Jääk - masuut > 350 55,0 26 on pestitsiidid/PCB's (aldriin (C12H6Cl6), simasiin destillatsiooni teel. (C7H2ClN5), lindaan (C6H6Cl6), propasiin (C9H16ClN5), 14)1,3-butadieeni süüntees Teisest kolonnist: dieldriin, klorodaan, toxafeen, heptakloor etc.); 1,3-Butadieen on sünteetilise kummi tooraine. n-buteen Fraktsioon Keemist-r, °C Saagis, 13 on metallid (antimon, arseen, kaadmium, kroom, vask, (1-buteen ja 2-buteen) dehüdrogeenitakse ca 650 C % seatina, elvhõbe, nikkel, tallium etc.); juures produkti saagisega ca 75-85% tooraine
kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH 2=CH CH2CH3*1-buteen ehk but-1-een, CH 3CH=CHCH3*2-buteen ehk but-2-een, CHC CH2CH3 *1-butüün ehk but-1-üün, CH3CCCH3*2-butüün ehk but-2-üün, CH2=CHCH=CH2*1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen. Süsinikievahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside koosneb -sidemest + -side sidemest ning selliselt seotud süsiniku aatomid on tasandilised. Kaksikside käitub nagu nukleofiilne tsenter. Seda ründavad elektrofiilid. Küllastumata ühendite reaktsioonid
elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsaim esindaja Eteen CH2=CH2 Füüsikalised omadused: Alkeenid ei lahustu vees, kergesti lahustuvad orgaanilistes lahustites Keemilised omadused: Alkeenide reaktsioonid toimuvad peamiselt kaksiksideme kaudu Alkadieenid - küllastamata süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet. Üldvalem on sama, mis alküünidel: CnH2n-2. Tähtsaim esindaja on butadieen CH2=CH-CH=CH2 1,3-butadieen Keemilised omadused: Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid: CH2═CH-CH═CH2 +2H2 →CH3 -CH2 -CH2- CH3 polümerisatsioonil moodustuvad kautšukitaolised ained: Alküünid - küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsinikuaatomite vahel kovalentne kolmikside Üldvalem CnH2n-2. Lihtsaim esindaja Etüün CH≡CH Füüsikalised omadused: lõhnata, värvitu gaas. Vees lahustuvad halvasti. Keemilised omadused:
Propeen Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Keemistemperatuur on -47,6 C Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemiline valem on C3H6 Eteen Eteen on normaaltingimusel värvitu gaas. See on lihtsaim alkeen. Molekulvalem on C2H4 Sulamistemperatuur -169.1 °C Keemistemperatuur -103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend. Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3) =2. Tööstuslikult saadakse isopreeni nafta termilise krakkimise produktidest. Etüün ehk atsetüleen Atsetüleen on lihtsaim alküün,mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Keemiline valem on C2H2.
USA-s on MTBE olnud orgaaniliste kemikaalide hulgas tootmismahtudelt esimese kolme seas. Vedel metanool pannakse reageerima isobutüleeniga happelise ioonvahetusvaigu (katalüsaatori) juuresolekul tempil < 100 C. CH3OH + CH2=C(CH3)2 ...CH3OC(CH3)3 . MTBE puhastatakse metanoolist destillatsiooni teel. MTBE lahustub väga hästi vees , põhjustades pinna-ja põhjavee saastumist. Uuritakse tema lagundamist osooniga, O3/H2O2-ga, TiO2/UV-ga. . 14.1,3-butaandieeni süntees 1,3-Butadieen on sünteetilise kummi tooraine. n-buteen dehüdrogeenitakse ca 650 C juures produkti saagisega ca 75-85% tooraine ühekordsel läbiminekul kolonnist: n C4H8 ...CH2=CH - CH=CH2 + H2 15.Metanooli süntees Metanooli toodetakse CO ja H2 segust. Sünteesgaasi toodetakse CH4 reformimisel 800 C juures Ni-katalüsaatori juuresolekul : 3CH4 + CO2 + 2H2O (aur) ...4CO + 8H2 Metanooli sünteesiks komprimeeritakse gaas .Katalüsaator on Cr2O3 + ZnO.
