Järeldus katsest: Temperatuuri tõstmisel nihkub reaktsiooni tasakaal paremale, paremale kulgev reaktsioon on endotermiline. 3. Täielik hüdrolüüs. 2Al3+ + 6Cl- + 6Na+ + 3CO32- + 3H2O 2Al(OH)3 + 6Cl- + 6Na+ + 3CO2 Reaktsioonile vastav hüdrolüüsi võrrand: Al3+ + 3H2O Al(OH)3 + H+ See kulgeb lõpuni, kuna alumiiniumhüdroksiid sadeneb välja. Tõestus reraktsioonide võrrandid: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Al(OH)3 + 3KOH K3[Al(OH)6] Kahest võrrandist järeldub, et alumiiniumhüdroksiid on amfoteerne, kuna reageerib nii aluse kui happega moodustades mõlemal juhul soola. 4.Ainete lahustumine hüdrolüüsireaktsiooni saadustes. A. Valan katseklaasi~3 cm3 kontsentreeritud AlCl3-lahust ja lisan mõned eelnevalt oksiidikihist puhastatud Zn-tükikesed. Kuumutades algab äge reaktsioon. Al³+ + Clˉ + H+ + OHˉ ↔ Al(OH)³ + HCl
veeauruga), on võimelised nendest pingereas paremal asuvaid metalle nende soolade lahusest välja tõrjuma. Enamus katsetulemusi olid kooskõlas metallide asukohaga pingereas. Mõni ebakooskõla võis olla tingitud katsevahendite määrdumise tõttu. Zn + FeSO4 Fe + ZnSO4 2Al + 3FeSO4 3Fe + Al2(SO4)3 Cu + FeSO4 - reaktsiooni ei toimu. Fe + ZnCl2 - reaktsiooni ei toimu. (2Al + 3ZnCl2 - 2AlCl3 + 3Zn ) Minul reaktsiooni ei toimunud. Cu + ZnCl2 - reaktsiooni ei toimu. Zn + AlCl3 - reaktsiooni ei toimu. Fe + AlCl3 - reaktsiooni ei toimu. Cu + AlCl3 - reaktsiooni ei toimu. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2Al + 3CuSO4 Al2(SO4)3 + 3Cu Katse 4 Metallide reageerimine veega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, fenoolftaleiini lahus, Magneesium, Kaltsium, vesi, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Panen kahte katseklaasi 4-5 cm³ vett ja fenoolftaleiini. Ühte katseklaasi lisan tükikese kaltsiumi ja teise tükikese magneesiumi.
Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Äädikhape anhüdriid Värvitu. Väga liikuv vedelik terava lõhnaga. Tuleohtlik. Põlemine kõrvaldab ärritavad või toksilised aurud (või gaasid). Üle 49° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu segud.Põhjustab silmade pisaravoolu suurenemist. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti Veevaba AlCl3 Vees on hästi lahustuv,hüdrolüüsi käigus suitseb niiskes õhus ning eraldab HCl, HCl. Hästi lahustuv erinevates orgaanilistes ühendites (etanoolis, atsetoonism dikloroetaanis,nitrobenseenis), kuid peaaegu lagustumatu benseenis ja tolueenis. NaBH4 Värvisetu kristallid, mis on hästi lahustuvad vees ja polaarsetes orgaanilistes solventides. Kasutatakse orgaanilises sünteesis taandajana. Atsetofenoon Süttiv. Üle 82° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu segud
Kokkupuutel silmadega tuleb pesta koheselt rohke veega. Bensaalatsetofenoon Ohtlik allaneelamisel ja hingamisteid ärritav. Ei tohi hingata sisse tolmu. Vajaminevad ainehulgad Aine Hulk moolides Hulk Hulk ml grammides Benseen 55ml Äädikhappe 12g anhüdriid Veevaba AlCl3 32g Kuna atsetofenooni saagiseks oli 7,12g ja 6,5g oli palutud võtta, siis vastavalt arvutustele võtsin ka teistele ainetele suuremad mahud. Aine Hulk Hulk grammides Hulk ml moolides Bensaldehüü 0,0598mol 6,35g 6,097ml d Atsetofenoon 0,059mol 7,12g 6,9ml Etanool 0,283mol 13.03g 16,51ml NaOH 0,103mol 4,12g 1,93ml
vähepolaarsed. Asendusrühmaga reaktsioon toimub kergemini, kui benseenil sest asendusrühm on reaktsioonis aktiveerivaks rühmaks. Alküülimine C6H6+CH3CH2Cl(AlCl3) C6H5CH2CH3+HCl; halogeenimine C6H6+Cl2(AlCl3) C6H5Cl+HCl; nitreerimine C6H6+HNO3(H2SO4) C6H5NO2+H2O Elf asendus, sest RO on elektrofiil, reaktsioonits nukleofiilsusts. Nfts benseenis aromaatne tuum. Ükski reagentidest ei ole iseenesest elektrofiil, selleks tuleb elektrofiilsus tekitada, kasutades katalüsaatorit. AlCl3 on tugevalt elektrofiilne. Tsükloheksaan C6H6+3H2(temp, kat) c6h12 Heksaklorotsükloheksaan C6H6+3Cl(temp, kat) C6H6Cl6 C6H5OH+2K2C6H5OK+H2; C6H5OH+KOHC6H5OK+H2O kaaliumfenolaat; C6H5OH+3Br2(toat, kat) C6H2Br3OH+3HBrl 2,4,6 tribromofenool; C6H5OH+HNO3C6H4NO2OH 2nitrofenool +H2O; C6H5NH2+HClC6H5NH3Cl fenüülammooniumkloriid; C6H5NH2+3Br2 (toatemp, kat) C6H2Br3NH2+ 3HBr 2,4,6tribromoamiin; 3alküün(CH_CH)C6H6 trimerisatsioon; C6H12(kat) C6H6+
