Kogutud laateks filtritakse ning lisatakse säilitusainena ammoniaaki. Naturaalkautsuk eraldatakse laateksist koagulatsiooni teel erinevate hapete ja sooladega. Tänapäeval saadud kautsuk granuleeritakse ning kuivatatakse. Keemiliselt koostiselt on NK 1,4- polüisopreen: [- CH2 C(CH3) = CH CH2]n NK-l on väike tihedus (917 937 kg/m3) ja suur molekulmass (150 000 500 000). NK on termoplastne polümeer. 28. Tähtsamad sünteetilised kautsukid. · Butadieen · Butadieen-stüreen · Butadieen-metüülstüreen · Isopreen · Butadieen-nitriil · Kloropreen (nairiit) · Butüül · Polüuretaan · Tiokool · Siloksaan 29. Kummitoodete saamine. Kumm erineb kautsukist sellepoolest, et ta on võimeline taluma mitmekordseid kõrgelastseid deformatsioone
Süsinikievahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside koosneb -sidemest + -side sidemest ning selliselt seotud süsiniku aatomid on tasandilised. Kaksikside käitub nagu nukleofiilne tsenter. Seda ründavad elektrofiilid. Küllastumata ühendite reaktsioonid algavadki elektrofiili ühinemisega, millele järgneb nukleofiilseosakese ühinemine. Küllastumata ühenditega liituvad halogeenid, vesinikhalogeenid, vesi (hapekatalüütiliselt), vesinik (katalüsaatori abil). Kolmikside on -side + kaks -sidet. Kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Liitumisreaktsioon küllastumata ühendiga algab elektrofiilse osakese ühinemisega. Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside....
elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsaim esindaja Eteen CH2=CH2 Füüsikalised omadused: Alkeenid ei lahustu vees, kergesti lahustuvad orgaanilistes lahustites Keemilised omadused: Alkeenide reaktsioonid toimuvad peamiselt kaksiksideme kaudu Alkadieenid - küllastamata süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet. Üldvalem on sama, mis alküünidel: CnH2n-2. Tähtsaim esindaja on butadieen CH2=CH-CH=CH2 1,3-butadieen Keemilised omadused: Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid: CH2═CH-CH═CH2 +2H2 →CH3 -CH2 -CH2- CH3 polümerisatsioonil moodustuvad kautšukitaolised ained: Alküünid - küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsinikuaatomite vahel kovalentne kolmikside Üldvalem CnH2n-2. Lihtsaim esindaja Etüün CH≡CH Füüsikalised omadused: lõhnata, värvitu gaas. Vees lahustuvad halvasti. Keemilised omadused:
ALKEENID JA ALKÜÜNID Propeen Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Keemistemperatuur on -47,6 C Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemiline valem on C3H6 Eteen Eteen on normaaltingimusel värvitu gaas. See on lihtsaim alkeen. Molekulvalem on C2H4 Sulamistemperatuur -169.1 °C Keemistemperatuur -103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend. Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3) =2. Tööstuslikult saadakse isopreeni nafta termilise krakkimise produktidest. Etüün ehk atsetüleen Atsetüleen on lihtsaim alküün,mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seo...
