Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350 o, Keemistemp üle 750o, Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad. Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH 4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi. Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H- Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4. Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste ele...
C21-Cn Tahked Lahustuvus ·Sarnane lahustub sarnases Hüdrofoobsed ained lahustuvad hüdrofoobsetes lahustites (bensiin) Hüdrofiilsed ained lahustuvad hüdrofiilsetes lahustites (vesi) Alkoholide keemilised omadused · Täielik oksüdeerumine (põlemine) CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Osaline oksüdeerumine (Cu-katalüsaatoràaldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Reageerimine leelismetallidega (à alkoholaat) 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Tähtsam esindajad CH3OH-metanaal->sipelghape C2H5OH-etanaal->äädikhape->CO2+H2O CH2- CH2 A| | Jahutusvedelik (tosool) OH OH CH2-CH-CH2 A| | | Propaantriool- glütserool (kreemid,lõhkeainete valmistamine) OH OH OH Puskariõli- etanooli käärimisel tekkinud destillatsiooni jääk EETRID Eetrid- orgaanilised ühendid, kus hapniku aatomiga on seotud süsivesinik rühmad · Üldvalem R -- O -- R'
KT nr 3 mõisted. Mittepolaarse kordse sidemega ühendid Alkeenid – süsivesikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid Alküünid – süsivesikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kaksikside - Kolmikside -side- -sidemele lisanduv suhteliselt nõrgem side 2ik- või kolmiksideme korral küllastunud süsivesinik - alkaanid küllastumata süsivesinik – süsivesinik, mis sisaldab kordseid ühendeid hüdraatimine – vee liitmine hüdrogeenimine – vesiniku liitmine dehüdraatimine dehüdrogeenimine alküülimine aromaatne ühend aromaatne struktuur (tsükkel) – benseeni molekuli struktuur areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus heterotsüklilised ühendid – tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid fenoolid - hüdroksüareenid fenolaat – fenooli kui happe sool delokalisatsioon – elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel
Keemilised omadused: Täielik oksüdatsioon Oksüdatsioon alkoholi tekkega Oksüdatsioon adlehüüdi tekkega Täielik lagunemine Dehüdrogeenimine Dehüdrogeenimine (tsükli teke) Asendusreaktsioon halogeeniga (järkudes) Kõrgemate alkaanide lagunemine madalamateks Isomerisatsioon Alkeenid Tekkeviisid: Alkaanide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide detsükliseerimine Alküünide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine Alkoholide dehüdraatimine Kõrgemate süsivesinike lagunemine Keemilised omadused: Täielik põlemine Mittetäielik põlemine Täielik lagunemine Lagunemine madalamateks süsivesinikeks Hüdrogeenimine Ühinemine vesinikhalogeniidiga Ühinemine halogeeniga Hüdraatimine Tsükliseerimine Isomerisatsioon Polümerisatsioon Alküünid Tekkeviisid: Alkaanide dehüdrogeenimine Kõrgemate süsivesinike lagunemine Alkadieenide isomerisatsioon Keemilised omadused:
KEEMIA RIIGIEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: mõisted Orgaaniline aine koosnevad peamiselt C, H, N, O aatomitest. Orgaaniline keemia uurib orgaanilisi aineid. Isomeeria nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Struktuuriisomeeria isomeerid erinevad aatomite omavaheliste seoste poolest Ahelaisomeeria süsinikahela kuju on erinev Asendiisomeeria kordsed sidemed/funktsionaalrühmad paiknevad erinevalt. Funktsiooniisomeeria ainetel on erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria erinev on ainult ruumiline paigutus (nt geomeetriline ehk cis- trans-isomeeria) Süsivesinik koosneb C ja H. Süsivesinikud on järgnevad: Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid. Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid). Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid). ...
