Tartu Kutsehariduskeskus ETANOOL Koostaja: Maarja Loikonen Juhendaja: Merike Räni Grupp: K109 2011 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O
( , , , ) PARHOMENKO ANTON TITUSHKO STANISLAV 10B · ( , , , «» ) -- C2H5OH ( C2H6O), : CH3-CH2-OH, , , , . · : . . . : 95,57 % . , , 3 -- 4- . · ( -- ) 2C2H5OH + 2 = 225 + 2. · : RCOOH + HOCH2CH3 RCOOCH2CH3 + H2O · ( 120 °C) : 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O · : C2H5OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O · : CH3CH2OH + NaH CH3CH2ONa + H2 CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O · : CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O · () , - , , . · , . . (, -- «-2»), . () . -- -- · , , , , , , , , .; · ( , ); · ; · , . .
Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. 4) Etanooli struktuur H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H 5) Põlemine Etanool põleb moodustades süsihappegaasi ja vee. Põlemisvõrrand: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O 6) Mis on alkoholid? Alkoholid on alkaanidest tuletatud ühendid, mille molekulis üks või enam vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga, mis on veesõbralikud, mis lahustuvad vees palju paremini kui alkaanid, mis ei muuda vesilahuse keskkonda. 2 Mõned alkoholid on mürgised. Tähtsaimad alkoholid on:
Alkoholid on vedelas olekus assotsieerunud. Soojendamisel vesinikside katkeb ning alles aurudes esineb alkoholimolekul üksikult. Vesiniksideme katkemine põhjustab alkoholide suhteliselt kõrgeid keemistemperatuure. Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC 400 oC , Al2O3) 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2
Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3 Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel Alkoholi esindajad Homoloogiline rida: metanool CH2OH puupiiritus etanool C2H5OH alkohol ehk piiritus propanool C3H7OH triool ehk glütserool butanool C4H9OH pentanool C5H11OH heksanool C6H13OH heptanool C7H15OH oktanool C8H17OH nonanool C9H19OH dekanool C10H21OH Keemilised muutused Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC 400 oC , Al2O3) 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O
Sissejuhatus Alkoholism kui sotsiaalne pahe Mis on alkohol? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine
2,2-dibromopentaan lähedase molekulmassiga VIIA elemendi Br Br bromo- jne alkaanidel aatom Alkoholid R-OH metanool CH3OH * alkoholid hüdrofiilsed ehk lõppliide -ool etanool CH3CH2OH veesõbralikud ained. lühikese C- eesliide ahelaga lahustuvad vees hästi hüdroksüülrühm CH2 CH CH 2 propaan-1,2,3-triool (annavad vesiniksidemeid) OH OH OH hüdroksü- * alkoholidel esinevad vesinik- Eetrid lõppliide
alles aurudes esineb alkoholimolekul üksikult. · Vesiniksideme katkemine põhjustab alkoholide suhteliselt kõrgeid keemistemperatuure. Füüsikalised omadused · Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Füüsikalised omadused Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Alkoholide keemilised omadused · Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Oksüdeerumine (=>aldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Metanool · (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). · Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik.
Etanool oksüdeerub etanooliks ja etaanhappeks ja kolesterooli sünteesiks. Kõige suurem mõju on peaajule ja kesknärvissüsteemile. Keemilised omadused Alkoholid ja keemilised omadused on seotud hüdroksüülrühmaga. *Alkoholid reageerivad aktiivselt metallidega, moodustades alkoholaate 2CH3CH2OH + 2NA -> 2CH3CH2ONA + N2 (naatriumetanolaat). Alkoholid on tahked ained ja hüdrolüüsivad tagasi alkoholiks CH3CH2ONA + H2O -> CH3CH2OH + NAOH. *Alkoholide dehüdraatimine vee eraldumine alkoholide molekulidest CH3CH2OH -> CH2 = CH2 + H2O. *Põlemine CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3 H2O; 2CH3CH2CH2OH + 9O2 - > 6CO2 + 8H2O. *Alkoholid oksüdeeruvad aldehüüdideks CH3CH2OH - > CH3CHO (etanaal) + H2O. *Alkoholid reageerivad karboksüülhappega,mille tulemusel tekivad ester ja vesi CH3OH + CH3COOH - > CH3COOH3 + H2O CH3COO (metüületanaat)
alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool HOCHCH2(OH)CHOH 1,2,3-propaantriool (glütserool) Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid.
