3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel 6) kondiitritööstuses - (NH4HCO3) Tõestamine: Toimub leeliste abil: NH4Cl + NaOH => NaCl + NH3 + H2O Eralduv NH3 tuvastatakse, kas lõhna järgi või märja lakmuspaberi abil, mis muutub siniseks, sest ammoniaak annab veega reageerides nõrga aluse.
Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena
Ammoniaak Füüsikalised omadused: värvuseta teravalõhnaline gaas, õhust u. 2 korda kergem lahustub hästi vees : 10 %-list lahust nim. Nuuskpiirituseks , ettevaatust 25%-lise lahusega. Kt on -35C või rõhul 86*10 00000 Pa (8,6 at ) Keem. Omadused: 1. Põleb 4 NH3 + 5 O2 = 4NO + 6 H2O 2. Katalüsaatori toimel aga 4 NH3 + 5 O2 = ¤ NO + 6 H2O 3. Reageerib veega NH3 + H2 = NH3 * H2O 4. reageerib happega, tekivad ammooniumsoolad NH3*H2O = HCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = ( NH4)2 SO4 Kasutamine: toodetakse lämmastik hapet, soodat , karbamiidi , lämmastikväetisi. 10%-list lahust kasut. Meditsiinis , vedelat ammoniaaki kasutatakse külmikutes. Saamine: 1. Laboris saadakse ammooniumsoolast ja Ca- hüdroksiidist 2 NH4Cl + Ca(OH)2 -> 2 NH3 + 2 H2O + CaCl2 Tööstuses vesinikust ja lämmastikust t, rõhu ja katalüsaatori abil N2 + 3 H2 -> 2 NH3
methemoglobiiniks, mis ei seo enam hapnikku. Aniliin põleb tahmava leegiga. Tugevate oksüdeerijatega (nt. kaaliumdikromaat) oksüdeerub fenüülamiin aniliinmustaks, mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliisvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Hapetega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl Halogeeniühenditega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + CH3Cl (CH3)2NH2Cl Saadud soola neutraliseerimisel (tekib amiin): (CH3)2NH2Cl + NaOH (CH3)2NH + NaCl + H2O Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Ande Andekas-Lammutaja
2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui ammooniumsoolad on väga olulised: väetised, lõhkeained, tooraine keemia- tööstuses jne... · Oksiidid NO (värvuseta mürgine gaas), NO2 (pruunika värvusega, terava lõhnaga mürgine gaas), N2O (naerugaas põhjustab elevust, suuremas koguses põhjustab aga narkoosi ja võib olla isegi surmav). · Lämmastikhape NO2 reageerimisel veega (NO2 + H2O HNO3 + HNO2).
· Lämmastik ja Fosfor Väliskihis 5 elektroni Positiivne oksüdatsiooniaste on siis kui ühendites hapniku ja elektormagnetiivsemate. Lämmastik esineb looduses lihtainena Ammoniaak ja ammonjaakhüdraat Ammoniaak (NH3) on kõige tähtsam lämmastikuühendeid 1. värvusetu 2. õhust 2 korda kergem 3. kui palju on ka mürgine 4. kahjustab silmi 5. amoniaagi 10 % lahus = nuuskpiiritus Ammoniaak lahustub hästi vees ja tekib ammoniaakhüdraat Ammooniumsoolad 1. ebapüsivad 2. kuumutamisel lagunevad 3. sade valge Ammooniumioonide tõestamine lahuses tuvastatakse lõhna või märja indikaator paberi järgi Redutseerivate omadustega Põleb õhus ja veel paremini põleb hapnikus moodustades lämastiku ja veeauru 4NH3 +3O2 = 2N2 +6H2O Lämmastiku hapnikuühendid Lämmastikoksiidid (NO) 2NO + O2 = 2NO2 NO2 Lämmasikdioksiid 1. punakaspruuni värvusega 2. terava lõhnaga 3. väga mürgine 4. Reageerimisel veega moodustab 2 hapet
NH3 + HOH NH4+ + :OH- Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus Ammoniaak Vees hästi lahustuv , terava lõhnaga gaas. Molekulide vahel on nõrgad vesiniksidemed (keeb -350C ) ; Seob prootoneid ja on seega alus. Vesilahustes on hüdroksiidioonid NH3 + HOH NH4+ + OH- ; Hapetega annab soolasid NH3 + HCl = NH4Cl ammooniumkloriid 2NH3+ H2SO4 = (NH4)2SO4 ; Ammooniumsoolad lahustuvad hästi vees ja lagunevad leeliste, kui tugevamate aluste toimel (NH4)2SO4 + 2NaOH = Na2SO4 + 2H2O + 2NH3 !!! Ammoniaak NH3 + H3O+ H2O + NH4+ ammooniumioon !!! ; Kuumutamisel ammooniumsoolad lagunevad ; Ammoniaagiks ja happeks NH4 Cl NH3 + HCl ; Kui hape on ebapüsiv, siis laguneb ka hape NH4HCO3 NH3 + H2O + CO2
Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape) P2O5+3H2O= 2H3PO4 (ortofosforhape) Fosfaadid · Ca(H2PO4)2 , CaHPO4 , Ca3(PO4)2 · Kõik divesinikfosfaadid lahustuvad vees · Fosfaatidest ja vesinikfosfaatidest lahustuvad vees vaid leelismetallide ja ammooniumsoolad · Fosforväetised superfosfaadi saam. fosforiidist: · Ca3(PO4)2+2H2SO4= Ca(H2PO4)2+2CaSO4
CH3 + H20 oktaanarvu tõstmiseks amiin Järelliide –amiin • Saab moodustada 1) Reageerivad hapetega Amiinid tekivad looduses alused Eesliide amino- vesiniksidemeid, lahustub Tekivad ammooniumsoolad mikrobioloogilisel lagunemisel vees, lahustuvus sõltub ahela CH3-NH2 + HCl → CH3NH3+Cl- (laipades, fekaalides, roiskumisel, R-NH2 Nt. CH3NCH2 pikkusest. 2) Reageerivad halogeeniühenditega soolakalas jne.).