Naturaalkautsuk eraldatakse laateksist koagulatsiooni teel erinevate hapete ja sooladega. Tänapäeval saadud kautsuk granuleeritakse ning kuivatatakse. Keemiliselt koostiselt on NK 1,4-polüisopreen: [- CH2 C(CH3) = CH CH2]n 28. Tähtsamad sünteetilised kautsukid. Kõiki kautsukke võib jagada üldotstarbelisteks ning eriomadustega kautsukkideks. Viimaste eriomadused on: termiline püsivus ,külmakindlus, keemiline püsivus hapete ning leeliste suhtes jne. Üldotstarbelised: Butadieen ,Butadieen-stüreen jt Eriotstarbelised: Butüül jt. Vaatame näitena SBR tootmist .Tegemist on kopolümerisatsiooni protsessiga. .Butadieen ja stüreen suunatakse segistisse. Eraldi valmistatakse emulgaatori vesilahus, mis suunatakse samuti järjestikustesse reaktoritesse . Selle aja jooksul, mil segu läbib järjestikused reaktorid, reageerib ära ca 60% toorsegust laateksi moodustumisega. Valmissegu drosseldatakse ning suunatakse aurutuskolonni ,kus eraldatakse reageerimata
Mootorratta külgpaneelid · Eesmärk: Külgpaneelid moodustavad kesta, mis on paigutatud ümber mootorratta raami ja mootori. Selle peamiseks eesmärgiks on muuta ratas voolujoonelisemaks ning vähendada õhutakistust suurtel kiirustel. Seetõttu väheneb kütusekulu ja on võimalik sõita suurematel kiirustel madalamate mootori pööretega, mis omakorda pikendab mootori eluiga. Lisaks kaitsevad külgpaneelid ku...
Küllastumata süsivesinikud (küllastumata = molekulis mitmikside) Alkeenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaksikside CnH2n (Süsinik II valentsolekus 1200) Alküünid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside CnH2n-2 (Süsinik III valentsolekus 1800) (Alka)dieenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet CnH2n-2 analoogiliselt võib rääkida dieenidest, trieenidest ...... polüeenidest Nimetused Kaksiksidet tähistab liide -een ja kolmiksidet -üün Peaahel sisaldab kõige rohkem mitmiksidemeid - kõige olulisemad on just kaksiksidemed Peaahel nummerdatakse nii ,et kaksiksidemed saavad väiksemad numbrid Vajadusel kasutatakse liiteid: di- , tri- , tetra jne. 4. 3. 2. 1. CH3-CH(CH3)-CH=CH2 3-metüül-1-buteen 6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5...
1. Mis on alkeenid? Osata tuua näiteid ( 101, 110 konspekt) Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3- CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Tuntum esindaja on ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 2. Mis on alküünid? Osata tuua näiteid Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. Labor...
KÜLLASTUMATA ÜHENDID Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH2=CHCH2CH3 1-buteen ehk but-1-een CH3CH=CHCH3 2-buteen ehk but-2-een CHCCH2CH3 1-butüün ehk but-1-üün CH3CCCH3 2-butüün ehk but-2-üün CH2=CHCH=CH2 1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED Kaksik- ja kolmikside on molekulis nukleofiilsustsentrid. - CH2=CH2 Reaktsioonidest on neile iseloomulikud liitumisreaktsioonid kordsetele sidemetele. Kuna kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda elektrofiilne osake. H H H H Cl ...
Orgaaniline keemiatööstus 1. Mitmendal sajandil algas orgaanilise keemia tööstuse areng ja milliste ainetega oli see seotud? Nimeta teadlased, kes sellega tegelesid. Kaua aega ei osatud kivisöetõrvast ja ammoniaagiveest eraldatud mitmesuguste aromaatsete ja heterotsükliliste orgaaniliste ainetega (benseen, tolueen, naftaleen jpt.) midagi peale hakata, kuni noor William Perkin avastas 1856. a esimese sünteetilise värvaine moveiini (sirelililla), patenteeris selle ja rajas aniliinvärvainete tööstuse. Esimesed teadlased kes hakkasid tegelema orgaanilise keemis tüüstusega olid Inglise teadlased Sir William Henry Perkin ja Sir August Wilhelm von Hofmann. 2. Mis on indigosõda? 19. sajandi Euroopas oli indigo üks kallimaid värvaineid, seda toodi peamiselt indiast. 1878. aastal õnnestus A von Baeyeril indigo süntees laboris. Suured Saksa firmad ostsid patendi ning alustati indigo tootmist. Aastal 1897 tõi BASF (Badische Anili...
