(NH4)2CO3(t) = 2NH3(g) + CO2(g) + H2O(g) Ammoonium katioon võib oksüdeerija (näiteks nitraatioon) toimel oksüdeeruda, kusjuures rekatsioonisaadused sõltuvad temperatuurist 250°C: NH4NO3(t) = N2O (g) + 2H2O >300°C: 2NH4NO3(t) = 2N2(g) + O2(g) + 4H2O Ammooniumnitraat Ammooniumnitraat kuulub dünamiidi koostisesse Ammooniumnitraat lahustub hästi vees ja on kõrge lämmastikusisaldusega (33.5% massi järgi), teda kasutatakse põhiliselt väetisena Amoniaak, Ammooniumsoolad : 1. saamine: tööstuses lämmastiku reageerimine vesinikuga: 2N + 3H2 => (t,p) NH3 laboris nuuskpiirituse ehk ammooniumhüdraadi lagundamisel NH3 · H2O (NH4OH) => NH3 + H2O NH4Cl + Ca(OH) => CaCl + NH4OH 2. Füüsikalised omadused: värvita, õhust kergem, terava lõhnaga, gaasiline aine, suures koguses mürgine, veeldub kergelt (8atm või -33C). Lahustub vees väga hästi, üldse kõige paremini lahustuv gaas, 1l vees 700l NH3. Lahustudes reageerib veega, annab nuuskpiirituse (NH4OH) 3...
Keemia · Väävel (S) Madal sulamistemperatuur Kergesti peenestatav Vees praktiliselt lahustumatu Lahustub hästi vähepolaarse ainetes orgaanilistes lahustes Üldjuhul S8 ja pulbrina Keemilised omadused: 1. Oksüdeerijana käitub väävel metallide ja endast vähemaktiivsete mittemettallide suhtes. 2. Saadus suldiif 3. Leelis + leelis muldmettallid reag. Toa temp. 4. Enamiku mettalidega reag. Alles kuumutamisel 5. Vesiniku juhtimine keemiseni kuumutamisel väävlisse tekib H2S 6. Redutseerijana käitub aktiivsemate mettalidegamoodustades tugeva ühendi. S+ H2 = H2S S+ Fe = FeS S+ HNO3(konts) = H2SO4 S+ O2 =SO2 · Sulfiidid Divesiniksülfiid (H2S) Väga mürgine, Õhust raskem gaas värvusetu H2S juhtimine vette moodustub nõrk hape H2S + (1 mol) NaOH =NaHS H2S + (2mol) NaOH= Na2S Hüdrolüüsil aluseline keskond Tugevad redutseerijad Põleb õhus sina...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...
klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4...
Kvalitatiivsel analüüsil määratakse,millised elemendid või ühendid esinevad määratavas aines. Kvantitatiivsel analüüsil määratakse aine koostisosade sisaldust (kontsentratsiooni). Analüüsi meetodeid võib liigitada järgmiselt: 1. Keemilised meetodid - analüüs põhineb määratavate koostisosade iseloomulikele keemilistele reaktsioonidele. 2. Füüsikalised meetodid - kasutatakse aine koostisosade iseloomulikke füüsikalisi omadusi (nt.spektraalanalüüs). 3. Füüsikalis-keemilised meetodid - määratakse koostisosade selliseid omadusi, mis oma olemuselt asuvad füüsika ja keemiaga piirnevates valdkondades (nt.kromatograafia,mitmesugused elektrokeemilised meetodid). Töövõtete järjekorra alusel eristatakse kahte keemilise analüüsi meetodit: 1. Süstemaatilise analüüsi korral määratakse uuritava aine ühest proovist järjestikku kõik koostisosad...
1 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Organismi vedelikuruumid on vesi, koevedelik, lümf ja vereplasma. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes suhtelist stabiilsust rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad kehatemperatuur 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid punalibled, valgelibled ja vereliistakud 6. Vere põhiülesanded on:1) homöostaas rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine. 2)transpordifunktsioon 3)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid. 7. Vere punaliblede e. erütrotsüütide arv ühes mikroliitris veres on inimesel 4-6; seal 6-8; veisel 6-8;...
Kolmeprootonilise happena dissotserub ta kolmes astmes, kuid peamiselt toimub dissotsatsioon esimeses astmes: + - H3PO4 H + H2PO4 Teises ja kolmandas astmes dissotseerub ta vaid vähesel määral. Seetõttu sisaldab fosforhappe lahus lisaks H3PO4 molekulidele ka veel põhiliselt vesinik- ja divesinikfosfaatioone. Kolmeprootonilise happena moodustab ortofosforhape kolme rida sooli, millest üldiselt lahustuvad on leelismetallide (v.a. Li) ja ammooniumsoolad . Fosforhappe reagerimisel leeliste lahustega tekib sõltuvalt lisatava leelise hulgast kas divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaaat. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 10 1 mol H3PO4 + 1 mol NaOH NaH2PO4 + H2O 1 mol H3PO4 + 2 mol 2NaOH Na2HPO4 + 2H2O 1 mol H3PO4 + 3 mol 3NaOH Na3PO4 + 3H2O...
