Alkaanid Tekkeviisid: Alkeenide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine Alküünide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide hüdrogeenimine detsükliseerimisel Kõrgemate süsivesinike lagunemine Alkoholide retutseerimine vesinikuga Aldehüüdi katalüütiline redutseerimine Keemilised omadused: Täielik oksüdatsioon Oksüdatsioon alkoholi tekkega Oksüdatsioon adlehüüdi tekkega Täielik lagunemine Dehüdrogeenimine Dehüdrogeenimine (tsükli teke) Asendusreaktsioon halogeeniga (järkudes) Kõrgemate alkaanide lagunemine madalamateks Isomerisatsioon Alkeenid
(nimetuses kasutan lõppu -een) Terpeen-lahtise süsinikuahelaga looduslik alkeen (kolm terpeeni koos taimega: karoteen-porgandis, lükopeen-tomatis,limoneen-sidrunikoores) · Alküün- CnH2n-2; süsivesinik, mille molekulis esineb süsiniku aatomite vahel kolmikside; vähemalt 2 süsiniku aatomit on sp olekus. (nimetuses kasutan lõppu -üün) · Alkaan- CnH2n+2; tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud; on passiivsemad kui alküünid. · Hüdrogeenimine- vesiniku liitumine kaksik/kolmiksidemele · Hüdraatimine- vee liitumine kaksik/kolmiksidemele · Eteen ehk etüleen- kaksiksidemega ühendid; füüs omadused: C2H4-C4H10 - gaasid, õhust veidi kergem, vees ei lahustu, värvusetu, nõrga meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, 1 enim toodetud og aine-polüeteeni tootmiseks, osa aga etanooliks; keem omadus: C2H4+3O2=2CO+2H2O põlemine; liitumisreaktsioonid: 1)hüdrogeenimine
2) Süsivesinikahela lagunemisel H3C H2C HC = CH CH3 -> 3) Tsükliliste struktuuride ühendite tekkest Keemilised omadused eteeni näitel: C2H4 -> H2C = CH2 1) Põlemine C2H4 + 3O2 -> 2CO2 + 2H2O 2) Astuvad liitumisreaktsioon a) Br2 -> H2C = CH2 + Br2 -> CH2 BrCH2 Br b) HCl -> H2C = CH2 + HCl -> CH3CH2Cl c) H2O -> H2C = CH2 + H2O -> CH3CH2OH 3) Hüdrogeenimine H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 4) Võivad oksüdeerida (KMnO4 toimel) diool aldehüüd NB! H2 ühinemine hüdrogeenimine, H2 eemaldumine dehüdrogeenimine. CH3CH3 -> H2C = CH2 + H2 Markovnikovi reegel : H2 liitub alkaanide molekuli selle C'ga mis on enam hüdrogeniseeritud st mille ümber on rohkem H'sid.
Küllastumata ühendid ühendid, mis sisaldavad aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. Alkeenid küllastumata süsivesinikud(kaksikside), - een, füüsikalised omadused: moodustavad homoloogilise rea, 3 esimest gaasid järgmised vedelikud, hüdrofoobsed, sulamis- ja keemistemperatuur suureneb homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Keemilised omadused: HÜDROGEENIMINE e. liitumine vesinikuga CH2 = CH2 + H2 -> CH3 CH3 alkeen alkaan HALOGEENIMINE CH2 = CH2 + Br2 -> CH2Br CH2Br alkeen dibromoetaan LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA CH2 = CH2 + HCl -> CH2Cl CH3 kloroetaan HÜDRAATIMINE e. liitumine veega CH2 = CH2 + H2O -> CH3 CH2 OH etanool (alkohol, -ool) Leidumine: naftarakk-gaasid, küpsed puuviljad eritavad eteeni ning teised puuviljad valmivad kiiremini, looduslikukautsuki koosluses. Kasutusalad: eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmi...
Milliseid süsivesinikke nim. küllastumata süsivesinikeks? Defineeri Ühendeid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik ja kolmiksidet Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen värvitu gaasiline aine, mis vees paktiliselt ei lahustu. Iseloomuliku lõhna ja narkoosi tekitava toimega Etüün Värvitu gaas, nõrk eetri lõhn. Sissehingamisel tekitab narkoosi. Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine?- Hüdraatimine alkeeni liitmine veega Hüdrogeenimine alkeeni liitmine vesinikuga Nitreerimine - kui benseeni molekuli üks vesiniku aatom asendatakse nitrorühmaga. Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. Värvitu, veest kergem. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, ei lahustu vees. Toatemperatuuril aurustub, aurud on väga mürgised. Iselahustiks rasvadele ja valkudele. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kaksiksidet. Nt: -C=C- / CH2=CH2
Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur, sulamistemperatuur väheneb. Alkeenid on vees vähelahustuvad ja väga iseloomuliku lõhnaga. Keemilistest omadustest on iseloomulikud põlemine (leek on nähtav, kuna süsinik ei põle täielikult ära) ning liitumisreaktsioonid. Hüdrogeenimine on liitumisreaktsioon vesinikuga (H2), hüdraatimine on liitumisreaktsioon veega (H2O). Dehüdrogeenimine on vesiniku, dehüdrautimine on vee eraldumine. Alkadieenides on süsinike vahel kaks kaksiksidet. Täielik põlemine: C2H4 + 3O2 2CO2 + 2H2O Mittetäielik põlemine: C2H4 + 2O2 CO2 + 2H2O + C Halogeenidega (VIIA): CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br Vesinikhalogeenidega: CH2 = CH2 + HCl CH3 CH2Cl Hüdrogeenimine: CH2=CH2 + H2 CH3 CH3
kaksik- või kolmiksidemed. Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen! Molekulvalem: C2H4 lihtsaim alkeen värvusetu nõrk meeldiv lõhn narkootilise toimega gaas saadakse nafta töötlemisel Etüün Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün ,värvusetu,meeldiva lõhnaga ,narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine? Hüdraatimine - on liitumisreaktsioon veega (H2O) Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide või nitreerimisseguga toimides. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Mis on alkeenid ja alküünid
Küllastumata ühendid -ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid. Nad on on omavahel seotud kovalentse aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks. alkaanid, sest side katkeb kergesti. KÜLLASTUMATA KÜLLASTUNUD KÜLLA...
