Benseen Lühikokkuvõte Mis on benseen? Benseen, valemiga C6H6 ( vananenud nimega bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni avastas 1825. aastal M. Faraday. Benseeni saamine. Benseeni saadakse naftasüsivesinikke pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides koksistades. Benseeni füüsikalised omadused. Benseen on omapärase lõhnaga varvusetu vedelik, mille sulamistemperatuur on 5,53°C ja keemistemperatuur 80,10°C. Benseeni keemilised omadused. Benseen ei lahustu vees ja lahustub halvasti metanoolis. Seguneb igas vahekorras bensiini, petrooleumi ja teiste mittepolaarsete lahustitega
MTT2 Olustvere2012 Benseen Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³. Benseeni lubatud piirkontsentratsioon tööruumide õhus on 20 mg/m³. Plahvatusohtlik kontsentratsioon õhus on 1,58 mahuprotsenti. Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Benseen on lihtsaim aromaatne süsivesinik, omapärase lõhnaga värvuseta vedelik. Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles
Benseen Benseeni avastas 1825. aastal inglise füüsik ja keemik M. Faraday. Bensool oli benseeni varasem nimetus, valemiga C6H6. Benseeni homoloogide üldrea valem on CnH2n-6. Benseen on lihtsaim aromaatne süsivesinik, omapärase lõhnaga värvuseta vedelik. Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles koostiselt küllastumata süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina ning asendusreaktsioonid toimuvad kergesti, aga püsivate oksüdeerijate puhul liitumisreaktsioonid raskesti. Keemiline püsivus, liitumisreaktsioonid toimuvad raskesti. Ainult eritingimustel (katalüsaatori abil, kiiritamisel) käitub benseen nii, nagu esineks tema molekulis 3 kaksiksidet.
Ege Lehtsaar Benseenituuma ajalugu Referaat Lektor Tuuli Käämbre Benseen Benseen on orgaaniline aromaatne süsivesinik mille molekulaar valem on C 6H6. Benseen on värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka sünteesida petrooleumis leiduvatest koostisainetest, kivisöe tõrvast ja mujalt.[1] Benseeni ja tema struktuuri avastamine Esimest korda eraldas ja identifitseeris benseeni 1825. Aastal illumineeruva gaasi tootmisel tekkinud õlisest kõrvalproduktist. Veel on varasematel aastatel saanud benseeni 1833. aastal Eilhard Mitscherlich, kes andis ainele nime ,,benzin", 1836. aastal August Laurent ja 1845. aastal Charles Mansfield, kes alustas ka esimest tööstuslikku benseeni tootmist. A.W.
Areenid Mirta Laul 2PTAE Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituma. Lihtsaim esindaja on benseen. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine elektronide pilv. H H C H C C C C BENSEEN H C H H Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri Summaarne valem C6H6 Areenide nomenklatuur ·Üldjuhul on tüviühendiks tsükkel (aromaatnetuum) ·Kui benseenituum asendusrühmana, siis fenüül-(C6H5 ) BENSEEN (C6H6)
1) Mõisted: areenid - süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. Areenide üldvalem on CnH2n-6 (n=6,10,14,...) benseenituum benseeni molekulis p-orbitaalide kattumisel tekkinud ühine ring nitreerimine - asendusreaktsioonid mineraalhapetega vinüülrühm - kaksiksidemega süsivesinikrühm (-CH=CH2) aromaatne struktuur dioksiinid ülimalt keskkonnaohtlikuks peetav ühend heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni
Areenid tööstuses ja kekskonnas. Benseen. Areenide mõju inimese organismile. Areenid tööstuses ja keskkonnas Paljud aromaatseid süsivesinikke, nagu naftaleeni, aromaatseid heterotsüklisi ühendeid jt eraldatakse kivisöetõrvast, mis tekib kivisöe koksistamise kõrvalsaadusena. Benseeni leidub mõnedes naftasortides, kuid suuremal hulgal saadakse teda nafta ümbertöötlemisel. Benseeni ja alküülbenseene kasutatakse lahustitena, kuid rohkem vajatakse neid teiste toodete lähteainena.Aniliinni kasutatakse polümeeride valmistamisel, temast saab värvained, ravimeid,kummivulkaanisaatoreid ja paljusid teisi keemiatooteid. Aromaatsed amiinid, sealhulgasaniliin, on väga mürgised. Aniliin imendub kergesti läbi naha. Lihtsatest areenidest valmistatakse väga erinevaid ühendeid: halogeeniühendid,hüdroksüühendid, amiinid, karboksüülhapped, nitroühendid jms.
