tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid
Karboksüülhapped on orgaanilised ained, mis sisaldavad karboksüülrühma -COOH Üldvalem: R-COOH Liigitus: Ühealuselised küllastunud Ühealuselised küllastumata Madalad Kõrged Madalad Kõrged HCOOH C17H35COOH CH2=CH-COOH C17H33COOH metaanhape stearhape 2propeenhape Keemilised omadused (madalamad): 1) Reageerivad metallidega CH3COOH + Mg -> (CH3COO)2Mg + H2 2) Reageerivad aluseliste oksiididega 2 CH3COOH + MgO -> (CH3COO)2Mg + H2O 3) Reageerivad alustega CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O 4) Reageerivad nõrgemate hapete sooladega CH3COOH+Na2CO3->2CH2COONa+CO2+H2O (H2CO3) 5) Reageerivad alkoholidega
5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......steariiniks 9) seebid on....rasvhapete soolad 10 Lihtsat majapidamisseepi võib saada stearhappe reageerimisel NaOH'ga võrrand ..... C17H35COO-NA++H2O 11)Küllastumata rasvhape, mida sisaldavad peaaegu kõik rasvad on...... seda kasutatakse..... Kahealuselise etaandihappe ehk....oblikhape.. valem on......HOOCCOOH etaandihape on pisut..... Teda sisaldavad....taimed.
Võrrand: CH2-OH CH-OH + 3C15H31-COOH CH2-OH Kõige sagedamisni rasvades esinevad rasvhapped: üksiksidemeid Küllastunud – sisaldavad ainult ................................................... palmithape C16 C15H31COOH heksadekaanhape 1) ........................................................................................................................................................... stearhape C18 C17H33COOH oktadekaanhape 2) ........................................................................................................................................................... Küllastumata – sisaldavad ka ........................................................ olehape C18 C17H31COOH oktadets-9-eenhape 3) ........................................................................................................................................................
Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateksaminohapeteks.Selliste struktuurierinevuste kaudu kujund. ülitäpne valkude struktuur ja omadused. 7.karboksüülh. reageerivad metallidega, aluseliste oksiididega, alustega, nõrgemate hapete sooladega, alkoholidega. aminohapped reageerivad alustega, alkoholidega, hapetega, teiste aminohapetega. 8. Palmitiinhape ehk palmithape( heksadekaanhape) on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine valem on CH3(CH2)14COOH. Stearhape e. steariinhape (Oktadekaanhape), valem on C17H35COOH, leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis. Olehape ehk oleiinhape, cis-oktadets-9-eenhape (C17H33COOH), leidub paljudes õlides ja ka loomses rasvas, nt seapekis ja veiserasvas. Linoolhape Cis-oktadets-9,12- dieenhape, C17H31COOH, leidub mitmetes taimeõlides. Oblikhape (etaandihape) HOOC-COOH, oblikates, tomatites, spinatites, rabarbrites, jänesekapsastes. Piimhape 2-
Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb transhapete jääke. Pesuained ● Pindaktiivsed ained kogunevad õhu ja vee või vee ja tahke aine piirpinnale ning paiknevad seal nii, et
1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus ei kao, küllastumata rasvhapete puhul muutub lahus värvusetuks. CH 3(CH 2)nCH=CH(CH 2)mCOOH + Br2 CH 3(CH 2)nCHBr-CHBr(CH 2)mCOOH Töö käik Kolme kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust: rasvhape (stearhape), taimne rasv (oliiviõli), ja loomne rasv (searasv). Lisati tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutati. Tulemus Stearhapet sisaldavas katseklaasis jäi püsima broomile iseloomulik pruunikas värvus, seega stearhape on küllastunud rasvhape. Oliiviõli ja searasva puhul muutus lahus värvusetuks sisaldavad küllastumata rasvhappeid. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test
Transrasvhappeid esineb looduslikult vähe, kuid nad võivad tekkida vedelate taimeõlide hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel(nt. Margariini tegemine õlist) Näited Nimetus Valem Leidumine Kül Butaanhape (võihape) C3H7COOH Piimarasv; las inimhigi tun Palmithape (palmitiinhape) C15H31COOH Loomsed ja ud taimsed rasvad Stearhape (steariinhape) C17H35COOH Loomsed ja taimsed rasvad Kül Olehape (oleiinhape) C17H33COOH Loomsed ja las taimsed rasvad tu Linoolhape C17H31COOH Taimeõlid ma ta Linoleenhape C17H29COOH Linaõli Kasutamine Toidutööstuses: Inimorganismi normaalseks funktsioneerimiseks vajame nii küllastatud kui küllastamata rasvhappeid.