vahad, tokoferoolid 2) Polaarsed lipiidid Glütserofosfolipiid, glütseroglükolipiid, sfingofosfolipiid, sfingoglükolipiid Oomega-3 rasvhapped : -linoleenhape, eikosapentaeenhape, dokosaheksaeenhape Oomega-6 rasvapped: linoolhape, arahhidoonhape HÜDROGEENIMINE Transrasvhapped: hüdrogeenitud rasvhape ja ka mäletsejate rasvas; kunstlikult küllastatud, lisades vesinikuaatomeid osale küllastumata rasvhapetest=hüdrogeenimine. Hüdrogeenimine muudab õli tahkeks rasvaks. Mõjutavad lipoproteiinide ainevahetust. LDL ja HDL. Hüdrogeenimine: ,,rasva tahkestamine". Küllastumata triatsüülglütseroolide hüdrogeenimine Ni-katalüsaatori juuresolekul. Saadakse täielikult hüdrogeenitud rasvad (kõrgsulavad küpsetus- ja praadmisrasvad) ja osaliselt hüdrogeenitud rasvad (õlid, milles on ühe kaksiksidemega rasvhapped; tooted, milles linoleenhape on hüdrogeenitud, aga linoolhape mitte; need rasvad sulavad u. 30C juures)
Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon
KT nr 3 mõisted. Mittepolaarse kordse sidemega ühendid Alkeenid – süsivesikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid Alküünid – süsivesikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kaksikside - Kolmikside -side- -sidemele lisanduv suhteliselt nõrgem side 2ik- või kolmiksideme korral küllastunud süsivesinik - alkaanid küllastumata süsivesinik – süsivesinik, mis sisaldab kordseid ühendeid hüdraatimine – vee liitmine hüdrogeenimine – vesiniku liitmine dehüdraatimine dehüdrogeenimine alküülimine aromaatne ühend aromaatne struktuur (tsükkel) – benseeni molekuli struktuur areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus heterotsüklilised ühendid – tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid fenoolid - hüdroksüareenid fenolaat – fenooli kui happe sool delokalisatsioon – elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel
Küllastumata süsivesinikud. II poolaasta tasemetöö kordamiseks Küllastumata süsivesinik- süsiniku aatomite vahel võib esineda kaksik- või kolmiksidet. Alkeen- süsiku aatomite vahel kaksiksidemed een, Eteen C2h4. Alküün- süsiniku aatomite vahel kolmiksidemed üün, Etüün C2H2. Hüdrogeenimine- vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Hüdraatimine- keemiline liitumisreaktsioon veega. Nitreerimine- nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse. Benseeni füs omadused- värvusetu, veest kergem, iseloomuliku lõhnaga vedelik, vees ei lahustu, lahustub bensiinis ja etanoolis. Karbonüülühendid- sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Aldehüüdid- keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse
Homoloogilise rea 3 esimest liiget on gaasid(C 2C4), järgmised vedelikud(C5C17), alates 18ndast süsinikust on alkeenid tahked Süsiniku arvu kasvuga suureneb keemistemperatuur ja väheneb sulamistemperatuur. Sama süsinikuarvuga alkeenidel on võrreldes alkaanidega madalamad sulamis ja keemisto Hüdrofoobsed ained ja seetõttu ei lahustu vees Alkeenid on lõhnavad ühendid, narkootilise toimega Keemilised omadused Hüdrogeenimine CH#CH + H2 CH2=CH2 Halogeenimine CH#CCH3 + Br2 CHBr=CBrCH3 prop1üün reag. Broomiga Hüdraatimine tekib aldehüüd CH#CH + H2O CH3CHO (etanaal) Reageerimine vesinikhalogeniididega CH#CH + HCl CH2=CHCl CH#CCH3 + HCl CH2=CClCH3 Põlemine(täielik) CH#CH + 2,5O2 2CO2 + H2O Tähtsaimad ühendid Etüün: 20.saj hakati kasutama majakate valgustusgaasina Toodetakse peamiselt kaltsiumkarbiidist, mida omakorda saadakse
rasvhapped moodustavad leelisega soolasid. Seda kasutatake seebi valmistamiseks, keetes rasva kas NaOH (seebikivi – tekitab tahke seebi) või KOH lahuses (tekitab vedela seebi). Rashvappe karboksüülrühmas asendatakse üks vesinikuaatom kas K või Na aatomiga ja eraldub veemolekul. Rasva oksüdatsiooni käigus liitub hapnikuaatom süsinikuahelaga ning lõppkokkuvõttes tekivad aldehüüdid ja ketoonid. Rasvade hüdrogeenimine on nende küllastamine vesinikuaatomitega, et muuta nende sulamistemperatuuri kõrgemaks. Toimub 160 – 170 ºC juures ja katalüsaatori juuresolekul. Saab toimuda ainult küllastumata rasvhapete kaudu, sest neis sisalduvad kaksiksidemed. Kaksiksidemete arvu vähenemisega muutuvad rasvad tahkemaks. Mida sügavam on hüdrogeenimine, seda vähem tekib transrasvhappeid [ α-linoleenhape – C18:3 (Ω-3 RH) Linoolhape – C18:2 (Ω-6 RH) Oleiinhape C18:1 Steariinhape C18:0. ]