AREENID AROMAATSED ÜHENDID. 1825 aastal eraldas M.Faraday aine, mille valem oli CH ja seda ainet on hakatud kutsuma benseeniks. See on lihtsaim aromaatne ühend. Selle esialgse struktuuri pakkus välja Kekule 1865 aastal, kes mõistis, et aine ehitus ei saa olla tsükloheksatrieenile sarnane, sest benseeni omadused erinevad oluliselt alkeenide omast. Benseeni molekuli energia on palju madalam, seega on benseen palju püsivam, kui tüskloheksatrieen. Hilisemad uuringud tõestasid, et kõik benseeni sidemed on ühepikkused (sidemed on poolteisekordsed) ja sama energiaga. Lisaks on benseeni molekul tõiesti sümmeetriline moodustis, milles kõik aatomid asetsevad ühel tasapinnal, erinevalt tsükoheksaanist, mis moodustab ruumilise struktuuri. Joonis 1. Benseeni kujutamine. Kõik süsinikud on sp² valentsed. Igal süsinikul on hübridiseerimata(
Defineeri Ühendeid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik ja kolmiksidet Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen värvitu gaasiline aine, mis vees paktiliselt ei lahustu. Iseloomuliku lõhna ja narkoosi tekitava toimega Etüün Värvitu gaas, nõrk eetri lõhn. Sissehingamisel tekitab narkoosi. Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine?- Hüdraatimine alkeeni liitmine veega Hüdrogeenimine alkeeni liitmine vesinikuga Nitreerimine - kui benseeni molekuli üks vesiniku aatom asendatakse nitrorühmaga. Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. Värvitu, veest kergem. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, ei lahustu vees. Toatemperatuuril aurustub, aurud on väga mürgised. Iselahustiks rasvadele ja valkudele. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kaksiksidet. Nt: -C=C- / CH2=CH2 Alküünid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kolmiksidet
AREENID Benseeni stabiilsus Benseen on võrreldes alkeenide ja tsükloalkeenidega keemiliselt erakordselt stabiilne aine. Benseen ei anna elektrofiilseid liitumisreaktsioone ja alkeenidele iseloomulikke oksüdeerimisreaktsioone. Benseeni sp2-hübridisatsioonis süsinikkude p-orbitaalid kattuvad ja mittepolaarse konjugatsiooni tõttu moodustuvad ühtse -elektronsüsteemi. Seepärast on benseeni sidemed võtrdsed ja benseeni (ja teisi aromaatseid ühendeid) saab kujundada järgmiselt: Aromaatsus Aromaatsus on defineeritud Hückeli reegliga: tsüklilisi küllastumata ühendeid kui toimub mittepolaarne konjugatsioon 4n+2 -elektroni osavõtul, nim aromaatseteks. Benseeni mittepolaarset konjugatsiooni võime kujutada järgmiselt: Joonis Hückeli reegel kehtib kõikide tsükliliste küllastumatute süsteemide kohta. Aromaatsed on nt: Naftaleen n=2, elektronide arv 10 Aromaatsed ei ole nt:
AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Areenideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad benseeni tuuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN ehk ehk Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse - elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud
Areenid. Areenid aromaatsed süsivesinikud, mis sisaldavad benseeni tuuma. Benseeni tuumas on süsinike vahel nn. pooleteistkordsed sidemed. Benseeni füüsikalised omadused: Veest kergem Iseloomuliku lõhnaga Värvusetu vedelik Keemis temp. 80 C Sulamis temp. 5,5 C Ei lahustu vees Lahustub hästi orgaanilistes lahustites Benseen ja tema aurud on mürgised ja õhu käes kergesti süttivad. Benseen on ise hea lahusti rasvadele, valkudele ja paljudele süsivesinikele. Keemilised omadused: 1) Reageerimine lämmastikhappega
Areenid Areenid · Areenid on ained, mis sisaldavad aromaatset tuuma. · Kõige lihtsam areen on benseen, mille molekulvalem on C6H6 ja mille struktuurvalemi on ......., aga kõige rohkem eelistatakse seda kirjutada graafilise valemiga Areenide valemid ja nimetused · Enamik areene, mida me selle kursuse käigus käisitleme on benseeni derivaadid, mille nimetamisel on 2 viisi: 1) Võttes tüviühendiks benseeni, näiteks metüülbenseen 2) Võttes benseeni radikaaliks fenüülmetaan. Teist varianti kasutatakse enamasti sellisel juhul, kui esimest varianti ei ole võimalik kasutada. · Kui areenis on mitu asendusrühma benseenituuma küljes, siis kasutatakse nende nimetamisel ka sõnalisi lühendeid: orto asendusrrühmad 1,2 meta asendusrühmad 1,3(,5) para asendusrühmad 1,4 Leidumine · Areene kasutatkse lahustitena (näiteks benseen, tolueen mürgised vedelikud) · Areene leidub kivisöes, naftas