Viljandi Paalalina Gümnaasium Polümeerid Õpimapp Helen Linnas 11.b Viljandi 2009.03.30 I Polümeeridega seotud mõisted 1. Polümeer Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest 2. Monomeer - Monomeer on keemiline aine, millel on kalduvus moodustada polümeere. 3. Elementaarlülide arv ahelas arv, mis näitab mitu elementaarlüli on polümeeri ahelas ehk polümerisatsiooniastet (tähis n) 4.Oligomeer vahel ka prepolümeer (kreeka keelest oligos-vähe) koosneb mõnedest korduvatest ühikutest (meeridest ) ja tekib polümerisatsioonireaktsiooni vaheastmena. 5. Polümerisatsiooniaste elementaarlülide arv polümeeri ahelas 6. Liitumispolümeer polümeerid mis moodustuvad monomeeride liitumise teel. Nt alkee...
NÄRIMISKUMM Liisa Sammelselg 11 klass Ajalugu Tuhandeid aastaid tagasi näriti naturaalseid aineid: vaigu tükke, terasid, magusat rohtu, lehti ja vahasid 1848 a. lõi ja müüs esimest kaubanduslikku närimiskummi John Bacon Curtis, see koosnes kuusevaigust, maitseainest ja parafiinist 1869 a. kasutas hambaarst William Finley Semple ära esimest patenti ja tootis nätsu, mille peamised koostisosad olid süsi ja kriit 1869 a. Thomas Adams üritas teha tšikle kummist maske, mänguasju ja kummikuid, nende ebaedu tõttu katsetas ta veel ja lisas tšiklekummile erinevaid maitseid nagu nt apelsini ja lagritsa ja see ongi aluseks tänapäevasele närimiskummile 1880 a. lisas William White tšiklekummile suhkru, maisisiirupi ja parema maitse jaoks piparmündi ekstrakti, see aitas maitsel kauem püsida 1880 a. lisas Dr. Edward Beeman juurde veel pepsiinipulbrit ja lõi sellega seedimist parandava nätsu, mis on täna...
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos ...
Orgaanilise keemia nomenklatuur I Valemid ja struktuurivalemid: Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on mitut liiki valemeid: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (summaarne aatomite arv) (näiteks: C2H6O) 2) struktuurivalem kirjeldab molekuli ehitust: a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem näitab kogu molekuli kõiki sidemeid eraldi (suhteliselt hea viis ehituse kujutamiseks). H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli graafiline kujutis on kõige lakoonilisem väljendusvorm, kuid võimaldab suuri ja keerukaid molekule küllaltki kiiresti üles märkida. Sidemed märgitakse kriipsukestega, nende otspunkte ja murdekohti loetakse süsinikeks, kui ei ole märgitud muud sümbolit. Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita. Peamised funktsio...
pressitud tooteid nagu nõusid, telefone. Tselluloosi kasutati tehiskiudude nagu raioni , tselluloos atsetaat jne. Tselluloos atsetaat, mis on termoplastne materjal, saadakse tselluloosist ja atseetanhüdriidist. Sellel oli ja on suur kasutusala kruvikeerajate ja muude sarnaste tööriistade käepidemete valmistamisel. Kolmas toormaterjal- kääritamise baasil saadud alkohol muundati paljudeks erinevateks kemikaalideks nagu etüleen, butadieen jne. Kõik see oli enne II MM'i ning üksi nendest keemilistest ühenditest oli süsivesinike baasil saadud( toornafta või looduslik gaas). Rafineerimisjaamadest siiski tekkis olefiinibaasilisi kõrvalprodukte kräkkimisest. Sõjatööstuse nõudlus sõjamaterjalide järele suurtest kogustes muutus üha tähtsamaks. Keemiatööstuse hakkas üha rohkem tähtsust koguma ning muutus üha tähtsamaks tööstus valdkonnaks. Väga kiiresti hakkas