Tööstuslikult viiakse hüdrolüüs läbi veega kõrgel temperatuuril(200*C) ja rõhul(20at) Või keetmisel naatriumhüdroksiidi vesilahusega. Viimasel juhul tekib rasvhappest vastav naatriumsool seep. HÜDROGEENIMINE Vedelaid rasvu (rasvõlisid), mille rasvhappe radikaalis esineb kaksiksidemeid, muudetakse tahketeks hüdrogeenimisel. Hüdrogeenimisreaktsioonil muutub rasva koostisse kuuluv küllastumata rasvhappe radikaal küllastunud rasvhappe radikaaliks: Hüdrogeenimine viiakse läbi vesiniku abil nikkelkatalüsaatori manulusel. Hüdrogeenimisprotsessil tekkiva rasva nimetatakse salomassiks ja sellest toodetakse margariini. Margariin kujutab endast hüdrogeenitud taimerasva emulsiooni piimas. Väliselt sarnaneb või koorevõiga. Lõhn ja maitse antakse margariinile spetsiaalsete lisanditega. RÄÄSTUMINE Vedelad rasvad oksüdeeruvad õhus kergesti. See tähendab, et nad räästuvad. Niisugused rasvad on ebameeldiva lõhnaga, kibedad ja mürgised
Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon reaktsioon kus radikaal üritab endaga liita teisi elektrone. Oksüdeerumine Oga reageerimine. Pürolüüs aine muundumine kõrgema temperatuuri toimel. Dehüdrogeenimine vesiniku lahutamine. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine. Isomeer on aine millel on ühesugune summaarne valem aga erinev struktuur. Maagaas looduslik gaaskütus. Oksüdeerija liidab elektrone. Redutseerija annab elektrone ära. Redutseerumine elektronide liitmine. Summaarne valem molekulivalem, väljendab aine koostist nt C2H6. Fossiilne kütus geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, mittetaastuv, nt nafta, põlevkivi, kivisüsi.
Alküünid on küllastumata süsivesinikud mis sisaldavad kolmiksidet. (nomenklatuuris -üün lõpp) Üldvalem CnH2n-2 etüün Keemilised omadused: 1) Põlemine 2C2H2 + 5O2 -> 2H2O + 4CO2 2) Astub liitumisreaktsiooni + Br2 -> CHBr = CHBr + Br2 -> CHBr2 CHBr2 + HCl -> CH2 = CHCl + H2O -> CH3CHO (etanaal, aldehüüd) 3) Hüdrogeenimine + H2 -> H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 Füüsikalised omadused: etüün- meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, värvusetu, gaas, õhuga segamisel plahvatusohtlik Kasutamine: etüün- keemiatööstuses lähteainena, gaasikeevitusleek, Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud kuuluvad tsükliliste ühendite hulk, neil on iseloomulik kinnine süsiniku ahel. Üldvalem CnH2n-6 benseen C6H6 Keemilise omadused benseeni näitel:
Kuidas nimetatakse kinnise e. tsüklilise ahelaga süsivesinike klasse? Alkaanid, alkeenid, alküünid 4. Märkige alkaanide, alkeenide, alküünide üldvalemid ja kolm esimest liiget homoloogilistes ridades (valem, nimetus) 5. Alkaanid on keemiliselt püsivad. Kirjutage 3 võrrandit omal vabal valikul 1. Põlemine 2. Pürolüüs 3. Asendusreaktsioon 6. Alkeenid on võrreldes alkaanidega reaktsioonivõimelisemad. Kirjutage liitumisreaktsioonid: 1. Eteen+ vesinik (hüdrogeenimine) 2. Eteen+kloor (halogeenimine) 3. Propeen+ HCL (liitumine vesinikhalogeenidega) 4. Eteen+vesi (hüdraatumine) 5. Eteeni polümerisatsioon 7. Kuidas erinevad omavahel reaktsioonivõimelised aineosakesed: Radikaal, nukelofiil, elektrofiil. 1. Radikaal- ühe paadumata elektroniga osake 2. Nukleofiil- osakesed, millel on väliskihis vähemalt üks vaa elektronpaar 3. elektrofiil- nukleofiil, mis moodustab uue sideme osakesega, millel on vaba