Jõhvi Gümnaasium Areenide esindajad Koostas: Liis Lipp Juhendas: Kristelle Kaarmaa Jõhvis 2011 1 AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Areenideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad benseeni tuuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN Benseen (varem ka bensool) on aromaatne süsivesinik valemiga C6H6. Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse - elektronsüsteemi
mida teatakse indigona tänapäeval. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku aniliini. Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja naha värvimiseks, ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, kummivulkanisaatoreid, fotoilmuteid, plastmasse jm. Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist. Aminobenseen on aromaatne amiin. Aniliini molekul kujutab endast benseeni, kus üks vesiniku aatom on asendatud amiinorühmaga. Ehitus Aniliin koosneb benseeni rõngast ja aminorühmast nagu on näha tasapinnalisel sruktuur valemil (joon 1.1) ja molekulaarvalemil (joon 1.2) Joonis 1.1 Joonis 1.2 Saamine Aniliini saamise võimalusi on rohkem kui üks. Esimene saamisviis on redutseerimine nitrobenseenist. Sellist saamisviisi töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Zinini reaktsioon seisneb nitrobenseeni redutseerimises.
AREENID · Tasandilistest aatomitest moodustub ring või tsükkel, ilmnevad uued omadused, mis ei sarnane küllastumata ühendite omadega. Neid aineid nim aromaatseteks, kuid enamikul neist pole meeldivat lõhna või on lõhnatud. Üldnimetus on areenid ja lihtsaim esindaja on benseen (C6H6). · Benseeni pole võimalik klassikaliste struktuuridega väljendada. Seal on sidemed just nagu poolteisekordsed. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronide pilv, mis ühendab endas kuut pii-elektroni. · Aromaatne ring-asendatud benseeni molekulides asendub benseeni tsükkel (on tervet tsüklit hõlmav pii-elektronide pilv. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. · Areenist moodustunud asendusrühm: arüülrühm (asendiisomeeria) · Benseenist: fenüül
alkoholaadiks. Fenoolid tegelikult nõrgad haped kuid etanoolist tugevam, tänu delokalisatsioonile, mis stabiliseerib osakest Areenide füsioloogiline toime: narkootiline toime, pideval kokkupuutel kahjust närvisüsteemi, maksa ning vereloomeelundeid. Nahale mõjuvad ärritavalt, mürgised kuigi on ka selliseid mida kasutatakse ravimiteks nt aspiriin. areenide kasut,leidumine: eraldatakse kivisöetõrvast(toodet benseeni, touleeni jt)tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid, millel tõsine oht keskkonnale. Areenide isomeeria: asendisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadusetega, samuti võivad nad erineda oma bioloogilise aktiivsuse poolt. 1,2- dimetüülbenseen e orto-ksüleen; 1,3-dimetüülbenseen e meta-ksüleen; 1,4-dimetüülbenseen e para-ksüleen
Areenide esindajad: Paljusid aromaatseid süsivesinikke eraldatakse kivisöetõrvast, mis tekib kivisöe koksistamise kõrvalsaadusena. Nii toodetakse: benseeni, tolueeni, naftaleeni ja aromtaaseid heterotsüklilisi ühendeid jne. Benseeni ja alküülbenseene kaustatakse lahustitena, kuid ka teiste toodete lähteainetena. Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid on tugeva kanterogeense toimega. Leidub: kivisöe ja põlevkivitõrvas, tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Areenide funktsionaalühendid (halogeeniühendid, fenoolid, amiini jne). Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Nitrobenseeni kasutatakse paljude keemiatoodete valmistamisel. Enamik
AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. Lihtsaim esindaja on benseen. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine elektronide pilv. H BENSEEN H C H C C C C H C H H Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri
AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. Lihtsaim esindaja on benseen. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine elektronide pilv. H BENSEEN H C H C C C C H C H H Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri
Areenid tööstuses ja keskkonnas Benseen tööstuses ja keskkonnas Teise maailmasõjani toodeti enamik benseenist terasetööstuses koksi kõrvalproduktina Alates 1950. aastatest hakati benseeni tootma naftast Benseeni kasutatakse enamasti vaheühendina teiste kemikaalide tootmiseks. Umbes 80% benseenist kasutatakse etüülbenseeni, isopropüülbenseeni ja tsükloeksaani tootmiseks Etüülbenseenist toodetakse mitmesuguseid polümeere ja plaste Isopropüülbenseenist toodetakse vaikusid ja liime Tsükloheksaani kasutatakse nailoni tootmiseks Väiksematest benseeni kogustest toodetakse: värve, ravimeid, lõhkeaineid ja pesuvahendeid Polüklorodifenüülid ja dioksiinid
BENSEEN Merilys Kängsepp K210 Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga, värvuseta, kergestisüttiv, vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³ Plahvatusohtlik Benseeni kasutatakse muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Teda kasutatakse ka rasvade, vaikude ja kautsukite lahustina ja mõnikord harva mootorikütuse koostisosana. Kautsuk- Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. TÄNA KUULAMAST!
Läks violetse värviaine koostisesse Mis on aminobenseen? Aniliin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine Aniliini nimetus tuleneb kreeka keelest sõnast anil, millega tähistati tumesinist taimset värvi, mida teatakse indigona tänapäeval. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetust õlist vedelikku aniliini Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist On aromaatne amiin, mille molekul kujutab endast benseeni, kus üks vesiniku aatom on asendatud amiinorühmaga Ehitus Aniliin koosneb benseeni rõngast ja aminorühmast Joonistel on näha tasapinnalist sruktuur valemit (joon 1.1) molekulaarvalem (joon 1.2) Joonis 1.2 Joonis 1.1 Saamine Esimene saamisviis on redutseerimine nitrobenseenist Sellist saamisviisi töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks
3) Hüdrogeenimine + H2 -> H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 Füüsikalised omadused: etüün- meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, värvusetu, gaas, õhuga segamisel plahvatusohtlik Kasutamine: etüün- keemiatööstuses lähteainena, gaasikeevitusleek, Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud kuuluvad tsükliliste ühendite hulk, neil on iseloomulik kinnine süsiniku ahel. Üldvalem CnH2n-6 benseen C6H6 Keemilise omadused benseeni näitel: 1) Põlemine C6H6 + 5O2 -> 2CO2 + 6H2O + 10C (tahmavad) 2) Astuvad asendusreaktsiooni (katalüsaatori toimel) + Cl2 -> + HCl Klorobenseen 3) Asendusreaktsioon HNO3 + HNO3 -> + H2O Nitrobenseen 4) Asendusreaktsioon alküülhalogeniidiga
ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb 1 kaksikside. ALKÜÜNID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides aatomite vahel esineb kolmikside. AREENID on aromaatsed süsivesinikud, mille molekulides esineb kuueliikmeline tsükkel ehk benseeni aromaatne tuum. ALKOHOLID on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma. ALDEHÜÜDID on orgaanilised ühendid, kus süsiniku radikaalid on seotud aldehüüd rühmaga. KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. AMINOHAPPED on karboksüülhapete derivaadid ( teisendid ), mis sisaldavad ühte amino ja ühte karboksüülrühma. AMIINID on ammoniaagi derivaadid, milles 1 või mitu vesiniku aatomit on asendatud süsinikrühmade radikaalidega. AMIIDID on ammoniaagi ja eetri vahelised reaktsioonisaadused.