1 Amiinid Amiinid on ammoniaagi derivaadid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud orgaanilise radikaaliga CH3-NH2 Metüülamiin Primaarne amiin .. Asendatud 1 H aatom CH3-CH(NH2)-CH2-CH3 2-aminobutaan Sekundaarne amiin .. :NH3 ammoniaak Asendatud 2 H aatomit Etüülmetüülamiin CH3-NH-CH2CH3 Tertsiaalne amiin Asendatud 3 H aatomit (CH3)3 N: Trimetüülamiin A...
· Säilitusained: E 200E 285, lihatoodetes on tuntud naatriumnitrit E 250 · Pakendusgaasid: E 290, E 938, E 939, E 941 · Antioksüdandid, happesuse regulaatorid: E 296E 385, E 500E 529, askorbiinhape ehk C-vitamiin E 300, sidrunhape E 330 · Paksendajad, stabilisaatorid: E 400E 418, agar E 406 · Magusained: E 420 sorbitool, mannitool E 421 · Niiskusesäilitaja: E 421 glütserool · Emulgaatorid: E 431E 495, fosfadiidhappe ammooniumsoolad E 442 · Paakumisvastased ained:E 530559, amorfne ränioksiid E 551 · Lõhna- ja maitsetugevdajad:E 620E 640, naatriumvesinik-glutamaat E 621 · Glaseerained: E 901E 914, meevaha E 901 Toiduvärvid · Toidu lisaainetest suhtutakse kõige negatiivsemalt toiduvärvidesse. · Toiduvärvekasutatakse eriti ohtrasti kondiitritoodetes ja karastusjookides, jogurtites, jäätistes jne. · Värvainetest põhjustavad allergiat eeskätt sünteetilised...
amino- Hüdrofiilsed. R-NH2+ H R-N H3(alküülammooniumioon) + + R-NH2 (CH3)2NH Amiine saadakse lähtudes halogeenoalkaanidest (primaarne) H-sidemed ja ammoniaagist. Tekkivad ammooniumsoolad 1.) Amiinid kui alused reageerivad hapetega: dimetüül- nõrgemad kui neutraliseeritakse leelisega. Kõrgemaid amiine amiin alkoholides saadakse madalamatest amiinidest ka CH3NH2+HClCH3N+H3Cl- R-NH-R` (polaarsus halogeenoalkaanide ja leeliste toimel:...
1 Referaat......................................................................................................................................1 Koostaja: ............................................................................................................................1 Sisukord.....................................................................................................................................2 Anioon........................................................................................................................................3 Anioonide jagunemine .............................................................................................................3 Ainete ja iooni...
Sel põhjusel on ammoniaagi vesilahustel iseloomulik ammoniaagi terav lõhn. NH3 + H2O NH3*H2O Ammoniaagi vees lahustumisel tekkinud ammoniaakhüdraat värvub aluselise keskkonna tõttu indikaatori fenoolftaleiini mõjul violetseks. Ammoniaak on nõrk alus, mis dissotseerub vähesel määral ammoonium- ja hüdroksiidioonideks: + - NH3*H2O NH4 + OH Ammooniaagi või ammoniaakhüdraadi reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad : 2NH3*H2O + H2SO4 (NH4)2SO4 + 2H2O // NH3 + HNO3 NH4NO3 // NH3 + HCl NH4Cl Ammoniaakhüdraadi ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe aurude omavahelise reageerimise tulemusena moodustunud ammooniumkloriidi valge pilv. Ammooniumsoolad on reeglina värvusetud, kristalsed ained, mis vees hästi lahustuvad, dissotseerudes ammooniumioonideks ja vastava happe anioonideks. Ammooniumioonid käituvad tüüpiliste positiivsete ioonidena nagu metallikatoonidki. Nõrga aluse sooladena...
Puurmani Gümnaasium Lämmastik Uurimustöö keemias Koosjata: Marju Perova Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani/ Pikknurme 2009 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Aatomi ja molekuli ehitus: N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. Näiteks oksüdatsiooniaste -III : NH...
Ammooniumhüdraadi lagunemisel eraldub ammoniaak ja vesi, reaktsioon on pöörduv. NH3*H2O NH3 + H2O 2. See on nõrk alus ja dissotseerub vähesel määral ja andes lahuselle ammoonium ja hüdreksiidioone: NH3*H2O HN4+ + OH 3. ammoniaakhüdraadi reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad : NH3*H2O + 2 H2SO4 (NH4)2SO4 + 2 H2O 4. kuumutamisel lagunevad kergesti ammoniaagiks ja happeks (ammooniumkloriid) NH4Cl NH3 + HCl 5. leelised tõrjuvad ammooniumsooladest välja ammooniumhüdraadi, abiks ammooniumioonide tõestamisel lahuses: NH4Cl + NaOH NH3 *H2O + NaCl 6. see laguneb soojendamisel kergesti: NH4Cl + NaOH NH3 + H2O + NaCl · Samal reaktsioonil põhineb ka ammoniaagi laborataarne saamine Kasutamine...