· Eteeni põlemisel tekivad CO2 ja H2O · Metaani kasutatakse kütteks sest tekib palju soojust · Okteen-C8H16 Hepteen-C7H14 Buteen-C4H8 · Metaan-CH4 Metüül-CH3 Etüül-C2H5 · Polümerisatioon-kõrge temp. Ja sobivate katalüsaatorite juuresolekul, võivad alkeeni(eteeni) molekulid omavahel ühineda · Polümeer-kõrgemolekulaarne aine · Alkeenide olemasolu-broomi vesilahusega saab tõestada alkeeni olemasolu, pruun värvus kaob Buteeni hüdrogeenimine But-1-een+H2 CH3-CH2-CH2-CH3 Eteen+HCl CH2=CH2+HCl CH3-CH2Cl-kloroetaan
Mool on ainehulga ühik, milles on 6,02x10²³ osakest Lihtaine on aine, mis koosneb ühe aine molekulidest. Liitaine on aine, mis koosneb kahe või enama aine molekulidest Hüdrogeenimine on reaktsioon, kus toimub H liitmine. Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Tugev elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ainult ioonidena Nõrk elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ioonide ja molekulidena Redutseerimine on protsess, milles liidetakse elektrone Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool
väike), leidub munakollases, maksas, ajukoes, vere lipoproteiinides. Kolestrool jaguneb: endogeenne kolestorool rakumembraani koostisosa, kõikdes inimorganismi kudedes eksogeenne kolestroool Kolestrool veres: Hea kolestorool HDL kolestorool Halb kolestorool LDL-kolestorool Kolestorooli funktsioonid; Tugevdab rakumembraani Osalus steroolide ainevahetuses Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelast taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Võimalikud trans-rasvhappeid sisaldavad toidud: Küpsetised, küpsised, kondiitritooted Kiirtoidud, valmistoidud Osa margariine Lipiidide biofunktsioon: 1. Energeetiline funktsioon Varulipiidid TG täielik oksüdatsioon CO2 +H2O+ energia. 2. Varuaine funktsioon Talletatakse organismis varuks (nahaalune rasvkude), depoorasv
Neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga: limoneen(sidruni koor), karoteen(porgandi värvaine) Amiin- ammoniaagi (NH3) derivaat, kus vesiniku aatomi asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Amiine leidub looduses, enamikel amiinidel on ebameeldiv lõhn. Hüdraatimine-veega liitumine (CH2=CH2+H2O->CH3-CH2-OH tekib alkohol) (alkaanide puhul) (CHCH+H2O->CH3CHO) (alküünide puhul) Hüdrogeenimine-vesinikuga liitumine ( CH2=CH2+H2->CH3-CH3 tekib alkaan)(alkaanide puhul) ( CHCH+H2->CH2=CH2) (alküünide puhul) Miks on amiinid tugevad nukleofiilid? Nukleofiilsus on omadus siduda prootoni. Amiinidel on vaba elektronpaar, mida ta saab suhteliselt kergelt loovutada ning seejärel siduda prootoni. Sellest tuleneb ka tema aluseline omadus, et ta saab kergelt liita elektrone ja reageerib hapetega.
O -aal // R-CHO // R C H metanaal HCHO etanaal CH3CHO ketoonid- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad ketoonrühma. -ketoon // -oon // R CO R // R C R O etüülpropüülketoon C3H7 CO - C2H5 a) oksüdeeruvad karboksüülhappeks hõbepeegli reaktsioon: CH3CHO + Ag2O -> CH3COOH + Ag b) hüdrogeenimine: CH3CHO + H2 -> C2H5OH karboksüülhapped- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma O -hape // R COOH // R C OH metaanhape HCOOH etaanhape CH3COOH a) alusega: CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O b) oksiidiga: 2CH3COOH + Na2O -> 2CH3COONa + H2O c) metalliga: CH3COOH + Ca -> (CH3COO)2Ca + H2
Ei lahustu ............................................................................................................................................... eetris, bensiinis ja mittepolaarsetes lahustites Lahustuvad ............................................................................................................................................. väiksem Tihedus on ................................... kui veel. Rasvade keemilised omadused: 1) Hüdrogeenimine e reageerimine vesinikuga margariine • Saadakse ..................................................... üksiksidemeks • Vesiniku liitudes kaksiksidemed muutuvad ...................................... rasvhapped küllastatud • Küllastumata .......................................... muutuvad ....................................