-N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena) :NH3 + HOH NH4+ + :OH- või CH3 NH2 + HOH CH3 NH3+ + :OH- Valemeid NH4OH ja (CH3 NH3)OH ei soovitata kasutada, sest vastavaid aineid ei eksisteeri, kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3 2 Ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel, sest viimased on tugevamad alused NaOH + NH4Cl = NH3 + H2O + NaCl ammooniumkloriid KOH + (CH3NH3)Cl = CH3 NH2 + H2O + KCl metüülammooniumkloriid Ca(OH)2 + (NH4)2SO4 = 2NH3 + 2H2O + CaCl2 ammooniumsulfaat 2NaOH + (C2H5NH3)2SO4= 2C2H5NH2 + 2H2O + Na2SO4 etüülammooniumsulfaat Lihtsamad amiinid on pisut tugevamad alused, kui ammoniaak
ammoniaagiks ja veeks. Sel põhjusel on ammoniaagi vesilahustel iseloomulik ammoniaagi terav lõhn. NH3 + H2O NH3*H2O Ammoniaagi vees lahustumisel tekkinud ammoniaakhüdraat värvub aluselise keskkonna tõttu indikaatori fenoolftaleiini mõjul violetseks. Ammoniaak on nõrk alus, mis dissotseerub vähesel määral ammoonium- ja hüdroksiidioonideks: + - NH3*H2O NH4 + OH Ammooniaagi või ammoniaakhüdraadi reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad: 2NH3*H2O + H2SO4 (NH4)2SO4 + 2H2O // NH3 + HNO3 NH4NO3 // NH3 + HCl NH4Cl Ammoniaakhüdraadi ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe aurude omavahelise reageerimise tulemusena moodustunud ammooniumkloriidi valge pilv. Ammooniumsoolad on reeglina värvusetud, kristalsed ained, mis vees hästi lahustuvad, dissotseerudes ammooniumioonideks ja vastava happe anioonideks. Ammooniumioonid käituvad tüüpiliste positiivsete ioonidena nagu metallikatoonidki. Nõrga aluse sooladena
Kasutamine · Happe standardlahuste valmistamine ja standardiseerimine booraksiga vt. Praktikumi tööjuhend · Kõige levinum analüütiline meetod · Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid,milledel on happe või aluse omadused · Potentsiomeetria · Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F · N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes,väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH3,see kogutakse happesse ja tiitritakse kasutamine · Ammooniumsoolad · Nitraadid ja nitritid · Karbonaadid ja nende segud- NaOH,Na2CO3, NaHCO3; · Orgaanilised funktsionaalrühmad- · Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad,amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad,karbonüülrühmad
K CHCOO NH2CH3 .CH3 CH3CH2NH2 + H2SO4 CH3CH2NH3*HSO4 etüülammooniumsulfaat Nukleofiil saab olla neg. Laenguga või vaba elektronpaariga osake. Alus liidab prootoni happe annab elektrofiil Nukeofiil nukeofiil radikaal Ammooniumsoolad lagunevad kuumutamisel või aluste mõjul kergesti. Elektrofiil saab olla positiivse laenguga või tühja orbitaaliga osake. NH3 + HCl NH4*Cl (sool) ALKOHOLID CH3NH3*Cl CH3NH2 + HCl + - .. CH3NH2 + HCl CH3NH3*Cl metüülammooniumkloriid ..
LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID NEGATIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES Lämmastiku püsivamad ühendid negatiivses oksüdatsiooniastes on ammoniaak (NH3) ja ammooniumühendid. o Ammoniaak Terava lõhnaga kerge gaas. Lahustub vees. Nõrk redutseerija. Põleb vaid puhtas hapnikus. Põlemisel oksüdeerub vabaks lämmastikuks. Katalüsaatori toimel võib ammoniaak oksüdeeruda lämmastikoksiidiks. o Ammooniumsoolad Vees hästilahustuvad. Lahused nõrgalt happelised. Kuumutamisel lagunevad kergesti. Kui anioonil pole oküdeerivaid omadusi tekib lagunemisel ammoniaak. o Fosfiidid Tugev redutseerija. Fosfaan mürgine, terava küüslaugulõhnaga gaas, mis on ammoniaagiga võrredes palju ebapüsivam ja väga nõrkade aluseliste omadustega. LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID POSITIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES
ÜHENDID NEGATIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES Lämmastiku püsivamad ühendid negatiivses oksüdatsiooniastes on ammoniaak (NH3) ja ammooniumühendid. o Ammoniaak Terava lõhnaga kerge gaas. Lahustub vees. Nõrk redutseerija. Põleb vaid puhtas hapnikus. Põlemisel oksüdeerub vabaks lämmastikuks. Katalüsaatori toimel võib ammoniaak oksüdeeruda lämmastikoksiidiks. o Ammooniumsoolad Vees hästilahustuvad. Lahused nõrgalt happelised. Kuumutamisel lagunevad kergesti. Kui anioonil pole oküdeerivaid omadusi tekib lagunemisel ammoniaak. o Fosfiidid Tugev redutseerija. Fosfaan – mürgine, terava küüslaugulõhnaga gaas, mis on ammoniaagiga võrredes palju ebapüsivam ja väga nõrkade aluseliste omadustega. LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID
· Tugevalt polaased molekulid · Lahustub hästi vees · Redutseerivate omadustega · Kolmnurkse püramiidi kujulised molekulid Saamine 1. Ammooniumhüdraadi lagunemisel eraldub ammoniaak ja vesi, reaktsioon on pöörduv. NH3*H2O NH3 + H2O 2. See on nõrk alus ja dissotseerub vähesel määral ja andes lahuselle ammoonium ja hüdreksiidioone: NH3*H2O HN4+ + OH 3. ammoniaakhüdraadi reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad: NH3*H2O + 2 H2SO4 (NH4)2SO4 + 2 H2O 4. kuumutamisel lagunevad kergesti ammoniaagiks ja happeks (ammooniumkloriid) NH4Cl NH3 + HCl 5. leelised tõrjuvad ammooniumsooladest välja ammooniumhüdraadi, abiks ammooniumioonide tõestamisel lahuses: NH4Cl + NaOH NH3 *H2O + NaCl 6. see laguneb soojendamisel kergesti: NH4Cl + NaOH NH3 + H2O + NaCl · Samal reaktsioonil põhineb ka ammoniaagi laborataarne saamine Kasutamine
AgNO3 kasutusel meditsiinis. Ammoniaak NH3: Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas. Mürgine, kahjustab silmi ja tekitab hingamislihastes krampe. Väikestes kogustes aga ergutav. Kolmnurkse püramiidi kujuliste molekulidega tugevalt polaarne aine, mis lahustub hästi vees moodustades ammoniaakhüdraati, milles on ammoniaak ja vesi vesiniksidemega seostunud. Hüdraat laguneb kergesti, sellepärast on vesilahustel äge lõhn. Hüdraat on nõrk alus, vähesel määral dissotsieerub. Ammooniumsoolad on ebapüsivad, kuumutamisel tekib tagasi ammoniaak. Ammoniaak ja ta soolad on redutseerivate omadustega, nende oksüdeerumisel tekib tavaliselt molekulaarne lämmastik. Ammoniaak põleb kõrgel temperatuuril, moodustades lämmastiku ja veeauru. Samuti katalüsaatori kasutamisel tekib ammoniaagi ja hapniku vahelise reaktsiooni tulemuseks NO. Ammooniumsoolad on väetistena kasutuses samuti (NH4)2CO3 on kasutuses taigna kergitamisel. Lahustub vees väga hästi.
2NaOH Ba2+ + SO42- = BaSO4 (sade) pole hüdroksiidiooni reaktsioon vaid sulfaatiooni oma Brönstedi järgi on alused osakesed, mis liidavad prootoneid ( st. vesinikiooni aktseptorid) Arrheniusega võrreldes on erinevused silmnähtavad. Brönstedi järgi on ammoniaak alus, sest te seob prootoni (NH3 + H+ = NH4+ ammooniumioon ) ja annab hapetega reageerides soolasid NH3 + HCl = NH4Cl (ammooniumkloriid) Ammoniaak on leelistest nõrgem alus ja ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel (NH4)2SO4 +2KOH = 2NH3 + 2H2O + K2SO4 Soolad, nende omadused Soolad on kõik tugevad elektrolüüdid ja on oma lahustunud osas täielikult dissotsieerunud ioonideks Asendusreaktsioonid Aktiivsem metall tõrjub vähemaktiivse soola vesilahusest välja (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 seega alumiinium oksüdeerub (on redutseerija) Al 0 - 3e = Al3+
· Säilitusained: E 200E 285, lihatoodetes on tuntud naatriumnitrit E 250 · Pakendusgaasid: E 290, E 938, E 939, E 941 · Antioksüdandid, happesuse regulaatorid: E 296E 385, E 500E 529, askorbiinhape ehk C-vitamiin E 300, sidrunhape E 330 · Paksendajad, stabilisaatorid: E 400E 418, agar E 406 · Magusained: E 420 sorbitool, mannitool E 421 · Niiskusesäilitaja: E 421 glütserool · Emulgaatorid: E 431E 495, fosfadiidhappe ammooniumsoolad E 442 · Paakumisvastased ained:E 530559, amorfne ränioksiid E 551 · Lõhna- ja maitsetugevdajad:E 620E 640, naatriumvesinik-glutamaat E 621 · Glaseerained: E 901E 914, meevaha E 901 Toiduvärvid · Toidu lisaainetest suhtutakse kõige negatiivsemalt toiduvärvidesse. · Toiduvärvekasutatakse eriti ohtrasti kondiitritoodetes ja karastusjookides, jogurtites, jäätistes jne. · Värvainetest põhjustavad allergiat eeskätt sünteetilised
nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Ei reageeri veega.