Alkohol on orgaaniline ühend, mis molekulis on kas 1 või enam vesiniku aatomit asendatud hüdroksüüdrühmaga.NT: CH3OH (metanool) Karboksüülhape süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH. NT: HCOOH (metaanhape e. Sipelghape) Metanool CH3OH (puupiiritus) vedelik,läbipaistev,põletava maitsega, Väga mürgine, lahustub vees. 2CH4 + O2 2CH3OH CO + 2H2 CH3OH Lahusti, klaasipesuvedelik,automootori kütusena Etanool CH3CH2OH = C2H5OH (piiritus) vedelik, läbipaistev, värvusetu, piirituslambi lõhnaga, lahustub vees, lahustub orgaanilisi ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e. Etüleenglükool OH-CH2-CH2-OHvärvusetu, läbipaistev, viskoosne, lahustub vees, on magusa maitsega. Mürgine pole aga on kahjulik. -Automootori jahutusvedelik(dosool). Propaantriool e
Keemilised omadused: Alkoholid on väga nõrgad happed, mis reaktsioonid käituvad neutraalsete ühenditena. Alkoholid lagunevad ehk dissotseeruvad vees hüdrooniumiooniks (H3O+) ja alkoholi aniooniks ehk alkoksiidiooniks. R-OH + H2O H+ + H2O (H3O+ põhjustab happelisust) Selle reaktsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud vasakule s.t et alkohol on väga nõrk elektrolüüt ja laguneb ioonideks minimaalselt. 1. Hape + alus = neutralisatsioon CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O 2. Metall + hape 2CH3CH2OH + Ca 2CH3CH2OCa + H2 3. Kondensatsioon ehk hüdroksüülrühma sisaldavate ainete reageerimine vee eraldumisega. R-COOH + R'-OH R-COOR'(ester) + H2O 4. Reaktsioon halogeniididega (nt.HCl) R-OH + HCl R-Cl + H2O Alkoholide esindajad Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH)
on süsiniku ahel, seda halvem on alkoholi vees lahustuvus. ALKOHOLIDE KEEMILISED OMADUSED Alkoholid on orgaanilised happed ehk happe-aluse protolüütilise teooria järgi ained, mis loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Alused on ained, mis reaktsioonis liidavad endaga prootoni(eid). Alkohol on väga nõrk happe, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Alkohol ei reageeri leelistega, kuna tekkinud alkosiidioon on väga tugev alus ehk väga tugev prootoni siduja. + - CH3CH2OH CH3CH2O- + H+ 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa + H2 CH3CH2O-Na+ + H2O CH3CH2OH + NaOH Alkoholi sool on alkoholaat. ALKOHOLIDE ESINDAJAD Metanool CH3OH on tuntud ka puupiirituse nime all, sest varem saadi teda puidu utmisel. Nüüdisajal valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. CO + 2H2 CH3OH (katalüsaator ja kõrge temperatuur) Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes (miljoneid tonne aastas), samuti ka lahustite koostisosana
Butanooli vesilahus on nõrk hape. Sissehingamine võib põhjustada kopsuturset. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine kahjustab maksa ja neere. Aine on toksiline veeloomadele. Keemilisteks ohtuteks on, et aine võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. Butanooli aur ärritab silmi. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Suurtel kogustel võib põhjustada teadvuse kadu. ETANOOL Etanool valemiga CH3CH2OH, on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O. Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel (C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2). Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli, kuna bakterid surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH
Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaarlülide arv.Kasutan tapeedi seina kinnitamissel 5.Tärklis- puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Kasutan tapeedi seina kleepimseks . 6.Etanool - tanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. tanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H 7. Formaliin on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli.Metanooli sisaldavas formaliinis on metanaali tegelik sisaldus umbes 36%
ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel CH2=CH2 + H2O CH3 CH3OH CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed
Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine kahjustab maksa , neere ja on toksiline veeloomadele. Keemilisteks ohtuteks on, et aine võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. Butanooli aur ärritab silmi. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Suurtel kogustel võib põhjustada teadvuse kadu. 5 ETANOOL Etanool valemiga CH3CH2OH, on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O. Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel (C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2). Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli, kuna bakterid surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH
Aldehüüdid ja ketoonid ning nede nimetused Aldehüüdrühmaks nimetatakse karbonüülrühma, mis on seotud ühe vesiniku ja ühe süsiniku aatomiga. Aldehüüdideks nimetatakse aineid , mis sisaldavad aldehüüdrühma. Ketorühmaks nimetatakse karbonüülrühma ,mis on seotud kahe süsinuku aatomiga,. Ketoonideks nimetatakse aineid, mis sisaldavad ketorühma. Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid. Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal, mis lisatakse tühiühendi nimetusele. Näited. 1)CH3CH2CHO > propanaal 2)CH3CH2CH2CH2CH2CHO > Heksanaal Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust. Nimetused on järgmised. Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta- Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta- Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa- Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta- Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa- Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta- Kui ahelas on 8 süsinik(C) > Okta- Kui ahelas on 9 süsinik(C) > Nona- K...