· Looduslik gaas ehk maagaas CH4 · Bensiin · Petrooleum · Parafiin · Puupiiritus · Glütserool CH2(OH)- CH(OH)- CH2(OH) · Atsetüleen CH(kolmikside)CH · Fenool C6H5-OH · Aniliin C6H5-NH2 · Formaldehüüd ehk formaliin HCHO · Atsetoon CH3COCH3 · Sipelghape HCOOH · Äädikhape CH3COOH · Stearhape · Palmithape · Olehape · Seep rasvhapete Na või K sool · Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen (-CH2-CH2-)n · Glükoos C6H12O6 · Tärklis 3(C6H10O5)n · Tselluloos 3(C6H10O5)n 4. Oska koostada struktuurivalemi graafilist kujutist ja vastupidi (harj. 3 ja 4 lk 83) 5. Orgaaniliste ainete liigitus ja nomenklatuur (nimede andmine ja valemite koostamine)
6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid 7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüümid + palmithape, palmitolehape, stearhape, olehape. 3. Monoküllastamata rasvhappeid sünteesi puhul viiakse esimemne cis-kaksikside palmitaadi või stearaadi molekuli eukarüootides ahela keskele. Polüküllastamata rasvhapped sünteesitakse monoküllastunud rasvhapetest; taimed lisavad uusi kaksiksidemeid 9 ja metüülotsa vahele; loomad lisavad uusikaksiksidemeid 8 või 9 ning karboksüülrühma vahele. 4. Eikosonoidide esindajate rühmadeks on prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid.
C7H15COOH oktaanhape (kaprüülhape) C8H17COOH nonaanhape (pelargoonhape) C9H19COOH dekaanhape (kapriinhape) C15H31COOH heksadekaanhape (palmithape) C17H35COOH oktadekaanhape (stearhape) C17H33COOH oktadets-9-eenhape (olehape) C6H5COOH benseenkarboksüülhape (bensoehape) CH2=CHCOOH prop-2-eenhape (akrüülhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) HOOC-CH2-COOH propaandihape (maloonhape)
SÜSIVESI KUD 0,5 4 2 000 1 LIPIIDID - kontsentreerituim "kütus" rakkudele, kuna rasvhapetes on C aatomid enamsati vesinikuga maksimaalselt küllastatud Kuna lipiidid on apolaarsed (vees lahustumatud), siis varud on kompaktsed, suure tihedusega NB! ATP saagis rasvadest oluliselt suurem kui süsivesikutest! GLÜKOOS (Mr = 180): 38 moliATP / 180 g = 0,21 moliATP / g STEARHAPE (Mr = 248): 146 moliATP / 248 g = 0,51 moliATP / g TOIDULIPIIDID Vajadus 70-100 g/ööp 25 - 30 % toiduenergiast Vajadust mõjutab · iga · sugu · tegevuse iseloom · klimaatilised tingimused *Loomsed *Taimsed NB! Rasvlahustuvad vitamiinid A D E K TOIDULIPIIDIDE HÜDROLÜÜS · RASVADE HÜDROLÜÜS LIPAAS - pankrease sekreedis sisalduv, toidurasvade hüdrolüüsi katalüüsiv ensüüm. · FOSFOLIPIIDIDE HÜDROLÜÜS
Kuidas tõestada, et vees mittelahustuv karboksüülhape on hape? Hape reageerib leelisega ja tekib keskkonna muutus. Kuidas tõestada, et karboksüülhape on tugevam hape kui süsihape? Karboksüülhape tuleb panna reageerima karbonaadiga siis eraldub CO2, siis karboksüülhape on tugevam kui süsihape Rasvhapped Karboksüülhapped, mille süsinike aatomite arv on 14-18, neid saadakse rasvadest. Küllastunud(butaanhape-piimrasvast; palmithape-loomsed ja taimsed rasvad; stearhape-loomsed ja taimsed rasvad) tahked, võib kasutada küpsetamisel Küllastumata(olehape-loomsed ja taimsed; linoolhape-taimeõli; linoleenhape-linaõli) vedelad, oksüdeeruvad kergesti, linaõli on ülikasulik, ei tohi kuumutada, taimeõlid aitavad kaasa rasvlahustuvate vitamiinide omandamisele Aminohapped Karboksüülrühma sisaldavad happed Happena reageerivad aminohapped alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat
ja mesilasmürgi sees. Etaanhape ehk äädikhape (keemiline valem CH3COOH) on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Butaanhape ehk võihape (CH3CH2CH2COOH) Leidub haisvas võis, juustus, parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega, koos magusa järelmaitsega, sarnaneb eetritega, nõrk hape. Pentaanhape ehk palderjanhape ( C4H9COOH) Heksadekaanhape ehk Palmithape (C15H31COOH) Oktadekaanhape ehk Stearhape (C17H35COOH) Palmithapet ja stearhapet leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis, kuid vähem oliivi-, soja- ja kalamaksaõlis. Cis-oktadets-9-eenhape ehk Olehape (C17H33COOH) Olehapet sisaldub ohtralt oliiviõlis ja muudes taimeõlides, kuid samas ka loomsetes rasvades. Cis-oktadets-9,12-dieenhape ehk Linoolhape (C17H31COOH) Etaandihape ehk Oblikhape (HOOCCOOH) Mürgine, leidub spinatis, hapuoblikas, rabarberis. Liigne tarbimine soodustab neerukivide teket.
CH3CONHC2H5 + H2O + HCl CH3COOH + NH3C2H5Cl 2) aluseline hüdrolüüs sool + ammoniaak (lendub) CH3CONH2 + NaOH CH3COONa + NH3 RASVAD- glütserooli ja rasvhappete segaestrid Glütserool propaantriool, propaan 1,2,3triool HOOCC17H35 küllastunud (-) HOOCC17H33 monoküllastumata (=) HOOCCC17H29 polüküllastumata (= = =) omega rasvhape Rasvhapped: Küllastunud- süsinike vahel üksiksidemed Võihape ehk butaanhape C3H7COOH Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape)
2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit) 2.1 Küllastatud RH · on vaid üksiksidemed · hargnemata · C-aatomid on paarisarvuga (palmithape 16:0, stearhape 18:0) 2.2 Monoküllastamata RH · üks kaksiside · olehape (18:1(9)) 2.3 Polüküllastamata RH (PUFA) · rohkem kui 1 kaksikside · linoolhape (18:2(9,12)), alfa-linoleenhape (18:3(9,12,15)), palmit-, stear-, ole-,arahhidoonhape. Linoolhape ja alfa-linoleenhape on essentsiaalsed happed, sest inimkeha neid ei sünteesi ja peab saama toiduga. Toidus on ka konjugeeritud RH. 2
C17:0 Margariinhape Küllastatud rasvas ja piimarasvades 0,35% Leidub looduses vaid väga C17:1 Heptadetsenoidhape 7 väikestes kogustes 0,79% Leidub peamiselt loomsetes rasvades, kookosrasvas ja C18:0 Stearhape Küllastatud sheavõis 1,63% Leidub nii taimsetes kui loomsetes rasvades küllaltki C18:1 Olehape 9 suurtes kogustes 16,48+2,68=19,16% Leidub peamiselt taimsetes
Kümosiini toimel kompleks laguneb: Hüdrofoobne Phe-d sisaldav para-k-kaseiin sadeneb ning hüdrofiilne Met-i sisaldav glükomakropeptiid jääb lahusesse. 4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine P kaseiini mitsellis Na, K, tsitraat, Cl, S Mikroelemendid: Fe laktoferriini, transferriini koostises
(polühüdroksüketoon) funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma. Valgud koosnevad- (üle 50) aminohappejäägist . Lipiidid koosnevad- baasalkohol ja rasvhappejääk. Rasvhapped koosnevad- karboksüülhapped ja nende derivaadid 30. Rasvhapete klassifikatsioon: Küllastunud rasvhapped (ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastunud rasvhapped on näiteks palmithape, stearhape, laurhape jt) Küllastumata rasvhapped (jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks, nt. oleiinhape (mono), linoolhape, linoleenhape (polü) 31. Lihtlipiidid koosnevad basaalalkoholist ja rasvhappejääkidest Triglütseriidid (triatsüülglütseroolid)= neutraalrasvad = rasvad. Inimorganismi rasvad sisaldavad 65% oleiinhapet. Triglütseriidid tekivad glütserooli esterdamisel rasvhapetega.
