toimega,üldvalem: R-CHO või OHC-R. Metanaal e formaldehüüd HCHO värvusetu,mürgine gaas,vees lahustub hästi,terava lõhnaga, desifitseerivad omadused kasutusala:plasmasstoodete,kilematerjalide laagrite tehiskiu lõhnainete ja värvainete tootmisel,nahkade parkimisel, mikroorganismide hävitamisel,desifitseerimiseks viljaseemnetes,ruumides,rõivastel põlemine- HCHO+O2->CO2+H2O oksüd./tõest. 1) (hõbep. reak..) HCHO+Ag2O->HCOOH+2Ag 2) - HCHO+2CuO- >HCOOH+Cu2O redut.- HCHO+H2->CH3OH (metanool) Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO-mürgine ,õrna lõhnaga,värvusetu,kergesti keev vedelik,lahustub hästi vees,tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel kasutusala:ravimid,etanaalist toodetakse etanooli,keemiatööstustes etaanhape e äädikhappe saamisel,värv- ja põletusained põlemine- CH3CHO+O2->2CO2+2H2O oksüd.1) - CH3CHO+Ag2O->HCOOH+2Ag (nool alla, sest sade) 2) - CH3CHO+2CuO-> CH3COOH+Cu2O redut.- CH3CHO+H2->CH3CH2OH (etanool)
3) sek. alkohol + O2 = OH asemel kaksiksidemega O + H2O 4) sek. alkohol = HOH + OH asemel kaksikside 5) 2 alkohol = eeter + H2O 6) alkohol + alkaanOH = R-C-OR + H2O O ALDEHÜÜDID (R1-C-H): Saamisviisid 1) alkohol + 02 = aldehüüd + H2O 2) karb.hape + H2 = aldehüüd + H2O 3) alkaan + O2 = aldehüüd + H2O Keemilised om 1) aldehüüd + 02 = CO2 + H2O 2) 2 aldehüüd + O2 = 2 karb.hape 3) aldehüüd + Ag2O = karb.hape + 2 Ag 4) aldehüüd + CuO = karb.hape + Cu2O 5) aldehüüd + H2 = alkohol 6) aldehüüd + alkohol = R-C-O-R O KETOONID (R-C-R1): Saamisviisid 1) alkaan + O2 = ketoon + H2O 2) sek. alkohol (+ O2) = ketoon + H2(O) Keemilised om 1) ketoon + 02 = CO2 + H2O 2) ketoon + H2 = O asemel OH O ALKOHOLID (R-OH): ALKOHOLID (R-OH): Saamisviisid Saamisviisid 1) alkaan + O2 = alkohol 1) alkaan + O2 = alkohol
tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Nimetatud kompleks valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades (1:1) CuSO4 ja etüleemdiamiintetraäädikhappe dinaatriumi soola (EDTA-Na, tuntud kui triloon B). Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandub komplesis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)- ioonidega ja komleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Töö käik: Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine
HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid
| d) nCH2=CH2 (CH2CH2)n CH3 Aldehüüdid. (aal) Karboksüülhapped. a) CH3CH2CHO + 4O2 3CO2 + 3H2O a) CH3CH2COOH + NaOH CH3CH2COONa + H2O b) CH3CH2CHO + Ag2O 2Ag + CH3CH2COOH b) 2CH3CH2COOH + Na2CO2 2CH3CH2COONa + CO2 + H2O c) CH3CH2CHO + 2CuO Cu2O + CH3CH2COOH c) 6CH3CH2COOH + 2Al 2(CH3CH2COO)3Al + 3H2O d) CH3CH2CHO + H2O CH3CH2CH(OH)2 d) 2CH3CH2COOH + K2O 2CH3CH2COOK + H2O e) CH3CH2CHO + CH3OH CH3CH2CHOCH3 e) CH3CH2COOH + CH3OH CH3CH2COOCH3 + H2O | OH f) CH3CH2COOH + HOOCCH2CH3 H2O + (CH3CH2CO)2O
Vask(II)oksiid: Vask(II)oksiid: Lubjapiima lisamine: Reageermine hapetega: CH2OH(CHOH)4CHO+2CuOCH2OH(C CH2OH(CHOH)4CHO+2CuOCH2 C12H22O11+2Ca(OH)C12 [C6H7O2(OH)3]n+nHONO2 HOH)4COOH+Cu2O OH(CHOH)4COOH+Cu2O H22O11+3Ca(OH)2 [C6H7O2(OH)2ONO2]n+n Käärimine: H2O C6H12O62CH3CH2OH+2CO2
reaktsioonisegus taandavad suhkrud. Segu viiakse komplekslahusesse, kompleksis sisalduv Cu(II) taandub sukrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B, mille kogus määratakse tiitrimise teel kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust. Tiitrides tekib uuesti Cu(II) kompleks, määratakse lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimiseks kulunud CuSO4 hulga järgi leitakse kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1ml ensüümilahuse kohta. Töö käik
fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Töös leiab kasutamist kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon-B kompleksi. Reaktiiv lõpetab ensüümireaktsiooni ja tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub punase sademena eralduv Cu2O. Reaktsioonil vabaneb vaba triloon-B, mille kogus määratakse tiitrimise teel. Tiitrimiseks kulunud CuSO4 mahu järgi leitakse kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus tahke ensüümi puhul avaldatakse mikrokatalites 1 g kohta. 1 mikrokatal on ensüümi aktiivsuse ühik, mille puhul 1 sekundi jooksul 30 °C juures produtseeritakse 1 mikromool produkti (meie töös taandavat suhkrut). Töö käik Töölahuse valmistamine
Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: · Metallioksiidid Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 · Mittemetallioksiidid CO2, CO, SiO2, P4O10 Nimetuste andmine oksiididele: · Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele: · CaO P2O5 · Al2O3 N 2O · CuO CO · Cu2O SeO3
Oksiidide nimetused 1. CuO Süsinikoksiid 2. Cu2O Süsinik kaks oksiid 3. Fe2O3 Raud kaks kolm oksiid 4. FeO Raudoksiid 5. Cl2O7 Kloor kaks oksiid seitse 6. PbO Pliioksiid 7. PbO2 Plii oksiid kaks 8. Cr2O3 Kroom kaks oksiid kolm 9. CrO3 Kroom oksiid kolm 10. CrO Kroomoksiid 11. .CO Süsinikoksiid 12. CO2 Süsinik oksiid kaks 13. SO2 Väävel oksiid kaks 14. SO3 Väävel oksiid kolm 15. SiO2 Räni oksiid kaks 16. P4O6 Fosfor neli oksiid kuus 17. N2O3 Lämmastik kaks oksiid kolm 18
kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Põhireaktiiv tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II) triloon B kompleksi. Leeliseline komplekslahus toimib invertaasile inaktiveerivalt (kuna invertaasile on vaja happelist keskkonda) ja lõpetab reaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks ja moodustab Cu2O. See eraldub punase sademena ja lahusesse jääb vaba triloon B. Triloon B tiitritakse 0,02M vasksulfaadi lahusega (indikaatorina mureksiidi vesilahus). Invertaasi aktiivsus määratakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. Antud katses kasutatakse invertaasi asemel vedelat invertiini. Töö käik: Suurde katseklaasi (50 ml katseklaas) pipteerisin sahharoosi hüdrolüüsiks 25 ml 7%-list sahharoosi lahust, mille pH on atsetaatpuhvi abil reguleeritud väärtusele 4,8
Tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile muudab ta invertaasi, mille pH opt=4,8, inaktiivseks ja lõpetab ensüümireaktsiooni. Samas tagab ta ka taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud taandavaid suhkruid sisaldav proov viiakse komplekslahusesse ning keedetakse, mille käigus taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub punase sademena sadenev Cu2O ning lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B: Jägnevalt tuleb määrata tiitrimise teel triloon B kogus, kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust ning indikaatorine mureksiidi. Tiitrimisel komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ning seda näitab ka indikaator: Kulunud CuSO4 koguse järgi leitakse kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1g kohta. Töö käik: I
meetodid. Meie töös me kasutame kompleksomeetrilist meetod. Põhireaktiiviks on aluseline lahus , mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleks. Reaktiiv täidab 2 rolli: 1) tänu aluselisele keskonnale inaktiveerib ta invertaasi, 2) tagab taandavate suhkrute määramiseks vajalikuleeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi · Tindlal ajahetkel võetud proov viiakse komplekslahusse. Keemistemperaturil Cu- ioonid moodustavad Cu2O, nis eraldub punase sademena. Lahuses jääb aga triloon-B(ekvivalentses koguses). Järgmisel etapil tiitrimise teel määratakse vabastanud Triloon B koguse. Tiitrimiseks kasutatakse 0,02M vasksulfiidi lahust. Cu(II ) ioonid reageeruvad Triloon B-ga ja tekkib uuesti vask(II)-triloon B kompleks, indikatori värvuse muutumise kaasnemisel. · Tiitrimiseks kuulunud CuSO4 koguse järgi leitakse taandavate suhkrute kontsentratsiooni reaktsioonisegus.