Alkoholide füüsikalised omadused ·Vesinikside à suhteliselt kõrged to ·Lahustuvad vees, alates 5-st süsinikust lahustuvus väheneb järsult C-C11 Vedelikud C12-C20 Tardunud rasvataolised C21-Cn Tahked Lahustuvus ·Sarnane lahustub sarnases Hüdrofoobsed ained lahustuvad hüdrofoobsetes lahustites (bensiin) Hüdrofiilsed ained lahustuvad hüdrofiilsetes lahustites (vesi) Alkoholide keemilised omadused · Täielik oksüdeerumine (põlemine) CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Osaline oksüdeerumine (Cu-katalüsaatoràaldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Reageerimine leelismetallidega (à alkoholaat) 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Tähtsam esindajad CH3OH-metanaal->sipelghape C2H5OH-etanaal->äädikhape->CO2+H2O CH2- CH2 A| | Jahutusvedelik (tosool) OH OH CH2-CH-CH2
Tabasalu Ühisgümnaasium Etanool Referaat Heinrich Tinno 9.B Tabasalu 2014 Etanool Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades Co2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanooli molekul tasandil l Etanooli moleku Etanooli saamine Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Selle protsessiga saab toota kuni 18% etanooli lahust spetsiaalsete kultuurpärmidega, sest looduslikud pärmid surevad 15% - 16% etanooli lahuses. Sellist protsessi nimetatakse alkoholkäärimiseks.
kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv kõrvetava maitsega tuleohtlik vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O. Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil, vaata viinaajamine. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH. Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel
kloroeteen, bromoeteen), kõige kõrgem keemistemperatuur on jododerivaatidel. On kõik veest raskemad, tihedus kasvab molekulmassi suurenemisega. Ei lahustu vees, kuid hästi lahustub orgaanilistes lahustites ja on ise head lahustid paljudele orgaanilistele ühenditele. On värvuseta imala lõhnaga ühendid, sageli narkootilised, raskesti süttivad, peaaegu mittepõlevad, mürgised. IV KEEMILISED OMADUSED 1. reageerimine leelistega CH3 CH2Cl + NaOH CH3CH2OH + NaCl 2. reageerimine alkoholigaa CH3CH2Cl + CH3CH2OH CH3CH2 O CH2CH3 + HCl dietüüleeter 3. reageerimine alkoholaadiga CH3CH2Cl + CH3CH2ONa CH3CH2OCH2CH3 + NaBr 4. reageerimine soolaga CH3CH2Cl + CH3COONa CH3COOCH3 + NaCl metüületanaat 5. reageerimine amiiniga CH3CH2Cl + CH3NH2 CH3CH2 NH3 CH3 + HCl etüülmetüülamiin V KASUTAMINE Alkoholi saamisel
On kõik veest raskemad, tihedus kasvab molekulmassi suurenemisega. Ei lahustu vees, kuid hästi lahustub orgaanilistes lahustites ja on ise head lahustid paljudele orgaanilistele ühenditele. On värvuseta imala lõhnaga ühendid, sageli narkootilised, raskesti süttivad, peaaegu mittepõlevad, mürgised. IV KEEMILISED OMADUSED 1. reageerimine leelistega Created by Riho Rosin 9 13666324649407.doc.doc CH3 CH2Cl + NaOH CH3CH2OH + NaCl 2. reageerimine alkoholigaa CH3CH2Cl + CH3CH2OH CH3CH2 O CH2CH3 + HCl dietüüleeter 3. reageerimine alkoholaadiga CH3CH2Cl + CH3CH2ONa CH3CH2OCH2CH3 + NaBr 4. reageerimine soolaga CH3CH2Cl + CH3COONa CH3COOCH3 + NaCl metüületanaat 5. reageerimine amiiniga CH3CH2Cl + CH3NH2 CH3CH2 NH3 CH3 + HCl etüülmetüülamiin V KASUTAMINE Alkoholi saamisel
2) hargnev CH3 -- CH -- CH2 -- CH3 | CH3 3) tsükliline Valemid ja struktuurivalemid Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on valemeid mitut liiki: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (näiteks: C2H6O). 2) struktuurivalem - kirjeldab molekuli ehitust. a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli mudel e) molekuli graafiline kujutis
