Millise OA-ga on kõige enam a) Oksüdeerunud süsinik +4 (CO2) b) Redutseerunud süsinik -4 (CH4) Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad
Millise OA-ga on kõige enam a) Oksüdeerunud süsinik +4 (CO2) b) Redutseerunud süsinik -4 (CH4) Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad
Keemilised omadused. Tavatemperatuuril on alkaanid suhteliselt püsivad. Reaktsiooni toimumiseks tuleb esmalt tugevad -sidemed lõhkuda, milleks kulub energiat (soojus, valgus). Alkaanide sidemete katkemisel tekivad RADIKAALID, osakesed, mille mingil orbitaalil asub paardumata elektron. Radikaalid on kõrge energiaga osakesed, sest nende paardumata elektron püüab paarduda. Alkaanidele omased keemilised reaktsioonid on 1)pürolüüs ja 2) oksüdeerumine. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri mõjul. Näit. metaani pürolüüs: 1) CH4→C+2H2 2) 2CH4→ CH=CH + 3H2 Oksüdeerumine: 1) osaline oksüdeerumine,tekivad alkoholid ( R-OH ) 2C2H6 + O2 → 2C2H5OH 2) radikaaliline asendusreaktsioon halogeeniga (v.a. I 2 ) CH4 + Cl2 →CH3Cl + HCl tekib klorometaan CH3Cl + Cl2 →CH2Cl2 + HCl tekib diklorometaan JNE. _______________________________ _______________________________
mootorikütusena. Parafiin on peamiselt n- alkaanide segu. Igapäevaelust tunneme parafiinküünlaid. Etaan ja Oktaan moodustavad koos autobensiini. 3) Iseloomusta orgaaniliste ainete oksüdeerumist, pürolüüsi mõiste. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine Kõik orgaanilised ained on redutseerijad. Nad oksüdeeruvad oksüdeerijate toimel. Oksüdeerumisel aine reageerib hapnikuga ja lõppsaadusteks on CO2 ja H2O. Orgaanilised ained põlevad vaid gaasi kujul. Pürolüüs aine või materjali lagunemine kõrgel temperatuuril. 4) Alkaanide füüsikaliste omaduste (sulamistemp. keemistemp.,tihedus) sõltuvus struktuurist. Mida rohkem molekul hargneb, seda madalamad on tema sulamis- ja keemistemperatuurid ning seda väiksem on tema tihedus. 5) Mis on vesinikside, kuidas see mõjutab aine omadusi? Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. Muudab aine hüdrofiilseks
-89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid on pürolüüs ja oksüdeerumine. Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laengu osake. Nukleofiil on vaba elektronpaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Alkaanide füüsikalised omadused: Homoloogilises reas C aatomite lisandudes muutuvad kõrgemaks tihedus, sulamistemp., keemistemp. Alkaani nimetuse kirjutamise skeem - nr- asendaja-nr-asendaja-tüviühendi nimetus Alkaani tunnusliide -aan Alkaanid - Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud.
C7H16 Mida negatiivsem on C o.a., seda suurem on kütteväärtus. Kõige suurem kütteväärtus on metaanil (C o.a. on IV). 8. Radikaal vaba elektroniga osake, millel on suur energia. (Radikaalil on paardumata elektron!) Tekkevõimalused: Alkaan reageerib hapnikuga/ klooriga/ broomiga. Alkaani rageerimine halogeenidega. Pürolüüs ja oksüdeerumine. Mõju: Radikaalid võivad põhjustada vähiteket. Vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Kuidas reageerivad? Radikaal püüab igal võimalusel ühendada oma üksiku elektroni mingi teise osakese elektroniga elektronpaariks, sest nii tekib stabiilne (madalama energiaga) osake
1)Mis on küllastunud süsivesinik? Küllastunud süsivesinikeks nimetatakse ühendeid, milles kõik süsiniku aatomid on omavahel seotud üksiksidemetaga. 2)Mis on nomeklatuur? On aine ja struktuuri siduv reeglite kogum. 3)Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrgel temperatuuril. 4)Kuidas alkaanid mõjutavad inimese tervist? Alkaanidel on tugev narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt. Tahked alkaanid on ohutud, sest ei tungi organismi. 5)Selgita: hüdrofoobne ja hüdrofiilne aine. Hüdrofoobne-Puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid.
Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm. -tsüklo määrab ära et tegu on tsüklilise ahelaga. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon reaktsioon kus radikaal üritab endaga liita teisi elektrone. Oksüdeerumine Oga reageerimine. Pürolüüs aine muundumine kõrgema temperatuuri toimel. Dehüdrogeenimine vesiniku lahutamine. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine. Isomeer on aine millel on ühesugune summaarne valem aga erinev struktuur. Maagaas looduslik gaaskütus. Oksüdeerija liidab elektrone. Redutseerija annab elektrone ära. Redutseerumine elektronide liitmine. Summaarne valem molekulivalem, väljendab aine koostist nt C2H6.
C ja H 2. Kuidas jaotatakse keemilise sideme kordusest lähtuvalt süsivesinikud? Küllastunud või küllastumata süsivesinikud 3. Kuidas nimetatakse kinnise e. tsüklilise ahelaga süsivesinike klasse? Alkaanid, alkeenid, alküünid 4. Märkige alkaanide, alkeenide, alküünide üldvalemid ja kolm esimest liiget homoloogilistes ridades (valem, nimetus) 5. Alkaanid on keemiliselt püsivad. Kirjutage 3 võrrandit omal vabal valikul 1. Põlemine 2. Pürolüüs 3. Asendusreaktsioon 6. Alkeenid on võrreldes alkaanidega reaktsioonivõimelisemad. Kirjutage liitumisreaktsioonid: 1. Eteen+ vesinik (hüdrogeenimine) 2. Eteen+kloor (halogeenimine) 3. Propeen+ HCL (liitumine vesinikhalogeenidega) 4. Eteen+vesi (hüdraatumine) 5. Eteeni polümerisatsioon 7. Kuidas erinevad omavahel reaktsioonivõimelised aineosakesed: Radikaal, nukelofiil, elektrofiil. 1. Radikaal- ühe paadumata elektroniga osake 2
1. Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest. 2. Orgaanilises keemias kasutatakse summaarset valemit(C2H6O), lihtsustatud struktuurivalemit(CH3CH2OH), klassikalist ehk tasapinnalist struktuurivalemit, ruumilist struktuurivalemit, molekuli mudelit. LK19 3.Süsinik-4 Vesinik-1 Hapnik-2 Lämmastik-3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid. 5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile): Keemiliselt üsna inertsed ehk enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid...
seaduspäraselt: Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilistes ridades molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, väheneb aga ainete lahustuvus vees. 6. Tahkeid alkaane kutsutakse parafiinideks. 7. Alkaanid on veest kergemad. 8. Alkaanid ei märgu ega lahustu vees, seega nad on hüdrofoobsed ained. 9. Alkaanid on keemiliselt kõige passiivsemad orgaanilised ained. 10. Alkaanidel esineb 3 liiki keemilisi reaktsioone: põlemine, pürolüüs ja asendusreaktsioonid halogeenidega (halogeenimine). 11. Metaan on loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Teda leidub maagaasis 70 kuni 90% Metaan on värvuseta, maitseta ja lõhnata õhust kergem gaas. Metaan on ka kasvuhoonegaas. Biogaas sisaldab samuti 70% metaani. 12. Etaani leidub looduslikus gaasis kuni 10% 13. Propaani leidub looduslikus gaasis ja lahustununa naftas. 14. Butaani leidub samuti looduslikus gaasis ja naftas. 15
Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse
vesinikul üks side. Summaarne valem näitab kui palju ja millised aatomid molekulis on. Struktuurvalem kirjeldab molekuli ehitust. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millised aatomite rühmad on oma vahel seotud. Tasapinnaline struktuurvalem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. *Mis tahes orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel hapnikuga, olenemata oksüdeerumise viisist moodustavad süsinikdioksiid ja vesi. Pürolüüs nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. Süsivesikud - orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid ainult tetraeedrilisi süsinike sisaldavad süsivesinikud. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu. Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Alkaan: 1-metaan; 2-etaan; 3- propaan; 4-butaan; 5-pentaan; 6-heksaan; 7-heptaan; 8-oktaan; 9-nonaan; 10-deksaan. Alkaan CnH2n+2. Akrüül CnH2n+1·
3) alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. Nt. CH3- metüül 4) trivaalnimetus- aine (peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele.Nt. Met(aan) 5) süstemaatiline nimetus- aine nimetus, mis on antud nomenklatuurireegleid järgides. Nt soogaas, süstemaatiline nimetus metaan(CH4) 6) tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedi tippudesse. Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt. Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks 8) hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega Nt. Alkaanid (etaan) 9) hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega Nt. savi 10) nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Nt alkaanide tunnuseks on liide -aan 11) sigmaside- ühekordne kovalentne side
Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastikmõjuks veega. Radikaal osake, millel on paardumata elektron. Pürolüüs aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. 2. Tetraeedriline süsinik, ruumilisus Tetraeedriline süsinik on süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Lk.16 3. H, O, N, C valentsolekud , süsinikahela võimalikud kujud (hargnemata e. lineaarne, hargnenud, tsükliline) Lk.17 4. Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud
Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik–süsinik- kaksikside või süsinik–süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. Põlemine on eksodermiline. Täielik põlemine =CO2+H2O. Pürolüüs on aine lagunemine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. Krakkimine on pikkade süsivesinikuahelate lühemks tegemine. Utmine on kui destilatsioon. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid. Neid leidub orgaanilises aines.