arv vereanalüüsis 16. Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres. 17. Leukopeenia on valgeliblede arvu langemine veres. 18. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus...mõne leukotsüüdi alaliik on pahaloomuliselt paljunenud veres. 19. Vereplasma koosneb: veest, valkudest, mittevalgulistest orgaanilistest ühenditest(glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolestorool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumsoolad) ja anorgaaanilistest ainetest(Na, Ca, K ja Cl-ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid). 20. Vereplasma valgud jagunevad: a) albumiinid, ülesanne-ainete transport b) globuliinid., ülesanne on transportida glükoosi, lipiide, polüsahhariide c) fibriogeen, ülesanne-vere hüübimine 21. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem. c) vere valkude puhversüsteem
3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel 6) kondiitritööstuses - (NH4HCO3) Tõestamine: Toimub leeliste abil: NH4Cl + NaOH => NaCl + NH3 + H2O Eralduv NH3 tuvastatakse, kas lõhna järgi või märja lakmuspaberi abil, mis muutub siniseks, sest
Lämmastikku saadakse laboratoorselt NH4NO2 kuumutamisel N2 + 2H2O. Kõrgel temp. reageerib lämmastik hapnikuga, tekib lämmastikoksiid. Kõrgel temp. reageerib mitmete metallidega ning eritingimustel ka vesinikuga. NH3: · Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas, mürgine, nuuskpiiritus · Lahustub väga hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3*H2O · Dissotseerub andes lahusesse ammoonium- ja hüdroksiidioone · Reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad, need soolad lahustuvad vees hästi. Nad on väga ebapüsivad ning kuumutamisel lagunevad kergesti. NH4Cl NH3 + HCl(g) NH4Cl + NaOH (kuumutamine) NH3 + H2O + NaCl ; NH4Cl + NaOHNH3*H2O + NaCl Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Ammoniaak põleb õhus moodustades lämmastiku ja veeauru. NO: värvuseta, mürgine, vees ei lahustu, ei reageeri veega, saadakse NH3 oksüdeerimisel. Oksüdeerub õhuhapniku mõjul lämmastikdioksiidiks.
plahvatusega( ettevaatust, mitte kuumutada!). 3.Kontsentreeritud HCl eraldab Cl2. PO4 3- 1.Magnesiaalsegu(MgCl2+NH4OH+NH4Cl) annab kristallilise sademe (MgNH4PO4 * 6H20). 2.FeCl3 annab FePO4 sademe. SiO3 2- 1.Naatriumsilikaadi või kaaliumsilikaadi lahuse hapustamisel moodustub sültjas sade. 2.Ammooniumsoolad eraldavad sültja sademe. CrO4 2- 1.Ba 2+ ja Pb 2+ soolad annavad kollase sademe. Cr 2O7 2- 1.Ammooniumsulfiidi ja teiste taandajatega taandub kergesti kuni Cr 3+. C 2 H3O2 1.C2H5OH + H2SO4 moodustab etüülestri (äädikhappesoolad) (CH3COOC2H5),mida on kerge tunda meeldiva puuviljalõhna järgi) 2.FeCl3 annab tumepruuni värvuse, selliselt värvunud lahuse
Happe standardlahuste valmistamine ja standardiseerimine booraksiga vt. Praktikumi tööjuhend Kõige levinum analüütiline meetod Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid, milledel on happe või aluse omadused Potentsiomeetria Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes, väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH3, see kogutakse happesse ja tiitritakse Ammooniumsoolad Nitraadid ja nitritid Karbonaadid ja nende segud- NaOH, Na2CO3, NaHCO3; Orgaanilised funktsionaalrühmad- Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad, amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad, karbonüülrühmad 32. Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted. Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega; 2-6, levinumad 4 ja 6
NaCO3+HCl Neutralisatsiooni tiitrmise kasutamine-Happe standardlahuste valmistamine ja standardiseerimine booraksiga Kõige levinum analüütiline meetod Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid, milledel on happe või aluse omadused Potentsiomeetria Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes, väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH4, see kogutakse happesse ja tiitritakse, Ammooniumsoolad Nitraadid ja nitritid Karbonaadid ja nende segud- NaOH, Na2CO3, NaHCO3; Orgaanilised funktsionaalrühmad- Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad, amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad, karbonüülrühmad. Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted- Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide) vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi.