3) P4O10 8) SiO2 ränidioksiid 4) Cl2O7 dikloor 5) B2O3 diboortrioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2O 2) CaO 3) Al2O3 4) Rb2O 5)MgO kaaliumIIoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi! 1) Fe2O3 2) ZnO 3) Cu2O 4) Cr2O7 5) MnO2 6) PbO 4. Koosta oksiidide valemid nimetuste järgi! 1) dikloorpentaoksiid 2) süsinikmonooksiid 3)vääveldioksiid 4) strontsiumoksiid 5) nikkel(IV)oksiid 6)titaan(II)oksiid 5. Lõpeta reaktsioonivõrrandid oksiidide saamise kohta! 1) C+O2 2) Mg+O2 3) Cu+O2 4) CH4+O2 5) S+O2 6) Al+O2 7) Fe+O2 8) C2H6+O2 9) Zn(OH)2 kuumutamine 10) MgCO3 kuumutamine
Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal Ch3ch2ch3-propaan ch3ch2cho-propanaal *metanaali ja etanaali saadakse: ch3oh+...
1. Karboksüülhapete (-COOH) moodustumine aldehüüdidest (-CHO): a)oksüdeerumine hapnikuga CH3-CHO + O2=CH3-COOH b)hõbepeegli reaktsioon. CH3-CHO + Ag2O=CH3-COOH + 2Ag c)oksüdeerumine vask(II)oksiidiga. CH3-CHO + 2CuO=CH3-COOH + Cu2O. 2.Estri(nagu COOH aga H asemel R) lagunemine veetoimel happelises keskkonnas karboksüülhappeks ja alkoholiks. HCOOC6H13 + HOH= HCOOH + C6H13OH. 3. Karboksüülhappe soola(nagu COOH aga H asemel Na, Li, Ca jne.) reageerimine tugevama happega. H2SO4 + CH3COONa=NaHSO4 + CH3COOH. 4. Karboksüülhapete omadused: a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O
Hapnikumaskid
Biofunktsioon
~98% hapnikust biomolekulide
lõhustumiseks.
2-5% kulutatakse hapniku reaktiivsete
vormide tekkeks (väga aktiivsed ja
mõõdukas koguses vajalikud meie
elutegevuseks).
Tuntumad ühendid
Elemendi o. a. Valem Nimetus o. a. abil Nimetus eesliite
abil
V N2O3 Lämmastik(V)oksiid Dilämmastiktrioksi
id
I Cu2O Vask(I)oksiid Divaskoksiid
IV TiO2 Titaan(IV)oksiid Titaandioksiid
V Cl2O5 Kloor(V)oksiid Dikloorpentoksiid
2
• Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. MITMEST MINERAALIST TOODETAKSE VASKE? • 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17. • tetraedriit Cu12Sb4S13 • tennantiit Cu12As4S13 kupriit Cu2O • enargiit Cu3AsS4 tenoriit CuO kalkantiit CuSO4•5H2O malahhiit Cu2[CO3](OH)2 • atakamiit CuCl2•3Сu(OH)2 asuriit Cu3[CO3](OH)2 PILDID VIDEOD http://www.youtube.com/watch?v=GLOuP753KJM http://www.youtube.com/watch?v=8x18aZsJee4 RAKENDUSLIK KLASSIFIKATSIOON-
5. B2O3-dibroomtreoksiid 6. SO3-süsiniktrioksiid 7. N2O5-dilämmastikapentaoksiid 8. SiO2-siliitsiumdioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2Okaalium(II)oksiid 2) CaO kaltsiumoksiid 3) Al2O3- Almumiinum(II)oskiid4) Rb2O- rubiidium(II)oksiid5)MgO-Magneesiumoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi! 1) Fe2O3raud(III)oksiid 2) ZnO- tsinkoksiid 3) Cu2O- vask(I)oksiid 4) Cr2O7 - kroom(VII)oksiid5) MnO- mangaan(II)oksiid 6) PbO-rubiidiumoksiid 4. Koosta oksiidide valemid nimetuste järgi! 1) dikloorpentaoksiid- dikloorpentaoksiidCl2 2) süsinikmonooksiid-süsinikmonooksiidCO 3)vääveldioksiid-vääveldioksiidSO2 4) strontsiumoksiid- strontsiumoksiid SrO 5) nikkel(IV)oksiid-nikkel(IV)oksiidNi2O4 6)titaan(II)oksiid-titaan(II)oksiidTiO 5
See reaktiiv täidab vaadeldava meetodi puhul kaht rolli: tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimib ta invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni; tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0.02M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vaba triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse
CuSO4 ja triloon B(ETDA-Na). Reaktiivi roll: · Toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümreaktsiooni · Tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-trioloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonist võetud proovi(sisaldab taandavaid suhkruid) viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandaub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(i)-ks. Moodustub Cu2O ja eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B. Keetmisel 2 toimuv reaktsioon: Kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust määratakse vabanenud triloon B koguse tiitrimise teel.Selle käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimisel toimuv reaktsioon:
Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli eristada monosahhariid oligosahhariidist. Töö põhimõte seisneb üknes monosahhariidi võimes taandada välja Barfoed'i reaktiivist, milleks on vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes, punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik: 1) Valasin ühte katseklaasi 1 ml 1%-list fruktoosi (monosahhariid) lahust ja teise 1%-list maltoosi (oligosahhariid) lahust. 2) Lisasin mõlemale lahusele 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin, hoidsin kuumal vesivannil u 5 min. 3) Jälgisin Cu2O sademe moodustumist. Tulemused: Katseklaasis, mis sisaldas fruktoosi, tekkis punane Cu2O 2-3 minuti jooksul. Sellest järeldasin, et fruktoos on monosahhariid. Maltoosi lahus värvi ei muutnud, mistõttu oli
Sellel reaktiivil on käesoleva meetodi läbiviimisel kaks ülesannet: 1) ta lõpetab ensüümireaktsiooni, kuna toimub tugevalt aluseline reaktsioon, mis mõjub invertaasile inaktiveerivalt 2) ta tagab leeliselise keskkonna ja vask(II) triloon B kompleksi, mis on vajalik taandavate suhkrute määramiseks. Reaktsioonisegu, mis sisaldab taandavaid suhkruid peab kuumutama, sest siis taandub Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)- eks ning moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B-d, tänu millele saabki suhkrute kontsentratsiooni määrata. Keemisel toimuv reaktsioon: CH2N(CH2COO)2Cu R C + CH2N(CH2COO)2Cu + 4Na+ + 4OH- R C + H OH + + Cu2O
Töö käik: Kahte katseklaasi valan mõlemasse 1 ml sahharoosi lahust. Ühte lisan 1 tilk HCl. Loksutan. Lahused on värvitu. Hoian katseklaasid 5 minuti jooksul veevannis 80-85°C juures. Lisan mõlemasse kahteklaasi 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II ja loksutan. Lahuste värvus muutus intensiivseks siniseks. Soojendan katseklaasid uuesti. Katseklaasis, kuhu lisasin HCl, tekkis tugev punane sade. Järeldus: Pärast teist kuumutamist tekkis katseklaasis HCl-ga punane Cu2O sade. Seetõttu võib järeldada, et vask taandus vaba aldehüüdrühma toimel. 1.2.5. Barfoed' reaktsioon. Barfoed' reaktiiv vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes. Suhkrute reaktsioon selle reaktiiviga võimaldab eristada monosahhariide oliigosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske monosahhariidid. Töö käik: Võtan kaks katseklaasi, ühte neist valan glükoosi, teise laktoosi lahust.
oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ ...
· Hõbe peab sadestama seintele peeglina. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Reaktsiooni tulemusena tekkis seintel hõbekiht. Hõbe sadestus ammoniakaalse lahusese aldehüüdrühmiga reageerimise tulemuseks. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Teoreetilised alused: Fehlingi reaktiiv taandavate suhkrute määramiseks kasutatav reaktiiv. (Fehlingi-I + Fehlingi-II) Reaktsiooni tulemuseks tekkib punane sade CU2O NB! Saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuid reageeruvad tema hüdrolüüsi produktid. Inversuhkur glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu Inversioon hüdrolüüsi protsess Hüdrolüüs kiirendatakse happega. Töö käik: · Kahte katseklaasi valatakse 1 ml sahharoosi lahust · I katseklaas + 1 tilk konts. HCl · Kuumutatakse 10 minutit 80-85o C veevanns · Mõlemad + 1ml fehlingi I ja II lahust.
ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. Kuni 90% vaske toodetakse vase sulfiididest. (Vasemaak, 2015) Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat (H.Karik, 1984). 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17: ehe vask (Cu), borniit (Cu5FeS4), kalkopüriit (CuFeS2), kalkosiin (Cu2S), koveliin (CuS), burnoniit (CuPbSbS3), tetraedriit (Cu12Sb4S13), tennantiit (Cu12As4S13), enargiit (Cu3AsS4), kupriit (Cu2O), tenoriit (CuO), malahhiit (Cu2[CO3](OH)2), asuriit (Cu3[CO3](OH)2), krüsokolla (CuSiO3•nH2O), brošantiit (Cu4[SO4](OH)6), kalkantiit (CuSO4•5H2O), atakamiit (CuCl2•3Сu(OH)2) (Vasemaak, 2015). Vasemaagid on tavaliselt kompleksmaagid, nad sisaldavad peale mittemaaksete mineraalide (kvartsi, seritsiidi, bariidi jt) sageli pürrotiini, tsingi, plii, nikli, koobalti, molübdeeni, antimoni jt sulfiide ning hajuelementide (Cd, Se, Te, Ga, Tl, Ge, In, Re jt) lisandeid
B kompleksi Kompleksi valmistamine: .võetakse ekvimolaarsete hulkades (1:1) CuSO4 ja etüleendiamiintetraäädikhappe dinaatriumsoola (EDTA-Na, tuntud kui triloon B) .kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahus Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov (sisaldab taandavaid suhkruid) viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuri toimel: 1. suhkrute toimel taandub kompleksis sisalduv Cu(II)Cu(I). Moodustub Cu2O. Eraldub reaktsioonisegust punase sademena. 2. Lahusesse jääb ekvivaletsetes kogustes vaba triloon B Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus tehakse kindlaks tiitrimise teel: - Kasutada tuleb 0,02 M vasksulfaadi lahust - Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega - Taastekib kompleks, mis on detekteeritav indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi
Veega reageerivad kuumutamisel Al, Mn, Zn, Cr, Fe Nt: Na+H-OH --- NaOH+H2 Nt: Zn+H2O ---kuumutamine--- Zn(OH)2 + H2 Zn(OH)2 --- ZnO+H2O Mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks. 4) metall+sool --- sool+ nõrgem metall Fe+CuSo4 --- FeSo4 + Cu Aktiivsem metall tõrjub nõrgema metalli soolast välja. Tunnikontrolli reaktsioonivõrrandid: Al + O2 --- Al2O3 2 Mg + 2 H3Po4 --- 2 Mg3(Po4)2 + 3 H2 2 K + H2O --- 2 KOH + H2 2 Cu(OH)2 --- Cu2O + H2O Na2O + H2O --- 2 NaOH Kui on metall, millel võib olla mitu erinevat oksüdatsiooniastet, siis hapete ja soladega tuleb madalam oksüdatsiooniaste (nt, Pb, Zn)!
id: Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 CO2, CO, SiO2, P4O10 OKSIIDIDE NIMETUSED 1 ◦ Metallioksiidid e. aluselised oksiidid metall + oksiid a) kui metallil on püsiv o.-a. väärtus Na2O – naatriumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.-a. väärtus metalli nimetus + (o.-a. väärtus) + oksiid III Fe2O3 – raud(III) oksiid I Cu2O - vask(I)oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 ◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 – (mono), 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra 5 – penta, 6 – heksa, 7 – hepta, 8 – okta, 9 – nona, 10 – deka CO2 - süsinikdioksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid Anna nimetus oksiididele: CaO P2O5 Al2O3 N2O CuO CO Cu O SeO3 2 Fe2O3 SO2 K2O SO3 PbO2 Cl2O7
2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O OKSIIDIDE NIMETUSED 1 Metallioksiidid e. aluselised oksiidid a) kui metallil on püsiv o.a. väärtus Na2O naatriumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid m e t a l l + o k s i i d OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.a. väärtus III Fe2O3 raud(III) oksiid I Cu2O vask(I)oksiid metalli nimetus + (o.a. väärtus) + oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 (mono), 2 di, 3 tri, 4 tetra, 5 penta, 6 heksa, 7 hepta, 8 okta, 9 nona, 10 deka CO2 süsinikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid VALEMITE KOOSTAMINE I Märgi: koostiselementide sümbolid kõrvuti Fe O III II sümbolite kohale nende o.a. väärtused Fe O