seotud kovalentse üksiksidemega. Nimetatakse ka parafiiniks. Alkaani tunnuseks on liide aan. (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan, heksaan, heptaan, oktaan, nonaan, dekaan,..) Tüviühend süsinikuaatomite struktuur, millega on seotud ainult vesinikuaatomid. Teisisõnu peaahel. Radikaal molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Ehk osake, millel on üksik paardumata elektron. Pürolüüs Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel. Püsolüüsi tulemusena tekib väga erinevaid aineid. Orgaaniliste ainete kuumutamisel õhu juurdepääsuta saadakse mitmeid lenduvaid aineid, sh veeauru. Tihti või täheldada aine söestumist, polümeersete ainete teket ja teisi kõrvalprotsesse. Pürolüüsiprotsess on ka tahkete kütuste nt põlevkivi utmine. Täielik põlemine - toimub piisava hapnikuhulga olemasolul. Hapniku puudujäägi korral pole põlemine täielik.
kov. side) ja on vetttõrjuvad(hüdrofoobsed) Hüdrofiibsed ained lahustuvad vees ja on veelembelised(suhkur, piiritus, äädikas). Alkaanid lahustuvad orgaanilistes lahustites, ei saa moodustada vesiniksidemeid (on see õige ?? ) Füsioloogilised omadused: · narkootiline toime v.a tahketel · kahjustavad kesknärvisüsteemi · ärritavad nahka Alkaanide keemilised omadused: · põlevad(kasut. kütusena) · kasutatakse uute ainete saamisel · pürolüüs-lagunemine kõrgel temperatuuril · isomeerimine-isomeeride teke · asendusreaktsioonid halogeenidega
Küllastumata ühendid -ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid. Nad on on omavahel seotud kovalentse aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks. alkaanid, sest side katkeb kergesti. KÜLLASTUMATA KÜLLASTUNUD KÜLLA...
5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? Orgaaniliste ainete puhul kasutatakse põlemissoojuse mõistet. Aine põlemissoojuseks nimetatakse 1 mooli aine täielikul põlemisel vabanevat soojushulka. Täieliku põlemise produktideks on mittepõlevad ained - CO2, H2O, N2 6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see. C3 H8-C3 H7 CH3-CH3 7. Mis on pürolüüs? nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. 8. Mida nimetatakse freoonideks? madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku.... 9. Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides? süsteem põhineb välisõhu kaitse seadusel 10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid minimaalsed? Freoonid on keemiliselt väga püsivad (inertsed; ka kõrgete temperatuuride suhtes) gaasilised
Sel juhul võime jõuda põlemise või plahvatuseni. Orgaanilised ained põlevad auru olekus hapnikuga. Põlemisprotsessi peab alati initsieerima süütamisega. Edasi on kõrge temperatuur tagatud oksüdeerumisel eralduvad soojusega. Vedelik ise ei põle, põlevad vedeliku kohal olevad aurud. Mida lenduvam on orgaaniline aine, seda ägedamalt ta põleb. Gaaside või aurude segud õhuga võivad teatud koostissuhte korral plahvatada. Pürolüüs aine segunemine kõrge temperatuuri toimel. Täielik põlemine toimub piisava hapnikuhulga olemasolul. Tahma moodustumine viitab mittetäielikule põlemisele. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED Alkaanid on tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Vähene kalduvus teiste ainetega reageerida on tingitud C C ja C H sidemete suurest püsivusest. Reaktsiooni kulgemiseks on vaja side(med) lõhkuda. C C ja C H sidemete lõhkumiseks
oksüdeerub. · Plahvatus mingi aine ülikiire põlemine, (oksüdeerumine) millega kaasneb tavaliselt valgussähvatus ja/ või helibarjääri ületamine (pauk). · Polükondensatsiooniraktsioon polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Eraldub H2O. · Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). · Pürolüüs - aine muundumine kõrgel temperatuuril. · Redutseerumine elektronide liitmine redoksreakts;sellele vastab elemendi o.a VÄHENEMINE
· Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). PUIDULIIGID · Oksapuit · Lehtpuit · Troopikapuit (vihmametsapuit) TAASKASUTUS, AINELINE JA ENERGEETILINE KASUTAMINE Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO2- neutraalse energia saamiseks. Veel üks ümbertöötlemise meetod on kõrge temperatuuri juures toimuv pürolüüs. Puitu kasutatakse paljude põhjuste tõttu uue energia võitmise jaoks. Küttepuit viitab uuestikasvava toorainena heale ökobilansile, kui seda uuesti istutatakse ja kasvatatakse. Puitu kasutatakse põletusainena puuahjudes. Muud ainelised kasutamisevõimalused: · Suitsutamispuit - toiduainete konserveerimiseks; · Tselluloosi tooraine, millest valmistatakse sealhulgas paberit ja tselluloosiprodukte nagu tselluloid ja viskooskiud;
Nähtus, kus ühesugusele summaarsele valemile vastavad erineva struktuuriga ained. Isomeerid ühesuguse summaarse valemiga, kuid erineva struktuuriga ained Struktuur aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega täielik oksüdeerumine ehk täielik põlemine, saaduseks vesi ja süsihappegaas pürolüüs aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Ülesanded: anna ainele süstemaatiline nimetus REEGLID: 1) leia aines tüviühend (nimetuses kõige lõppu); 2) nummerda tüviühend. Vali õige ots! (hargne+mine kõige lähemal, asendusrühmade järjekorranumbrite summa väikseim); 3) leia asendusrühmad, nende arv ja asukoht. Nimetuse alguses tähestikujärjekorras, tunnus lõppliide üül. kirjuta nimetuse järgi lihtsustatud/tasapinnaline struktuurvalem/ graafiline kujutis leia isomeerid
Märkus Õ HIS P P 8. Alkaanid 9. - 10. R- 11. parafiin - C-ahel koosn 4eedrilistest C a - Hüdrofoobsed a - Keem. Passiivsed n - Pürolüüs ja oksüdeerumine - Kov side; mittepolaarne 12. Eetrid 13. - 14. R- 15. CH3CH2-O- - Püsivad e O-R CH3 - Vähe polaarsed e etüülmetüüle - Kas. Lahustitena t eter - Ei mood tug H-sidemeid
Rohtsest biomassi saab energiaks muundada nii toorainet otseselt põletades kui ka biogaasiks kääritades, misjärel saab energia tootmisel kasutada biogaasi. Tooraine otsesel põletamisel on tähtis madal niiskusesisaldus. Biogaasi tootmise eesmärgiks on muundada biomass kas soojuseks või elektriks. Muundamisprotsessid võib jagada järgvealt: termokeemilisteks, füüsilis-keemiline biokeemilisteks ja bakteriaalne. Termokeemilise muundamise viisid on põletamine, pürolüüs, gaasitamine. Füüsikalis-keemilise muundamise viisid on peenestamine, pressimine, esterdamine. Ning biokeemilise muundamise viisid on anaeroobne lagundamine, anaeroobne käärmine. Temokeemiline muundamise hulka kuuluvad protsessid, mille käigus tahked (bio)kütused muudetakse sekundaarseteks tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks energiakandjateks kasutades sealjuures esmalt soojust. Gaasitamise käigus muudetakse tahke biomass eelsitatult gaasiliseks energiakandjaks
struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. vesinikside- side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F,O,N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vaststikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. radikaal- osake, millel on paardumata elektron. pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. halogeeniühend- orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega,enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid, veest raskemad, hüdrofoobsed. ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas. asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsete rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides.