Seda kasutati etanaali, etaanhappe, butadieeni, eüületanaadi, dietüülieetri jm. Sünteesi lähteainena, lahustina laki ja värivtööstses, toiduainetööstues, parfümeerias, farmaatsias jm. Mõnes riigis tarvitatakse odavast taimsest materjalist saadud etanooli mootorikütusena. Püridiinaluste lisamisega joogikõlbmatuks muudetud, tehniliseks otstarbeks kasutatavad etanooli nimetakse denatureeritud piirituseks ehk denaturaadiks. ETANOOL Etanool valemiga CH3CH2OH, on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O Tootmine Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel C6H12O6 > 2CH3CH2OH + 2CO2 Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli, kuna bakterid surevad kõrgemas kontsentratsioonis
tunni möödudes. Noorukutel tõuseb alkoholi kontsentratsioon veres ja kudedes kiiremini kui täiskasvanutel, sest nende kehamass on väiksem. Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega. Alkoholisisaldust veres hinnatakse promillides (1 % = 10 ) 0,5 1,5 - kerge joove 1,5 2,5 - keskmine joove 2,5 3,5 - raske joove üle 3,0 - eluohtlik joove, raskekujuline mürgitus valemiga CH3CH2OH H H | | H -- C --C --O --H | | H H Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O
ROH Eesliide hüdroksü- halvem vees lahustuvus, mida 2CH2CH2OH + O2 → 2CH3CHO + H2O 1. sahhariidide kääritamisel: rohkem OH rühmi, seda 2) Täielik põlemine C6H12O6→ 2C2H5OH+2CO2 CH3OH suurem lahustuvus. CH3CH2OH + 3O2 → 3CO2 + 3H2O 2. eteeni hüdraati-misel: Metanool- väga mürgine • Kui vees lahustuvus on hea, 3) Dehüdraatimine CH2=CH2+ H2O→ C2H5OH C2H5OH on keemistemperatuur kõrge. Happekatalüütiline, tekivad alkeenid või eetrid 3. halogeenoalkaani reageerim. Etanool- nark
3. CH2 CH2 CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3 Füüsikalised omadused · On värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik. · Keemis t° = 78°C · U 40% viin, u 96% piiritus, u 100% absoluutne alkohol · On veidi veest kergem Keemilised omadused 1
[3] Metanooliga võrreldes on see tunduvalt vähem mürgine, kuid suurtemate koguste juures võib ka etanool põhjustada teadvusekaotust, mürgistust ning halvimal juhul ka surma. Etanooli madal sulamistemperatuur on -114 °C, mis leiab kasutust arktilistes oludes termomeetrites tavaliselt kasutatava elavhõbeda asemel. Etanooli keemistemperatuur on 78 °C ning happelisus on 15,9. [3] Põlemisel moodustuvad CO2 ja vesi: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O. Tootmine Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil, tekitades reaktsiooni C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2. Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil: C2H4 + H2O -> CH3CH2OH. [2] Kasutamine Suur osa käärimisel saadavast etanoolist alkohoolsete jookide valmistamiseks. See on hea
orgaanilistes lahustites. Etanaal kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Kasutamine ja esinemine: Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Etanaal on peamiseid alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Kasutatakse keemiatööstuses etaanhappe tootmisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid. Etanaal moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena: CH3CH2OH => CH3CHO +H2 Etanaal oksüdeerub küll edasi etaanhappeks, kuid see protsess on aeglasem kui etanaali moodustumine: 2CH3CHO + O2 => 2CH3COOH
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu
- aine tihedus g/m3, mittesüsteemne ühik, lo-adsorptsioonikihi paksus m. 2. Arvutatakse pindliig = Z/RT, kus R on konstant ja T on temperatuur Kelvinites M(CH3CH2OH)= 46,07 g/mol R= 8,31 J/K*mol, T= 273,15+22= 295,15 K (CH3CH2OH)= 0,789 g/cm3= 789000 g/m3 = 6,13*10-3/ 8,31*295,15= 2,5*10-6 = 8,54*10-3/ 8,31*295,15= 3,48*10-6 lo= max*M/ -3 -6 = 8,56*10 / 8,31*295,15= 3,5*10
ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. ALKOHOLID · Alkohol Orgaaniline aine, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. · Üldkuju R-OH Valemid ja nimetused Nimetus Valem Metanool ehk puupiiritus CH3OH Etanool CH3CH2OH Etaandiool ehk antifriis Propaantriool ehk glütserool Saamine · Metanooli saamine o CO + 2H2 CH3OH · Etanooli saamine o Alkoholkäärimine: C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO o Naftast: CH2=CH2 + H2O CH3CH2OH Füüsikalised omadused ja kasutamine · Metanool o Värvitu, põletava maitsega o Hea lahusti keemiatööstuses o Põleb hästi mootorikütus
aine ehitust ehk struktuuri: kuidas on aatomid omavahel seotud. 9. Struktuurvalemite erinevaid liike (tasapinnaline e. klassikaline, lihtsustatud, graafiline), millised on nende koostamise reeglid? a) Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem näitab kõiki sidemeid aatomite vahel : HH || H CCOH || HH b) Lihtsustatud struktuurvalem näitab, millised aatomirühmad on omavahel seotud : (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) c) Graafiline valem- ei märgita süsinikke ja temaga seotud vesinikke, vaid sidemeid nende vahel. 10. Mis on isomeeria, isomeerid? Isomeeria on nähtus, kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostisega ainetel on erinev keemiline struktuur (aatomite ühinemise järjekord) ja sellest tingitult erinevad omadused. Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 JA CH3 -- CH -- CH3
Lihtalkoholid Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: · CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) · CH3CH2OH etanool · CH3CH2CH2OH propanool · CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: · HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool · HOCHCH2(OH)CHOH 1,2,3-propaantriool (glütserool) 4 Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2
Alküünidel koosneb ühest -sidemest ja kahest -sidemest Vesinikhalogeniidi liitumine CH2=CH2 + HCl -> -CH2-CH2- -> CH3CH2Cl H Cl Moodustub halogeenühend Kordne side on alati küllastumata ühenditel reaktsioonitsentriks (nukleofiilne)! Kõik liitumised toimuvad kordsete sidemete arvelt, side lõhutakse ära ja seejärel toimub liitumine! Vee liitumine Tingimus katalüsaatoriks on hape CH2=CH2 + H2O (H+)-> -CH2CH2- ->CH3CH2OH H OH H OH Moodustub alkohol! Antud reaktsiooniga on võimalik toota etanooli! See reaktsioon on kallis! Halogeenimine Toimub ka ilma katalüsaatorita, sellist tüüpi reaktsiooniga tõestatakse, kas lahuses küllastumata ühendeid. CH2=CH-CH3 + F2 (F-F) -> -CH2-CH-CH3 -> FCH2-CHF-CH3 F F Saaduseks on halogeenühend. Kõik eelnevad omadused kehtivad ka alküünidele!
1. Anna nimetused HCHO metanaal HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape 2. Kirjuta valemid butanaal C3H7-CHO butaanhape CH3CH2CH2COOH heptanaal C7H15CHO heptaanhape C7H15COOH 3. Formaliiniks nimetatakse.... formaldehüüdi ek metanaali 37-protsendiist vesilahust, millele on tavaliselt lisatud mõni protsent metanooli 4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape...
aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Süsiniku allotroobid on teemat, grafiit, karbüünid ja fullereenid. Süsivesinikud on ühendid, mille molekulid koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Etanool (CH3CH2OH) on tähtsaim ja tuntuim alkohol. Ta on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvitu, veest väiksema tihedusega vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etanool keeb 78º juures, põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvusekaotust ja mürgistust, mis võib lõppeda ka surmaga. Etanoolist võib tekkida sõltuvus alkoholism. Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse palju nii keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel.