Trans- kasulikud rasvad, rakumembraanid on ülesehitatud lipiididest ja nendes peab olema transrasvad. Cisrasvad on halvad. Alkeen ja tsükloalkaan on isomeerid, kui on süsinike arv sama. Alküünid ja tsükloalkeenid ka. Küllastumata ühendite keemilised omadused: Reaktsioonitsentris on kordsesideme juures olevad süsinikud, küllastumata ühenditega toimub liitumis reaktsioon, see tähendab, et lähtaineid on kaks ja saadusi on üks. Hüdrogeenimine (vesiniku liitumise reaktsioon) see on margariini tootmis reaktsioon nt. [+H2] Vastand reaktsioon on dehüdrogeenimine. But-2-een + H2 -> butaan Hüdraatimine +H2O, Alkohol rühm liitub selle juurde, kus on rohkem süsinike. But-1-üün + H2o -> but-1-een -2-ool Halogeenimine, ainesse halogeen aatomi viimine 2-metüül-but-2-een +Cl2 -> 2-metüül-2,3 dikloro-butaan Vesinikhalogeniid: Vesinik- läheb sinna, kus vähem C'sid. Cl- läheb sinna, kus rohkem C'sid. ....+HCl->
R-CH=CH2 R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O teda saab oksüdeerida vastavaks aldehüüdiks (etanaal) C2H4 + 1/2 O2 = CH3CHO või etaanhappeks (äädikas) C2H4 + O2 = CH3COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaan C2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2- dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 [ -CH2-CH2-]X
1. Mis on? · Alkeenid süsivesinikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid süsivesinikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. · Areenid ehk aromaatsed ühendid orgaanilised ühendid, mis sisaldavad aromaatsed tuuma. · Fenoolid hüdroksü või polühüdroksüareenid. · Hüdrogeenimine vesiniku liitumine. · Hüdraatimine vee liitumine. 2. Alkeenide, alküünide ja areenide nomenklatuur. 3. Alkeenide, alküünide ja areenide füüsikalised omadused. · Alkeenid, alküünid on meeldiva lõhnaga, värvusetud gaasid. · Areenid on vedelikud või kristalsed ained. Ei lahustu vees, küll aga süsivesinikes, eetris ja teistes mittepolaarsetes lahustites. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. 4
See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks. Atsetüleeni toodetakse ka süsivesinikest näiteks pürolüüsil (tugeval kuumutamisel õhu juurdepääsuta). Etüüni reaktsioon vesinikkloriidhappega on suure praktilise tähtsusega, kuna siis moodustub vinüülkloriid e. kloroeteen, mille baasil valmistatakse plastmasse, kunstnahka, vahariiet. Etüünist saab veel äädikhapet, polüstürooli, kummi, lahusteid, pleksiklaasi. Hüdrogeenimine: CHCH + H2 CH2=CH2 CH3CH3 Halogeenimine: CHCH + Cl2 CHCl=CHCl CHCl2CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CHCH + HCl CH2=CHCl CH3CHCl2 Hüdraatimine: CHCH + H2O CH2=CHOH CH3CH(OH)2 Põlemine: CHCH + 3O2 2H2O + 2CO2 + 2C Homoloogiline rida: 1. - 2. etüün C2H2 3. propüün C3H4 4. butüün C4H6 5. pentüün C5H8 6. heksüün C6H10 7. heptüün C7H12 8. oktüün C8H14 9. nonüün C9H16 10. deküün C10H18 V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass
o Kaksikside on üks -side ja teine -side o Kolmikside on üks -side ja kaks -sidet. Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Nad on planaarsed. Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel. Nad on lineaarsed. -side on palju nõrgem kui side => alkeenid ja alküünid on väga reaktsioonivõimelised. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus(alkeeni redutseerimisprotsess) o Näide: CH2=CH2 + H2 CH3-CH3 alkeen + vesiniku molekul alkaan. Dehüdrogeenimine ehk dehüdrogenisatsioon on vesiniku eraldamine keemilise reaktsiooni käigus. o Näide: CH3--CH3 CH2=CH2 + H2 Alkaan alkeen + vesiniku molekul. Küllastumata ühendite nimetused ja isomeeria:
Alkaanide omadused: Põlemine[(CH4+2O2->2CO2+H2O) II- 27513 III-24385 IV-64106] Halogeenimine[Cl2F2 Br2 I2] (CH4+Cl2->CH3Cl+ HCl)Saamine küllastumata ühenditest Füüsikalised omadused:ei lahustu vees, veest kergemad, vesiniksidemed puuduvad, C1-C4=gaasid, -14=vedelad, 15- =tahked, lõhnatu, värvitu(mitte kõik), mürgised, mõjub knsile, kergesti lenduvad. Alkeenide omadused: Põlemine[C2H4+ 302->2O2+2O2 2 C5H10+ O2- >10CO2+10H20]Hüdrogeenimine (H2 liitmine) Halogeenimine(VIIA rühma liitmine) Vesinikhalogeenimine(HF,HBr,HI,HCl) Vee liitmine Ei lahustu vees, veest kergemad. Alkoholid, aldeh. Ketoonid.Füsioloogilised omad:narkootilise toimega, kahjustab knsi, ald. Mürgisemad kui ketoonid, nahale sattudes tekitavad põletikke, organismist eraldub aeglaselt. Metanaal e. formaldehüüd.terava lõhnaga, mürgine gaas. Lahustub vees, metaani vesilahus-formaliin, kas.
alküünidel kasvavad. Alkeenid ja alküünid on hüdrofoobsed,ei lahkustu vees.nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Rea kolm esimest liiget eteen, propeen ja buteen on toatemperatuuril gaasid. Alates penteenist on vedelikud ja süsinku arvust 18 (C18H36) tahked ained. Keemilised omadused:kolmikside on kaksiksidemega võrreldes veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega. Hüdrogeenimine: CH≡CH + H2 → CH2=CH2 → CH3–CH3 Halogeenimine: CH≡CH + Cl2 → CHCl=CHCl → CHCl2–CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CH≡CH + HCl → CH2=CHCl → CH3–CHCl2 Hüdraatimine: CH≡CH + H2O → CH2=CHOH → CH3–CH(OH)2 Põlemine: CH≡CH + 3O2 → 2H2O + 2CO2 + 2C Polümerisatsioon:nCH2=CH2→(-CH2-CH2-)n Terpeenid on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n=2, 3, 4 .