Madala reaktsioonivõime tõttu ei reageeri alkaanid ka inimorganismis. Seetõttu pole alkaanid ei toitained ega ka eriti mürgised. Parafiin ja polüetüleen on materjalid, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4)
isomeerid-ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. vesinikside- side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. radikaal- Radikaal on aatom või aatomite rühm, millel on paaritu arv elektrone. pürolüüs- Aine või materjali lagunemine kõrge temperatuuri toimel. halogeeniühend- Süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. ahelisomeeria- süsinikahela kuju on erinev asendiisomeeria- kordsed sidemed või funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinikahela korral erinevalt. osalaeng- negatiivne või positiivne laeng BETAplus/miinus elektrofiil- elektroniarmastaja, ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter. (tühja orbitaali ja positiivse laenguga)
4.Iseloomusta orgaaniliste ainete oksüdeerumist, pürolüüsi mõiste. Orgaanilistes on maksimaalne süsiniku oksüdatsiooniaste +III. Seega võivad enamik orgaanilisi aineid oksüdeeruda ning oksüdatsiooniprotsessidel eraldada energiat, mis teeb neist tähtsad energiaallikad. Energia eraldumise tõttu on orgaaniliste ainete oksüdatsiooniprotsessid eksotermilised. Oksüdatsioonil vabanenud energiat kasutatakse looduses organismide elutegevuses, aga ka inimtegevuses masinate käivitamiseks. Pürolüüs Aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma hapniku juurdepääsuta. 5.Struktuurvalemite ja graafiliste valemite koostamine nimetuse järgi ja vastupidi. 6. Alkaanide füüsikaliste omaduste (sulamistemp. keemistemp.,tihedus) sõltuvus struktuurist. Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vastavalt süsinikahela pikkusele võivad alkaanid olla nii gaasilised, vedelad kui ka tahkel. Süsinike arv Aine olek
* Enamik integreeritud ahje on väga pilkupüüdvalt kujundatud ning mudelite valik on väga suur. *Võimalus kombineerida ahju ja pliidiplaadi jaoks erinevaid energiaallikaid, nagu näiteks gaas ja elekter. Isegi kui elektrisüsteem kogu elektripliidi võimsust välja ei kannata, saab endale siiski lubada hästireguleeritava elektritoitega ahju. · Moodsad ahjud rõõmustavad kokkajat ka sellega, et puhastavad end ise. Kasutusel on kaks süsteemi: katalüütiline puhastus ja pürolüüs. · Esimene neist on keemiline puhastus. Ahju seinad on kaetud spetsiaalsete materjalidega, mis kogu aeg ahju sisemust kasivad ega lase mustusel sinna ladestuda. Lahenduse miinus: keemiline protsess käib kogu aeg ja lõpuks kuluvad ahju seinad lihtsalt ära. · Pürolüüspuhastus on termiline puhastus: temperatuur ahjus tõuseb 500 kraadini ja rasvapritsmed ning muu pajast plehku pannud kraam põleb lihtsalt ära. Ainus, mis seejuures kulub, on elekter. · FIRMAD:
leelistega. a) Täielik põlemine ehk kiire oksüdatsioon CH4 + 2O2 CO2 + 2H20 b) Mittetäielik põlemine ehk aeglane oksüdatsioon C5H12 + 5O2 2CO2 + 6H2O + C (tahm) c) Oksüdeerumine alkoholis 2C2H6 + O2 2C2H5OH d) Pürolüüs (krakkimine) Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel, mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks. C8H18 temp./katal. C5H12 + C3H6 3.Alkaanide füüsikalised omadused. Alkaanide olek sõltub nende süsinike ahela pikkusest C1 C4 toatemperatuuril gaasiliselt C5 C15 toatemperatuuril vedel
moodustada uued sidemed Osake, millel on üksik paardumata elektron, kannab nimetust radikaal - moodustub metüülradikaal ja vesinikradikaal o Põlemine Täielik a. 2 C4H10 + 13 O2 8 CO2 + 10 H2O Mittetäielik a. 2 C4H10 + 9 O2 8 CO + 10 H2O o Pürolüüs alkaanide lagunemine või isomeerumine kõrgemal temperatuuril, mille tulemusena moodustuvad hargnenud ahelaga ühendid CH4 t0 C + H2 2CH4 t0 C2H2 + 3H2 o Asendusreaktsioonid halogeenidega Nn radikaalmehhanism Astmeliselt Saaduseks halogeenühend ja vesinikhalogeenid a. CH3CH3 + Cl2 CH2ClCH3 + HCl