). amino- Hüdrofiilsed. R-NH2+ H R-N H3(alküülammooniumioon) + + R-NH2 (CH3)2NH Amiine saadakse lähtudes halogeenoalkaanidest (primaarne) H-sidemed ja ammoniaagist. Tekkivad ammooniumsoolad 1.) Amiinid kui alused reageerivad hapetega: dimetüül- nõrgemad kui neutraliseeritakse leelisega. Kõrgemaid amiine amiin alkoholides saadakse madalamatest amiinidest ka CH3NH2+HClCH3N+H3Cl- R-NH-R` (polaarsus halogeenoalkaanide ja leeliste toimel:
lubjakivi, marmor, looduslik kriit jt; leidub ka luudes, munakoortes, tigude ja karpide kodades ja looduslikes pärlites. CaSO4 kaltsiumsulfaat (kips) vees vähelahustuv, kuid veega segatult kivistub tahkeks massiks kipsiks CaSO 4*H2O; kipsi kasutatakse ehitusmaterjalina, kujude valmistamisel ning lahaste tegemiseks luumurdude korral. Lämmastikväetised eelkõige mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, Ca(NO3)2) ning ammooniumsoolad (NH4NO3). Kaaliumväetised põhilised on kaaliumkloriid KCl ja kaaliumnitrat KNO 3 Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, omastavad taimed neid kergesti. Fosforiühendid Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat maavara fosforiidi põhiline koostisosa; vees praktiliselt ei lahustu, seetõttu ei sobi otseselt väetiseks. Superfosfaat üks sagedamini kasutatavaid fosforväetis; sisaldab Ca(H 2PO4)2, mis lahustub vees üsna hästi. Soolade saamine:
Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. Kui aga fotosüntees lõppeks, jätkuks atmosfääri hapnikku 5000 aastaks. Lämmastikuringe Molekulaarset lämmastikku (N2) on atmosfääris külluses, kuid loomad ja taimed seda otseselt kasutada ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad lämmastikku mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Pinnases elavad bakterid muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. Fosforiringe Fosforiringes puudub gaasiline faas. Normaalrõhul ja -temperatuuril on P tavaliselt vedelas olekus. Leidub fosforsoolade kujul (PO43-, HPO42-) vees, pinnases, mudades. Tavaliselt on mullas teda vähe ja ta on taimekasvule
,,märja" happe puhastamisel.Kolmeprootonilise happena dissotserub ta kolmes astmes, kuid peamiselt toimub dissotsatsioon esimeses astmes: H3PO4 _ H + H2PO4 Teises ja kolmandas astmes dissotseerub ta vaid vähesel määral. Seetõttu sisaldab fosforhappe lahus lisaks H3PO4 molekulidele ka veel põhiliselt vesinik- ja divesinikfosfaatioone.Kolmeprootonilise happena moodustab ortofosforhape kolme rida sooli, millest üldiselt lahustuvad on leelismetallide (v.a. Li) ja ammooniumsoolad. Fosforhappe reagerimisel leeliste lahustega tekib sõltuvalt lisatava leelise hulgast kas divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaaat. 1 mol H3PO4 + 1 mol NaOH _ NaH2PO4 + H2O 1 mol H3PO4 + 2 mol 2NaOH _ Na2HPO4 + 2H2O 1 mol H3PO4 + 3 mol 3NaOH _ Na3PO4 + 3H2O Divesinikfosfaadid on vees hästi lahustuvad ja hüdrolüüsi tulemusena on nad aluselise keskkonnaga. Enamike metallide vesinikfosfaadid ja fosfaadid on aga vees vähelahustuvad või praktiliselt lahustumatud
68) Kuidas omandavad lämmastiku taimed,kuidas loomad? Lämmastikuringe om lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku(N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter,aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul(nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena(valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadi uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 69) Mis on keskkonna happestumine?Kuidas inimtegevus seda mõjutab?
Ammoniaakhüdraat on nõrk alus, mis lahuses osaliselt dissotsieerub: NH3H2ONH4++OH- Ammoniaak põleb: 4NH3+3O2=6H2O+2N2 Katalüsaatorite manusel oksüdeerub ammoniaak lämmastikoksiidiks: Pt katalüsaator 4NH3+5O2-----------------6H2O+4NO Hapetega moodustab ammoniaak ammooniumsoolasid: NH3+HNO3=NH4NO3 (ammooniumnitraat) NH3+HCl=NH4Cl (ammooniumkloriid) 2NH3+H2SO4=(NH4)2SO4 (ammooniumsulfaat) Ammooniumsoolad sisaldavad katiooni NH4- (ammooniumioon), mis eraldub elektrolüütilisel dissotsiatsioonil vees: NH4ClNH4++Cl- Kuumutamisel lagunevad ammooniumsoolad tavaliselt ammoniaagiks ja happeks. Seda protsessi nimetatakse termiliseks dissotsiatsiooniks: NH4Cl=NH3+HCl Ammooiumiooni kindlakstegemiseks ammoniumsoolades lisatakse viimse lahusele leelise (NaOH, KOH) lahust ning soojendatakse: NH4Cl+NaOH=NaCl+H2O+NH3
56)Kuidas omandavad lämmastikku taimed, kuidas loomad? Lämmastikuringe on lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku (N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 57)Mis on keskkonna happestumine? Kuidas inimtegevus seda mõjutab?
