Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal Ch3ch2ch3-propaan ch3ch2cho-propanaal *metanaali ja etanaali saadakse: ch3oh+...
Areenide hulka kuuluvad ka nende funktsioonaalühendid: halogeenühendid, hüdroksüülühendid, amiinid, karboksüülhapped, nitroühenid jms. Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Enamik nitroühendeid on mürgised. Polünitroühendid on plahvatusohtlikud. Üks enim kasutatud lõhkeaine on triniitrotolmen. Erandi nimetust väärivad aromaatsed halogeeniühendid. O Karboksüülühendid sisaldavad karboksüülrühma. C- see rühm on CO. Kui karboksüülrühm on ühendatud ühelt poolt vasinikuga, siis sisaldab ta aldehüüd rühma. R-C-H -C-H ehk CHO = aldehüüd. Siis nimetadakse neid ühendeid aldehüüdideks. Aldehüüdide homoloogiline rida on HCHO- metanaal üldvalem R-CHO CH3CHO- etanaal C2H5CHO- propanaal C3H7CHO- butanaal Aldehüüdid on karbonaalühendid, mis sisaldavad aldehüülrühma.
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
Karbonüül ja karboksüülühendid Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, ka...
3. Struktuur ja keemilised omadused · Kaksiksideme tõttu (süsiniku ja hapniku vahel) sarnanevad alkeenidega. · Nagu alkeenidelegi on ka karbonüülühenditele iseloomulikud liitumisreaktsioonid (liitumine alkoholiga). · Kuna hapnikul on suurem elekronegatiivsus kui süsinikul, siis karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter () ning süsinikul elektrofiilne tsenter (+). · Kuna süsiniku oksüdatsiooniaste aldehüüdrühmas on +I, siis võivad karboksüülühendid nii redutseeruda kui oksüdeeruda. · Redutseerumisel tekkivad alkoholid (samuti on alkoholide oksüdeerumisel võimalik saada aldehüüde või ketoone), aldehüüdide oksüdeerumisel aga karboksüülhapped. Ketoonid on oksüdeerumise suhtes üpris vastupidavad. [O] [O] Alkohol Aldehüüd Karboksüülhape [H] [H] · Aldehüüdid on reaktsioonivõimelisemad kui ketoonid (reaktsioonid kulgevad kiiremini).
ALKOHOLID R-OH hüdroksüülrühm süsivesiniku radikaal NB! Mitte segi ajada aluste koostises oleva hüdroksiidrühmaga! (NaOH = hüdroksiid) OH-rühm on alkoholide funktsionaalne rühm, mis määrab nende põhilised omadused. Alkoholide koostises võib olla üks OH-rühm, neid nimetatakse ühehüdroksüülseteks ning nende nimetuse lõpp on ool. Kui alkoholi molekulis on 2 või 3 OH-rühma, on tegemist vastavalt kahe- või kolmehüdroksüülsete alkoholidega. Nende nimetuse lõpus on diool või triool. Alkoholide nimetused: H | CH 4 metaan H C O H ehk CH 3 OH ehk metanool ehk puupiiritus H H H CH 3 - CH 3 etaan HCCOH ehk CH 3 CH 2 OH ehk etanool ehk puupiiritus H H CH 3 - CH 2 - CH 3 CH 3 CH 2 CH 2 OH propaan-1-ool CH 3 CH CH 3 ehk CH 3 CH(OH)CH 3 prop...
75. Oksoühendid: · Aldehüüdid on tugecad redutseerijad. RCHO + 2 Cu(OH)2 = RCOOH + 2CuOH + H2O CuOH = Cu2O + H2O · Hõbepeeglireaktsioon: Algul sadestub AgNO3 lahusest leelise (NaOH) toimel must Ag2O: 2 AgNO3 + 2 NaOH Ag2O + 2 NaNO3 + H2O- 76. Ag2O sade lahustub NH3 toimel: Ag2O + NH3 + H2O 2 [Ag(NH3)2]OH 77. Aldehüüd kui tugev redutseerija sadestab lahusest metallilise hõbeda: MIS RÜHM ON OLULINE REAKTISOONI TOIMUMISEKS? 78. Karboksüülühendid: · Anorgaanilised happed on tugevamad kui orgaanilised happed. · Alkoholid on väga nõrgad happed. · Estri tekkimine: Orgaanilised happed reageerivad etanooliga, moodustades estreid. Reaktsiooni katalüüsivad tugevad mineraalhapped (HCl, H2SO4): CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Lenduvad (väikese molekulmassiga) estrid on meeldiva puuviljalõhnaga. · Estri hüdrolüüs: Leelise toimel ester hüdrolüüsub, andes karboksüülhappe soola ja alkoholi:
Akeen süsivesinik, milles on 1 süsiniksüsinik kaksikside (C=C). Alküün süsivesinik, milles on 1 süsiniksüsinik kolmikside (CC). Halogenoalkaan alkaan, kus on vahetu side süsiniku ja halogeeni vahel. Alkohol süsinikuühend, kus süsiniku aatom(id) on vahetult seotud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). Amiin ammoniaagi derivaat, milles 1,2 või 3 vesinikuaatomit on asendatud alküülrühmaga. Karboksüülühendid org.ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. Jagunevad aldehüüdideks ja ketoonideks. Aldehüüd kui karbonüülrühm on seotud ühe vesinikuja ühe süsiniku aatomiga nim seda rühma aldehüüdrühmaks ja vastavaid aineid aldehüüdideks. Ketoon kui karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga, nimetatakse seda rühma ketorühmaks ja vastavaid aineid ketoonideks. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, kus süsinik on seotud vesiniku ja hapnikuga veemolekuli