leiduvad keemiatooted, siis saab neid tooteid osta igal pool poodides. Näiteks saab kodutarbetepoodidest igasuguseid kemikaale, puhastusvahendeid, lakke ja muid tarbeid. Teine võimalus olmekeemia saamiseks on aga igasugused reaktsioonid keemias, mille tulemuseks ongi kindla olmekeemia aine saamine. See on märksa keerulisem, kui esimene variant ja tänu sellele saamegi osta poodidest olmekeemia tarbeid. Siinpool tooks näite, kuidas valmistatakse olmekeemia tooteid. Pürolüüs Pürolüüs on orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel. Sõltuvalt temperatuurist võib metaanist saada kas väga puhast tahma ja vesinikku või siis etüüni ja vesinikku: tº tº CH4®C + 2H2 2CH4®C2H2 + 3H2 Puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma õhu juurdepääsuta
energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? 5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? 6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see. 7. Mis on pürolüüs? 8. Mida nimetatakse freoonideks? 9. Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides? 10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid minimaalsed? 11. Mis on pestitsiidid? Nimetage vähemalt 4 põhinõuet, mida kaasajal esitatakse pestitsiididele. 12. DDT kasulikkus ja kahjulikkus. 1. Orgaanilised ained on redutseerijad 2. - 3. Oksüdeerumisreaktsioone saab kiirndada katalüsaatorite abil ja temperatuuri
.................................................... ................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................ 12. Alkaanide omadused (hüdrofoobsus, toime inimesele, asendusreaktsioonid halogeenidega e halogeenimine, pürolüüs, põlemine). · Alkaanid on hüdrofoobsed nad ei lahtustu vees. · Alkaanid on veesty kergemad (< 1g/cm³) · Alkaanid on organismile mürgised (vedelad, gaasilised, tahked pole mürgised). · Alkaanid põlevad hästi. · Alkaanid ei reageeri kergest iteiste ainetega. Reaktsioonid toimuvad eritingumistgel (rõhk, temperatuur, katalüsaator, kiirgus) Toimuvad vahetusreaktsioonid halogeenidega. 1.ETAPP: CH4 + Cl2 CClH3 + HCl 2
Hapete keemilised omadused on tingitud vesinikioonide olemasolust. Seetõttu on happed hapu maitsega ning vesilahused muudavad indikaatorite värvust (lilla lakmus muutub punaseks). Hapetele iseloomulikud reaktsioonid on järgmised: 6 Soolad on ühendid, milles metallioonid on mittekovalentselt seotud happeaniooniga. 7 Aineklasside tähtsamad omadused Põlemine(täielik oksüdeerumine) CH4+2O2CO2+2H2O Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) reag. leelismetallidega: 2 C2H5OH+2Na2 C2H5ONa + H2 dehüdraatimine (-H2O): a,) C2H5OH CH2=CH2+ H2O b.) 2 C2H5OHC2H5-O-C2H5+ H2O oksüdeerumine (C o.-a. suureneb) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks: C2H5OH+H2C2H6+ H2O reag. aldehüüdidega,tekivad a.)poolatsetaalid C2H5OH+ CH3CHOCH3CH(OH)OC2H5 reag. vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl C2H5Cl+ H2O 8 reag. veega: C2H5ONa + H2O C2H5OH+ NaOH reag
Toatemperatuuril on alkaanid oksüdeerijate suhtes püsivad, ei reageeri ka enamike kontsentreeritud hapete ja leelistega. Tüüpilised reaktsioonid alkaanidele on: 1) oksüdeerumine a) täielik oksüdeerumine (näit. põlemine: 2CH3 -- CH3 + 7O2 4CO2 + 6H2O) b) mittetäielik oksüdeerumine (CH3 -- CH2 -- CH3 + Cl2 CH3 -- CH -- CH3 + HCl) | Cl 2) pürolüüs (CH4 C + 2H2) 3) dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan alkeen + H2). CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4) alkaanide halogeenimine on alkaanide reageerimine halogeeniga (Cl2, I2, Br2, F2). See on radikaalne asendusreaktsioon. CH3 -- CH3 + F2 CH3 -- CH2 + HF | F Füsioloogilised omadused: alkaanidel (eriti aurudel või gaasilistel alkaanidel) on tugev narkootiline toime. Suurtes kogustes kahjustavad
kuumutada. · Alkaanid ei reageeri toatemperatuuril isegi konsentreeritud hapetega ja leelistega. a) Täielik põlemine ehk kiire oksüdatsioon CH4 + 2O2 CO2 + 2H20 b) Mittetäielik põlemine ehk aeglane oksüdatsioon C5H12 + 5O2 2CO2 + 6H2O + C (tahm) c) Oksüdeerumine alkoholis 2C2H6 + O2 2C2H5OH d) Pürolüüs (krakkimine) Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel, mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks. C8H18 temp./katal. C5H12 + C3H6 6) Radikaal kõrge energiaga paardumata elektroniga osake · Radikaalid on neutraalsed aaatomiterühmad, mille koostisesse kuulub aatom, millel on paardumata ehk üksikelektron.
