 ‰ ) 0,5-1,5‰ - kerge joove 1,5-2,5‰ - keskmine joove 2,5-3,5‰ - raske joove Üle 3,5‰- eluohtlik joove, raskekujuline mürgitus 5) Millised tunnused kaasnevad inimesel j...
4. KT materjal Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid II kursus Aldehüüdid Ketoonid Kui karbonüülrühm CO on seotud 1H ja Kui karbonüülrühm CO on seotud kahe C 1C aatomiga on aatomiga on tunnusrühmaks aldehüüdrühm -CHO tunnusrühmaks ketorühm -CO- rühm ketoonide üldvalem on R-CO-R (R on süsivesinikrühm) H H+1 H C C+1 = O-2 CH3 - CO - CH3 H Nimetuse tunnuslõpuks -aal Nimetuse tunnuslõpuks -oon Tuntumad ained on metanaal ja Tuntum aine on atsetoon etanaal Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesinike nimetusest, kus eesliide näitab C aatomite arvu valemis. Metanaal HCHO Etanaal CH3CHO Propanaal C2H5CHO Buta...
Tuntumad alkaloidid 2014 Morfiin Sisaldab moonikuparde piimamahlas oopiumis. Meditsiinis kasutusel tugeva valuvaigistina. (vähihaigetele) Tugev sõltuvus. Alkoholiga kombineeritult võib olla surmav. Põhjustab iiveldust, oksendamist, tugevat kõhukinnisust ja sügelust. Pupillid kitsenevad. Hallutsinatsioonid. Eluiga on umbes 1,5- 4,5 h lihastesse ja veeni süstides. Surmav toos: täiskasvanule 400 mg, lapsele juba 30 mg. Arvatakse et morfiin võib vähihaigust suurendada. Nikotiin Leidub tubakataimedes. Tugev närvimürk. Kolme paki sigarettide suitsetamine - surmav Algajal tekitab iiveldust ja oksendamist. Ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, ahandab veresooni. Soodustab erinevate vähkide teket. Raske sõltuvusest lahti saada. Peale lõpetamist toibuvad natuke ka kopsud ja vereringe. Kahjulik ka teistele, mitte ainult tarvitajale- pas...
Tallinna Tehnikaülikool Aniliin nitrobenseenist, taandamine Sn-ga Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2014/Tallinn Sisukord: 1.1 Kirjanduslik osa 1.2 Sissejuhatus ja sünteesiskeem 1.3 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel 1.5 Töö käik 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused 2.4 Märkused töö käigus 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4
Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: Ümberkristallimine ja sulamistemperatuuri määramine Teostaja: Kursus: Liisi Laaniste Geenitehnoloogia I Töö algus: Töö lõpp: Juhendaja: 14/02/2011 14/02/2011 Sirje Mäeorg Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.com www.sciencelab.com ,,The Merck index, eleventh edition" ,,Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika" Kasutatavate ainete füüsikaliste konstantide tabel (Handbook of Chemistry and Physics) Aine nimetus Mm Vajalik hulk Tihedus Sto Lahustuvus (g ja mool) või kto Bensiil 210,23g/mol 0,5g 1,23g/cm3 St...
inimestega kui ka tugeva iseloomu ja eneseusuga persoonidega, mis teevad selle aja teadlastest ühed tähelepanuväärseimad. Pea kahesaja aasta jooksul on aga suund nii palju arenenud, et praeguseks on arusaamad veidi teisenenud, ning otsest keemiateaduse kaheksjaotamist peetakse üsna veidi mõttetuks, sest hetkel on võimalik paljusid orgaanilisi aineid saada ka anorgaanilistest. Tänapäeval tähendab orgaaniline keemia süsinikühendite ja nende derviaatide keemiat, mis tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. Kasutatud materjalid: http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3498 http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/ORGAANILINE%20KEEMIA%20I.pdf http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE %20KEEMIA.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Orgaaniline_keemia
Areenid tööstuses ja keskkonnas Benseen tööstuses ja keskkonnas Teise maailmasõjani toodeti enamik benseenist terasetööstuses koksi kõrvalproduktina Alates 1950. aastatest hakati benseeni tootma naftast Benseeni kasutatakse enamasti vaheühendina teiste kemikaalide tootmiseks. Umbes 80% benseenist kasutatakse etüülbenseeni, isopropüülbenseeni ja tsükloeksaani tootmiseks Etüülbenseenist toodetakse mitmesuguseid polümeere ja plaste Isopropüülbenseenist toodetakse vaikusid ja liime Tsükloheksaani kasutatakse nailoni tootmiseks Väiksematest benseeni kogustest toodetakse: värve, ravimeid, lõhkeaineid ja pesuvahendeid Polüklorodifenüülid ja dioksiinid Need ühendid kujutavad tõsist ohtu keskkonnale, sest on väga keemiliselt püsivad ja loodusesse sattudes võivad säilida aastakümneid. Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud Kasutatakse soojuskandjaten...
Nimed Struktuurvalem Omadused Kasutamin esinemin Benseen * omapärase lõhnaga *ravimite, lõhkeainete C6H6 * MÜRGINE mitmesuguste polüme * värvuseta toorainena * kergestisüttiv *rasvade, vaikude ja k * vees halvasti lahustina lahustuv vedelik *mõnikord harva * keemist...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapi...
AMINOHAPPED Lisaks karboksüülrühmale sisaldab ka aminorühma (NH2). Aminorühm koosneb ühest lämmastiku ja kahest vesiniku aatomist. Organismis leidub paarkümmend aminohapet ning neid nimetatakse alfa-aminohapeteks. Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval. 1. Aminohapete füüsikalised omadused: · värvuseta · kristalsed · lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites, nt. alkohol, benseen) · võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu · mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril · maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub 3. Aminohapete keemilised omadused: · aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) ...