2) Süsivesinikahela lagunemisel H3C H2C HC = CH CH3 -> 3) Tsükliliste struktuuride ühendite tekkest Keemilised omadused eteeni näitel: C2H4 -> H2C = CH2 1) Põlemine C2H4 + 3O2 -> 2CO2 + 2H2O 2) Astuvad liitumisreaktsioon a) Br2 -> H2C = CH2 + Br2 -> CH2 BrCH2 Br b) HCl -> H2C = CH2 + HCl -> CH3CH2Cl c) H2O -> H2C = CH2 + H2O -> CH3CH2OH 3) Hüdrogeenimine H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 4) Võivad oksüdeerida (KMnO4 toimel) diool aldehüüd NB! H2 ühinemine hüdrogeenimine, H2 eemaldumine dehüdrogeenimine. CH3CH3 -> H2C = CH2 + H2 Markovnikovi reegel : H2 liitub alkaanide molekuli selle C'ga mis on enam
Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemistemperatuur on -47,6 C Keemiline valem on C3H6 Molaarmass on 42,08 g/mol Propeeni monomeer Propeeni polümeer Katalüsaatorite toimel moodustub propeenist polüpropeen , mis on kerge, keemilistele mõjutustele vastupidav ja heade dielektriliste omadustega materjal. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks . Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel CH3-CH2-CH3 H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Umbes pool propeeni maailmatoodangust läheb polüpropeeni valmistamiseks, millest saadakse plasttorusid, kiudaineid, taarat agressiivsete materjalide jaoks. Ülejäänud osa kulutatakse mitmete tähtsate orgaaniliste ainete sünteesimiseks. Propeenhape(akrüülhape)-astub kõikidesse karboksüülhapetele ja alkeenidele tüüpilistesse reaktsioonidesse
*kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal Ch3ch2ch3-propaan ch3ch2cho-propanaal *metanaali ja etanaali saadakse: ch3oh+o=(Cu)ch3cho+h2o *metanaal-värvitu,terava lõhnaga,mürgine gaas,lahustub hästi vees-formaliin(30%-40%-ne) *etanaal-värvitu,õuna lõhnaga,kergesti keev vedelik,keemistemp+21,mürgine
Alkoholi lagunemine organismis Tartu 2011 Alkoholid § orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). § Vees hästi lahustuvad. § Suhteliselt kõrge keemistemperatuuriga. Tuntumad alkoholid § Metanool (CH3OH) puupiiritus § Etanool (CH3CH2OH) piiritus § Etaandiool (CH2(OH)CH2OH) § Propaantriool (CH2(OH)CH(OH)CH2OH) glütserool Alkoholi lagunemine 1 § Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis. § Keskmise inimese organism lagundab umbes 13 ml alkoholi tunnis. Alkoholi lagunemine 2 · Imendumine toimub maos ja peensooles. · Alkohol laguneb maksas ensüümide toimel.
http://en.wikipedia.org/wiki/Urotropin 2. http://chemfinder.cambridgesoft.com/result.asp 3.Ethyl acetoacetate-C6H10O3 M(C6H10O3)=180,8 g/mol'' (C6H12N4)=1,021 g/ml St= -45,4 0 C Kt=880,8 0 C CAS: 141-97-9 Lahustuvus:2,68 g/100 ml vees (20 0 C) Ohutus:vältida kontakti nahaga-ärritava toimega,värvitu vedelik 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Ethyl_acetoacetate 2. http://chemfinder.cambridgesoft.com/result.asp 5 4. Etanool-ethanol Valem: CH3CH2OH Kt = 78,3 0 C St= -114,1 0 C = 0,789 g/cm3 M(CH3CH2OH) = 46,06 g/mol Ohtlikkus: tuleohtlik, kergesti lenduv Kasutatud kirjandus: 1.http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol 2.http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=ethanol&Units=SI 3..http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=10023&term=etanool 5. Heksaan-hexane Valem: C6H14 M (C6H14) = 86, 18 g/mol =0,6548 g/ cm3 St = -95 0 C Kt= 69 0 C Ohtliikus: süttimisohtlik Kasutatud kirjandus: 1. http://mt.legaltext.ee/esterm/