lahustuvad. 10. Täielik põlemine toimub piisava hapnikukoguse (õhu) olemasolul. Selle käigus tekivad alati süsinikdioksiid ja veeaur mittetäielik põlemine põlevad need ained, milles on süsinikusisaldus vesinikusisaldusega võrreldes suhteliselt suur. Võivad moodustuda süsinikdioksiidi ja veeauru kõrval veel mitmeid orgaanilisi ühendeid, süsinikoksiid ja süsi. Pürolüüs orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel krakkimine nafta destilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks utmine puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsioon ehk kuumutamine ilma õhu juurdepääasuta 11. radikaal paardumata elektronidega osake 12
esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja lahustuvad. 10. Täielik põlemine toimub piisava hapnikukoguse (õhu) olemasolul. Selle käigus tekivad alati süsinikdioksiid ja veeaur mittetäielik põlemine põlevad need ained, milles on süsinikusisaldus vesinikusisaldusega võrreldes suhteliselt suur. Võivad moodustuda süsinikdioksiidi ja veeauru kõrval veel mitmeid orgaanilisi ühendeid, süsinikoksiid ja süsi. Pürolüüs orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel krakkimine nafta destilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks utmine puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsioon ehk kuumutamine ilma õhu juurdepääasuta 11. radikaal paardumata elektronidega osake 12
Variant 1 Puidu termolüüs? Termolüüs–temperatuuri toimel aset leidev keemiline lagunemine. Endotermilise reaktsiooni käigus lõhutakse keemilised sidemed. Pürolüüs on enimkasutatav termolüüsi alaliik, mille korral kõrgendatud temperatuuridel ja hapnikupuuduses lagundatakse orgaanilist materjali. Pürolüüsil laguneb aine keemiliselt. Pürolüüsi käigus lagundatakse aine lihtsateks, põlemiskõlblikeks osadeks. Puidu pürolüüs algab 105 °C juures. Umbes 400 °C juures on juba 75% puidust pürolüseerunud. Puidust eraldub u. 400 erinevat keemilist ühendit, mis kõik lagunevad erinevatel temperatuuridel. Nimetage puidu hüdrolüüsi võimalused ja kirjeldage neid? Puidu hüdrolüüsiks (hydor – vesi, lysis – lahustamine) nimetatakse tselluloosi lahustamist väävelhappe ja vee lahuses glükoosi molekulideks. Kasutatakse kahte puidu hüdrolüüsi meetodit:
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
3. Metallelektroodide kasutamise korral soolade vesilahuste elektrolüüsil on eriti oluline anoodi materjal. Kasutatakse lahustuvaid (Cu, Zn, Ni) ja mittelahustuvaid anoode. Orgaaniliste ainete liigitus: Süsivesinikud- sisaldavad ainult C ja H aatomeid. Funktsionaalrühmi sialdavad ühendid- sisaldavad lisaks O, N ka teisi aatomeid. Alkaanide omadused: 1)põlemine- metaan, bensiin 2)Pürolüüs-krakkimine 3)halogeenimine- CH4+Cl2CH3Cl+HCl 4) vees halvasti lahustuvad Alkeenid- süsinike vahel kaksikside ; Alküünid- süsinike vahel kolmikside Aromaatsed süsivesinikud ehk AREENID n: benseen Polümeer on kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb korduvatest väiksematest struktuuriühikutest - monomeeridest. Näiteks: monomeeri eteeni CH2=CH2 polümerisatsioonil saadakse polüetüleen(-CH2-CH2-)n n- polümerisatsiooniaste ehk liitunud monomeeride arv.
Toornafta fraktsioneeriva destilatsioonisaaduste hulgas on kõrgekvaliteetseid kütuseid vähe, seetõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Nii saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Olulisemad muutused naftakeemia protsessides Muutus Keemiline nimetus Pikkade süsinikuahelate katkemine pürolüüs Alkeenide, eelkõige eteeni moodustumine dehüdrogeenimine Normaalalkaanide muutumine hargnenud ahelaga ühenditeks isomeriseerumine Tsükliliste, eelkõige aromaatsete ühendite moodustamine Aromatiseerumine Koksi moodustumine söestumine Kasutamine Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata sest nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.