NaCl - - - X - - BaCl2 NaOH + H2SO4+BaCl Na2CO3+ - X BaCl2+Al2(S BaCl2→Ba(OH) 2→BaSO4↓ BaCl2→BaC O4)3→BaSO 2 +HCl O3↓+NaCl 4↓+ AlCl3 (vähelahustuv) + NaCl Al2(SO4 NaOH + - Na2CO3+ - BaCl2+Al2(SO X )3 Al2(SO4)3→ Al2(SO4)3→ 4)3→BaSO4↓ Al(OH)3↓+ Al(OH)3↓+ +AlCl3 Na2SO4 CO2↑+ Na2SO4
1-fenüületanooli nimetatakse samuti ka alfa-fenüületanüül alkoholiks. 1-fenüületanooli sünteesiskeem Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism (kirjanduse alusel) Oma sünteesi alustasin benseeni aromaatse tuuma atsüleerimisega Friedel-Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis genereeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe AlCl3 mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektronidega. Atsüleerimisreaktsioonidega saadakse alküülarüül või diarüülketoone. Antud juhul atsetofenonooni, mis on diarüülketoon. Atsetofenoon Edasi toimus atsetofenooni taandamine naatriumboorhüdriidiga, mille tulemusena sain ma 1- fenüületanooli. Taandamisena käsitletakse protsesse, kus süsiniku elektrontihedus kasvab
1.1 alumiinium, tina, plii, gallium, germaanium, indium, anitmon, tallium, vismut, poloonium. Nim nii, sest viimase kihi elektronid paiknevad p-alakihis. 1.2 nr80 kihid:2 8 18 32 16 6 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 4p6 4d10 4f14 5s2 5p4 nr30 kihid:2 8 18 2 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 1.3 Al2O3 praktiliselt ei reageeri hapete ega leeliste lahustega. Al(OH)3 reageerib hapete ja leelistega. Al(OH)3+HCL=AlCl3+H2O Al(OH)3+NaOH=Na[Al(OH)4] 1.4 s-metallid: pehmed ja kergesti lõigatavad, väikse tihedusega, madal sulamistemperatuur, hea elektri ja soojusjuht, reageerivad aktiivselt hapniku ja enamike metallidega, reag akt veega ja moodustavad leelise, reag tormiliselt hapetega. D-metallid: kõvad ja kõrge sulamistemp, keskmise ja vähemaktiivsed metallid, õhu ja vee suhtes vastupidavad. 1.5Tina kasutatakse tinatatud plekist konservikarpide tootmisel, õnnevalamisel ja joodiste tegemisel. Tina on suhteliselt madala sulamistemperat...
küsimusele, kuidas lähteained saadusteks muutuvad Indeksid näitavad molekuli koostist (kirjutatakse sümboli järele ja alla). Koefitsendid näitavad molekulide arvu kirjutatakse sümboli ette). Tasakaalustamiseks kasutame koefitsente. Indekseid seejuures muuta ei tohi. Koefitsent 1 jäetakse tavaliselt kirjutamata (nagu ka indeks1). Tasakaalustamiseks on mitmeid võimalusi, hea on leida kohe kaks koefitsenti. "Väiksema ühiskordse" meetod. Al + FeCl2 = Fe + AlCl3 Al I3 + Cl2 = AlCl3 + I2 Võrdsustame kloori aatomite Al + 3FeCl2 = Fe + 2AlCl3 Al I3 + 3Cl2 = 2AlCl3 + I2 arvud. Leiame ülejäänud 2Al + 3FeCl2 = 3Fe + 2AlCl3 2Al I3 + 3Cl2 = 2AlCl3+3I2 koefitsendid. Magneesiumsulfaadi valem Mg(OH)2 + H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O on teistest keerulisem ...ja temast lähtudes saame kaks
ega ka mõõdukal kuumutamisel. · Hapetega reageerib alumiinium energiliselt. Hape reageerib kõigepealt alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga. Seepärast tuleb igapäevaelus vältida happeid sisaldavate toiduainete(mahlad, hapukapsad jms.) pikemaajalist kokkupuutumist alumiiniumnõudega. 2Al + 3H2SO4 Al2(SO4)3 +3H2 Alumiinium esineb järgmises ühendites: · Fluoriidid: AlF3 · Kloriidid: AlCl3, AlCl3 · 6H2O · Bromiidid: AlBr3 · 6H2O, [AlBr3]2 · Jodiidid: [AlI3]2 · Hüdriidid: AlH3 · Oksiidid: Al2O3 · Sulfiidid: Al2S3 · Seleniidid: Al2Se3 · Telluriidid: Al2Te3 · Nitriidid: AlN Alumiiniumiühendite omadused Alumiiniumoksiid Al 2O3 Alumiiniumoksiid on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes. Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist
Aine valem Sidemetüüp Aine valem Sidemetüüp KF O2 H2O MgCl2 LiCl H2S Cl2 BaO Na2S AlCl3 3. Määra aineklass ja anna nimetus järgmistele ühenditele. (8 p) Aine valem Aineklass Nimetus Fe2(SO4)3 SO2 Al(OH)3 HNO3 4. Määra elementide oksüdatsiooniastmed ning leia oksüdeerija ja redutseerija järgmises reaktsioonis. (7 p) 2 Al + 3 Cl2 2 AlCl3 oksüdeerija on .