veevannis 80-85 kraadi juures. Seejärel lisatakse mõlemaase katseklaasi 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II lahust ja loksutatakse hoolikalt. Katseklaase soojendatakse uuesti veevannis. Katseklaasis, kuhu lisati HCl, tekib tugev punane sade. Järeldus Sahharoosile HCl lisamine ja selle soojendamine põhjustas sahharoosi hüdrolüüsi, mille toimel tekkis glükoos ja fruktoos. Fehlingi reaktiiv oksüdeerib suhkru aldehüüdrühmad happerühmadeks ning tekib punane Cu2O sade. Ilma HCl-ta katseklaasis sadet ei tekkinud, sest sahharoos ei hüdrolüüsunid st ei tekkinud taandavaid suhruid. 1.2.5. Barfoed'i reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed'd reaktiiviga (vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes) võimaldab eristada taadavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Reaktsioon annab punase Cu2O sademe. Töö käik
- 2+ Vask(II)hüdroksiid Cu (OH) 2 - - kaaliumhüdroksiid K+OH- 3) Kirjuta aluste, hapete ja oksiidide nimetused ja määra aineklass. AINE VALEM AINE NIMETUS AINEKLASS NaOH Naatriumhüdroksiid Alus e. Hüdroksiid Cu2O Vask(I)oksiid Oksiid H2S Divesiniksulfiidhape Hape H2CO3 Süsihape Hape Fe(OH)2 Raud(II)hüdroksiid Alus e. Hüdroksiid Li2O Liitiumoksiid oksiid 4) Ph-määramine 1. Kui tegemist on hapetega, siis alati pH < 7 2
KASUTAMINE Glükoosi kasutatakse ravi- mina, energiaallikana mitme- suguste haiguste ravil, mitmete ravimite koostisosa, tekstiilitööstuses, peeglite- valmistamisel, toiduaine-ja kondiitritööstuses. KEEMILISED OMADUSED vask (II) oksiid: CH2OH(CHOH)4CHO+2CuO-> CH2OH(CHOH)4COOH+Cu2O hõbepeegli reaktsioon: CH2OH(CHOH)4CHO+Ag2O -> CH2OH(CHOH)4COOH+2Ag Lubjaveega: C6H12O62CH3CH2OH+2CO2 FÜÜSIKALISED OMADUSED Kristlane aine, mis lahustub Vees lahustuv lihtsuhkur. hästi vees. Värvuselt valge. Magusa maitsega, sulamis temperatuur 146C
1 – mono 2 – di 3 – tri 4 – tetra 5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine I -II Rubiidiumoksiid – Rb2O II -II Kaltsiumoksiid – CaO III -II Galliumoksiid – Ga2O3 I -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1.Aluselised oksiidid - metallioksiidid a) Kõik aluselised oksiidid reageerivad hapetega CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Ca -sulfaat b) Tugeva aluselised oksiidid reageerivad veega moodustades aluseid ehk hüdroksiide. (Tugevad alused + vesi = alus ehk hüdroksiid) CaO + H2O = Ca(OH)2 Ca – hüdroksiid Sama teevad ka: Na2O, BaO, Li2O, K2O Erand: Välja arvatud Mg!
toimel vask taandub vask(I)oksiid (punane sade). Suhkur ise aga oksüdeerub vastavaks happeks. Töö käik: · Valan kahte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust · Ühte neist lisan ka 1 tilga konts HCl-i · Loksutan · Sahharoosi hüdrolüüsiks kuumutan 5 minutit vesivannil · Mõlemasse katseklaasi lisan Fehlingi reaktiivi: 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II · Loksutan ja siis kuumutan Hapestatud lahuses punast sadet ei teki, kuna ei sadestu Cu2O lahuse happelise keskkonna tõttu. Kuid lahuses, kuhu hapet ei lisatud, tekkis tugev punane vask(I)oksiidi sade. Seega mittetaanduv sahharoos hüdrolüüsus kuumutamise käigus ning tekkis invertsuhkur (fruktoos ja glükoos), mis on taandav suhkur. Sisalduva aldehüüdrühma toimel taandus vask vask(I)oksiidiks ning sadestus. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Monosahhariide oligosahhariididest eristamine on võimalik Barfoed' reaktiiviga, kuna nõrgas
Tekkinud produktide kindlakstegemiseks kasutame kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Mis tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimid ta invertaasile mille pH = 4,8 inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni ning tagab vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Keetmisel taandub kompleksist Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mis keetmise toimel moodustab kompleksi naatriumiga ja tiitrimisel 0,02M vasksulfaadi lahusega jällegi laguneb ning võimaldab Cu(II) ioonidega triloon B kompleksi taastekke. Töö käik · Ensüümist valmistati 10ml 20x lahjendusega ensüümi lahust gradueeritud katseklaasi. (0,5ml ensüümi + 9,5ml atsetaat puhvrit). Katseklaasi sisu segati 5min vältel ettevaatlikult.