ebay.co.uk/itm/YOSHIMURA-FAIRING-FIBERGLASS-VTR-FIBER- · Süsinikkiuga armeeritud polümeerkomposiidist paneelide RACING-FAIRING-SET-SUZUKI-GSX-R-1000-2017-/253466546202 tootmisprotsess: · Materjalid: 1. Originaal paneelist tehakse identne 1. Akrüülnitriil-butadieen-stürool (ABS): vorm. - Kasutatakse enamike tänava-, krossi- ja enduurorataste paneelide tootmiseks, - Madal hind, üsna elastne 2. Vorm vahatatakse, seejärel kaetakse vaheldumisi mitme kihi vaigu ja süsi-
Peaahel nummerdatakse nii ,et kaksiksidemed saavad väiksemad numbrid Vajadusel kasutatakse liiteid: di- , tri- , tetra jne. 4. 3. 2. 1. CH3-CH(CH3)-CH=CH2 3-metüül-1-buteen 6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5-üün-1-hekseen CH2=CH(CH3)-CH=CH2 2-metüül-1,3-butadieen CH3-CHCl-CCl=CH2 2,3-dikloro-1-buteen Kujutlus sigma () ja pii () sidemetest Sigmaside: aatomiorbitaalid kattuvad aatomitevahelisel sirgel Piiside tekib aatomiorbitaalide kattumisel
Alkadieenide üldvalem on CnH2n-2 Alkadieenide homologilise rea kaks esimest liiget on gaasid ja kolmas liige on vedelik. Alkadieene liigitatakse järgnevalt: · Isoleeritud dieenid: Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatom Näiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 · Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet Näiteks propadieen CH2=C=CH2 · Konjugeeritud dieenid: Kaks kaksiksidet on järjest, vahel pole ühtegi süsinikku Näiteks 1,3-butadieen CH2=CH-CH=CH2 4. Millistest sidemetest koosneb kaksikside? Mis juhtub nendega keemilistes reaktsioonides? ( 101 + konsp.) Kaksikside - keemiline side, kus on ühinenud 2 elektronpaari. Kaksiksidemes on üks sidemetest sigmaside, mis esineb kõigis süsivesinikes Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse pii-sidemeks. Seega kaksikside koosneb sigma (_) ja pii (_) sidemest.
Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH2=CHCH2CH3 1-buteen ehk but-1-een CH3CH=CHCH3 2-buteen ehk but-2-een CHCCH2CH3 1-butüün ehk but-1-üün CH3CCCH3 2-butüün ehk but-2-üün CH2=CHCH=CH2 1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED Kaksik- ja kolmikside on molekulis nukleofiilsustsentrid. - CH2=CH2 Reaktsioonidest on neile iseloomulikud liitumisreaktsioonid kordsetele sidemetele. Kuna kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda elektrofiilne osake. H H H H Cl C=C + HCl HCC+H + Cl- HCCH
kopolümeerid, lahusti, toidutööstuses konservant ja maitseaine propeen nafta polüpropeen krakkgaasid, propaan buteen nafta Butadieen-või Polümeriseeritud krakkgaasid stüreenbutadieenkautsuk bensiin, benseen Kivisöetõrv, Etüülbenseen, Kapronkiud, koksigaas, tsükloheksaan, polüuretaanide nafta nitrobenseen lähteained, lahusti 6. Millised probleemid kaasnevad keemiatööstusega ja kuidas neid püütakse lahendada? Tootmissaaduse eraldamine ja puhastamine vajavad suurt hulka energiat, samuti