polümeeride saamiseks. 6.Nimeta 3 areenide esindaja, nende omadused ja kasutamine. V:Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Fenool Bensoehape Naftaleen Fenool ehk hüdroksübenseen C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti. Kasutamine: keemiaproduktide lähtematerjalina. Bensoehape on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na- soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Naftaleen C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine 7. Nimeta küllastumata ühendite esindajaid, kus neid leidub, kasutamine, omadused. 8. Miks kujutatakse benseeni molekule erinevalt? V: Sest kaksiksidemed liiguvad ringi (vahetavad asukohta) 9. Miks on fenooli ja torueeni keemistemperatuurid erinevad?
nimetusest, mille koostises on indigo: Indigoferaanil (tänapäevane nimetus - Indigoferasuffruticosa). Tööstuses hakati aniliini kasutama esmakordselt 1865. aastal, seda kasutati violetse värviaine koostises. Selles referaadis iseloomustan aniliini omadusi, selle saamise võimalusi ning toksilisust. 3 Aniliin Fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin (C6H5NH2) on aromaatne amiin. Aniliini molekul kujutab endast benseeni, kus üks vesiniku aatom on asendatud aminorühmaga. Aniliini nimetus tuleneb kreeka keelest sõnast anil, millega tähistati tumesinist taimset värvi, mida teatakse tänapäeval indigona. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku – aniliini. Aniliin on värvusetu, õhu käes kergesti tumenev vedelik. Iseloomuliku lõhnaga ja mürgine. Vees lahustub halvasti. Orgaanilistes lahustites aga lahustub. Aniliini saadakse nitrobenseeni redutseerimisel
esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2. 3.Kus kasutatakse alkeene ja alküüne? V: 4.Mis iseloomustab polümeeri? V: Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest 5.Milline on benseeni struktuurivalem? V: 6.Võrdle metanooli ja etanooli. V: Metanooli ja etanooli on variandid alkoholi ja neil on erinevad omadused ja kasutusalad. Metanool on mürgine kemikaali kaudu saadud sünteetiline protsesse, kui kaubanduslik etanooli toodetakse tehases käärimise põllukultuuride. Etanooli rollid on praegu suuremad, kuigi oma tuleviku autokütuse jätkuvalt ebakindel. 7.Miks on aromaatsed ühendid keskkonnaohtlikud? V: Sest nad sisaldavad benseeni. 8.Mis on formaliin? V: Metanaal 9
Fenoolid Fenoolid on... aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid on seotud hüdroksüülrühmaga. hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Kitsamas mõttes benseeni derivaatid, mille molekulis üks või mitu vesinikuaatomit on asendunud hüdroksüülrühmaga. Tekkimine Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe, kahe ja kolmealuselisi fenoole. Leidumine Neid leidub kivisöe, turba ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis.