Alkoholid on orgaanilised ained, mis sisaldavad sp3 süsiniku küljes OH-rühma. Üldvalem on R-OH Eetrid on orgaanilised ained, milles hapniku aatomiga on ühendatud 2 süsivesiniku radikaali. Üldvalem R-O-R Alkoholaadid on alkoholi kui happe soolad. Propaantriooli struktuurvalem on CH2OHCH2OHCH2OH Etaandiooli struktuurvalem on CH2OHCH2OH Alkohole võib pidada nõrkadeks hapeteks. Alkoholide keemistemperatuurid on kõrgemad kui vastavatel süsivesinikel, sest alkoholi molekulide vahel on vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholi...
O-CH(OH)-CH2-CH2-CH2-CH2 Millest koosneb sahharoosi, maltoosi ja laktoosi valem? Kuidas tekib? Valem: C12H22O11 Koosneb kahest monosahhariidist Saharoos tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel (roo- või peedisuhkur, tavaline suhkur) Maltoos tekib kahe glükoosi ühinemisel (linnasesuhkur) Laktoos tekib glüktoosi ja galaktoosi ühinemisel (piimasuhkur) Kirjelda sahharoosi ja laktoosi. Sahharoos on kristalne aine, mis sulab temperatuuril 185, sellest kõrgemalt algab dehüdraatimine, mille käigus aine muutub tumepruuniks ja saadakse karamell. Hüdrolüüsil tekivad gülkoos ja fruktoos ning saadakse invertsuhkur. Laktoos sisaldub piimas, lahustuvus on väiksem ja ta pole nii magus kui teised disahhariidid. Polüsahhariidide kolm gruppi Struktuursed polüsahhariidid (tselluloos), varupolüsahhariidid (tärklis), muude ülesannetega sahhariidid (tarretis) Kirjelda tselluloosi- koostis, saamine, omadused, kasutamine
· Nukleofiil ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter. · Radikaal osake, millel on paardumata elektron. · Iooniline reaktsioon · Radikaalne reaktsioon reaktsioon, mis toimub radikaalide osavõtul. · Hüdrogeenimine vesiniku liitmine. · Dehüdrogeenimine vesinik eraldub reaktsioonil. · Hüdraatimine vee liitmine. · Dehüdraatimine vesi eraldub reaktsioonil. · Hüdrolüüs veega reageerides aine laguneb. · Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikuses liitumises. · Polükondensatsioonireaktsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega. · Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentse
Etanool oksüdeerub etanooliks ja etaanhappeks ja kolesterooli sünteesiks. Kõige suurem mõju on peaajule ja kesknärvissüsteemile. Keemilised omadused Alkoholid ja keemilised omadused on seotud hüdroksüülrühmaga. *Alkoholid reageerivad aktiivselt metallidega, moodustades alkoholaate 2CH3CH2OH + 2NA -> 2CH3CH2ONA + N2 (naatriumetanolaat). Alkoholid on tahked ained ja hüdrolüüsivad tagasi alkoholiks CH3CH2ONA + H2O -> CH3CH2OH + NAOH. *Alkoholide dehüdraatimine vee eraldumine alkoholide molekulidest CH3CH2OH -> CH2 = CH2 + H2O. *Põlemine CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3 H2O; 2CH3CH2CH2OH + 9O2 - > 6CO2 + 8H2O. *Alkoholid oksüdeeruvad aldehüüdideks CH3CH2OH - > CH3CHO (etanaal) + H2O. *Alkoholid reageerivad karboksüülhappega,mille tulemusel tekivad ester ja vesi CH3OH + CH3COOH - > CH3COOH3 + H2O CH3COO (metüületanaat) Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud
Ained Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH) Näiteks: butanool CH3CH2CH2CH2OH Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O ...