ALUSED e. HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdrooksiidist. Alused reageerivad 1) HAPETEGA - tekib sool ja vesi NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + H2O (tasakaalustamata) 2) HAPPELISTE OKSIIDIDEGA tekib sool ja vesi 2NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O 3) AINULT LEELISED REAGEERIVAD SOOLADEGA tekib uus sool ja uus alus 3NaOH + AlCl3 = 3NaCl + Al(OH)3 4) AINULT VEES MITTELAHUSTUVAD HÜDROKSIIDID KUUMUTAMISEL LAGUNEVAD tekib oksiid ja vesi t¤ 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O
CH3COONa+HCl=CH3COOH+NaCl,-- H2 Zn+2HCl=ZnCl2+H2, H2 CuO+H2SO4=CaSO4 +SO2+2 H2O,CaO+H2SO4=CaSO4+H2O.- H2SO4, HCl, HNO3, H3O4. - Me(OH)n -(OH-) NaOH=Na++OH- -KOH,NaOH,LiOH,Ba(OH)2 - Zn(OH)2 Al(OH)3 -KOH,NaOH (OH)2 Fe(OH)3.-- Ca(OH)2+CO2=CaCO3+ H2O, Al(OH)3+3HCl=AlCl3+3H2O, (KOH,NaOH) (OH)2=CaO+H2O.- Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2, ( ) MgO+H2O=Mg(OH)2, ( )CuSO4+2KOH=Cu(OH)2+K2SO4, ( KOH,NaOH).- NaOH, C(OH)2. - , . - K2SO4 AlCl3 NaBr, NaHSO4 K2HO4 KH2O4,Al(OH)Cl2 Al(OH)2Cl. - , - , -- Ca+S=CaS,CaO+SO3=CaSO3,Ca(OH)2+H2SO4=CaSO4+2H2O,CaO+H2SO4=CaSO4+H2O, Ca(OH)2+SO3=CaSO4+H2O,Ca+H2SO4=CaSO4+H2,+H2S+ CuSO4=CuS+H2SO4,+K2CO3+CaCl2=CaCO3+2KCl,+2NaOH+CuSO4=Cu(OH)2+Na2SO4,+Zn+Pb(NO3)2=Zn (NO3)2+Pb, - , NH4+ , , (Ag+ Hg22+ Pb2+), (BaSO4 Pb SO4 Hg SO4),, (Na+ Li+ K+ NH4+) - -,,- . - - 5/ 3(Li,Na,Ca,Mg,Al,Ti), -Fe (Pt,W,Mo,Cu,Ni), --Fe ,- (Cu,Ni,Co)
Keemia Elektrokeemiline korrosioon Fe + HCl->FeCl2 + H2 2H+2e->H2Happelises lahuses seob elektrone H+(vesiinikioon) 30 *Zn+Hcl->ZnCl+H2 Zn0-2e->Zn+2 2H-2e->H2 *Al+HCl-> AlCl3+H2 Ako+6e->Al+3 2H+2e=H2 Millised elektronvõrrandid kirjeldavad metallide korrosiooniga kaasnevaid protsesse? 2H+2e->H2 korros. Pb+2+2e->Pb0 - Cl2+2e->2Cl korros. Korrosioon õhus . 4Fe+3O2+2H2O->2Fe2O3 nH2O Fe-3e->Fe+3 O2+H2O->4OH- Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid 1)Välistingimused on niiskus H2O, to kõrgemalt to paremini 2)Metall, mis sisaldab lisandeid vähemaktiivsemaid lisandeid- korrodeerub kiiremini Nt. Fe-Cu korrodeerub kiiremini 3)Korrosiooni soodutavad lahuses olevad lisandid
Karbkatioon-pos ioon kus pos laeng on süsinikul. Foraalne laeg-iseloomustab laengu jaotust molekulis. Elektronegatiivsus-elemendi võime hoida kinni elektrone kovalentses sidemes. Polaarne side- elek paar küll ühine kuid ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt. Iooniline side-laeg on täielikult ühel elem. Dipoolmoment- iseloomustab sideme ioonilisuse mahtu, mis on arvuliselt võrdne elementaarlaengu sajakordse väärtusega. Induktsioon-elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine piki sigmasidet. Isoeerija- sama mol mass ja valem erinev struktuur. Asendisomeer-erinevad paigutuse poolest. Radikaalne reaktsioon- toimub sümmeetriline sidemete katkemine(homolüütiline prot)ja moodustumine (homogeenne protsess). Polaarne reakts-mittesümmeetriline sidemete katkemine (heterolüütiline) ja tekkimine (heterogeenne). BRONSTEDI def: Hape-aine mis loovutab prootoneid.saab neg laengu muutub konj alusex Alus-aine mis seob prootoneid. LEWISE def: Hape-aine mis on...