minutiks. · Samal ajal pipeteeritakse kolme koonilisse 250 ml kolbi 10 ml komplekslahust. · Kui termostaadis olev lahus on saavtunad soovitava temperatuuri lisatakse substraadile 1 ml uuritavat invertaasi töölahust, loksutatakse ja fikseeritakse reaktsiooni algusaeg. · Kohe pipeteeritakse kuiva pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ühte koonilisse kolbi. 10 ja 20 minuti möödudes korratakse tegevust. · Formeerub punane Cu2O sade. · Kolvid asetatakse elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. · Pärast keetmist lisatakse igasse kolbi 150 ml detilleeritud vett püstjahuti kaudu ning jahutatakse kraanivee all. · Kõikidesse kolbidesse lisatakse 6 tilka indikaatorit mureksiini. · Viiakse läbi tiitrimine CuSO4 , 0,02 M lahusega kuni violetne lahus asendub püsiva rohelisega. · Tiitrimiseks kulunud lahuse hulga järgi leitakse kaliibrimisgraafiku järgi
kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks hoitame mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel lisame mõlemasse katseklaasi Fehlingi reaktiivi ja loksutatame. Katseklaase soojendame uuesti veevannil. Tulemus: Mõlemas katseklaasis olev lahus omandab pärast esimest soojendamist ning Fehlingi reaktiivi lisamist tugeva sinise värvuse. Teise soojendamise järel tekkis katseklaasi, kuhu lisati sahharoosi lahusele HCl, punane mille? vask(I)oksiidi (Cu2O) sade. Teises katseklaasis ei juhtunud midagi. Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine, mille käigus moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon
hüdrolüüs ja moodustusid glükoos ja fruktoos. HCl sisaldav lahus värvus punaseks, sest glükoos ja fruktoos on taandavad suhkrud ja nende segus taandus vask, mis andis punase sademe.(vask taandus vaskoksiidiks) 1.2.5 Barfoed reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ning ühte valatakse 1 ml monosahhariidi lahust ja teise taandava oligosahhariidi lahust. Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi. Segatakse ja hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Jälgitakse Cu2O sademe moodustumist. Monosahhariidide korral peab sade moodustuma 2–3 minuti jooksul. Tulemus: Pärast mõne minutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade.
K, Na-tartraat Fehlingi reaktiiv Tekkiv vask()-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega kohaselt. Vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel vask taandub, andes vask()oksiidi, mis moodustab punase sademe. Suhkur aga oksüdeerib vastavaks happeks. O CH COONa H 2Cu + R C + 2 OH - Cu2O + O CH COOK O punane OH HO CH COONa + R C + 2 O HO CH COOK Reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 1 ml sahharoosi lahust, ühte katseklaasi lisan 1 tilk kontsentreeritud HCl.
1.2 Nimetamine. (vt töölehtedelt) 1.3 Saamine. a) primaarsete alkoholide oksüdatsioonil (O2, KMnO4) 2 R-CH2-OH + O2 2 R-CHO + 2 H2O Näide: CH3-CH2-CH2-OH + O2 kirjuta ise edasi 1.4 Keem. omadused. a) oksüdatsioon (tekib karboksüülhape, uus aineklass); kõrgel temperatuuril põlevad, tekitades CO2 ja H2O. 2 R-CHO + O2 2 R-COOH R-COOH - karboksüülhape ! CH3-CHO + Ag2O CH3-COOH + 2 Ag (hõbepeeglireaktsioon) R-CHO + 2 Cu(OH)2 R-COOH + 2 CuOH + H2O R-COOH + Cu2O +2 H2O b) põlemine (kõrgel temperatuuril) R-CHO + O2 CO2 + H2O (põlemine) c) reageerimine alkoholidega (I etapis tekib nn poolatsetaal, mis täiendava alkoholi lisamisel ja sellega reageerides tekitab nn atsetaali) I etapp R-C+HO- + R`-O-H+ R-CH(-O-R`(-OH) (kohustuslik on vaid see) II etapp R-C+H(-O-R`,-O-H+) + R`-O-H+ R-CH(-O-R`)2 + H2O ! Reaktsioon toimub nii, et omavahel ühinevad reagendid nende reaktsioonitsentrite kaudu ,,+" ja ,,-,, laengut kandvad aatomid. 1
hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määrmaisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse määramiseks võetakse põhireaktiiviks tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlatel ajahetkedel reaktsioonisegust võetud proovid viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub vask ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mille kogus määratakse tiitrimisega, kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust ja indikaatorit mureksiidi. Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse hulga järgi leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon (kaliibrimissirgelt). Töö käik Kasutati tahket invertaasi, mida kaaluti 0,01g ja millele lisati 5ml atsetaatpuhvrit, mille pH=4,8. Seda segati klaaspulgaga 5 minutit.
kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Mis tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimid ta invertaasile mille pH = 4,8 inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni ning tagab vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi. Keetmisel taandub kompleksist Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mis keetmise toimel moodustab kompleksi naatriumiga ja tiitrimisel 0,02M vasksulfaadi lahusega jällegi laguneb ning võimaldab Cu(II) ioonidega triloon B kompleksi taastekke. Töö käik 1. Valmistasin sobiva kontsentratsiooniga ensüümi lahuse. Uurisin vedelat preparaati, seega lisasin 0,25 ml vedelat preparaati pipetiga gradueeritud katseklaasi, millele lisasin atsetaatpuhvrit (pH=4,8) kuni lahuse maht oli 10 ml
Glükoosi ja fruktoosi koguse kinladktegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Põhireaktiiv tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II) triloon B konpleksi. Leeliseline komplekslahus toimib invertaasile inaktiveerivalt (kuna invertaasile on vaja happelist keskkonda) ja lõpetab reaktsiooni. Pärast hüdrolüüsireaktsiooni võetakse taandavaid suhkruid ja keedetakse segu komplekslahusega, mille tulemusena moodustub punane sade Cu2O ja ekvivalentses koguses vaba triloon. Triloon B tiitritakse 0,02M vasksulfaadi lahusega (indikaatorina mureksiidi vesilahus). Invertaasi aktiivsus määratakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. Tiitrimiseks kulunud 0,02M CuSO4 lahuse hulga järgileitakse taandavate suhkrutesisaldus proovis Invertaasi aktivsuse leitakse kasutades valemi: kus: C1 taandavate suhkrute sisaldus aja hetkel T võetud proovis, mg C2 taandavate suhkrute sialduse 0 proovis, mg
Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel: Reaktsiooduproduktid detekteeritakse komplektsomeetrilise meetodiga (põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi). Invertaasi toimeks on vajalik happeline keskkond, seega komplekslahus toimub invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetakse proovid (sisaldavad taandavaid suhkruid), neid keedetakse ja vask(II) taandub vask(I)-ks, moodustub Cu2O, see eraldub segust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Vabanenud triloon B kogus määratakse 0,02 M vasksulfaadi lahusega tiitrides, indikaatoriks mureksiid. 1 kat on ensüümi hulk, mis produtserib 1 s jooksul 30C juures 1 mol taandavat suhkrut (kutsub esile 1 mol sahharoosi hüdrolüüsi). Töö käik: Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimine: pipeteerisin 100 ml katseklaasi 25 ml 7 %-list sahharoosi
segu soojendati veevannis. Tulemus: Taandunud hõbe sadestus õrnalt katseklaasi seintele Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO3 lahusest AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv [Ag(NH3)2]+ (diammiinhõbe) 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiviga saab määrata taandavate suhkrute olemasolu. Reaktsioonil vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask(II)tartaatkompleksi koostises olev vask taandub ning tekib punane Cu2O sade. Sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri ( pole taandav suhkur), aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsiproduktid glükoos ja fruktoos. Na O O HO C Na C O O
Keemia eksamiks. 1. Mis on oksiidid ? Liitained, mis koosnevad kahest elemendist , millest üks on hapnik . Aluselised oksiidid: Amfoteerne oksiid: NaO naatriumoksiid ZnO; Al2O3 Fe2O3 raud 3 oksiid Al2O3 alumiinimumoksiid MgO magneesiumoksiid Cu2O vask 1 oksiid Happelised oksiidid: Neutraalne oksiid: N2O5 dilämmastikpentaoksiid N2O; CO SO3 vääveltrioksiid Süsinikdioksiid CO2 tetrafosfordekaoksiid- P4O10 Mis on alused? Ained, mille vesi lahustes esinevad hudroksiidioonid. Mis on happed ? Liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku aatomist ja happeanioonidest. Mis on soolad ? Liitained, milles metalli katioon on seotud happeaninoonidega
ensüümiraktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. (µkat/ml). TÖÖ KÄIK Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks võeti 50 ml katseklaas, kuhu pipeteeriti 25 ml 7 % sahharoosi
Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel: Reaktsiooduproduktid detekteeritakse komplektsomeetrilise meetodiga (põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)- triloon B kompleksi). Invertaasi toimeks on vajalik happeline keskkond, seega komplekslahus toimub invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab reaktsiooni. Hüdrolüüsisegust võetakse proovid (sisaldavad taandavaid suhkruid), neid keedetakse ja vask(II) taandub vask(I)-ks, moodustub Cu2O, see eraldub segust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Vabanenud triloon B kogus määratakse 0,02 M vasksulfaadi lahusega tiitrides, indikaatoriks mureksiid. 1 kat on ensüümi hulk, mis produtserib 1 s jooksul 30C juures 1 mol taandavat suhkrut (kutsub esile 1 mol sahharoosi hüdrolüüsi). Töö käik: Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks võtsin 50 ml katseklaasi, kuhu pipeteeritisin 25 ml 7 % sahharoosi lahust (substraati), mille pH oli