Aniliin põleb tahmava leegiga. Tugevate oksüdeerijatega (nt. kaaliumdikromaat) oksüdeerub fenüülamiin aniliinmustaks, mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliisvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Hapetega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl Halogeeniühenditega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + CH3Cl (CH3)2NH2Cl Saadud soola neutraliseerimisel (tekib amiin): (CH3)2NH2Cl + NaOH (CH3)2NH + NaCl + H2O Homoloogiline rida: 41.meta 42.eta Ande Andekas-Lammutaja 43. propa 44.buta 45. penta 46.heksa 47.hepta 48.okta 49.nona 50. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus
,,märja" happe puhastamisel. Kolmeprootonilise happena dissotserub ta kolmes astmes, kuid peamiselt toimub dissotsatsioon esimeses astmes: + - H3PO4 H + H2PO4 Teises ja kolmandas astmes dissotseerub ta vaid vähesel määral. Seetõttu sisaldab fosforhappe lahus lisaks H3PO4 molekulidele ka veel põhiliselt vesinik- ja divesinikfosfaatioone. Kolmeprootonilise happena moodustab ortofosforhape kolme rida sooli, millest üldiselt lahustuvad on leelismetallide (v.a. Li) ja ammooniumsoolad. Fosforhappe reagerimisel leeliste lahustega tekib sõltuvalt lisatava leelise hulgast kas divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaaat. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 10 1 mol H3PO4 + 1 mol NaOH NaH2PO4 + H2O 1 mol H3PO4 + 2 mol 2NaOH Na2HPO4 + 2H2O 1 mol H3PO4 + 3 mol 3NaOH Na3PO4 + 3H2O
5 Füüsikalis-keemiline ehk asendusneelamine kõige põhilisem taimedele. Vahetusreaktsioonid. 6. Mulla puhverdusvôime. Mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile toodud reaktsioonimuutusele. 7. *Lämmastik keskkonnas. Lämmastikuringe. Bioloogiline lämmastiku sidumine. (§6.11.1, 6.11.2) Lämmastikuallikad: Atmosfääri vaba molekulaarne lämmastik N2, Mullas olevad orgaanilised ja anorgaanilised ühendid ammooniumsoolad, nitraadid ja orgaaniline valklämmastik (kõdunemata taimsed ja loomsed osad). Anorgaanilised vormid (ammoonium ja nitraatlämmastik) on kergelt omastatavad. Orgaaniline lämmastik väga raskelt omastatav või üldse mitte. Molekulaarne lämmastik on ka taimedele kättesaamatu. Biosfääris on lämmastikuringe kandjaks mikroobsed protsessid. Ringes muutub N o/a ning moodustuvad org ühendid. Bioloogiline sidumine taimed absorveerivad ammooniumioone juurte kaudu. 8
4) biogeenne migratsioonkeemiliste elementide osalemine bioloogilises aineringes; 5) tehnogeenne migratsioonkeemiliste elementide migratsioon inimtegevuse tagajärjel. o Biogeenidbiogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad biogeenid: fosfori- ja lämmastiku- o ühendid (fosfaadid, nitraadid, nitritid, ammooniumsoolad). · inimese mõju aine ja energia liikumisele, o Inimene mõjutab oma tegevusega looduslikke aine ja energia liikumise teid. Kasvuhoonegaaside paiskamine atmosfääri ei lase soojusenergial atmosfääri hajuda, aurumist ja muldade aineringet mõjutab veereziimi muutmine, keemiliste ühendite ja tolmu õhku paiskamine muudab otseselt õhu koostist kuid ka kaudselt nii mulla kui ka vee koostist, sest need keemilised ained kas
Ammooniumsoolade reageerimisel leelistega eraldub ammoniaak: (NH4)2SO4+2KOHK2SO4+2NH3+2H20. Hüdrasiin NH2NH2 on õlijas värvusetu vedelik, mida saadakse näiteks ammoniaagi pehmel oksüdeerimisel hüpokloritiga: 2NH3(aq) + ClO-(aq) N2H4(aq) + Cl-(aq) + H2O(l) Hüdrasiin on plahvatusohtlik, hea ioniseeriv lahusti. Kasutatakse raketikütusena ja hapniku eemaldamiseks veest: NH2NH2(aq) + O2(g) N2(g) + 2H2O(l) Ammooniumsoolad- sisaldavad ammooniumiooni NH4+. Reeglina värvusetud, vees hästi lahustuvad kristallained, mis kuumutamisel lagunevad. NH4Cl on metallpinna puhastusvahend tinatamisel, meditsiinis rögalahtisti. NH4NO3 on väetis ja lõhkesegude komponent. (NH4)2HPO4 ammooniumvesinikfosfaat on väetis. Ammooniumkatioon võib oksüdeerija (nt nitraatioon) toimel oksüdeeruda, kusjuures reaktsioonisaadused sõltuvad temperatuurist. 250 °C: NH4NO3(s) N2O (g) + 2H2O(g)
veekogude enneaegset vananemist. Liigsed toiteelemendid satuvad veekogudesse peamiselt põldude üleväetamise tagajärjel, samuti puhastamata heitvete kaudu. 67) Mis on aeglane, mis kiire süsinikuringe? Kiire: hingamisel CO2 tekitamine ja taimed muudavad selle hapnikuks. Aeglane: lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke. 68) Kuidas omandavad lämmastikku taimed, kuidas loomad? Taimed omandavad lämmastikku mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). 16 Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Pinnases elavad bakterid muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 69) Mis on keskkonna hapestumine? Kuidas inimtegevus seda mõjutab? Inimene mõjutab aineringet nii tsüklite kiiruse kui aineringesse sisestatud komponentide