redokside juurset Tõrjuvad happest välja vesiniku Fe + 2HCl= FeCl2 + H2 Ei tõrju veest välja vesinikku Leelised Reageerib ainult Al, Zn, Cr Al Zn Cr 2Al + 6KOH + 6H2O= 2AlK3(OH)6 + 3H2 Sool Vt. soolade keemilised omadused Au Mn + PbCl2= MnCl2 + Pb Cu + AlCl3 Esinemine ühenditena, sest on aktiivsed Ühenditena või Ehedal või (H2) ehedal kujul puhtal kujul looduses SAAMINE
Tuntuim teisend alumiinium oksiidile looduses on korund Läbipaistvad suured korundikristallid on vääriskivid Kasutusalad lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Valge tahke aine Vees praktiliselt ei lahustu Väga nõrk alus Amfoteerne hüdroksiid Reageerib kergesti hapete ja alustega Kasutusalad Ravimites Tulekindlas täitematerjalis Saamine Kuna veega ei reageeri on seda võimalik saada vaid kaudselt, lisades soolale leelist AlCl3 + NaOH Tina ühendid Tina(IV)oksiid SnO2 Vees praktiliselt lahustamatu Valge värvusega Kasutusalad Keraamilistes glasuurides Poleerimispulbrina Suitsuandurites, vingugaasi tuvastaja Tina(II)kloriid SnCl2 tugev redutseerija Kasutusalad tekstiilimaterjalide viimistlusprotsessides keemilises sünteesis Plii Ühendid Pliimennik Pb3O4 Oranzpunane tahke aine Mürgine Tekib PbO pikemal kuumutamisel Vees lahustumatu Kasutusalad Korrosioonivastaste kruntvärvide koostises
nt. Fe+S FeS 3. a) süsiniku allotroopsed teisendid: teemant, grafiit b) tingitud : 4. a) hapniku allotroopsed teisendid: osoon b) tingitud: 5. a) indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis b) kordaja reaktsioonivõrrandi tasakaalustamiseks aine valemi ette kirjutatud arv 6. võrrandi tasakaalustamine: C + H2 C3H8 Al+ Cl2 AlCl3 7. elementide sisaldus liitaines: Al2O3 : 27*2+16*3=102 Al: * 100% = 53 % O: * 100%=47% K: 53%47%=100% 8. metallide füüsikalised omadused: - hea elektrijuhtivus - hea soojusjuhtivus - iseloomulik läige 9. tähtsamad argielu metallid: - raud - alumiinium 10. mittemetallide füüsikalised omaduse: - väga ebapüsivad 11. tähtsamad argielu mittemetallid: - lämmastik - hapnik - süsinik - väävel 12
Soolad Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord 1) Soolade koostis 2) Valemite koostamine 3) Nimetuste andmine 4) Ülesanne 5) Videod Soolade koostis Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad metallioonist ja happejääkioonist. Nt. NaCl Soolad Pildi lisamiseks klõpsakePildi ikooni lisamiseks klõpsake ikooni http://office.microsoft.com Valemite koostamine Soolad on tervikuna elektriliselt neutraalsed, mida tuleb arvestada valemite koostamisel. Kõigepealt kirjutame ühendi valemi ning märgime peale nende laengud ning paneme ühe iooni laengu arvu teise iooni ind...
3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 5. HAPETEGA Tõjuvad lahjendatud hapetest H2 välja Ei tõrju lahjendatud hapetest H2 välja sool + H2 v.a -- HNO3 -> sool + vesi Na + H2SO4 = Na2SO4 + H2 + NO/N2O/NO2/NH3 Zn + H3PO4 = Zn3(PO4)2 + H2 Al + HCl = AlCl3 + H2 -- konts. H2SO4 -> sool + H2O + H2S/SO2 6. SOOLADEGA Ei reageeri, sest metall reageerib Tõrjuvad soolalhusest välja pingereas talle järgnevad metallid uus sool + metall soolalahuses oleva veega Na + FeSO4 Zn + Cu(NO3)2 = Zn(NO3)2 + Cu (Na + H2O = NaOH + H2 Cu + AgNO3 = Cu(NO3)2 + Ag
a) 2Ba + O2 -- 2BaO b) 4Fe + 2O2 --- 2Fe2O3 (rooste) 2Fe + O2 --- 2FeO c)põleb liitaine C3H8 + 5O2 --- 3CO2 + 4H2O Arvutusülesanded: 1) 12 vase aatomit on vaja oksüdeerida vask(II)oksiidiks. Miru hapniku molekuli selleks kulub? 12aatomit ? 2Cu + O2 --- 2CuO 2aatomit - 1 molekul 2 aatomit 2.12 = 24 molekuli (O2) 2)Mitu alumiiniumi aatomit kulub reageerimisel 15 kloori molekuliga, kui tekib AlCl3? ? 15 molekuli x = 5 * 2 = 10 aatomit (Al) 2 Al + 3Cl2 --- 2AlCl3 3 2aatomit - 3 molekuli 2molekuli 3)Mitu hapniku molekuli kulub 4 propaani (C3H8) molekuli põlemiseks? Mitu süsinikdioksiidi ning vee molekuli tekib? (VALE TEKST ON!!) 12aatomit ? x = 5 * 12 = 15 molekuli (O2) 4P + 5O2 ------ P4O10 4 4aatomit 5molekul 1molekul
( ""). 3. (Q = (NH4)2S, Al2S3 -H). 2Cl2 + 2H2O = 4HCl + O2 = 7 O2, C, Cl2, N2 - H = 0 H = H H.- = [4*H(HCl) + 0*1] [2*0 + 2*H(H2O)] KCO3 pH>7; KNO3 - pH=7; AlCl3 - pH<7 23. pH S = S S.-= [4* S(HCl) + 1*S(O2)] [2*S(Cl2) + 2*S(H2O)] - 0.0025M CH3COOH(a = 5%) [H+]=a*Cm=0.05*0.0025=1.25*10-4mol/l G = H TS => G = 0 => T = H/S pH= -log[H+]=-log(1.25*10-4) = 3.9 <7 12. . (S>0) 0
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid me...
Bromoetaan 109 1,46 38oC -120 oC Praktiliselt Seguneb etanoolis, g/mol g/cm3 ml eetris Lahustub 133,34 2,48 vv AlCl3 - 192,4 oC Lahustub etanoolis, g/mol g/cm3 kloroformis Lahustub alkoholis, 78,11 0, 8765 Väga vähe
Stefan Sepp 10c 1. rühm. Al2O3- alumiiniumoksiid- polümeerse struktuuriga valge kristalne aine. See on äärmiselt inertne aine mis on väga vastupidav veetoimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundi ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid, seetõttu reageerib ta nii aluste kui ka hapetega: Reaktsioon happega: Al2O3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O Reaktsioon leelisega: Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2NaAl(OH)4 Al(OH)3- alumiiniumhüdroksiid- ...