Fenoolid Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Fenoolid on... aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit on seotud hüdroksüülrühmaga. Kitsamas mõttes benseeni derivaatid, mille molekulis üks või mitu vesinikuaatomit on asendunud hüdroksüülrühmaga. Tekkimine Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe, kahe ja kolmealuselisi fenoole. Leidumine Neid leidub kivisöe, turba ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt
Isomerisatsioon. Toimub kõrgemal temperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel. Isomeerid esinevad alkaanidel alates butaanist. CH3 CH2 CH2 CH3 CH3 CH CH3 butaan CH3 metüülpropaan (isobutaan) V KASUTAMINE Gaasilised alkaanid leiavad kasutust olmes ja tööstuses küttegaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad benseeni, petrooliumi ja nafta koostisse. Maagaasi rakendatakse surugaasina kõrgsurveballoonides. Alkaanide halogeenderivaadid leiavad rakendamist rasvade, õlide, vaikude ja plastmasside lahustitena. Triklorometaani kasutatakse narkoosivahendina. Tetraklorometaani tarvitatakse tulekustutusvedelikuna ja lahustina. Freoone (fluori ja kloori sisaldavad alkaanide derivaadid, mis on kergkeevad vedelikud)
Isomerisatsioon. Toimub kõrgemal temperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel. Isomeerid esinevad alkaanidel alates butaanist. CH3 CH2 CH2 CH3 CH3 CH CH3 butaan CH3 metüülpropaan (isobutaan) V KASUTAMINE Gaasilised alkaanid leiavad kasutust olmes ja tööstuses küttegaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad benseeni, petrooliumi ja nafta koostisse. Maagaasi rakendatakse surugaasina kõrgsurveballoonides. Alkaanide halogeenderivaadid leiavad rakendamist rasvade, õlide, vaikude ja plastmasside lahustitena. Triklorometaani kasutatakse narkoosivahendina. Tetraklorometaani tarvitatakse tulekustutusvedelikuna ja lahustina. Freoone (fluori ja kloori sisaldavad alkaanide derivaadid, mis on kergkeevad vedelikud)
Etüün Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün ,värvusetu,meeldiva lõhnaga ,narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine? Hüdraatimine - on liitumisreaktsioon veega (H2O) Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide või nitreerimisseguga toimides. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest?
Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joon 8. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus selliselt, et jääkrõhk (Patm hHg) oleks benseeni korral ~80 mm Hg, tolueeni puhul ~20 mm Hg. Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1...2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne
Cis-isomeeria isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad asendajad paiknevad ühel pool kaksiksidet. Monomeer väikese molekulmassiga aine, millest saadakse polümeere. Polümeer ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine. Aromaatsed ühendid ehk areenid Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Areenideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad benseeni tuuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN ehk ehk Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse -elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud
läbi hingamisteede ja limaskestade vaid ka läbi naha. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) reageerib broomiveega + 3Br2 + 3HBr C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr reageerib hapetega moodustades sooli Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari. + C6 H 5 NH 2 + HCl C6 H 5 NH 3 Cl - Aniliini saamine: saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen, vahesaaduseks nitrobenseen aniliini saadakse benseenist üle nitrobenseeni 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine:
aja jooksul alumina vaigukiht pidevalt suureneb.Valmis vaik valatakse portselanist kausikesse ja jahutatakse.Veekiht valatakse ära ja vaiku pestakse neutraalse reaktsioonini(indikaator paberi järgi pH 7).Tuleb lisada 4-5ml etanooli vee eemaldamiseks.Kausikene asetatakse termostaati ja kuivatatakse tõstes temperatuuri järk-järgult kuni 100 kraadini.Saadakse resoolvaik klaasja massina. 2.Resoollaki valmistamine Lähteained: 30g resoolvaiku,etanooli ja benseeni segu vahekorras 1:1 30ml Töökäik: Valasin resoolvaigu kolbi ja kallasin peale etanooli ja benseeni segu. Toatemperatuuril jahtunud vaiku kasutasime paberi immutamiseks. Eelnevalt määrasime kuivjäägi, milleks oli 64,3% ja murdumisnäitaja, milleks oli 1,452. 3.Immutataud paberi valmistamine resoolvaigu baasil Töövahendid: Immutusvann,klaaspulgad,kuivatuskapp Kasutatavad materjalid : Resoolvaik[50% 25g,paber(filterpaber)25g] Töö käik :
Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv. Benseeni C-C sidemed on 1,5- kordsed. Aromaatsed tsüklid on tasapinnalise ehitusega. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. Ühiste -elektronide arv = 6, 10, 14 ... (4n+2, n=1,2,3 ... ) Orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) Meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) Para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid) Füsiloogilised omadused:
Keemia iseseisev töö 10 Orgaanilist ainet millega puutun kokku tulevases töös Anne Krull Koostaja: Jürgen Sisask Õppegrupp: EV208 Sisukord 1.atsetoon 2.propaan 3.bensiin 4.toluool 5.benseen 6.nitrolahusti 7.ksüleen 8.kofeiin Atsetoon Atsetooni saadakse peamiselt sünteesi teel kuna seda ainet looduses ei esine. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. . TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. . hingamise kaudu SISSEHINGAMISE OHT: Gaasi sattumisel keskkonda tekib suletud aladel kiiresti hapnikusisalduse langus. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Vedeliku kiire aurustamine võib põhjustada külmumist. Aine võib kahjustada närvisüsteem Propaan Leidumine: ...
Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksürühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. 8.Aromaatsete amiinide ja alküülamiinide aluselisuse võrdlus. 9.Benseeni, fenooli ja aniliini reaktsioonivõime võrdlus. 10.Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 8 /58 + vihikus. areeni täielik oksüdeerumine (põlemine) benseen / aniliin / fenool + broom / lämmastikhape / halogeeniühend benseeni liitumisreaktsioon vesinikuga / halogeeniga fenool + leelis alküülbenseeni oksüdeerimine 11.Areenide leidumine ja kasutamine. Areene toodetakse naftast ja kivisöetõrvast. Kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. 12.Aromaatsete ühenditega seotud keskkonnaprobleemid.
Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksürühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. 8.Aromaatsete amiinide ja alküülamiinide aluselisuse võrdlus. 9.Benseeni, fenooli ja aniliini reaktsioonivõime võrdlus. 10.Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 8 /58 + vihikus. areeni täielik oksüdeerumine (põlemine) benseen / aniliin / fenool + broom / lämmastikhape / halogeeniühend benseeni liitumisreaktsioon vesinikuga / halogeeniga fenool + leelis alküülbenseeni oksüdeerimine 11.Areenide leidumine ja kasutamine. Areene toodetakse naftast ja kivisöetõrvast. Kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. 12.Aromaatsete ühenditega seotud keskkonnaprobleemid.
trinitrotolueeni ehk trotüüli (TNT) valmistamiseks. REAGEERIMINE 1. reageerib halogeenidega, toimub asendus + Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + konts HNO3 2 4 H SO + H2O C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3Cl2 kat C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 + 3H2 Ni C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 4. Halogeenimine + Cl2 + HCl 5. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a)
x=1/T => T=1/x=351,79 K 351,79-273=78,79 C kraadi juures 80 90 t=78,79°C 4) arvutatakse Troutoni konstant, s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul aine keemistemperatuuril Tn.r: H aur S= JK -1mol-1 S 89,27022 J/Kmol T n .r . Järeldus Benseeni keemistemperatuur normaalrõhul katse tulemuste järgi on 78,79°C ja kirjanduse andmete järgi 80,1°C. Troutoni konstant tuli 89,27 J/Kmol, kirjanduses on samaks suuruseks antud benseeni puhul 89,45 J/Kmol 033 0,0034 aülikool eemia õppetool Teostatud: 21.03.2012 AURURÕHU H aur 2,3 R 145=31404 , 37 J / mol lrõhul (760 torr);
Graafikud: 1.) Arvtutused: 2.) Arvutan empiirilise võrrandi ln p=A+B/T koeffitsiendid A ja B logaritmilise graafiku tõusu abil. A= -3792,16 , kasutades funktsiooni SLOPE B=17,356, kasutades funktsiooni INTERCEPT 3.) Arvutan aine auramissoojus, arvestades , et 4.) Arvutan aine keemistemperatuuri normaalrõhul 5.) Arvutan Troutoni konstandi ehk entroopia muudu 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul Katses ma kasutaasin benseeni orgaanilise ainena. Seega, benseeni keemistemperatuur normaalrõhul on 353,3 K. Arvutan viga: Benseeni Troutoni konstant on tegelikult 89,45 J/K*mol. Arvutan viga: Järeldused. Töö ülesandeks oli dünaamilise aururõhu määramise meetod aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Mina sain aurustumissoojuse väärtuseks Katselisel teel leitud keemistemperatuur normaalrõhul tuli 80,42 C (selle viga oli 0,0003%). Arvutatud Troutoni konstandi väärtuse sain (selle viga oli 0,003%)