Fenool benseenituum, mille küljes on 1 OH rühm. Süsivesik ehk sahhariid, on polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligo- ja polümeeride üldnimetus. Elektrofiil tühja orbitaaliga osake, millel on elektrofiilne tsenter. Positiivne laeng/osalaeng.(C, H, metalliioonid) Nukleofiil vaba elektronpaariga osake, millel on nukleofiilne tsenter. Negatiivne laeng/osalaeng. (:OH ja :CN tugevad; :Hal nõrk) Radikaal osake, millel on paardumata elektron. Hüdrogeenimine H liitumine ainega. Dehüdrogeenimine H eraldumine aine molekulist. Hüdraatimine H2O liitumine ainega. Dehüdraatimine H2O eraldumine aine molekulist. Hüdrolüüs aine lagunemine vee toimel. Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikuses liitumises. Polükondensatsioonireaktsioon - polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Eraldub H2O.
lisatud mõni protsent metanooli. · Halogeenid VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. · Halogeenimine reageerimine halogeenidega. · Hüdraatumine keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega. · Hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) · Hüdrofoob ei lahustu vees, ei märgu. · Hüdrogeenimine vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. (CH2=CH2 + H2 CH3-CH3) · Hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm. (ArOH) · Indikaator Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks. (happesuseindikaator) · Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid
ja imetajate rasvas, põhiliselt veise- ja lambarasvas umbes 2-5 protsendi ulatuses. Kui palju siis võib hüdrogeenitud rasv sisaldada transrasvhappeid? Analüüsid on näidanud, et küpsetusmargariinid võivad sisaldada kuni 30 protsenti transrasvhappeid võrreldes võiga, mis sisaldab neid umbes 4 protsenti. Probleemiks on muutunud transrasvhapete teke tööstuslike protsesside käigus, milleks on küllastumata rasvhapete hüdrogeenimine (kasutatakse pooltahkete ja tahkete rasvade tootmiseks, mida kasutatakse toorainena margariinide, taignate ja küpsiste jms tootmisel) ja deodoriseerimine(rafineeritud toiduõlide tootmisel ja küllastamata taimsete õlide või kalaõlide tootmisel). Samuti tekivad transrasvhapped õlide kuumutamisel ja praadimisel kõrgel temperatuuril. Täieliku hüdrogeenimise protsessi tulemusena transrasvhappeid ei teki kuna
KEEMIA ! derivaadid,nukleofiilinetsentner Amiini reageerimine : hape R - NH2 + HCl R NH3 Cl vesi R NH2 + H2O R NH3 OH alkeen(-een)-süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid n : CH2 = CH CH3 (propeen) alküün(-üün)-süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid n : CH C CH3 (propüün) keemilised omadused 1 reageerimine halogeeniga ( VIIA2 ) 2 reageerimine vesinikhalogeeniga ( H VII A ) 3 reageerimine veega e. hüdraatimine ( H2O ) 4 reageerimine vesinikuga e. hüdrogeenimine | üüneen | eenaan | ( H2 ) 5 põlemine ( een/üün + O2 CO2 + H2O ) 6 polümerisatsioon kaksiksidemed katkevad ja tekivad ühesugustest Areenid Benseen-lihtsalim aromaatne süsivesinik C6H6 -NO2 nitro F: vedelikud/kristallid,ei lahustu vees,lahustuvad eetrites,lahustavad vaiku/rasvu Fülog: narkootilised,mürgised,suur sissehingamine-krambid, närvisüsteem,maks,vereloomeelundid,nahka ärritavad K: oksüdeerumine,põlemine(1alküülimine,2halogeenimine,3nitreerumine)
inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena, esinvead samuti veres vabas vormis Trans-rasvhapped – liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped, Nende söömine suurendab südame- veresoonkonna haiguste riski, vähesel määral leidub ka loomulikult lihas ja piimas, Enamik tänapäeval sissesöödavaid trans- rasvhappeid tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel Rasvhapete hüdrogeenimine – küllastumata rasvhapete muutmine küllastatuks vesiniku lisamise teel kaksiksidemete juures olevatele süsinikuaatomitele, toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks Hüdrogeenimine on keemiline protsess, mille käigus taimsetes õlides olevate rasvhapete kaksiksidemetele lisatakse vesinikuaatomid, Meie organism selliselt töödeldud rasvhappeid ei omasta ja seetõttu on need inimese veresooni kahjustava ja nende lupjumist soodustava toimega
numbritest väiksem) Kui kordseid sidemeid on mitu, siis on lõppliite eesliide di, tri jne ja ka numbreid vastavalt rohkem Füüsikalised omadused Alkeenide homoloogilise rea esimesed liikmed C2C4 on gaasid C5C17 vedelikud alkeenid C18st alates on tahked ained. Kõik alkeenid on vees lahustumatud ained Nad lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites (välja arvatud metanool). Neil on väiksem tihedus kui veel. Keemilised omadused Liitumine vesinikuga e. hüdrogeenimine CH2=CH2 + H2 ® CH3CH3 Liitumine veega e. hüdraatimine CH2=CH2 + H2O ® CH3CH2OH Liitumine halogeenidega CH2=CH2 + Cl2 ® CH2ClCH2Cl Liitumine vesinikhalogeniididega CH2=CH2 + HCl ® CH3CH2Cl Polümerisatsioon n CH2=CH2® [CH2CH2]n põlemine a) täielik, b) mittetäielik a) C2H4 + 3O2 ® 2CO2 + 2H2O b) C2H4 + 2O2 ® C + CO2 + 2H2O ALKEENIDE LEIDUMINE LOODUSE Mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides Taimedes Kautsukipuu mahlas Okaspuudevaigus