9. Karbonüülühedid. Sisaldavad oksorühma ehk karbonüülrühma. Puuduvad liikuvad H- aatomid,mistõttu molekulid ei ole assotsieerunud. Keemistemperatuurid alkoholidest madalamad. Madalamad aldehüüdid ja ketoonid lahustuvad vees,kõrgemad orgaanilistes ühendite(alkohol,eeter). Madalamad on terava,ebameeldiva lõhnaga. Kõrgematel on meeldiv lillelõhnkasutatakse parfümeerias. Karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter ning süsinikul elektrofiilne tsenter. Karboksüülühendid võivad nii redutseerida kui oksüdeerida. Aldehüüdid-lõpp aal. Aldehüüdrühm-CHO. Pii-sideme elektronid on nihkunud,seetõttu polaarne. Aldehüüdrühma tõestamiseks kasutatakse hõbepeeglireaktsiooni. Kasutatakse lakkide,liimide,fenoplastide tootmisel. Ketoonid-lõpp oon. Ketoonrühm-CO. Aldehüüdide ja ketoonide ähtsamad esindajad: Formaldehüüd-ehk metanaal. HCHO. Kasutatakse polüformaldehüüdi ja mitmesuguste teiste
· Nagu alkeenidelegi on ka karbonüülühenditele iseloomulikud liitumisreaktsioonid (liitumine alkoholiga). · Kuna hapnikul on suurem elekronegatiivsus kui süsinikul, siis karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter () ning süsinikul elektrofiilne tsenter (+). 23 · Kuna süsiniku oksüdatsiooniaste aldehüüdrühmas on +I, siis võivad karboksüülühendid nii redutseeruda kui oksüdeeruda. · Redutseerumisel tekkivad alkoholid (samuti on alkoholide oksüdeerumisel võimalik saada aldehüüde või ketoone), aldehüüdide oksüdeerumisel aga karboksüülhapped. Ketoonid on oksüdeerumise suhtes üpris vastupidavad. alkohol ¾[¾® O] [O ] aldehüüd ¾¾® karboksüül hape ¬¾ ¾¾ ¬¾¾¾
· Nagu alkeenidelegi on ka karbonüülühenditele iseloomulikud liitumisreaktsioonid (liitumine alkoholiga). · Kuna hapnikul on suurem elekronegatiivsus kui süsinikul, siis karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter () ning süsinikul elektrofiilne tsenter (+). 23 · Kuna süsiniku oksüdatsiooniaste aldehüüdrühmas on +I, siis võivad karboksüülühendid nii redutseeruda kui oksüdeeruda. · Redutseerumisel tekkivad alkoholid (samuti on alkoholide oksüdeerumisel võimalik saada aldehüüde või ketoone), aldehüüdide oksüdeerumisel aga karboksüülhapped. Ketoonid on oksüdeerumise suhtes üpris vastupidavad. alkohol ¾[¾® O] [O ] aldehüüd ¾¾® karboksüül hape ¬¾ ¾¾ ¬¾¾¾
· Nagu alkeenidelegi on ka karbonüülühenditele iseloomulikud liitumisreaktsioonid (liitumine alkoholiga). · Kuna hapnikul on suurem elekronegatiivsus kui süsinikul, siis karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter () ning süsinikul elektrofiilne tsenter (+). 23 · Kuna süsiniku oksüdatsiooniaste aldehüüdrühmas on +I, siis võivad karboksüülühendid nii redutseeruda kui oksüdeeruda. · Redutseerumisel tekkivad alkoholid (samuti on alkoholide oksüdeerumisel võimalik saada aldehüüde või ketoone), aldehüüdide oksüdeerumisel aga karboksüülhapped. Ketoonid on oksüdeerumise suhtes üpris vastupidavad. alkohol ¾[¾® O] [O ] aldehüüd ¾¾® karboksüül hape ¬¾ ¾¾ ¬¾¾¾
ainetele. 2) Dietüüleeter C2H5-O-C2H5 kõige tuntum eeter, tavakeeles nim. eetriks. Kasutati varem narkoosiainena, kuid see tekitas ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Nüüd kasutatakse peamiselt lahustina, samuti pliivabas bensiinis oktaanarvu tõstmiseks ja tugevate liimide valmistamiseks. 1) Pean teadma mille järgi tuntakse alkoholid ära - -OH lõpp ja peab sisaldama süsinikku. Kui lõpus on COOH, ei ole alkohol. Karbonüül- ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid 1) Karbonüül-, aldehüüd- ja ketorühmad. 2) Iseloomustada metanaali (nimetus, valem, omadused, kasutusalad). 3) Iseloomustada etanaali (valem, omadused, kasutusalad). 4) Iseloomustada propanooni (nimetus, valem, omadused, kasutusalad). 1) Tuntuim ketoon on atsetoon, mis on kõige tugevam lahusti. Karbonoolüh. nim. üh., mis sis. karbonüülrühma. Kui karbonüülrühm on seotud ühe vesiniku- ja ühe süsinikuaatomiga, nim. seda
annaabi.ee 