rütmis. 11. Homopolümeer - ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel saadud polümeerid. Kopolümeer mitme erineva monomeeri polümeriastsiooni teel saadud polümeer. 12. Dieenide polümeerimise põhimõte moodustub küllastumata süsivesinikahel. Niisuguse ahelaga on looduslikud ja tehiskautsukid ning nende monomeerid on 1,3-dieenid. 13. Cis-polübutadieen nCH2=CH-CH=CH2 (-CH2-CH=CH-CH2-)n Ziegler-Natta katalüsaatoriga saadakse korrapärase struktuuriga cis-polübutadieeni. 14. Looduslik kautsuk on cis-polüisopreen, mis sisaldub hevea mahlas. Ziegler.-Natta katalüsaatoriga on võimalik valmistada niisama head kautsukit nagu heveapuustki, kuid isoporeen on kallis. 15. Vastupidavamad kautsukisarnased ained polükloropreen, stüreen-butadieen-kopolümeer 16
mis on tänapäevalgi tegev ja mis sai tuntuks nii, et pakkus 2 pakki tasuta nätsu koos küpsetuspulbriga 1928 a. Fleeri firma raamatupidaja Walter Diemer katsetas uue kummitoote tegemist, kuid leiutas kogemata algse valemi järgi mullinätsu, mis ei olnud kleepuv 1950 a. Lõi hambaarst Dr. Petrulius suhkruvaba närimiskummi mis sisaldas ammoniaaki, et neutraliseerida hapet, mis tekitab hambakaariest Koostis Kummialus (sünteetilised kummid nagu butadieen-stüreen, polüetüleen ja polüvinüülatsetaat) Suhkur Maisisiirup Pehmendid Lõhna- ja maitseained (töödeldakse taimedest nt piparmündist) Suhkruvaba närimiskumm sisaldab suhkru asemel aspartaami, mannitooli, sorbitooli ning ksülitooli Valmistamine Kummialus sulatatakse 115 °C juures Saadud vedel kummialus surutakse läbi mitmete filtrite, tsentri- fuugitakse ning töödeldakse vaakumiga, et tagada tema puhtus
Selliseid polümeere nimetatakse homopolümeerideks. Saab ka polümeerida mitme erineva monomeeri 6 segu. Siis saadakse kopolümeerid. Kopolümeeri ahelas paiknevad vaheldumisi erinevad lülid sellises arvulises vahekorras, nagu neid polümerisatsiooniks võeti. Tuntakse ja kasutatakse väga suurt hulka kopolümeere, näiteks eteen-propeen-, stüreen-akrüülnitriil-, akrüülnitriil-butadieen- stüreen- jpt kopolümeerid. Kopolümeeride kasutuselevõtmine võimaldas hoopis rohkem varieerida polümeeride omadusi ning laiendada nende kasutusala. Ka dieenid polümeeruvad ning nende polümeere toodetakse väga suurtes kogustes. Nt 1, 3- butadieen: n CH2 = CH -- CH = CH2 (-- CH2 -- CH = CH -- CH2 --)n Moodustub küllastumata süsivesinikahel. Niisuguse ahelaga on looduslikud ja tehiskautsukid ning nende monomeerid on 1, 3-dieenid
CH2 = CH -- CH2 -- CH2 -- Cl 4-klorobut-1-een. CH2 = CH -- CH = CH -- CH2 -- OH 5-hüdroksüpenta-1,3-dieen. 3-metüül-1-buteen (või 3-metüülbut-1-een) 6-bromo-3-propüül-1-hekseen metüleentsükloheksaan 1.2.2.1. Dieenid Küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet. Üldvalem: CnH2n-2 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 propadieen CH2=C=CH2 1,3-butadieen CH2=CH-CH=CH2 2-metüül-1,3-butadieen (e isopreen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 1.2.2.2. Tsükloalkeenid Kaksikside on alati esimese ja teise süsiniku vahel. Nimetamine vastavalt tsükloalkaanidele. tsüklookta-1,3,5-trieen 1.2.3. Alküünid Küllastumata ühendid, mis sisaldavad kolmiksidet, mille nimetus saadakse, kasutades lõppliidet üün. Üldvalem CnH2n-2 Nimetus moodustatakse samamoodi nagu alkeenide puhul. Näiteks: CH CCH3 propüün või prop-1-üün