CH3-CH=CH2 + H2O → CH3-CH(OH)-CH3 Laboratoorselt saad.: CH2=CH-CH=CH2 3) Liitumine halogeenidega C2H5OH→ CH2=CH2+H2O Elektrofiilne liitumine, tekivad halogeeniühendid 1,3- butadieen CaC2+H2O→Ca(OH)2+C2H2 CH2=CH2 + Cl2 → CH2Cl-CH2Cl (but-1,3-dieen) Eteeni kasut piirituse, sünteetilise 4) Liitumine vesinikhalogeenidega
Plastdetailide töötlemine Iseseisev töö Õpilane : Tarmo Ungur Juhendaja : Rait Koort Tartu 2014. Milliseid plaste kasutatakse autode ehituse juures (omadused ka välja tuua) · PP(Polüpropüleen) Kasutatakse põrkeraudades, kaitsekatetes ja mahutites. PP omadused on odav, hea tugevus ja soodne hind · PE(Polüetüleen) Kasutatakse: Kütusepaak ja aknapesupaak. PE omadused on odav, hea tugevus, hea keemiline püsivus ja vananemiskindel. · PUR(Polüuretaan) Kasutatakse: Istmepolster, lagi ja armatuurlaud. PUR omadused on hea helisummutus, hea soojusisolaator ja elastne · ABS(Akrüülonitriilbutadieenstürool) Kasutatakse: Iluvõred, rattakilbid ja tulekorpused. ABS omadused on tugev, mõõdutäpne ja galvaniseeritav · PA(Polüamiid) Kasutatakse: Mootorikatted, sisselaskekollektor, pistikud ja filtrid. PA omadused on tem...
Halogeenühendid HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO, Cl). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + ...
Hüdrofoobsed. CH3-CH3CH2=CH2+H2 ründavad elektrofiilsustsentrid. . Liitumise käigus -side katkeb. Küllastumata 1,3- butadieen ühenditege võivad liituda CnH2n 2CH4CHCH+H2 vesinikhalogeniidid, halogeenid, vesinik, (kaks (but-1,3-dieen) vesi ja nad võivad ka polümeeruda. Vesinik kaksik-
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d2/Hevea_semillas2.jpg/800px- Hevea_semillas2.jpg ) BUTA-1,3-DIEEN - CH2 = CH CH = CH2 Buta-1,3-dieen on värvuseta ebameeldiva lõhnaga gaas, mis väga kergesti polümeriseerub. Esimeseks tööstuslikult toodetavaks kautsukiks oli butadieenkautsuk ehk buna (bu- butadieen, na- naatrium), mis toodeti 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal. Venelased tootsid bunat piiritusest (seega teraviljast) ja sakslased atsetüleenist (seega lubjakivist ja kivisöest). Na n CH2=CH-CH=CH2 (-CH2-CH=CH-CH2-)n (Lebedev 1932) Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) etanooli katalüütilisel muundamisel (Lebedevi menetlus) Al2O3, ZnO 2CH3CH2OH CH2 = CH CH = CH2 + 2H2O + H2
Keemia referaat Pentadieen Liisi Tari 11b klass Valga Gümnaasium 2008 Sisukord Tiitelleht.........................................................................................................................1 Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Alkadieenide jagunemine...............................................................................................4 Alkadieenide saamine.....................................................................................................5 Alkadieenide ehitus........................................................................................................6 Alkadie...