C7H15COOH oktaanhape (kaprüülhape) C8H17COOH nonaanhape (pelargoonhape) C9H19COOH dekaanhape (kapriinhape) C15H31COOH heksadekaanhape (palmithape) C17H35COOH oktadekaanhape (stearhape) C17H33COOH oktadets-9-eenhape (olehape) C6H5COOH benseenkarboksüülhape (bensoehape) CH2=CHCOOH prop-2-eenhape (akrüülhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) HOOC-CH2-COOH propaandihape (maloonhape)
Kui võtab kahekaupa, nimetatakse maltaasiks. See ensüüm, mis lõhub hargnemisekohtades, on amüloglükosidaas. Kasutatakse käärimistööstuses. 15. Toidurasvade ehitus. Küllastunud ja küllasumata rasvhapped. Lipiidid on vees lahustumatud heterogeensed ühendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, benseen,atsetoon jms apolaarsed solvendid). Lipiidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Küllastunud (nt stearhape) või küllastumata (nt linoolhape, linoleenhape) kas süsiniku aatomite vahel on ükski-või kaksikside. Lisaks jaotatakse ka ahelapikkuse järgi: lühi-, keskmise ja pika ahelaga. Keskmine on kuus -10. Sis- ja transrasvhapped: Kui on transhape, siis on üks ahela osa ühel pool tasapinda, teine teiselpool, sishappe puhul ühel tasandil. 16. Rasvade füüsikalised ja keemilised omadused (hüdrolüüs, hüdrogeenimine, rääsumine).
Amfifiilsed molekulid on sellised molekulid, millede üks osa on hüdrofiilne ja teine osa hüdrofoobne. Amfifiilsed lipiiid on glütserofosfolipiidid. 4. Millised lipiidid kuuluvad bioloogiliste membraanide koostisse? Glütserofosfolipiidid 5. Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas lipiid sisaldab küllastumata rasvhappeid? Esitage reaktsiooni kemism. Halogeenreaktsioonidega, põhiliselt Br-ga. 6. Valige lipiidid, mille lahuses Br värvus kaob: stearhape, päevalilleõli, linoleen-hape, palmithape, maisiõli. Põhjendus? Kaob päevalilleõli, linoleenhape, maisiõli 7. Millist informatsiooni lipiidi kohta annab akroleiini tekkimine ja millised lipiidid annavad positiivse akroleiiniproovi? Kas lipiid sisaldab glütserooli või mitte. Positiivse proovi annavad glütserofosfolipiidid ja rasvad. 8. Joonistage steroidide ehituslikuks aluseks olev steraanituum. Millega põhjendate, et kolesterool on tsükliline alkohol? 9
energiat Inimorganismi lipiidid sisaldavad nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Inimorganismi normaalne funktsioneerimine vajab nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Kas rasvhape on küllastatud või küllastamata sõltub temas sisalduvast kaksiksidemest: küllastatud rasvahapetes ei ole kaksiksidet. Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril tahked ained, kui C-aatomite arv on > 10 palmitiinhape (palmithape) steariinhape (stearhape) Küllastatud rasvhapped on kõrge sulamistemperatuuriga ja lipiidid, mis koosnevad enamuses nendest, sulavad kõrgel temperatuuril. Tahkeid rasvu (või, searasv) iseloomustab küllastatud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhape) rohke sisaldus. Loomsed lipiidid on olekult tahked. Küllastamata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril nad sulavad. Toatemperatuuril vedelaid rasvu nimetatakse õlideks
esindajad ergosterool, stigmasterool, kampesterool jt erinevad kolesteroolist ja ka üksteisest C-17 asendusrühma ehituse poolest. 5. Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas lipiid sisaldab küllastumata rasvhappeid? Esitage reaktsiooni kemism. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse uurimisega reaktsiooni halogeenidega. 6. Valige lipiidid, mille lahuses Br värvus kaob: stearhape, päevalilleõli, linoleen-hape, palmithape, maisiõli. Põhjendus? Küllastatud, küllastamata 7. Millist informatsiooni lipiidi kohta annab akroleiini tekkimine ja millised lipiidid annavad positiivse akroleiiniproovi? Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad
vitamiinid ja pigmendid. Küllastunud ja küllastamata rasvhapped Küllastunud rasvhapete ahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale, mistõttu neil on kõrgem sulamistemperatuur ja nad annavad membraanile jäikuse. Küllastamata rasvhappeid ei saa painete tõttu cis- kaksiksidemete juures tihedalt üksteise kõrvale pakkida, mistõttu neil on madalam sulamistemperatuur ja nad annavad membraanidele elastuse. Küllastunud rasvhapped: palmithape, stearhape, arahhishape Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, palmitolehape Struktuure saab esitada graafiliselt, empiirilise valemiga või sümboliga C N:M, kus N on süsinike arv ahelas ja M kaksiksidemete arv rasvhappes. Näiteks olehape C18:1. Triatsüülglütseroolid ehk rasvad On glütserooli estid kolme rasvhappega. Peamiseks energiavaruks, sest: · enimtaandatud süsiniku vorm looduses · ei vaja solvatatsiooni · efektiivselt pakitav
Lipiide klassifikatsioon: Rasvhapped – on atsüklilised monokarboksüülhapped, mille molekuli süsinikuskeletti kuulub tavaliselt 12-34 süsiniku aatomit. Kõige levinumad on 16 ja 18 süsinikuga rasvhapped, seevastu vähema kui 14 ja suurema kui 20 süsiniku aatomite arvuga ühendid on suhteliselt haruldased. Rasvhapped jagunevad küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvahapeteks. Küllastunud rasvhape on palmithape ja stearhape, monoküllastumata on olehape ning polüküllastumata linoolhape. Vahad – vahadena käsitletakse pikaahelalisi rasvhapete ja pikaahelaliste alkoholide estreid. Füüsikalis-keemiliselt omadustelt on vahad vees lahustumatud plastilised ühendite segud. Nende lahustamiseks tuleb kasutada alkohole, atsetooni või eetrit. Sõltuvalt keskkonna temperatuurist ja keemilisest koostises on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Vahade sulamistemperatuur on 60-100°C
ja edasi HCOONa + H2SO4 à HCOOH + NaHSO4 ( Na2SO4 tekiks ~1800 juures, seda sipelghape välja ei kannataks) Rasvhapped Kõrgemad karboksüülhapped, mis tekivad rasvade hüdrolüüsil ja nende tehisanaloogid. Nad on normaalahelaga ja paarisarvulised. Nimetatakse tavaliselt triviaalnimedega (lähtutakse rasvast, millest esmakordselt eraldati , näiteks C6 kapronhape, kapreenhape, kaprüülhapeà CAPRA = kits) Väga nõrgad happed, hüdrofoobsed. Kõrgemad on tahked vahasarnased ained (stearhape). Kergemad on ebameeldiva lõhnaga õlisarnased. Küllastumata hapete sulamistemp on madalamad, kui vastavatel küllastunud hapetel. Küllastunud ... Küllastumata rasvhapped Monoküllastumata : Polüküllastumata 3- ja 6- side otsast 3, süsinikahelas üks side süsinikahelas mitu sidet (6.) süsiniku juures
ja edasi HCOONa + H2SO4 HCOOH + NaHSO4 ( Na2SO4 tekiks ~1800 juures, seda sipelghape välja ei kannataks) Rasvhapped Kõrgemad karboksüülhapped, mis tekivad rasvade hüdrolüüsil ja nende tehisanaloogid. Nad on normaalahelaga ja paarisarvulised. Nimetatakse tavaliselt triviaalnimedega (lähtutakse rasvast, millest esmakordselt eraldati , näiteks C6 kapronhape, kapreenhape, kaprüülhape CAPRA = kits) Väga nõrgad happed, hüdrofoobsed. Kõrgemad on tahked vahasarnased ained (stearhape). Kergemad on ebameeldiva lõhnaga õlisarnased. Küllastumata hapete sulamistemp on madalamad, kui vastavatel küllastunud hapetel. Küllastunud ... Küllastumata rasvhapped Monoküllastumata : Polüküllastumata 3- ja 6- side otsast 3, süsinikahelas üks side süsinikahelas mitu sidet (6.) süsiniku juures