pressitud tooteid nagu nõusid, telefone. Tselluloosi kasutati tehiskiudude nagu raioni , tselluloos atsetaat jne. Tselluloos atsetaat, mis on termoplastne materjal, saadakse tselluloosist ja atseetanhüdriidist. Sellel oli ja on suur kasutusala kruvikeerajate ja muude sarnaste tööriistade käepidemete valmistamisel. Kolmas toormaterjal- kääritamise baasil saadud alkohol muundati paljudeks erinevateks kemikaalideks nagu etüleen, butadieen jne. Kõik see oli enne II MM'i ning üksi nendest keemilistest ühenditest oli süsivesinike baasil saadud( toornafta või looduslik gaas). Rafineerimisjaamadest siiski tekkis olefiinibaasilisi kõrvalprodukte kräkkimisest. Sõjatööstuse nõudlus sõjamaterjalide järele suurtest kogustes muutus üha tähtsamaks. Keemiatööstuse hakkas üha rohkem tähtsust koguma ning muutus üha tähtsamaks tööstus valdkonnaks. Väga kiiresti hakkas
CH3-CH=CH2 + H2O → CH3-CH(OH)-CH3 Laboratoorselt saad.: CH2=CH-CH=CH2 3) Liitumine halogeenidega C2H5OH→ CH2=CH2+H2O Elektrofiilne liitumine, tekivad halogeeniühendid 1,3- butadieen CaC2+H2O→Ca(OH)2+C2H2 CH2=CH2 + Cl2 → CH2Cl-CH2Cl (but-1,3-dieen) Eteeni kasut piirituse, sünteetilise 4) Liitumine vesinikhalogeenidega
katteklaasi valmistamiseks. PP puuduseks peeti pikka aega seda, et rasvase pinna tõttu Tartu 2014. on teda võimatu värvida. Kaasajal on kasutusel tehnoloogiad (näit. Standoflex Systems), mis võimaldavad värvida ka polüpropüleeni. · · Akrüülobutadieenstürool (ABS) on tugev autoehituses kasutatav seguplast. Materjal on üheaegselt nii sitke kui ka jäik. Sitkuse annab kautuki (butadieen) sisaldus ja jäikuse akrüülonitriili komponent. ABS puhul peab arvestama, et ta ei talu nagu ka teised kautukit sisaldavad materjalid UV- kiirgust. Seepärast ei tohiks ABS- st valmistatud detaile pikemat aega päikese käes hoida. Nad võivad hapramaks muutuda. ABS on habras ka talvel külmaga. Temast valmistatakse iluvõresid, peeglite keresid, põrkeraudasid, ventilatsioonisüsteemi keresid jms. Süsiniku sisalduse tõttu saab ABS detaile kergesti galvaniseerida. ·
Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH2=CHCH2CH3 1-buteen ehk but-1-een CH3CH=CHCH3 2-buteen ehk but-2-een CHCCH2CH3 1-butüün ehk but-1-üün CH3CCCH3 2-butüün ehk but-2-üün CH2=CHCH=CH2 1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED Kaksik- ja kolmikside on molekulis nukleofiilsustsentrid. - CH2=CH2 Reaktsioonidest on neile iseloomulikud liitumisreaktsioonid kordsetele sidemetele. Kuna kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda elektrofiilne osake. H H H H Cl C=C + HCl HCC+H + Cl- HCCH
Hüdrofoobsed. CH3-CH3CH2=CH2+H2 ründavad elektrofiilsustsentrid. . Liitumise käigus -side katkeb. Küllastumata 1,3- butadieen ühenditege võivad liituda CnH2n 2CH4CHCH+H2 vesinikhalogeniidid, halogeenid, vesinik, (kaks (but-1,3-dieen) vesi ja nad võivad ka polümeeruda. Vesinik kaksik-