Kui nad esinevad uuritavas lahuses,tuleb nad eelnevalt kõrvaldada (vt.altpoolt).Määramiseks auruta klaasplaadil kuivaks 1 tilk uuritavat lahust ja lisa kuivjäägile 1 tilk reaktiivilahust. Mõne minuti möödudes vaatle kristallide kuju mikroskoobiga.Musta värvusega kuubikujuliste kristallide teke tõestab K+-ioonide olemasolu. Pb[Cu(NO2)6]-2 + 2K+ K2Pb[Cu(NO2)6] NH4+-ioonide kõrvaldamine. Kuumuta tõmbe all tiiglis 1-2 ml uuritavat lahust kuni "valge suitsu" eraldumise lõppemiseni (ammooniumsoolad lagunevad).Seejärel lisa jahtunud tiiglisse 1-2 tilka kontsentreeritud HNO3 ja korda kuumutamist.Seejärel kontrolli NH4+-ioonide eraldumise täielikkust klaasplaadil mõne tera klaaspulgaga tiiglist kraabitud kristallide peal Nessleri reaktiiviga.Kui tekib pruunikas värvus, tuleb aurutamist konts.HNO3 abil korrata. I rühma katioonide analüüsi käik. 1. Kõigepealt tõesta ammooniumioonid. 2. Kui NH4+-ioonid esinevad,tuleb nad enne K+-ioonide tõestamist kõrvaldada. 3
Transamiinimine – keskne protsess. Pöördprotsess, milles aminohapete α-aminogrupp kantakse üle α-ketohappele Glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine – ensüümi on rohkesti maksas ja neerudes(glutamaadi dehüdrogenaas), Glu on ainuke aminohape, mille desamiinimine toimub kiiresti ja efektiivselt. Ammoniaagi teke ja saatus – ammoniaak on mürgine! Salvestatakse Gln ja Ala vormis, kasutatakse asendavate aminohapete sünteesiks, tekivad ammooniumsoolad ja kasutamine karbamiidi sünteesis. Karbamiidi(uurea, kusiaine) süntees – aminohapete metabolismi põhiline ja koguseliselt mahukaim lõpp-produkt 49. Valkude muundumine seedetraktis, eripära mäletsejatel, roiskumine Nende seedimine algab maos, mitte suuõõnes, soolhappe ja pepsiinide tõttu. Peensool on valkude seedimise põhikoht, lõhustatakse imenduvateks aminohapeteks. Mäletsejad: Proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Suurem osa sööda
metabolismi tsentraalne osa. Transamiinimine keskne protsess. Pöördprotsess, milles aminohapete -aminogrupp kantakse üle - ketohappele Glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine ensüümi on rohkesti maksas ja neerudes(glutamaadi dehüdrogenaas), Glu on ainuke aminohape, mille desamiinimine toimub kiiresti ja efektiivselt. Ammoniaagi teke ja saatus ammoniaak on mürgine! Salvestatakse Gln ja Ala vormis, kasutatakse asendavate aminohapete sünteesiks, tekivad ammooniumsoolad ja kasutamine karbamiidi sünteesis. Karbamiidi (uurea, kusiaine) süntees aminohapete metabolismi põhiline ja koguseliselt mahukaim lõpp- produkt 49. Valkude muundumine seedetraktis, eripära mäletsejatel, roiskumine Nende seedimine algab maos, mitte suuõõnes, soolhappe ja pepsiinide tõttu. Peensool on valkude seedimise põhikoht, lõhustatakse imenduvateks aminohapeteks. Mäletsejad: Proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine
/var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 3 efektiivsemal) söögisooda manustamisel, oksendamisel (vesinikioonide kaotus maosooltraktist. 2.6. Vereplasma. õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. 2.6.1. Vereplasma koostis. * vesi (90-92%) * valgud (7-8%, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen) * mittevalgulised org. ühendid (1%, glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiniin, AH, ammooniumsoolad). * anorg. ühendid (0,9%, Na, K, Mg, Ca, Cl ioonid, mikroelemendid, fosfaat-, sulfaat- ja vesinikkarbonaatioonid). 2.6.2. Vereplasma valkude jaotus ja ülesanded. Üldiselt: * kindlustavad norm. veevahetuse vere ja kudede vahel * keharakkudele kiiresti kättesaadav valguallikas * osalevad puhvrina pH säilitamisel. Albumiinid – 60% - domineerivad inimesel, koera, väikemäletseja veres. Hobusel, veisel, seal on globuliine sama palju
..400 nm) kvantide energia on piisav selleks, et lõhustada polümeeri makromolekulis olevad C-C ja C-H kovalentsed sidemed. Tulemusena polümeeri makromolekul tükeldub ja materjali tekivad lõhed. PVC vananeb põhilisel termilise mõjutamise tagajärjel. Võimalused PPK stabiliseerimiseks seisnevad järgmiste võtete kasutamises: • fotodegradatsiooni vähendamiseks – UV absorberite kasutamine • hallitusseente leviku tõkestamiseks – Zn-boraat , kvaternaarsed ammooniumsoolad ja mitmed uued orgaanilised biotsiidid (näiteks - isothiasool) • puidukiudude niiskusetundlikkuse vähendamiseks – puidu koostisesse kuuluva tselluloosi OH- rühmade keemiline blokeerimine näiteks äädikhappe anhüdriidiga (Accoya-puit).