Tsvitterioonsed kaksikioonsed. Anioonaktiivsed PAA-d. Anioonaktivsed PAA-d on kõige enam levinud. Siia kuuluvad näiteks seebid, Alküülbenseensulfonaadid, ligniinsulfonaadid, sulfoneeritud alkoholid jne. Seebid: Seebid on rasvhapete leelismetallide soolad: CxHyCOO- M+, kus x on tavaliselt 15-17, y on tavaliselt 31-35, M+ on tavaliselt Na+, K+, NH4+ Rasvhapped on karboksüülhapped lineaarse ja hargnemata küllatunud või küllastumata süsivesinikahelaga, millest tähtsamad on: Stearhape (oktadekaanhape) C17H35COOH (küllastunud) toatemperatuuril tahke: Palmitiinhape (hekasdekaanhape) C15H31COOH (küllastunud) toatemperatuuril tahke; Lauriinhape C11H23COOH (küllastunud) toatemperatuuril tahke; Oleiinhape (oktadetseenhape) C17H33COOH (küllastumata C9-C10) toatemperatuuril vedel. Üldreeglina võib seebina kasutada kõiki karboksüülhapete C10 C20 soolasid. Alla C10 tekkiv seep on liiga vees lahustuv ja üle C20 liiga vähe lahustuv, et
Nad on kas küllastatud või küllastamata. Et küllastamata rasvhapetest avaldatakse kõikvõimalikku infot, siis selgitame nende nimetamiste tausta ka keemilise loomuse alusel. Mida tasuks tähele panna? Kõigepealt seda, et rasvhapped jagunevad küllastatud ning mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Küllastatud rasvhapped on ühendid, milles pole kaksiksidemeid (tuntumad esindajad inimorganismis on palmitiinhape ehk palmithape ja steariinhape ehk stearhape). Monoküllastamata rasvhappes on üks kaksikside. Tuntum esindaja on oleiinhape ehkolehape. Rohkemat kui ühte kaksiksidet sisaldav rasvhape on polüküllastamata (polyunsaturated fatty acid ehk PUFA). Viimaste puhul räägitakse oomega-3 (v -3 ehk n-3) ja oomega-6 (v -6 ehk n-6) rasvhapetest. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest (oomega, v ) süsinikust. Selline jaotus pole tehniline, vaid sisuline, sest erinevatel oomega-rasvhapete variantidel on
2. Millest on tingitud lipiidide hüdrofoobsus ja millised läbiviidud reaktsioonidest näitasid seda? 3. Mida tähendab amfifiilsus ja millised lipiidid on amfifiilsed? 4. Millised lipiidid kuuluvad bioloogiliste membraanide koostisse? 5. Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas lipiid sisaldab küllastumata rasv- happeid? Esitage reaktsiooni kemism. 6. Valige lipiidid, mille lahuses Br värvus kaob: stearhape, päevalilleõli, linoleen-hape, palmithape, maisiõli. Põhjendus? 7. Millist informatsiooni lipiidi kohta annab akroleiini tekkimine ja millised lipiidid annavad positiivse akroleiiniproovi? 8. Joonistage steroidide ehituslikuks aluseks olev steraanituum. Millega põhjendate, et kolesterool on tsükliline alkohol? 30 9. Liebermann-Burchard'i test annab kolesterooli esinemise korral tumerohelise värvuse
vaseliini paljude salvide alusena. Etaani derivaat etüülkloriid CH3 (kloroetaan) (CH3CH2Cl) leiab kasutamist lokaal-anesteetikumina. Valiin Paljud inimorganismis esinevad bioaktiivsed molekulid on vaa- (asendamatu aminohape) deldavad alkaanide derivaatidena, nt aminohapped (alaniin, valiin jne, joon. 2), küllastatud rasvhapped (palmithape, stearhape jne, joon. 3) jt. 5 Küllastamata alifaatsed orgaanilised ühendid Jo o n . 3 Sisaldavad vähemalt ühte kaksiksidet (-C=C-) või kolmiksidet. Kaksiksidet sisaldavaid süsivesinikke nimeta- COOH
annaabi.ee 