Mida rohkem karboksüülrühmi 1C kohta, seda parem lahustuvus. Seda rohkem vesiniksidemeid saab moodustada. 3. Reaktsioonivõrrandid 1) Alkeenid alküünid Mida kõrgema energia side, seda lihtsam on neid lõhkuda. Markovnikovi reegel: vesinik läheb sinna, kus enne rohkem vesinikke on. Jälgida ainult neid, kus on kaksikside vahel. Alkeen + H2 > alkaan CH2=CH2 + H2> CH3CH3 CH2=CH-CH3 + HCl > CH3CHClCH3 CH2=CH-CH3 + Cl2> ClCH2CHClCH3 CH2=CH2 + H2O > CH3CH2OH CH2=CH-CH >(-H2) CH=-C-CH3 + H2 CH2=CH2 + 3O2 > 2CO2 + 2H2O 2) Karboksüülhapped reageerimine metalliga: 2RCOOH + 2Na > 2RCOONa + H2(up); 2RCOOH + Ca > (RCOO)2Ca +H2 (up) -''- metalliüksiidiga: 2RCOOH + ZnO > (RCOO)2Zn + H20 -''- hüdroksiidiga: 2RCOOH + Ca(OH)2 > (RCOO)2Ca + H2O; RCOOH + NaOH > RCOONa + H2O -''- soolaga: 2RCOOH + NaCO3 > RCOONa + H2CO3 H2Oja CO2(up) 3) Oksüdeerumine
Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. Alkoholide füsioloogilised omadused: narkootiline toime, alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused), pikema ahelaga alkoholid tekitavad pöördumatuid nägemisorganite kahjustusi. Väga mürgine on metanool (imendub kergesti ka läbi naha). Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e. puupiiritus laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. · Etanool (CH3CH2OH) e. piiritus väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti kasutatakse etanooli ka alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks. · Etaandiool (HOCH2CH2OH) kõrge keemistemperatuur, hea lahutuvus ja madal külmumistemperatuur. Kasutatakse antifriiside (automootorite jahutussegud) koostises. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan
1. Karboksüülhapete (-COOH) moodustumine aldehüüdidest (-CHO): a)oksüdeerumine hapnikuga CH3-CHO + O2=CH3-COOH b)hõbepeegli reaktsioon. CH3-CHO + Ag2O=CH3-COOH + 2Ag c)oksüdeerumine vask(II)oksiidiga. CH3-CHO + 2CuO=CH3-COOH + Cu2O. 2.Estri(nagu COOH aga H asemel R) lagunemine veetoimel happelises keskkonnas karboksüülhappeks ja alkoholiks. HCOOC6H13 + HOH= HCOOH + C6H13OH. 3. Karboksüülhappe soola(nagu COOH aga H asemel Na, Li, Ca jne.) reageerimine tugevama happega. H2SO4 + CH3COONa=NaHSO4 + CH3COOH. 4. Karboksüülhapete omadused: a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2. f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O g) Hüd...
Metanool(Puupiiritus) CH3OH · Värvitu · Kütus · Põletav maitse · Lahusti · Mürgine vedelik · Süütevedelik · Keeb 65 kraadi juures · Antifriis-Antifreeze · Seguneb veega Etanool(Piiritus) CH3CH2OH · Iseloomulik lõhn · Alkohoolsed joogid · Põletav maitse · Lahusti · Värvitu · Desinfitseerimis vahend · Veest väiksem · Lõhnaõlides tihedus · Kütus
Iseseisevtöö Laura Aidla MJ112 Etanool ● Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. ● Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanooli molekul Tootmine ● Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. ● C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened
Loksa 1. Keskkool ETANOOL Referaat keemias Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Linda Kirsipuu 2008 1 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras
1. Alkohol Alkoholid on hüdroksüühendid, kus hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikaatomiga. Hüdroksüülrühm on hapnikust ja vesinikust koosnev –OH rühm, mis on kovalentse sidemega seotud süsinikaatomiga. Alkoholide nimetamisel süsiniku aatomite arvust tingitud alkaani nimetusele lisatakse lõpp – ool. 1 2. Etanool 2.1. Mis on etanool? Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole (vt Joonis 1 ja Joonis 2). Joonis 1. Etanooli struktuurvalem.2 Joonis 2. Etanooli molekuli mudel.3 Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega hästi lenduv vedelik, mille sulamistemperatuur on –114 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik ja selle tihedus 20 °C juures on 0,79 g/cm³.4 1 Karik, H., Ratassepp, V.,1980: 62 2 Vikipeedia „Etanool“, http://et
annaabi.ee 