CH 3 -CH 2 -CH 2 -CH 3 CH 3 n-Butaan Butaan Isobutaan • asendi-isomeere: ⇒ isomerism tuleneb kaksik- või kolmiksideme erinevast paigutusest CH2=CH-CH=CH2 C4H6 CH2=C=CH-CH3 1,3-Butadieen Butadieen 1,2-Butadieen ⇒ isomerism tuleneb samasuguste funktsionaalsete rühmade (asendajate) erinevast paigutusest CH3-CH2-CH2-OH CH3-CHOH-CH3 1-Propanool 2-Propanool Br Br Br Br
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiks...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
CH3 propaan Alkeenid CnH2n2 ________ CH2=CH2 eteen; CH3_CH=CH2 propeen Alkadieenid CnH2n2 ________ CH2=CHCH=CH2 butadieen Alküünid CnH2n2 ________ CH=CH etüün CH=CCH2 propüün geenid CnH2n6 n>=6 ________ C6H6 benseen C6H5CH3 metüülbenseen
Eteeni ja õhuhapniku sissehingamine kutsub esile narkoosi. Õhus, mis sisaldab eteeni valmivad puuviljad kiiremini. Tetrafluoroeteeni (CF2 = CF2) polümerisatsiooni toodetakse väärtuslikku plastmassi teflonit, millesse ei toimi keev lämmastikhape, sulatatud leelised ega kontsentreeritud väävelhape isegi 300°C juures. Alkadieenid ALKADIEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on 2 kaksiksidet. Tähtsaim esindaja on butadieen. I LEIDUMINE JA KASUTAMINE Kuuluvad loodusliku kautsuki koostisse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti leidub neid ka utte- ja krakkgaasides. Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) Etanooli katalüütilisel muundamisel katalüsaatorite manulusel: Al2O3 + ZnO 2CH3CH2OH CH2 = CH CH = CH2 + 2H2O + H2 2) Butaani katalüütilisel dehüdrogeenimisel: Cr2O3
Eteeni ja õhuhapniku sissehingamine kutsub esile narkoosi. Õhus, mis sisaldab eteeni valmivad puuviljad kiiremini. Tetrafluoroeteeni (CF2 = CF2) polümerisatsiooni toodetakse väärtuslikku plastmassi teflonit, millesse ei toimi keev lämmastikhape, sulatatud leelised ega kontsentreeritud väävelhape isegi 300°C juures. Alkadieenid ALKADIEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on 2 kaksiksidet. Tähtsaim esindaja on butadieen. I LEIDUMINE JA KASUTAMINE Kuuluvad loodusliku kautsuki koostisse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti leidub neid ka utte- ja krakkgaasides. Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) Etanooli katalüütilisel muundamisel katalüsaatorite manulusel: Al2O3 + ZnO 2CH3CH2OH CH2 = CH CH = CH2 + 2H2O + H2 2) Butaani katalüütilisel dehüdrogeenimisel: Cr2O3
aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodusta Monomeeri molekulid võivad liituda ka mõne teise monomeeri molekulidega Monomeerid on näiteks etüleen, propüleen, vinüülkloriid, stüreen, 1,3- butadieen, isopreen, propeennitriil, epoksüetaan, metanaal, dioolid jt. Need m annavadpolümerisatsiooni tingimustes sünteetilised polümeerid, nagu näiteks vinüülkloriidist saadav polüvinüülkloriid (PVC) või stüreenist saadav p Monomeeripolümerisatsiooni esilekutsumiseks lisatakse monomeerile initsiaa
Näiteks reaktoplastid (fenool-formaldehüüdvaik ja melamiin-formaldehüüdvaik), kummid (saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel). 4) Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad oma esialgse pikkuse. Tähtsamad elastomeerid on butadieen, kloropreen, isopreen ja dimetüülsiloksaan. Vulkaniseerimise põhireakstsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub. 13. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused. Mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti deformeerimisel. Erinevuseks on see, et polümeeridel sõltub deformatsioon jõu rakendamise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnatingimustest.
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
aurud. Mürgistuse vältimiseks tuleb analüüsida atmosfääri koostist, avastamaks mürgiste gaaside olemasolu ja määramaks nende kontsentratsiooni. Alltoodud tabelis on antud veeldatud gaaside aurude ohutud kontsentratsioonid. Veeldatud gaas Ohutu kontsentratsioon, ppm Butaan 600 Butüleen 800 Butadieen 10 Ammoonium 25 Vinüülkloriid 5 Eteenoksiid 10 Propüleenoksiid 50 Kloriin 25 8.5.3. Lämbumisoht Lisaks mürgistusele võivad veeldatud gaaside aurud põhjustada lämbumist. Inimesele on normaalseks elutegevuseks vajalik 21-% hapnikusisaldus sissehingatavas õhus. Õhku
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