dehüdraatimine, oksüdeerumine aldehüüdiks ja karboksüülhappeks, redutseerumine alkaaniks, reageerimine karboksüülhapetega (tekib ester ja vesi), reageerib aldehüüdidega (tekivad poolatsetaalid ja alkoholi liia korral poolatsetaalist atsetaalid), reageerib vesinikhalogeniididega. 1) Põlemine (täielik põlemine): C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O 2) reaktsioon leelismetallidega: 2C2H5OH + 2Nagm = 2C2H5ONa + H2 3) dehüdraatimine (H2O): a) C2H5OH => CH2 = CH2 + H2O b) 2C2H5OH = C2H5-O-C2H5+ H2O 4) oksüdeerumine (C o.-a. suureneb) a)aldehüüdiks: C2H5OH + 0,5O2 = CH3CHO + H2O b) karboksüülhappeks: C2H5OH + O2 = CH3COOH + H2O 5) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks: C2H5OH+H2 = C2H6 + H2O 6) reageerib karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi: C2H5OH + HCOOH = HCOOC2H5 + H2O 7) reageerimisel aldehüüdidega tekivad a)poolatsetaalid C2H5OH + CH3CHO = CH3CH(OH)OC2H5
Alkoholid alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Saamine Alkohole saadakse kääritamise teel Aine selgitused Alkoholid - ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Vesiniksidemed Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma, neid nim. mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga ...
Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (n...
Laktoosi puhul on vaja laktaasi. Mõnedel inimestel seda pole ja see tekitab tervisehäireid omastamata laktoos tekitab soolestikus käärimist. Sahharoos oli muistses Indias tuntud juba ammu enne meie ajaarvamist. Euroopas levis suhkur laiemalt alles eelmisel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut, suhkrupeedist hakati suhkrut tootma alles 18. sajandil. Sahharoos ise on kristalne aine, mis sulab 185º C juures. Sellest kõrgemal algab dehüdraatimine, moodustuvad ka kondenseerunud ühendid, mis värvivad aine tumepruuniks ja annavad talle erilise maitse saadakse karamell. Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos+fruktoos=invertsuhkur. Tuntuim looduslik invertsuhkru lahus on vesi. Inventsuhkruid kasutatakse kondiitriäris, magusam kuid väiksem kalorsus. Polüsahhariidid: Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid
Füüsikalised omadused · Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Füüsikalised omadused Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Alkoholide keemilised omadused · Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Oksüdeerumine (=>aldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Metanool · (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). · Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Metanool · On aga erakordselt mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise. 30
Halogeniid HCl. CH 3 - CH 2 - OH + HBr CH 3 - CH 2 - Br + H 2 O Tekib etüülbromiid - Dehüdrogeenimine * primaarne alkohol, tekib aldehüüd CH 3 - CH 2 - OH CH 3 - C - H + H 2 o t Tekib etanaal CH 3 CHO * sekundaarne alkohol, tekib ketoon CH 3 - CH (OH ) - CH 3 CH 3 - C - CH 3 + H 2 o t Tekib atsetoon - Dehüdraatimine (vee eemaldamine) * eraldub vesi, moodustub alkeen CH 3 - CH 2 - CH 2 OH CH 3 - CH¬CH 2 + H 2 O o t Tekib propeen * kahest ühesugusest alkoholist eraldatakse üks vee molekul; tekib eeter (kuni kolme süsinikuga) CH 3 - OH + CH 3 - OH HSO CH 3 - O - CH 3 + H 2 O 2 4 Tekib dimetüüleeter
b) alkoholaadiga: halogeeniühend + alkoholaat eeter + sool CH3CH2Br + CH3OK CH3CH2OCH3 + KBr c) tsüaniidiga: halogeeniühend + tsüaniid nitriil + sool CH3I + KCN CH3CN + KI * metalliga: metall + alkohol alkoholaat (sool) + vesinik 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 naatriumetanolaat * dehüdraatimine (vee ära võtmine) eetriks 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O alkeeniks CH 3CH(OH)CH3 CH2=CHCH3 + H2O * alkohol ei reageeri leelisega, sest tekiv sool (alkoholaat hüdrolüüsuks vee toimel): CH 3ONa + H2O CH3OH + NaOH * oksüdeerumine: primaarne alkohol aldehüüd 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O sekundaarne alkohol ketoon 2 CH3CH(OH)CH3 + O2 2 CH3COCH3 + 2 H2O
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulid...