Naatriumsulfaat 142,04 2,68 884 1429 Kaltsiumkloriid 110,98 2,15 772 1935 5 Töö käik I etapp: Nitrobenseen 100ml kolmekaelalisse kolbi, mis onvarustatud seguri, tilklehtri, ja termomeetriga valatakse 20 ml lämmastikhappet ja seejärel 25 ml väävelhappet. Käivitatakse segur ja nitreerimissegu jahutatakse temperatuurini 25-30°C. Seejärel hakatakse tilklehtrist lisama väikeste kogusena 15g benseeni. Benseeni lisamise kiirusega ja vajadusel külma veevanniga jahutades hoitakse reaktsioonisegu piires 25-30°C. Pärast kogu benseeni lisamist kuumutakse reaktsionisegu veevannis 60°C juures 40-50 min. Pärast kuumutamist reaktsioonisegu jahutatakse toatemperatuurini ning valatakse jaotuslehtrisse. Alumine happekiht lastakse välja ja nitrobenseeni pestakse veega, siis 5%-lise soodalahusega ning seejärel uuesti veega. Pestud
Primaarsete amiinide määramine; Benseeni keemilised om; Paratsetamool; Ftaalhappe; Atsetüülsalitsüül happe valem, füs.om ja kas-ne; Tümooli valem ja midagi veel...; Ketoonide kem.om Karboksüülhapete kem.om. tümooli valem , füüs.om+kasutamine, ftaalhape valem, füüs ja keem.om, võrrnaditest olid: pikriinhaooe saamine, fenooli sulfoneerimine, nitrobenseeni redutseerimine, etüülbenseeni nitreerimine, benseensulfoonhappe hüdrolüüs, klorobenseen + naatriumhüdroksiid
mm Hg 1 2 n= y = x = x·y = x2 = Järeldused. Mida määrati, mis meetodil, esitada arvutatud aurustumissoojuse väärtus, võrrelda katselisel teel leitud keemistemperatuuri kokkulangevust teoreetilisega, anda hinnang arvutatud Troutoni konstandi väärtusele Hinnatav osa Töö eesmärk: Määrata benseeni küllastunud arurõhk, aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Katsetulemused: Atmosfäärirõhk Patm= 756,13 mmHg ehk 1008,1 hPa (õppejõu poolt antud) Keemis- h, paur, Katse nr. temperatuur T,K 1/ T ln paur mm Hg mm Hg t, °C
Sisukord 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Oma orgaanilise keemia lõputööks valisin mina sünteesi 1-fenüületanool atsetofenoonist. 1-fenüületanooli veel nimetatakse alfa-fenüületüül alkohol, mitte joogialkohol. 1-fenüületnooli sünteesiskeem: Benseen+äädikhappeanhüdriidatsetofenoon+etanool1-fenüületnool 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne. (kirjanduse alusel) Reagentide ohtlikkus Oma sünteesi alustasin benseeni aromaatse tuuma atsüleerimisest Friedel-Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis genireeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe, AlC mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektroonidega.Atsüleerimisreaktsiooniga saadakse alküülarüül või diarüülketoone. Minu juhul atesetofenooni (s.t. diarüülketooni).
alumiiniumkloriidi mõjul. Antud töös genereeritakse etanoon 1-kloroetanoonist. O O H3C Cl Cl - Cl Al Cl Cl Al Cl + CH3 Cl Cl Edasi esineb karbkatioon tugeva elektrofiilina. Etanoon liitub benseeni tsüklisse tavalise elektrofiili liitumise reaktsiooni alusel. Cl seob ära vesiniku ja aromaatsus taastatakse O CH3 O O CH3 H CH3 + HCl Bensaalatsetofenoon Bensaalatsetofenooni sünteesi reaktsiooni puhul on tegemist kondensatsiooni mehhanismiga
Alküünid – süsivesikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kaksikside - Kolmikside -side- -sidemele lisanduv suhteliselt nõrgem side 2ik- või kolmiksideme korral küllastunud süsivesinik - alkaanid küllastumata süsivesinik – süsivesinik, mis sisaldab kordseid ühendeid hüdraatimine – vee liitmine hüdrogeenimine – vesiniku liitmine dehüdraatimine dehüdrogeenimine alküülimine aromaatne ühend aromaatne struktuur (tsükkel) – benseeni molekuli struktuur areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus heterotsüklilised ühendid – tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid fenoolid - hüdroksüareenid fenolaat – fenooli kui happe sool delokalisatsioon – elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