See on purustatud puidumassi töötlemine kõrgel temperatuuril. Selle reaktsiooni tulemusel saadakse tehniline suhkur. Viimast kääritatakse ning saadakse tehniline piiritus. Ühest tonnist puidust saab ~160 l. tehn. piiritust. 2.4 Bioaktiivsed ained puidu haljasmassis. Bioaktiivsed ained paiknevad lehtedes ja okstes. Siia kuuluvad ka vitamiinid. Männi okastes on vitamiini 3x rohkem kui sidrunis (toodetakse vitamiinijahu) [1]. 2.5 Puidu põlemine. Termiline lõhustamine, pürolüüs täielik alates 500 °CCa 100 °C algavad muutused puidus Kuni 170 °C kuivamine, vee aurustumine 200 260 °C hemitselluloosi lõhustumine 260 310 °C tselluloosi lõhustumine 310 500 °C ligniini lõhustumine Üle 500 °C pürolüüs, oksüdatsioon, polümerisatsioon, kondenseerumine Süsi vajab täielikuks põlemiseks üle 1000 °C 11 2.6 Traditsiooniline naturaalne saepuru suits.
• Valikpõletamine – Valid, mida põletad. Töötled jäätmeid, muudad nad kütuseks Jäätmed põlevad halvemini kui kivisüsi, turvas või puit Tavaliselt tuleb lisada prügile tavakütust Põlemisprotsess • Prügi kõigepealt kuivab • Osa orgaanilisi ühendeid laguneb, gaasistub/lendub ja süttib ning põleb ära kiiresti. • Raskesti lagunevate ühendite gaasistumine ja põlemine võtab rohkem aega • Järele jääb koldetuhk, mis jahtub • Jäätmete põlemine, pürolüüs, gaasistamine ja termiline oksüdeerimine toimub samas kambris korraga Põletusseadmed: Tahkeid jäätmeid põletatakse ühe- või mitmekambrilistes põletusseadmetes: – Restahi – Pöördahi – Tornahi – Keevkihtahi • Väikesed põletusseadmed ei ole ökonoomsed Suitsugaasid Suured keskkonnasaastajad Lämmastikoksiidid • Lämmastikoksiidid (NOx ) = NO + NO2 • Lämmastikoksiidid moodustuvad: – põlemisõhus olevast lämmastikgaasist, –
naftast r,st°,kt° väiksem 3) Oksüdeerumine alkoholiks krakkimisel või destilleerimisel 2CH3-CH3 + O2 → 2CH3CH2OH Kasutatakse kütusena ja paljude 4) Pürolüüs teiste ainete saam. molekulide lõhustamine kõrgel temperatuuril. 2CH4 → CH ≡ CH + 3H2 alkeen Järelliide –een Sarnased alkaanidele, 1) Hüdrogeenimine Küllastumata ühendeid saadakse
107) Nukleofiil- Negatiivse laenguga osake, millel on vaba elektronpaar 108) Peptiid- aminohappe jääkidest koosneb ühend 109) Piiside- keemiline side, mis tekib p- orbitaalide kattumisel üleval või allpool tuumade näilist tasapinda. 110) Plastmass- tehismaterjal, mille põhikoostisosaks on polümeer 111) Polümerisatsiooniaste- elementaarlülide arv polümeeris 112) Polüsahhariid- paljudest monosahhariidide jääkidest moodustunud polümeer 113) Pürolüüs- ainete muutmine (enamasti lagunemine) kõrgel tempeatuuril 114) Seep rasvhappe sool 115) Süsivesinik- Koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 116) Vesinikside- nõrk keemiline side, kui vesinik on kontaktis kas F, O, N-ga 117)Polüpeptiid- paljudest aminohappejääkidest moodustunud peptiid 118)Monosahhariid ehk lihtsuhkur- süsivesik, mis ei hüdrolüüsu lihtsamateks ühenditeks 119) Polüester- hüdroksühappest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer
• Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C ja C — H sideme (σ-sideme) suurest püsivusest. Keemilised omadused • täielik oksüdeerumine • mittetäielik oksüdeerumine • pürolüüs (CH4 → C + 2H2) • dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan → alkeen + H2). CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2 • alkaanide halogeenimine – on alkaanide reageerimine halogeeniga. See on radikaalne asendusreaktsioon. Füsioloogilised omadused • Alkaanidel tugev narkootiline toime • Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. • Nahka ärritavad • Tahked alkaanid üsna ohutud (parafiin) Halogeeniühendid
annaabi.ee 