Räni (Si) Kiviriigi kuningas Info Sümbol:Si(silicium) Järjekorra number perioodilisussüsteemis:14 Elektroskeem: +14/ 2)8)4) Aatommass: 28,086 Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Sulamistemperatuur: +1417 ºC Tihedus: 2330 kg/m³ Räni saamine Räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element,kuid puhtal kujul teda looduses ei esine.Räni saadakse ränidioksiidi(kvartsliiv)taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 ºC elektrikaarahjus. SiO2 + 2C Si + 2CO SiO2 + 2Mg Si + 2MgO Pooljuhtide saamiseks tuleks sellel viisil saadud räni edasi puhastada. Räni on hapniku järel levinum element maakoores,moodustades 29,5% maakoore massist. Räni on pooljuht,mille elektrilised omadused sõltuvad väga palju lisanditest. Räni kuulub silikaatide ja ränioksiid koostisse ning on telliste,tulekindlate materjalide,klaasi,...
Hape reageerib kõigepealt Al pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga. 2Al + 3H2SO4 Al2 (SO4)3 + 3H2 Oksiidikihist puhastatud Al tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja, näiteks: 2Al + 3CnSO4 Al2(SO4)3 + 3Cu Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist (valge värvusega, vees pmts lahustumatu tahke aine). 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Alumiiniumkloriidi ja naatriumhüdroksiidi lahuse kokkuvalamisel moodustavad alumiiniumioonid ja hüdroksiidioonid valge sültja alumiiniumhüdroksiid sademe : Al3+ + 3OH- Al(OH)3 Aluminotermiaks nimetatakse mittemetallide tööstuslik tootmine vastavate oksiidide reageerimisel alumiiniumiga, reaktsioonisegus tekkiva kõrge temperatuuri tõttu nimetatakse seda nii. Aluminotermilisel reaktsioonil põhineb ja nn. termiitkeevitus. Keevitamisel toimub alumiiniumi ja
Oksiidikiht kaitseb alumiiniumit edasise oksüdeerumise eest ja see muudab alumiiniumit ka vastupidavamaks nii õhu, vee kui ka mõnede hapete suhtes. Kui alumiiniumeseme panda kraapida mingi terava esemega ja oksiidikiht lõhkuda, siis hakkab paistma selle alt helkiv ja läikiv pind, mis jällegi peadselt õhu käes oksüdeerub ning tuhmistub Reageerimine hapnikuga tº 4Al + 3O2 > 2Al2O3 Reageerimine teiste mittemetallidega tº 2Al + 3Cl2 > AlCl3 tº 2Al + 3S > Al2S3 tº 2Al + N2 > 2AlN Reageerimine sooladega 2Al + 3CuCl2 > 2AlCl3 + 3Cu ALUMINIUMI JA TEMA ÜHENDITE KASUTUSALAD Vanasti oli alumiinium väärismetall, kuna teda osati toota vähe. Seepärast kuni 19. sajandi lõpuni kasutati tänu hõbedale Sarnasusele alumiiniumit erinevate ehete valmistamiseks. Tänapäeval leiab alumiinium rakendust ohtralt igapäevaelus:
Metallide üldised omadused: välisel elektronkihil enamasti vähe elektrone; aatomite raadius suhteliselt suur; väike elektronegatiivsus; reaktsioonides loovutavad elektone, ühendites pos. oa. aste;metalne läige; enamik hõbevalged; kristalne struktuur; plastilised; head elektri- ja soojusjuhid; enamik rasksulavad; suur soojuspaisumine; leelismetallid on pehmed. Reaktsiooni kiirus lähtainete reageeriminise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reak. kiirus kasvab: temp. tõusmisel, reageerivate ainete segamisel ja tahke lähtaine peenestamisel, katalüsator, rõhu tõstmisel, reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, võttes nendest osa, kuid reaktsiooni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul, reak. kiirenemist katalüsaator mõjul nim. katalüüsiks. Inhibiitor neg. katalüsaator, vähend...
stabiilsema karbkatiooni tekke suunas (hüdriidnihe, metüülnihe). Atsüleerimisel, Friedel-Craftsi järgi kasutades happe kloriide või anhüdriide saame alküülarüüle ja diarüülketoone. Atsüülrühmaks nimetatakse rühma . Atsüülrühm esineb karboksüülhapete derivaatides- aldehüüdides ja ketoonides. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mille saab genereerida happe kloriidist tugeva Lewis'e happe AlCl3 mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektronidega. Funktsionaalsete rühmade suunav toime elektrofiilses asendusreaktsioonis. Asendajad aromaatses tuumas võivad muuta benseeni -süsteemi elektrontihedust (elektronrikkust) lisades seda (donoorne efekt) või vähendades seda (akseptoorne efekt). Donoorne efekt suurendab areeni reaktsioonivõimet (on aktivaatoriks), akseptoorne efekt
tekib kaitsekiht, mille tulemusena metall passiveerub. Alumiiniumi kasutatakse termiitkeevitusel (raudteerööbaste ühendamine). Alumiiniumi toodetakse sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel. Ühendid. Al2O3 (Alumiiniumoksiid) on valge kristalne aine, mis esineb mitmes kristallvormis. Teisend on korrund. Keemiliselt inertne aine, mis eriti ei reageeri. Al(OH)3 (Alumiiniumhüdroksiid) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Võib saada ainult kaudselt. AlCl3 + 3NaOH = Al(OH)3 + 3NaCl. Lahustub nii hapetes kui ka leelistes. Kuumutamisel laguneb oksiidiks ja veeks. Alumiiniumisoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Al2(SO4)3 (Alumiiniumsulfaat), mis esineb kristallhüdraadina. Kasutatakse joogivee puhastamisel. RAUD Iseloomustus. dmetall ehk siirdemetall. Asub 4. perioodi VIIIB rühmas. Selles rühmas paiknevad elemendid triaatidena