Alkeenide omadused · Vee molekuli liitumine: CH3-CH=CH2 + H2O CH3CH(OH)CH3 · See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas, mehhanism on sarnane vesinikhalogeniidi liitumisega. · Ka produktide jaotus toimub samamoodi (Markovnikovi reegli järgi). 11 Alkeenide omadused · Hüdrogeenimine: CH3-CH=CH2 + H2 CH3CH2CH3 · See on eespool toodud alkeenide saamise (elimineerimisreaktsiooni) pöördreaktsioon. · Ilma katalüsaatorita toimub vaid kõrgetel temperatuuridel. · Katalüsaatorite (plaatina, pallaadium, nikkel) manulusel toimub toatemperatuuril. Alküünide omadused · Alküünidele on sarnaselt alkeenidega omased liitumisreaktsioonid kordsele sidemele: H2 liitumine ehk hüdrogeenimine;
LIPIIDID õlid, vahad, rasvad jt. vees lahustumatud ained. 1. LIHTLIPIIDID rasvad, õlid Koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist Võivad tekitada diabeeti hüdrofoobne osa on rasvhape ja hüdrofiilne osa on glütserool, sest see on süsivesik ja lahustub vees Küllastunud rasvhapped Rasvad, tahked Neil puudub kaksikside Küllastumata rasvhapped Õlid, vedelad Neil on kaksikside Hüdrogeenimine- Kaksiksideme asendamine vesiniku aatomiga OSFOLIPIIDID 2. F Liitlipiidid Sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel Koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast (lipiidsest osast) Võivad tekitada autoimmuunhaigust Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad, sest nende omadused on ideaalsed selleks et moodustada vesilahuses membraane Paigutatud vesilahuses nii, et tekib kahekihiline membraan, hüdrofoobsed
R C(I) = CH2 + HI > R C(I)2 CH3 (alkaan) Küllastumata ühendite esindajad: 1. Eteen ehk etüleen CH2 = CH2 Molekulvalem: C2H4 lihtsaim alkeen värvusetu nõrk meeldiv lõhn narkootilise toimega gaas saadakse nafta töötlemisel tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaaniline aine sellest valmistatakse polüeteeni ja etanooli Eteeni hüdrogeenimine: CH2 = CH2 + H2 > CH3 CH3 2. Etüün ehk atsetüleen CH = CH Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün värvusetu meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel keemiatööstuses on väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel hapnikuga segatuna tekib põlemisel väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse
· Elektrofiilsustsenter · Nukleofiilsustsenter · Elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter. · Nukleofiil ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter. · Radikaal osake, millel on paardumata elektron. · Iooniline reaktsioon · Radikaalne reaktsioon reaktsioon, mis toimub radikaalide osavõtul. · Hüdrogeenimine vesiniku liitmine. · Dehüdrogeenimine vesinik eraldub reaktsioonil. · Hüdraatimine vee liitmine. · Dehüdraatimine vesi eraldub reaktsioonil. · Hüdrolüüs veega reageerides aine laguneb. · Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikuses liitumises. · Polükondensatsioonireaktsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine,
Selliste reaktsioonide kaks tüüpi on elektrofiilne ja nukleofiilne asendusreaktsioon vastavalt sellele, kas aktiivne reagent on elektrofiil või nukleofiil. Radikaalnukleofiilse asendusreaktsiooni üks reagentidest on vaba radikaal. Sidestusreaktsioon toimub metallkatalüsaatori juuresolekul. Selle käigus tekib tavaliselt uus süsiniksüsinikside, haruldasemad on süsiniklämmastikside (aniliinidel) või süsinikhapnikside. Areenide hüdrogeenimine tekitab küllastunud tsüklitega aineid. Tsüklite lisandumise reaktsioonid, näiteks DielsAlderi reaktsioon, ei ole nii tavalised. Benseenituum mõjub laengutele stabiliseerivalt. Seda on näha näiteks fenooli juures, mille hüdroksüülrühm OH on happeliste omadustega, sest benseenituum osalt stabiliseerib hapniku aatomi negatiivse laengu. Fenoolid Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on
KEEMIA RIIGIEKSAM Proovieksam Ülesanne 1.(3 punkti) Täitke lüngad järgmistes lausetes. a.)Lihtaine on aine, mis............................ b)Alus on aine, mis................................. c)Hüdrogeenimine on reaktsioon, ................ Ülesanne 2.(3 punkti) Millised järgmistest väidetest on tõesed, millised väärad?(kastikesse + või - ) Vale väite korral parandage viga. a)Raua kontaktisolek vähemaktiivse metalliga takistab raua korrosiooni. ..................................................................................... b)Kontsentreeritud happe lahjendamiseks tuleb vett valada happesse. ...........................................................