vesilahuses alkoksiidid lagunevad alkoholiks ja hüdroksiidiks) 2 Alkoksiidide abil on mugav sünteesida eetreid CH3ONa + Br- CH2 - CH3 CH3-O- CH2 - CH3 + NaBr etüülmetüüleeter · Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga CH3-CH(OH)-CH3 + HBr CH3-CHBr-CH3 + HOH Reaktsioon kulgeb vasakult paremale happelises keskkonnas ja paremalt vasakule aluselises keskkonnas. · Dehüdraatimine - vee eraldamine vettsiduvate ainete ( H2SO4 ; P4O10 ...)toimel - molekulisisene D annab saaduseks alkeeni C3H7OH H2O + C3H6 (propeen) Tegelikult küll enamasti saadakse alkohole alkeenide hüdreerimisel, mitte vastupidi - Molekulidevaheline, kahest molekulist võetakse 1 vee molekul ja saadakse eeter 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 dietüüleeter (narkoosivahend) Eetrid ei tekita vesiniksidemeid ja
maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Sahharoos oli muistses Indias tuntud juba ammu enne meie ajaarvamist. Euroopas levis suhkur laiemalt alles eelmisel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut, suhkrupeedist hakati suhkrut tootma alles 18. sajandil. Sahharoos ise on kristalne aine, mis sulab 185º C juures. Sellest kõrgemal 2 algab dehüdraatimine, moodustuvad ka kondenseerunud ühendid, mis värvivad aine tumepruuniks ja annavad talle erilise maitse saadakse karamell. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik disahhariide, lahustub ta hästi vees ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos sisaldub piimas. Ta on vähem lahustuv ja vähem magus kui teised disahhariidid. Disahhariidide omastamiseks tuleb nad eelnevalt hüdrolüüsida monosahhariidideks
sahharoos glükoos + fruktoos roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Sahharoos oli muistses Indias tuntud juba ammu enne meie ajaarvamist. Euroopas levis suhkur laiemalt alles eelmisel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut, suhkrupeedist hakati suhkrut tootma alles 18. sajandil. Sahharoos ise on kristalne aine, mis sulab 185º C juures. Sellest kõrgemal algab dehüdraatimine, moodustuvad ka kondenseerunud ühendid, mis värvivad aine tumepruuniks ja annavad talle erilise maitse saadakse karamell. 2 Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik disahhariide, lahustub ta hästi vees ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos sisaldub piimas. Ta on vähem lahustuv ja vähem magus kui teised disahhariidid.
sahhariidide kääritamisel: rohkem OH rühmi, seda 2) Täielik põlemine C6H12O6→ 2C2H5OH+2CO2 CH3OH suurem lahustuvus. CH3CH2OH + 3O2 → 3CO2 + 3H2O 2. eteeni hüdraati-misel: Metanool- väga mürgine • Kui vees lahustuvus on hea, 3) Dehüdraatimine CH2=CH2+ H2O→ C2H5OH C2H5OH on keemistemperatuur kõrge. Happekatalüütiline, tekivad alkeenid või eetrid 3. halogeenoalkaani reageerim. Etanool- nark. toimega • mürgised, narkootilise CH3CH2OH → CH2=CH2 + H2O leelisega:
KÜSIMUSTIK Austatud eksaminand! EKSAMITÖÖ KOOD Kui olete oma töö lõpetanud, siis palume Teid vastata järgmistele küsimustele. 1. Kas eksamitöö tundus Teile KEEMIA RIIGIEKSAM (Märkige ristikesega vastavas kastikeses.) raske, pigem raske, VARIANT B keskmise raskusega, ...