Alkadieenide homologilise rea kaks esimest liiget on gaasid ja kolmas liige on vedelik. Alkadieene liigitatakse järgnevalt: · Isoleeritud dieenid: Kahe kaksiksideme vahel vähemalt üks C aatom Näiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 Omadustelt meenutavad alkeene · Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet Näiteks propadieen CH2=C=CH2 Väga ebapüsivad · Konjugeeritud dieenid: Kaks kaksiksidet on järjest, vahel pole ühtegi süsinikku Näiteks 1,3-butadieen CH2=CH-CH=CH2 Liitumisreaktsiooni astuvad korraga mõlemad kaksiksidemed ja uus kaksikside "rändab" keskele. Algul tekib tetraradikaal ja hiljem tekitavad kaks keskmist paardumata elektroni uue kaksiksideme . . . . . . CH2=CH-CH=CH2 CH2-CH-CH-CH2 CH2-CH=CH-CH2 CH2=CH-CH=CH2 + Br2 CH2Br-CH=CH-CH2Br Teises astmes tekib CH2Br-CHBr-CHBr-CH2Br Koostanud: Janno Puks
Näiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 Omadustelt meenutavad alkeene. 3. Konjugeerunud kaksiksidemetega alkadieenid, milles kaksiksidemed on teineteisest eraldatud ühe kaksiksidemega. Need süsivesinikud erinevad omadustelt alkeenidest teatud määral ja omavad väga suurt praktilist tähtsust, nii et neid vaadeldakse eraldi, omaette rühmana. Konjugeeritud dieenid: kaks kaksiksidet on järjest, vahel pole ühtegi süsinikku Näiteks 1,3-butadieen CH2=CH-CH=CH2 Liitumisreaktsiooni astuvad korraga mõlemad kaksiksidemed ja uus kaksikside "rändab" keskele. Algul tekib tetraradikaal ja hiljem tekitavad kaks keskmist paardumata elektroni uue kaksiksideme . . . . . . CH2=CH-CH2-CH=CH2 CH2-CH-CH-CH-CH2 CH2-CH=CH-CH2 CH2=CH-CH=CH2 + Br2 CH2Br-CH=CH-CH2Br Teises astmes tekib CH2Br-CHBr-CHBr-CH2Br
CH 3 -CH 2 -CH 2 -CH 3 CH 3 n-Butaan Butaan Isobutaan • asendi-isomeere: ⇒ isomerism tuleneb kaksik- või kolmiksideme erinevast paigutusest CH2=CH-CH=CH2 C4H6 CH2=C=CH-CH3 1,3-Butadieen Butadieen 1,2-Butadieen ⇒ isomerism tuleneb samasuguste funktsionaalsete rühmade (asendajate) erinevast paigutusest CH3-CH2-CH2-OH CH3-CHOH-CH3 1-Propanool 2-Propanool Br Br Br Br
vastupidavuse temperatuurile ja mõjutustele. Polüpropüleen korrapäraste kõrvalahelaga, on kõvem, kõrgema pehmumistemp. Sama, mis polüetüleenilgi omadused. PVC ei lahustu õlides, ei juhi elektrit- elektriisolaatorid. Kuumenedes pehmeneb, jahenedes kõvastub taas - Termoplast . Kui etüleenis on vesinikud asendatud flooriga, sis polümeer on polüfloroetüleen - teflon. On stabiilne temp suhtes, ja üldse vastupidavam. Polümeeride ahelatele (2-metüül-butadieen) väävlit lisades saab mittekleepuva elastse kummi. Kummile lisatakse väävlit ja kuumutatakse tehakse väävlisillakesed. Mida rohkem väävlit panna kummi sisse, siis muutub kumm jäigemaks. Polüestrid: Kõige tuntum polüester on laksaan terüleen või takronaal.. or faking else. PET polüetüleenterefosfaat plastiktaara. Levinud on PET-st joogipudelite ja topside valmistamine. PET on peaaegu lagunematu.