Metanool Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Etanool Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2. Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH. Suur osa käärimisel saadavast etanoolist alkohoolsete jookide valmistamiseks. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika ma...
Karina Pasko Vitamiinid ja nende tähtsus organismi talitlemisel REFERAAT Õppeaines: ORGAANILINE KEEMIA Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: KT21 Juhendaja: Viiu Sillaste Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 2 Sissejuhatus
Karbonüülühendid ja karboksüülhapped Selgita moisteid: karbonuuluhend, aldehuud, ketoon, karboksuulhape, formaliin, rasvhape, aminohape. 1. Karbonuuluhend: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad karbonuulruhma. Karbonuuluhendite struktuuris esineb kaksikside susiniku ja hapniku vahel. 2. Aldehyyd: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad aldehuudruhma. Aldehuudruhmas on karbonuulruhm seotud uhe vesiniku ja uhe susiniku aatomiga. 3. Ketoon: orgaanilised ained, mis sisaldavad ketoruhma. Ketoruhmas on karbonuulruhm seotud kahe susiniku aatomiga. 4. Karboksyylhape: orgaanilised aineid, mis sisaldavad uht voi mitut karboksuulruhma (-COOH). Karboksuulhapete nimetused tuletatakse susivesinike nimetustest ja lisatakse nimele loppu loppliide - hape. (N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) ) 5. Formaliin: on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent me...
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). Alkaani tunnusteks on järelliide aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne......
I. Käsu täitmine protsessoris: Juhtautomaat- käsu täitmise juhtimine, väljastab vajalikke juhtsignaale protsessori osadele kui ka arvutile. Programmi käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest, mida käivitavad juhtautomaadist saabuvad juhtsignaalid. Operatsioonautomaat tegeleb andmete vahetu teisendamisega. Koosneb ALUst, registermälust ja lippude registrist. Registermälu töötab protsessori sagedusel, väike ja kallis. Kuna ALUl mälu puudub, kasutatakse lippude registrit eelneva tulemuse salvestamiseks. Käsuloendur on vajalik, et teada, millise käsu täitmise juures parasjagu ollakse. Käsuloendur säilitab järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Vajalik näiteks katkestuse korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress järgmise käsu juurde. Käsuregister- kui protsessor väljastab käsuloendurist aadressi ja loeb selle järgi mälus...
Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: Destillatsioon veeauruga Teostaja: Galina Belova Kursus: Geenitehnoloogia II kursus Töö algus: 25.09.18 kell Töö lõpp: 16.10.18 kell Juhendaja: Siim Salmar 12.15 16.00 Kasutatud kirjandus: 1) praktikumis antud eeskirjad 2) https://en.wikipedia.org/wiki/Diethyl_ether 3) https://en.wikipedia.org/wiki/Eucalyptol 4) https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%83%D0%BB%D1%8C %D1%84%D0%B0%D1%82_%D0%BC%D0%B0%D0%B3%D0%BD %D0%B8%D1%8F 5) https://en.wikipedia.org/wiki/Alpha-Pinene 6) https://en.wikipedia.org/wiki/Cymenes Töö eesmärk Veeauru destillatsiooni abil puhastada 8 ml ehk 8,66 grammi eukalüptiõli. Meetodi ole...
docstxt/15500587296028.txt
-Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: 2-propüülatsetaadi süntees nukleofiilse asendusreaktsiooniga Teostaja: Galina Belova Kursus: Geenitehnoloogia II kursus Töö algus: 09.10.18 Töö lõpp: 16.10.18 Juhendaja: Siim Salmar Kasutatud kirjandus: 1) praktikumis antud eeskirjad 2) https://en.wikipedia.org/wiki/Isopropyl_alcohol 3) https://en.wikipedia.org/wiki/Acetic_anhydride 4) https://en.wikipedia.org/wiki/Sulfuric_acid 5) https://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_carbonate 6) https://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_chloride 7) https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%83%D0%BB%D1%8C %D1%84%D0%B0%D1%82_%D0%BC%D0%B0%D0%B3%D0%BD %D0%B8%D1%8F 8) https://en.wikipedia.org/wiki/Isopropyl_acetate 9) https://en.wikipedia.org/wiki/Diethyl_...
Orgaanilise keemia nomenklatuur I Valemid ja struktuurivalemid: Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on mitut liiki valemeid: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (summaarne aatomite arv) (näiteks: C2H6O) 2) struktuurivalem kirjeldab molekuli ehitust: a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem näitab kogu molekuli kõiki sidemeid eraldi (suhteliselt hea viis ehituse kujutamiseks). H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli graafiline kujutis on kõige lakoonilisem väljendusvorm, kuid võimaldab suuri ja keerukaid molekule küllaltki kiiresti üles märkida. Sidemed märgitakse kriipsukestega, nende otspunkte ja murdekohti loetakse süsinikeks, kui ei ole märgitud muud sümbolit. Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita. Peamised funktsio...
11.m Estrid Estrid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, milles on karboksüülhappe –OH rühm asendatud –OR rühmaga. (R tähistab süsiniku ahelat) Nende üldvalemiks on R–COO–R. Estreid on võimalik saada happest ja alkoholist tugeva happe juuresolekul. Sellist reaktsiooni nimetatakse esterdamiseks. Estrite nimetused tekivad sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega. Esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest Nt etaanhapeetüületanaat Estrid on vedelad või tahked ained. Enamasti meeldiva puuvilja lõhnaga. Need on läbipaistvad ning vees halvasti lahustuvad. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes (nt: sidrunikoores). Veel on nendeks looduslikud rasvad (nt: vaalarasv) ja va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