(viinamarjas)-parkaine, inuliin(organismis)-kiudaine, punduvad vees. 6. Lipiidid: Lipiidid on organismide energiaallikas. Lipiidid on nt. Vahad, õlid ja rasvad. Lipiidide funktsioonid: *energeetiline *metaboorse vee allikas 1g rasva +O2 CO2 + 1,1 g vett * varuained *isolatsioon *voolujoonelisus *hormoonid *annab maitse *aitavad vitamiine vastu võtta (ADEK, d-vitamiinid nt. Kalamaksaõli) Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Näide: CH2=CH2 + H2 CH3-CH3 alkeen + vesiniku molekul alkaan. Toiduainetööstuses kasutatakse hüdrogeenimist vedelate õlide töötlemises kõrge rõhu ja temperatuuri juures vesinikuga. Seejuures saavad küllastumata rasvhapetest küllastunud rasvhapped, mis on toatemperatuuril tahked.
11. Rasvade omadused Füüsikalised: o Vees ei lahustu o Lahustub bensiinis, eetris ja teistes orgaanilistes lahustites o Pehmenemistemperatuur Keemilised: o Reaktsioonid nagu alkeeindel (kus on kaksiksidemed) ja karb.hapetel 12. Rasv elusorganismides Rasv rasvhapped + glütserool CO2 + H2O + varuained, eraldub energia Rasvast saab energiat, ravimeid, seepi, kreeme jm kosmeetikat (glütseroolist) 13. Vedel rasv tahke rasv 90% Hüdrogeenimine (+H2) katalüsaatur Ni (mürgine) 10% Ümberesterdamine
11. Rasvade omadused Füüsikalised: o Vees ei lahustu o Lahustub bensiinis, eetris ja teistes orgaanilistes lahustites o Pehmenemistemperatuur Keemilised: o Reaktsioonid nagu alkeeindel (kus on kaksiksidemed) ja karb.hapetel 12. Rasv elusorganismides Rasv → rasvhapped + glütserool → CO2 + H2O + varuained, eraldub energia Rasvast saab energiat, ravimeid, seepi, kreeme jm kosmeetikat (glütseroolist) 13. Vedel rasv → tahke rasv 90% Hüdrogeenimine (+H2) katalüsaatur Ni (mürgine) 10% Ümberesterdamine
alkoholaat alkoholi sool, nt C2H5Ona isomeer sama summaarse valemi, kuid erineva struktuuriga molekul asendiisomeer sama süsinikuahelaga, kuid erinevad teiste osade paigutuse poolest ahelaisomeer sama osade paigutus, kuid erinevad süsinkuahela ehituse poolest hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega hüdraatimine vee liitumine dehüdraatimine vee eemaldamine hüdrogeenimine vesiniku liitmine dehüdrogeenimine vesiniku eemaldamine polaarsus kovalentse sidemega molekulis laengu erinevus molekuli sees vesinikside side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom miittemetallilise (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga molekulidevaheline side nt vesinikside, side mis tekib molekulide vahel piititus etanool puupiiritus metanool
- C-C side nõrk - geomeetriline: aatomid paiknevad erinevalt kordsesideme suhtes - omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid või siis tsükloalkaanis - halogeenimine: CH2=CH2 + Cl2 = CH2Cl-CH2-Cl - hüdrogeenimine: CH3-CH=CH2 + H2 = CH2CH2CH3 - transisomeeria: kaksiksideme juures asuvad asendajad on teine ilma katalüsaatorita (nikkel) toimub ainult kõrgel temp teisel pool · Areenid: - sisaldavad ühte või mitut benseenituuma
3. Kirjelda • Küllastunud rasvhapped süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed, esinevad loomsetes rasvades, toatemperatuuril tahked • Küllastumata rasvhapped üks või kaks kaksiksidet, esinevad taimsetes rasvades, toatemperatuuril vedelad • Transrasvhapped küllastumata rasvhapete liik, mis käituvad nagu küllastunud rasvhapped, tekib taimeõlide ja loomse rasva hüdrogeenimisel 4. Mis on hüdrogeenimine? Kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga, küllastamatud rasvahpped muudetakse küllastatuks. 5. Mis on lipiidide ülesanded? • Varuaine loomadel kogune rasvarakkudesse naha alla ja kõhuõõnde, taimede rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades • Energiaallikas kõige energiarikkamad toitained • Ehitusmaterjal fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, fosfolipiidid võimaldavad luua membraanides vettpidava kaksikkihi
oksüdeerumine (C o.-a. suureneb) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks: C2H5OH+H2C2H6+ H2O reag. aldehüüdidega,tekivad a.)poolatsetaalid C2H5OH+ CH3CHOCH3CH(OH)OC2H5 reag. vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl C2H5Cl+ H2O 8 reag. veega: C2H5ONa + H2O C2H5OH+ NaOH reag. halogeenoalkaaniga: C2H5ONa+CH3Cl C2H5-O-CH3 + NaCl liitumine HCl-ga: CH2=CH-CH3+ HClCH3-CHCl-CH3 liitumine veega: CH2=CH-CH3+H2OCH3-CH(OH)-CH3 liitumine H2-ga (hüdrogeenimine): CH2=CH-CH3+H2CH3-CH2-CH3 liitumine Br2-ga: CH2=CH-CH3+Br2CH2Br-CHBr-CH3 9 Kõikide aineklasside saamisviis Oksiidide saamine · Lihtainete põlemisel. 2H2 + O2 2H2O · Liitainete põlemisel CH4 + O2 CO2 + 2H2O · Liitainete lagunemisel H2SO4 H2O + SO3 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O CaCO3 CaO + CO2 Hapete saamine
annaabi.ee 