1. 3-metüül-1-buteen CH3-CH(CH3)-CH=CH2 3-metüülbut 1-een 6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5-üün-1-hekseen 4-etüül-5-üünheks-1-een CH2=CH(CH3)-CH=CH2 2-metüül-1,3-butadieen 2-metüülbut-1,3-dieen CH3-CHCl-CCl=CH2 2,3-dikloro-1-buteen 2,3-diklorobut-1-een 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 12 Kujutlus sigma () ja pii () sidemetest
Vajadusel kasutatakse liiteid: di- , tri- , tetra jne. 4. 3. 2. 1. 3-metüül-1-buteen CH3-CH(CH3)-CH=CH2 6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5-üün-1-hekseen CH2=CH(CH3)-CH=CH2 2-metüül-1,3-butadieen CH3-CHCl-CCl=CH2 2,3-dikloro-1-buteen Kujutlus sigma () ja pii () sidemetest Sigmaside: aatomiorbitaalid kattuvad aatomitevahelisel sirgel
CH3 propaan Alkeenid CnH2n2 ________ CH2=CH2 eteen; CH3_CH=CH2 propeen Alkadieenid CnH2n2 ________ CH2=CHCH=CH2 butadieen Alküünid CnH2n2 ________ CH=CH etüün CH=CCH2 propüün geenid CnH2n6 n>=6 ________ C6H6 benseen C6H5CH3 metüülbenseen
Eteeni ja õhuhapniku sissehingamine kutsub esile narkoosi. Õhus, mis sisaldab eteeni valmivad puuviljad kiiremini. Tetrafluoroeteeni (CF2 = CF2) polümerisatsiooni toodetakse väärtuslikku plastmassi teflonit, millesse ei toimi keev lämmastikhape, sulatatud leelised ega kontsentreeritud väävelhape isegi 300°C juures. Alkadieenid ALKADIEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on 2 kaksiksidet. Tähtsaim esindaja on butadieen. I LEIDUMINE JA KASUTAMINE Kuuluvad loodusliku kautsuki koostisse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti leidub neid ka utte- ja krakkgaasides. Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) Etanooli katalüütilisel muundamisel katalüsaatorite manulusel: Al2O3 + ZnO 2CH3CH2OH CH2 = CH CH = CH2 + 2H2O + H2 2) Butaani katalüütilisel dehüdrogeenimisel: Cr2O3
Eteeni ja õhuhapniku sissehingamine kutsub esile narkoosi. Õhus, mis sisaldab eteeni valmivad puuviljad kiiremini. Tetrafluoroeteeni (CF2 = CF2) polümerisatsiooni toodetakse väärtuslikku plastmassi teflonit, millesse ei toimi keev lämmastikhape, sulatatud leelised ega kontsentreeritud väävelhape isegi 300°C juures. Alkadieenid ALKADIEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on 2 kaksiksidet. Tähtsaim esindaja on butadieen. I LEIDUMINE JA KASUTAMINE Kuuluvad loodusliku kautsuki koostisse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti leidub neid ka utte- ja krakkgaasides. Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) Etanooli katalüütilisel muundamisel katalüsaatorite manulusel: Al2O3 + ZnO 2CH3CH2OH CH2 = CH CH = CH2 + 2H2O + H2 2) Butaani katalüütilisel dehüdrogeenimisel: Cr2O3
aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodusta Monomeeri molekulid võivad liituda ka mõne teise monomeeri molekulidega Monomeerid on näiteks etüleen, propüleen, vinüülkloriid, stüreen, 1,3- butadieen, isopreen, propeennitriil, epoksüetaan, metanaal, dioolid jt. Need m annavadpolümerisatsiooni tingimustes sünteetilised polümeerid, nagu näiteks vinüülkloriidist saadav polüvinüülkloriid (PVC) või stüreenist saadav p Monomeeripolümerisatsiooni esilekutsumiseks lisatakse monomeerile initsiaa
Näiteks reaktoplastid (fenool-formaldehüüdvaik ja melamiin-formaldehüüdvaik), kummid (saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel). 4) Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad oma esialgse pikkuse. Tähtsamad elastomeerid on butadieen, kloropreen, isopreen ja dimetüülsiloksaan. Vulkaniseerimise põhireakstsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub. 13. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused. Mehaanilised omadused on üsna sarnased metallidega, eriti deformeerimisel. Erinevuseks on see, et polümeeridel sõltub deformatsioon jõu rakendamise kiirusest, temperatuurist ja keskkonnatingimustest.