2. aluselise oksiidiga 6CH3COOH + Al2O3 2(CH3COO)3Al + 3H2O alumiiniumetanaat 3. alusega HCOOH + NaOH HCOONa + H2O naatriummetanaadiga 4. soolaga CH3COOH + NaHCO3 CH3COONa + H2O + CO2 Reageeriv hape peab olema tugevam tekkivast 5. alkoholiga ester HCOOH + CH3CH2CH2OH HCOOCH2CH2CH3 + H2O propüülmetanaat 6. dehüdraatimine 2CH3COOH (CH3CO)2O + H2O etaanhappeanhüdriid 7. amiiniga CH3COOH + CH3NH2 CH3CONH2 + CH3OH etaanamiid 8. halogeeniga CH3COOH + Cl2 CH2ClCOOH + HCl kloroetaanhape IV FÜÜSIKALISED OMADUSED Karboksüülahapete homoloogilise rea esimesed liikmed on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis lahustuvad vees igasuguses vahekorras. Kõrgemad homoloogid on tahked ja vees lahutumatud.
2. aluselise oksiidiga 6CH3COOH + Al2O3 2(CH3COO)3Al + 3H2O alumiiniumetanaat 3. alusega HCOOH + NaOH HCOONa + H2O naatriummetanaadiga 4. soolaga CH3COOH + NaHCO3 CH3COONa + H2O + CO2 Reageeriv hape peab olema tugevam tekkivast 5. alkoholiga ester HCOOH + CH3CH2CH2OH HCOOCH2CH2CH3 + H2O propüülmetanaat 6. dehüdraatimine 2CH3COOH (CH3CO)2O + H2O etaanhappeanhüdriid 7. amiiniga CH3COOH + CH3NH2 CH3CONH2 + CH3OH etaanamiid 8. halogeeniga CH3COOH + Cl2 CH2ClCOOH + HCl Created by Riho Rosin 24 13666324649407.doc.doc kloroetaanhape IV FÜÜSIKALISED OMADUSED Karboksüülahapete homoloogilise rea esimesed liikmed on terava lõhnaga värvuseta
Halogeenühendid HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO, Cl). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + ...
C2H4(OH)2 (sp3) on seotud ühe või mitme hüdroksüül- 3.) halogeenoalkaani reageerim. naatriumetanolaat rühmaga Etaandiool kt°, st° ahela leelisega: pikenemisel ja H- 3.) dehüdraatimine (-H2O): C3H5(OH)3 sidemete C2H5Cl+NaOHC2H5OH+NaCl rohkenemisel a,) C2H5OH CH2=CH2+ H2O Propaan- (rohkem OH-sid) Kasut
sadestuda. See katseklaas, kuhu lisati aga ka äädikhapet, seal ei toimunud midagi. See annab märku olukorrast, kus kõik valgumolekulid on omandanud laengu, pl ja pH väärtused on erinevad ning väljasadestumist ei toimu. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Orgaanilised lahustid põhjustavad valgumolekulides aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide pinnale. Toimub valgu dehüdraatimine ning valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit lisada ettevaatlikult ja katseklaasi pidevalt loksutada, siis denatureerib valk pöörduvalt ning sade võib uuesti lahustuda, kui sadesti kontsentratsiooni vähendada. Kui aga lahustit lisada liiga kiiresti või liiga palju, toimub valgu pöördumatu denaturatsioon. Töö käik: 2 ml munavalgule lisada tilgakaupa orgaanilist solventi (atsetoon), samal ajal pidevalt loksutades, kuni tekib sade
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühe...
· Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na ®2CH3CH2ONa+H2 · Etanooli mõju organismile on keerukas. · Oksüdeerumine (=>aldehüüd) Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks 2CH3CH2OH + O2 ® 2CH3CHO + 2H2O ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. · Dehüdraatimine · Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti 2C2H5OH ® H2O + C2H5OC2H5 (eeter) pärast. CH3CH2OH ® H2O + CH2=CH2 (alkeen) · Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool ® etanaal ® Etanool (CH3CH2OH) (etüülalkohol) on tavakeeles alkohol ehk piiritus. etaanhape® ....® ®CO2 ja H2O.
metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O Alkoholide keemilised omadused Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 Oksüdeerumine (=>aldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Rakendus alkoholidel on joomine täis jäämine mõningal juhul happena kasutamine neutraliseerija ja ravim. Kui pea valutab siis on see vähese viina viga J . 134.karboksüül hapete iseloomustamine. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Liigitus Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse ühealuselisi (näiteks metaanhape),
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...
vabaneva energia arvel: -D-Glükoos + ATP4- -D-Glükoos-6-fosfaat2-+ ADP3-+ H+ b) Isomerisatsioon · Reaktsioon 2: Glükoos-6-fosfaadi isomerisatsioon fruktoos-6-fosfaadiks (Aldoheksoos ketoheksoos) c) oksüdeerimine/redutseerimine · Reaktsioon 6: Glütseeraldehüüd-3-fosfaat (GAP)oksüdeeritakse 1,3-difosfoglütseraadiks (1,3- BPG) d) dehüdreerimine · Reaktsioon 9: 2-Fosfoglütseraadi (2-PG) dehüdraatimine fosfoenoolpüruvaadiks (PEP) e) C-C sideme lõhustumine · Reaktsioon 4: Fruktoos-1,6-difosfaadi lõhustamine · Reaktsioon 5: Dihüdroksüatsetoon-fosfaadi konversioon glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks 4. Kirjutage glükolüüsi reaktsiooniahela tähtsate vaheühendite struktuurid: a) Glükoos-6-fosfaat c) Fosfoenoolpüruvaat (PEP) b) Fruktoos-1,6-difosfaat d) 1,3-difosfoglütseraat (1,3-BPG) c) Glütseeraldehüüd-3-fosfaat 5
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 8 2.) Järgnevalt visatakse alkoholist vesi välja ning halogeen tuleb asemele . Sellist mehhanismi kutsutakse happekatalüütiliseks I + ..- + I + - C O H + : Cl- à C Cl + HOH I I I H+ · Dehüdraatimine - vee eraldamine vettsiduvate ainete ( H2SO4 ; P4O10 ...)toimel - molekulisisene D annab saaduseks alkeeni C3H7OH à H2O + C3H6 (propeen) Tegelikult küll enamasti saadakse alkohole alkeenide hüdreerimisel, mitte vastupidi - Molekulidevaheline, kahest molekulist võetakse 1 vee molekul ja saadakse eeter 2C2H5OH à H2O + C2H5OC2H5 dietüüleeter (narkoosivahend) Eetrid ei tekita vesiniksidemeid ja ssetõttu lahustuvad
lagunevad alkoholiks ja hüdroksiidiks) Alkoksiidide abil on mugav sünteesida eetreid + - + - + CH3 O Na + Br - CH2 - CH3 CH3-O- CH2 - CH3 + NaBr etüülmetüüleeter · Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga CH3-CH(OH)-CH3 + HBr CH3-CHBr-CH3 + HOH Reaktsioon kulgeb vasakult paremale happelises keskkonnas ja paremalt vasakule aluselises keskkonnas. · Dehüdraatimine - vee eraldamine vettsiduvate ainete ( H2SO4 ; P4O10 ...)toimel - molekulisisene D annab saaduseks alkeeni C3H7OH H2O + C3H6 (propeen) Tegelikult küll enamasti saadakse alkohole alkeenide hüdreerimisel, mitte vastupidi - Molekulidevaheline, kahest molekulist võetakse 1 vee molekul ja saadakse eeter 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 dietüüleeter (narkoosivahend) Eetrid ei tekita vesiniksidemeid ja ssetõttu lahustuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