ammooniumiooniks) Tugevateks alusteks (elekrtolüüdiks) peetakse leeliseid (I- ja II-A r. metallide hüdroksiidid), nõrgad alused on näiteks ammoniaakhüdraat, tuntud nuuskpiiritusena (NH3·H2O) ning vees praktiliselt mittelahustuvad alused. · Soolade dissotsiatsioon Soolad koosnevad üldjuhul metalliioonist ja happejääkioonist. Kõik soolad on tugevad elektrolüüdid ning esinevad lahuses ainult ioonidena ning ühes astmes: NaCl= Na+ + Cl- K2SO4 = 2K+ + SO42- AlCl3 = Al3+ + 3Cl- + - Vesiniksoolad dissotsieeruvad peamiselt ainult esimeses astmes: NaHCO3= Na + HCO3 ? 4.1 Mille poolest erinevad tugevad ja nõrgad happed? Kuidas saaks katseliselt kindlaks teha, kas hape on tugev või nõrk? 4.2 Kirjuta järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: H2CO3, Al2(SO4)3, KOH, HCl, Na2CO3, KH2PO4, H2S, Ba(OH)2 4
Märgi vastavalt lünka ,,Al", ,,Fe" või ,,Al ja Fe"! Kui omadus pole iseloomulik mitte kummalegi, jäta lünk tühjaks! b. raud + väävelhape kõvadus ................. kergus (väike tihedus) ................. 6) Kirjuta muundumiste reale vastavate reaktsioonide võrrandid: plastilisus ehk hea töödeldavus ................. Al(OH)3 Al2(SO4)3 Al AlCl3 halb soojusjuhtivus ................. metalne läige ................. Al2O3 väike kõvadus (pehmus) ................. magnetilised omadused ................. hallikas värvus ................. 7) Raua reageerimisel hapnikuga võib olla peamiseks saaduseks
Reaktsioon toimub nõrgema happe tekke suunas. Tugevam hape + tugevam alus = nõrgem hape + nõrgem alus - üldiselt Mida stabiilsem on tekkinud konjugeeritud alus, seda tugevam on lähtehape(mida tugevam on induktsioon ja tugevam delokaliseeritus ja resonants, seda tugevam hape) Superalused on need, mille konjugeeritud happed on väga nõrgad Lewis'e happed: H+ doonorid (brönstedi happed), katioonid (Li+, Mg2+, Br+, jne), vaba orbitaaliga neutraalsed ühendid (BF3, TiCl4, FeCl3, AlCl3, ZnCl2, SnCl4) Lewis'e alused: H+ aktseptorid (Brönstedi alused), anioonid (Cl-, HO-, Br-, NO3-, jne), vaba elektronpaariga neutraalsed ühendid (NH2, H2O, CH3, OH) Vesiniksideme jaoks peab olema polaarne side (O-H, N-H) ja elektrodonoorsed aatomid (O, N, S)
Na2O + CO2 -> Na2CO3 8) metall + sool -> sool + metall Tingimus: Reageeriv metall peab olema aktiivsem soola koostises olevast metallist. Sooladega ei reageeri liiga aktiivsed metallid (IA ja IIA metallid). Näiteks: Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Ei toimu sellist: K + ZnCl2 -> X, sest K hakkab reageerima hoopis soola lahuses oleva veega 2 K + 2 H2O -> 2 KOH + H2 9) Metall + mittemetall -> sool (toimub alati, v.a. Au ja Pt) Näiteks: Ba + S -> BaS 2 Al + 3 Cl2 -> 2 AlCl3 10) Sool + sool -> sool + sool Tingimus: esialgsed soolad peavad lahustuma vees, saadusena peab tekkima vähemalt üks vees mittelahustuv sool. Näiteks: Ba(NO3)2 + Na2SO4 -> BaSO4 + 2 NaNO3 ***Millisele happelisele oksiidile vastab milline anioon: CO2 ->CO32- N2O3 -> NO2- 2- SO2 -> SO3 N2O5 -> NO3- 2- SO3 -> SO4 P4O10 -> PO43- 9. Elektrolüüdid
vKeemia praktiline töö Oksiidid 1. Oksiidide saamine. Olid antud NiSO4 lahus ning P, Zn ja Fe tahkel kujul. 1) Esiteks oli vaja tsink(II)oksiidi. Selleks puistasime piirituslambi leegi kohal tahket tsinki, mis seal põles. Et saada enam vähem puhast tsink(II)oksiidi kordasime eelmainitud katset mitu korda. 2Zn+ O2 2ZnO 2) Fe2O3 valmistamiseks toimisime samamoodi nagu ZnO valmistamisel. Puistasime kulbiga rauapuru piirituslambi leeki ja tekkis raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 3) Et valmistada nikkel(II)oksiidi valasime lahusesse kokku NiSO4 ja KOH. Tekkisid sool ja alus. NiSO4 + 2KOH Ni(OH)2 + K2SO4 Et nikkel(II)hüdroksiidist saada nikkel(II)oksiidi on vaja lahust kuumutada. Nikkel(II)oksiid lagunes kuumutamisel n...
g. vesinikbromiidhape + alumiinium 6HBr+2Al=> 2AlBr₃+3H₂ h. ränihape + baariumhüdroksiid H₂SiO₃+Ba(OH)₂=> BaSiO₃+ 2H₂O i. väälishape + alumiiniumoksiid 3H₂SO₃+AlO=> Al₂(SO₃)₃+3H₂O j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat 2HI+K₂CO₃=> H₂CO₃+ 2KI k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid Mg(OH)₂+ CO₂=> MgCO₃+ H₂O l. liitiumhüdroksiid + raud(III)nitraat 3 LiOH + Fe(NO3)3 = Fe(OH)3 + 3 LiNO3 m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid 3 AgNO3 + AlCl3 = 3 AgCl + Al(NO3)3 n. nikkel(II)sulfaat + magneesium NiSO₄+ Mg=> MgSO₄ + Ni o. vask(I)hüdroksiidi lagunemine 2CuOH=> Cu₂O+H₂O p. fosforhappe lagunemine 4H₃PO₄=> P₄O₁₀ + 6H₂O q. magneesiumkarbonaadi lagunemine MgCO₃=> MgO+ CO₂ 11.Millised järgmised ained võivad omavahel (paarikaupa) vesilahuses reageerida: a. baariumnitraat, d. naatriumoksiid, b. väävelhape, e. kaaliumsulfiid? c. liitiumkloriid, Kirjutage ja tasakaalustage võimalike reaktsioonide võrrandid.