katmiseks. Sobivad ka pööratud katuste katmiseks. Suuremate katusekallete jaoks sobivad paremini bituumenplaat või bituumensindlid. Bituumenrullmaterjalid on oma omaduselt küllalt tugevad, elastsed, säilitavad oma venivuse ka külmalt hea talvel kasutada. 1.17 APP ja SBS Eristatakse peamiselt kahte tüüpi bituumenkatusekattematerjale. Esimene neist sisaldab stüreenkummi ja sealt ka tähis SBS stüreen-butadieen-stüreen. Teine sisaldab stüreeni asemel ploüpropüleenvaiku, tähisega APP ataktüün-polüpropüleen. 17 APP talub paremini kõrgeid temperatuure kui teised bituumenmaterjalid. See ei muutu päikese mõjul vedelaks ning vananemiskestvus on kõrge. Miinuseks võib APP puhul tuua vähest elastsust. SBS'i stüreenkumm muudab selle väga elastseks vastupidiselt APP puhul. Deformeeritud kummibituumen taastab oma kuju saja protsendiliselt
temperatuuril 37,8 oC atmosfäärirõhul Metaan Gaas* -161,5 Propaan 12,9 -42,3 n-butaan 3,6 -0,5 Ammoonium 14,7 -33.7 Vinüülkloriid 5,7 -13,8 Butadieen 4,0 -5 Eteenoksiid 2,7 +10,7 ____________ *Metaani kriitiline temperatuur on 82,5 oC ja kriitiline rõhk 44,7 baari, seepärast temperatuuril 37 ,8 oC saab ta olla ainult gaasilises olekus. IMO määratlust silmas pidades ei saa eteenoksiidi lugeda veeldatud gaasiks, kuid ta on gaaside koodeksis kantud veeldatud gaaside nimekirja ja lisaks on tema
termopüsivusega, mille keemiline vastupanu on sarnane PTFE-ga. Antud plasti omadused saavad määravaks, kus on tegemist kõrgete temperatuurideg, kus PTFE mehaanilised omadused ei vasta nõutud tingimustele. 4)klorotrifluoroetüleen (ECTFE) on etüleeni ja klorotrifluoroetüleeni kopolümeer. Materjali iseloomustab hea ilmastiku- ja kemikaalikindlus. e)Polüstüreen (PS) PS polüstüreen ABS akrüülnitriil-butadieen-stüreen SAN stüreenakrüülnitriil 1)polüstüreen (PS) on rabe, klaasjas (Tk = 100°C) (Tk klaasistumistemperatuur) ja läbipasitev polümeer. Teda on kerge töödelda ning tal on hea mõõtmetepüsivus. Seevastu on PS-l väga madal kemikaalikindlus ja ta on tundlik ultraviolettkiirgusele. 2)akrüülnitriil-butadieen-stüreen (ABS) on akrüülnitriilist, butadieenist ja stüreenist koosnev kopolümeer.
annaabi.ee 