Kõrgel temp. reageerib lämmastik hapnikuga, tekib lämmastikoksiid. Kõrgel temp. reageerib mitmete metallidega ning eritingimustel ka vesinikuga. NH3: · Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas, mürgine, nuuskpiiritus · Lahustub väga hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3*H2O · Dissotseerub andes lahusesse ammoonium- ja hüdroksiidioone · Reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad , need soolad lahustuvad vees hästi. Nad on väga ebapüsivad ning kuumutamisel lagunevad kergesti. NH4Cl NH3 + HCl(g) NH4Cl + NaOH (kuumutamine) NH3 + H2O + NaCl ; NH4Cl + NaOHNH3*H2O + NaCl Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Ammoniaak põleb õhus moodustades lämmastiku ja veeauru. NO: värvuseta, mürgine, vees ei lahustu, ei reageeri veega, saadakse NH3 oksüdeerimisel. Oksüdeerub õhuhapniku mõjul lämmastikdioksiidiks....
CaSO4 kaltsiumsulfaat (kips) vees vähelahustuv, kuid veega segatult kivistub tahkeks massiks kipsiks CaSO 4*H2O; kipsi kasutatakse ehitusmaterjalina, kujude valmistamisel ning lahaste tegemiseks luumurdude korral. Lämmastikväetised eelkõige mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, Ca(NO3)2) ning ammooniumsoolad (NH4NO3). Kaaliumväetised põhilised on kaaliumkloriid KCl ja kaaliumnitrat KNO 3 Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, omastavad taimed neid kergesti. Fosforiühendid Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat maavara fosforiidi põhiline koostisosa; vees praktiliselt ei lahustu, seetõttu ei sobi otseselt väetiseks. Superfosfaat üks sagedamini kasutatavaid fosforväetis; sisaldab Ca(H 2PO4)2, mis lahustub vees üsna hästi. Soolade saamine:...
2 korda kergem lahustub hästi vees : 10 %-list lahust nim. Nuuskpiirituseks , ettevaatust 25%-lise lahusega. Kt on -35C või rõhul 86*10 00000 Pa (8,6 at ) Keem. Omadused: 1. Põleb 4 NH3 + 5 O2 = 4NO + 6 H2O 2. Katalüsaatori toimel aga 4 NH3 + 5 O2 = ¤ NO + 6 H2O 3. Reageerib veega NH3 + H2 = NH3 * H2O 4. reageerib happega, tekivad ammooniumsoolad NH3*H2O = HCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = ( NH4)2 SO4 Kasutamine: toodetakse lämmastik hapet, soodat , karbamiidi , lämmastikväetisi. 10%-list lahust kasut. Meditsiinis , vedelat ammoniaaki kasutatakse külmikutes. Saamine: 1. Laboris saadakse ammooniumsoolast ja Ca- hüdroksiidist 2 NH4Cl + Ca(OH)2 -> 2 NH3 + 2 H2O + CaCl2 Tööstuses vesinikust ja lämmastikust t, rõhu ja katalüsaatori abil N2 + 3 H2 -> 2 NH3...
Kasutamine · Happe standardlahuste valmistamine ja standardiseerimine booraksiga vt. Praktikumi tööjuhend · Kõige levinum analüütiline meetod · Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid,milledel on happe või aluse omadused · Potentsiomeetria · Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F · N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes,väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH3,see kogutakse happesse ja tiitritakse kasutamine · Ammooniumsoolad · Nitraadid ja nitritid · Karbonaadid ja nende segud- NaOH,Na2CO3, NaHCO3; · Orgaanilised funktsionaalrühmad- · Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad,amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad,karbonüülrühmad...
NaCO3+HCl Neutralisatsiooni tiitrmise kasutamine-Happe standardlahuste valmistamine ja standardiseerimine booraksiga Kõige levinum analüütiline meetod Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid, milledel on happe või aluse omadused Potentsiomeetria Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes, väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH4, see kogutakse happesse ja tiitritakse, Ammooniumsoolad Nitraadid ja nitritid Karbonaadid ja nende segud- NaOH, Na2CO3, NaHCO3; Orgaanilised funktsionaalrühmad- Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad, amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad, karbonüülrühmad. Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted- Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide) vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi....
CH3 CH3CH2NH2 + H2SO4 CH3CH2NH3*HSO4 etüülammooniumsulfaat Nukleofiil saab olla neg. Laenguga või vaba elektronpaariga osake. Alus liidab prootoni happe annab elektrofiil Nukeofiil nukeofiil radikaal Ammooniumsoolad lagunevad kuumutamisel või aluste mõjul kergesti. Elektrofiil saab olla positiivse laenguga või tühja orbitaaliga osake. NH3 + HCl NH4*Cl (sool) ALKOHOLID CH3NH3*Cl CH3NH2 + HCl + - .. CH3NH2 + HCl CH3NH3*Cl metüülammooniumkloriid...