Alumiinium Alumiinium on keemiline element IIIA rühma metall 3 perioodis, järjenumbriga 13 ja oks. astmega +3. Alumiiniumi aatomi elektronskeem Al:+13/-2)-8)-3) Al 3e = Al3+ ( Al oksüdeerub = tema oksüdatsiooniaste suureneb) Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3 elektrometallurgilisel menetlusel. Boksiit tekib troopilise kliima tingimustes, madala raua ning räni sisaldusega aluspõhja kivimite murenemise tulemusena. Leidumine looduses: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Lisaks leidub alumiiniumi berüllis ,krüoliidis ,gran...
tekib kollane sade Ag3PO4 CO32-- ioon: lisada HCl, eraldub mullikestena CO2. · NaCl - naatriumkloriid - keedusool. Elusolenditele vajalik elutegevuseks. Kasutatakse toiduainete säilitamisel, lumekoristuse hõlbustamiseks, oluliste ainete tootmiseks. · KCl - kaaliumkloriid. ??? · CaCl2 * 6H2O - kaltsiumkloriidheksahüdraat, kasutatakse gaaside kuivatamiseks. · BaCl2 - baariumkloriid - ??? · ZnCl2 - tsink(II)kloriid - ??? · AgCl - hõbe(I)kloriid - ??? · AlCl3 - alumiiniumkloriid - ??? · KClO3 - pertoleesool - ??? · Ca(OCl)2 * CaCl2 - kloorlubi - orgaanilises keemias reaktiiv, desinfitseerija, sõjatööstuses mürkide mürgituks muutmisel · Joodtinktuur - ??? · Sublimatsioon - aine vahetu üleminek tahkest gaasiliseks (vahepeal vedelaks muutumata) · Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena (allotroopse teisendina) · Isotoobid - keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on ühesugune arv
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
(leelistega) lihtsustatult NaOH + CO2 = NaHCO3 2 NaOH + Al2O3 = 2 NaAlO2 + H 2O naatriumaluminaat Annavad soola Annavad soola Hapetega CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Al2O3 + 6 HCl = 2 AlCl3 + 3 H2O Ei reageeri Ei reageeri Ia ja IIa rühma oksiidid (va, BeO) annavad Annavad happe veega veega leeliseid H2O + SO2 = H2SO3
6) alus (leelis) + sool à sool + alus vahetus CuSO4 + 2NaOH à Cu(OH)2 + Na2SO4 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 à 2 Fe(OH)3 + 3 CaSO4 Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt üks saadustest sadeneb. 7) metall + sool à uus sool + vähem aktiivsem metall asendus Fe + CuSO4 à FeSO4 + Cu (pingerida arvestades) Cu + AlCl3 reaktsiooni ei toimu Soolade vesilahuste reageerimine metallidega toimub vastavalt pingereale (v.a. metallid, mis reageerivad veega IA ja IIA alates Ca). Iga metall tõrjub pingereas temale järgnevad metallid soola lahusest välja, kuid ei tõrju talle pingereas eelnevaid metalle. Pingerida pole rakendatav aktiivsete metallide puhul (Li, K, Ba, Ca, Na, Mg), mis reageerivad esmalt veega vesiniku eraldumisega ja seejärel tekkiv hüdroksiid reageerib soola lahusega.
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tule...
Zn + H2O (t) ZnO + H2 5.Aluseline oksiid + vesi alus Na2O + H2O 2 NaOH 6.Happeline oksiid + vesi hape SO2 + H2O H2SO3 7.Mittelahustuv alus (t) metallioksiid + vesi Cu(OH)2 (t) CuO + H2O 8.Leelis (t) ei lagune NaOH (t) 9.Karbonaadi lagunemine CaCO3 (t) CO2 + CaO 10.Happeline oksiid + alus sool + vesi CO2 + 2 NaOH Na2CO3 + H2O 11.Happeline oksiid + aluseline oksiid sool N2O5 + H2O 2 HNO3 12.Amfoteerne oksiid + alus/hape sool + vesi Al2O3 + 6 HCl 2 AlCl3 + 3 H2O Amfoteerne oksiid + vesi ei reageeri Alused: Leelised (IA rühma metallid + Ca + Ba) ja mittelahustuvad alused 13.NEUTRALISATSIOONI REAKTSIOON: Leelis + hape sool + vesi 2 LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2 H2O KOH + HCl KCl + H2O 14.HÜDROLÜÜS: Sool + vesi leelis + hape VÄHEMALT ÜKS PEAB OLEMA NÕRK (KAKS VB KA OLLA) Na2SO3 + H2O NaOH (t) + H2SO4 (n) pH 7 K2SO4 + H2O KOH (t) + H2SO4 (t) hüdrolüüsi ei toimu Mg3(PO4)2 + H2O 3 Mg(OH)2 (n) + 2 H3PO4 (n) pH = 7
Alumiiniumhüdroksiid(nagu enamik teisigi hüdroksiide peale leelismetallide hüdroksiidide) laguneb kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja veeks: 2Al(OH)3 ---> Al2O3 + 3H2O Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Alumiiniumhüdroksiid on valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu tahke aine. Ta on nõrkade aluseliste omadustega. Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl --> AlCl3 + 3H2O Leidmine Looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid, mille valemit võib avaldada üldkujul Al O * n H O. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nim alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid Puhast valget savi tuntakse