1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena) :NH3 + HOH ó NH4+ + :OH- või CH3 NH2 + HOH ó CH3 NH3+ + :OH- Valemeid NH4OH ja ó (CH3 NH3)OH ei soovitata kasutada, sest vastavaid aineid ei eksisteeri, kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3 Ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel, sest viimased on tugevamad alused NaOH + NH4Cl = NH3 + H2O + NaCl ammooniumkloriid KOH + (CH3NH3)Cl = CH3 NH2 + H2O + KCl metüülammooniumkloriid Ca(OH)2 + (NH4)2SO4 = 2NH3 + 2H2O + CaCl2 ammooniumsulfaat 2NaOH + (C2H5NH3)2SO4= 2C2H5NH2 + 2H2O + Na2SO4 etüülammooniumsulfaat Lihtsamad amiinid on pisut tugevamad alused, kui ammoniaak
Kasvavad hästi puljongsöötmel (LB sööde jne). Nad kasutavad neid orgaanilisi N-ühendeid nii energia hankimiseks kui ka biosünteesiks. Esimesed puljongisöötmed koostas juba Robert Koch. 4 Osa mikroobe suudab lagundada ka uureat ja kasutada seda N-allikana (Ureaplasma, Proteus, vatsabakterid, Helicobacter, mõned suuõõne bakterid). Osa baktereid saab N-allikana kasutada N 2. Mügarbakterid, Azotobacter jt. Mineraalsetest N-allikatest on kõige paremad ammooniumsoolad, sest seal on N oksüdatsiooniaste sama, mis org.molekulides (-3). NH4+ transpordiks kulutavad mikroobid rohkesti energiat. Raku sees moodustub NH3 nitraatide redutseerimisel, õhulämmastiku redutseerimisel ja orgaanilistest ühenditest (nt valkudest) nende hüdrolüüsil. Rakus lülitatakse NH3 kandjamolekulide koosseisu, mida kasutatakse hilisemates biosünteesireaktsioonides. Nendeks kandjamolekulideks on glutamaat, glutamiin ja aspartaat.
Suudavad hästi liikuda hor. suunas, kuid nad ei uju, sest nad liiguvad koos vee erinevate kihtidega. Liigub intensiivselt vertikaalsuunas. Öösel on nad ülemistes veekihtides, päeval alumistes (mitte langeda kalade saagiks). Zooplankton toitub fütoplanktonist. Fütoplankton on selline taimne ollus, millel puuduvad jalad/juured, nad on üherakulised ning püsivad veemassis. Pindala on neil suhteliselt suur, sest toitu saavad nad difusiooni teel (Na, L, ammooniumsoolad). Nende diameeter on alla 1 mm. Neid püütakse võrguga. Suurusjärgud *20 - 200 mikromeetrit - siia kuuluvad ränivetikad, deismidee? Rühma kuuluvad vetikad. Ühine nimetus on mikroplankton. *2,0 - 20 mikromeetrit - enamus viburlased; üldnimetus nanoplankton *0,2 - 2,0 mikromeetrit - pikiplankton Organisme, kes on väiksemad kui 0,2 mikromeetrit, nimetatakse femtoplanktoniks. Domineerivamad on ränivetikad, neil on portoplasma, mille tihedus on peaaegu sama, mis
1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena) :NH3 + HOH NH4+ + :OH- või CH3 NH2 + HOH CH3 NH3+ + :OH- Valemeid NH4OH ja (CH3 NH3)OH ei soovitata kasutada, sest vastavaid aineid ei eksisteeri, kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3 Ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel, sest viimased on tugevamad alused NaOH + NH4Cl = NH3 + H2O + NaCl ammooniumkloriid KOH + (CH3NH3)Cl = CH3 NH2 + H2O + KCl metüülammooniumkloriid Ca(OH)2 + (NH4)2SO4 = 2NH3 + 2H2O + CaCl2 ammooniumsulfaat 2NaOH + (C2H5NH3)2SO4= 2C2H5NH2 + 2H2O + Na2SO4 etüülammooniumsulfaat
võimalik antud temperatuuril ja rõhul lahustada. Ebapüsiv süsteem, tekib näiteks aeglasel jahutamisel. Üldjuhul lahustuvad polaarsed ja ioonvõrega ühendid paremini polaarsetes lahustites (näiteks vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (näiteks benseenis). Tähelepanekuid anorgaaniliste soolade lahustuvuse kohta vees: » kõik nitraadid on hästi lahustuvad; » kõik kaalium-, naatrium- ja ammooniumsoolad on hästi lahustuvad; » enamik kloriide on vees lahustuvad, välja arvatud AgCl, PbCl2, Hg2Cl2; » enamik sulfaate on vees lahustuvad, välja arvatud BaSO4, PbSO4, CaSO4, SrSO4; » enamik sulfiide, karbonaate, fosfaate on halvasti lahustuvad, vees lahustuvad Na-, K- ja NH4-soolad. Enamik hüdroksiide Zn(OH)2, Mg(OH)2, Cu(OH)2, Al(OH)3, Fe(OH)3 on vees praktiliselt lahustumatud. Vees lahustuvad hästi leelised NaOH, KOH, Ba(OH)2, vähelahustuv on Ca(OH)2.
4) biogeenne migratsioon keemiliste elementide osalemine bioloogilises aineringes; 5) tehnogeenne migratsioon keemiliste elementide migratsioon inimtegevuse tagajärjel. Endla Reintam, 2008/2009 32 Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad biogeenid on fosfori- ja lämmastikuühendid (fosfaadid, nitraadid, nitritid, ammooniumsoolad). Biogeensed elemendid on C, H, O, N, P, S, K, Ca, Mg, Fe, Cu, Mn, Zn, Mo, B, Cl, Br, I. Tähtsaimad neist on C, H, O, N, P, K ja S. Tuhaelemendid (mis põlemisel ei lendu, ei muutu gaasiliseks, vaid jäävad tuha koosseisu) on P, K, Ca, Fe. Lenduvad elemendid on C, H, O, N, S. Elemendid võib aineringes jagada liikuvateks ja passiivseteks. Liikuvad on Cl, S, B, Br, F, väheliikuvad aga Si, K, P, Cu, Ni ning päris passiivsed on Al ja Fe.
annaabi.ee 