Al2O3(s) + 6H3O+ (aq) + 3H2O(l) 2Al(H2O)6 3+(aq) · Tänu väikesele raadiusele ja suurele laengule on Al3+ ioon tugeva polariseeriva toimega ja seetõttu on Al(H2O)6 3+ happeliste omadustega: Al(H2O)6 3+(aq) + H2O(l) = H3O+ (aq) + Al(OH)(H2O)5 2+ (aq) · Tähtsaim alumiiniumoksiidist toodetav sool on alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Al3+ (aq) + 3Al(OH)4 - (aq) 4Al(OH)3(s) · Alumiinumkloriid AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) 24
CuCl2 puhul korrodeerub alumiinium tugevalt, kuid CuSO4 puhul ei toimu eriti mingit muutust alumiiniumiga. Cl- anioon kiirendab reaktsiooni. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga. V: Pärast NaCl lisamist CuSO4 lahusesse, reaktsioon kiireneb ja alumiiniumi pind muutub. Al + CuCl2 = Cu + AlCl3 2. Fe2+ ioonide tõestamine lahuses Fe2+ ioonide tõestamiseks lahuses kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust. Kui lahuses on Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel tekib Fe3[Fe(CN)6]2, mis on sinise värvusega. Tõestusreaktsiooni läbiviimiseks ja tekkiva ühendi värvuse kindlakstegemiseks valada katseklaasi 2 cm³ destilleeritud vett, lisada kolm tilka raud(II)sulfaadi lahust ning seejärel kaks tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Mis värvi ühend tekkis
ka HClga. Uue tsingitüki reageerimiseks HClga läheb kauem aega. 1.3 Alumiiniumgraanul reageerib CuCl2 lahusega intensiivsemalt. Graanul läheb kohe mustaks ja tekib palju mulle. CuCl2 puhul korrodeerub alumiinium tugevalt, kuid CuSO4 puhul ei toimu eriti mingit muutust alumiiniumiga. Cl anioon kiirendab reaktsiooni. Pärast NaCl lisamist CuSO4 lahusesse, reaktsioon kiireneb ja alumiiniumi pind muutub. Al + CuCl2 = Cu + AlCl3 2) Tekkinud ühend oli tumesinine ja suhteliselt tükkis, mitte täiesti vedel. 3FeSO4 + 2K3[Fe(CN)6] = Fe3[Fe(CN)6]2 + 3K3SO4 Lahuses sisaldub Fe2+ ioone. 3) Sinist värvust on on näha tinaga kaetud raudpleki juures ehk siis tina puhul raud korrodeerub. Anoodiks on Sn. Kaitsekatte vigastused on ohtlikumad Sn puhul. 4) Rohkem sinist värvust on märgata seal, kus on kokkuühendatud raud ja tsink.
CuSO4 + Al(OH)3 ei reageeri, sest alumiiniumhüdroksiid ei lahustu vees CuSO4 + Ca(OH)2 = CaSO4 (sade) + Cu(OH)2 (sade) - lühike ioonivõrrand siin mõttetu Amfoteersed hüdroksiidid, nende omadused Hüdroksiidid, mis sõltuvalt tingimustest võivad reageerid nii aluse, kui happena KOOLIS: Al(OH)3 ; Cr(OH)3 ; Be(OH)2 ja Zn(OH)2 Amfoteerne hüdroksiid võib dissotsieeruda, kui alus (Arrheniuse mõtte) Al(OH)3 = Al3+ + 3OH- ja loomulikult reageerida hapetega Al(OH) 3 + 3HCl = AlCl3 + 3H2O Al(OH)3 + 3H+ = Al3+ + 3H2O Amfoteerne hüdroksiid võib endaga siduda vee molekuli, sest metallidel on vabu orbitaale ja veel jagamata elektronpaare (HO)3Al +:OH2 = (HO)3A.....OH2 Edasi saab selline hüdraatunud hüdroksiid dissotsieeruda, kui hape (HO)3A.....OH2 = H[Al(OH)4] = H+ + [Al(OH)4]- ja loomulikult saab amfoteerne hüdroksiid reageerida leelistega Al(OH) 3 + NaOH = Na[Al(OH)4] Al(OH)3 + OH- =[Al(OH)4]-
reaktsiooni ei toimu. 0 + - + - 0 0 + 3- 2+ 3- 0 2Na + 2HBr 2NaBr + H2 3Zn + 2H3PO4 Zn3(PO4)2 + 3H2 Cu + H2SO4 reaktsiooni ei toimu, sest pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2) hape + aluseline oksiid sool + vesi + - II -II 2+ - + 2- III -II 3+ 2- 2HCl + CuO CuCl2 + H2O 3H2SO4 + Al2O3 Al2(SO4)3 + 3H2O 3) hape + alus sool + vesi Neutralisatsioonireaktsioon + 2- + - + 2- + - 3+ - 3+ - H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O 3HCl + Al(OH)3 AlCl3 + 3H2O 4) hape + sool uus sool + uus hape Reaktsioon toimub siis, kui tekib lähteaines olevast happest nõrgem või lenduvam hape või kui tekib sade. (Lenduvad ehk gaasistuvad happed on HF, HCl, HBr, HI, H2S ja kui need tekivad saadustesse, siis tuleb märkida nool ülesse) Kui tekib süsihape, siis see laguneb H2O-ks ja CO2-ks. Kui tekib väävlishape, siis see laguneb H2O-ks ja SO2-ks. Kui saadustesse ei teki sadet või saadustesse ei teki lähteaines olevast happest nõrgem hape või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
