valmistamisel. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti, mis sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik, vesiemulsioonvärve ehk latekseid ja kummiliimi. Saamine Looduslikku kautsukit saadakse hevea mahla kokkuaurutamisel. Kummisegu segatakse valmis, vormitakse ese ja seejärel kuumutatakse seda. Selle protsessi leiutas Charles Goodyear 1839. Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede mahl ehk lateks kogutakse Hevea puust. Vulkaniseerimine Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri molekulide vahele 2-10 väävli aatomi pikkused ristsidemed, muutes oluliselt materjali elastseid omadusi . Vulkaniseerimisel suure hulga väävliga saadaksegi siis mitteelastne niinimetatud kõvakummi ehk eboniit. Rakendusalad Autorehvid veekindlad riided ja jalanõud kummikindad elektrijuhtmete isolatsioon kustutuskumm
8. 2-metüül-buta-1,3-dieen e. Isopreen - kummitööstus struktuur ja olulisus eluslooduses 9. Alkeenide keemilised omadused : liitumisreaktsioonid halogeenide ning vesinikhalogeniididega, reageerimine veega – hüdraatumisreaktsioon (saaduseks alkohol), reageerimine vesinikuga – hüdrogeenimisreaktsioon (saaduseks alkaan), polümerisatsioon. reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O) 10. Alkeeniahelate omavaheline sidumine väävli abil – vulkaniseerimine ja kummi 11. Alkeenide nomenklatuur – cis/trans isomeeria, ühendite nimetused struktuuri järgi, struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 12. Alküünide mõiste küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside 13. Tuntumad alküünid: etüün - keevitusgaas propüün – keevitusgaas, majapidamisgaas 14. Alküünide nomenklatuur. Alküünide süstemaatilised nimetused struktuuri
tugevamaks, elastsemaks ja keemiliselt vastupidavamaks. Mõningaid telluuriühendeid kasutatakse klaasi ja portselani värvimisel, fotode toonimisel ja bakterioloogias mikroorganismide värvimisel. Telluuri kasutatakse ka mõnede sulamite koostises. Vismuttelluriidi kasutataks mõnedes termoelektrilistes seadmetes. 99,5%-ne telluur maksab umbes 100 dollarit nael. Elemendi, ühendite kasutusalad: * detonaatori kapslid * patareid * treipingiteras * takistustraadid * kummi vulkaniseerimine Midagi huvitavat Telluurimürgistuse puhul eraldub viimane aeglaselt organismist lenduvate, ebameeldiva lõhnaga ühendite moodustumisega. See on lihtsalt uskumatult vastik, inimesele talumatu lõhn, kirjanduses on kirjeldatud juhtumeid, kui keemikutel, kes töötasid hooletult telluuriühenditega, tuli paariks nädalaks sõita linnast välja "ennast tuulutama", kuna nendest eraldus väljakannatamatu hais. Kuidas nad aga iseendid "välja kannatasid"? Nad
Nende puuduseks on väike kuumakindlus ja kergesti elektriseeritavus.Nad ei lase läbi õhku ega niiskust. 5.Märgumisnähtus kui vesi märgab materjali valgub ta selle pinnal laiali, mittemärgumise puhul jääb vesi pinnale tilkadena. 6.Looduslik kautsuk saadakse hevea piimamahlast, lateksist.Elastne, kleepuv materjal.Kuumas muutub pehkeks, külmas hapraks. 7.Kummi venitamisel pikenevad selles olevad keerdunud molekuli ahelad.Jõu lakkamisel omandavad nad endise kuju. 8.Kautsuki vulkaniseerimine kautsuki kuumutamine väävliga. 9.Sünteeskautsukit toodetakse nafta töötlemissaadustest.
13. Cis-polübutadieen nCH2=CH-CH=CH2 (-CH2-CH=CH-CH2-)n Ziegler-Natta katalüsaatoriga saadakse korrapärase struktuuriga cis-polübutadieeni. 14. Looduslik kautsuk on cis-polüisopreen, mis sisaldub hevea mahlas. Ziegler.-Natta katalüsaatoriga on võimalik valmistada niisama head kautsukit nagu heveapuustki, kuid isoporeen on kallis. 15. Vastupidavamad kautsukisarnased ained polükloropreen, stüreen-butadieen-kopolümeer 16. Kummi vulkaniseerimine ühendatakse pikad lineaarsed polümeeriahelad sillakestega omavahel ruumiliseks struktuuriks, mis annab materjalile paremad mehaanilised omadused ja suurema vastupidavuse nii kulumisele kui ka mitmesuguste reagentide ja lahustite suhtes. 17. Charles Goodyear (1800-1860) avastas pooljuhuslikult, et kuumutamisel toorkautsuk ühineb väävliga, kaotab kleepuvuse ning muutud tunduvalt elastsemaks. III Polüestrid 1
Keemilised omadused: Võib olla nii oksüdeerija kui redutseerija. O2 SO4 (vääveldioksiid) Fe FeS (raudsulfiid) H2 H2S (divesiniksulfiid) Cu Cu2S [2Cu + S = Cu2S Vask () sulfiid] Hg HgS (elavhõbesulfiid) [elavhõbeda kahjutukstegemine S pulbriga] Väävli looduses ja kasutamine: S looduses: ehedalt maapõues Ühenditena: sulfiidid sulfaadid valkudes koostiselement elusorganismides S kasutusalad : väävelhape väetised, ravimid, lõhkeained taimekaitsevahendid tuletikud kummi vulkaniseerimine tselluloos ja paberi tootmine Lämmastik Saamine ja omadused 78% lihtainena õhus N2: *lõhnata värvuseta, maitseta gaas *õhust veidi kergem *lahustub vees vähem kui O2 *ei põle ega soodusta põlemist N2 : püsiv kolmikside Toatemperatuuril passiivne, ei reageeri metallide ega mittemetallidega. Looduses: Lämmastiku sidumine Välgulöögil N2 + O2 2NO (õhus iseeneslikult) 2NO + O2 2NO2 Laboris: Ammoniaagi süntees N2 + O2 2NO
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
Temperatuur: Korduv kuumutamine ja jahutamine nende omadusi eriliselt ei muuda. Termoreaktiivsed materjalid võivad olla pehmed tootmisprotsessis, kuid hiljem kõvastuvad ja hilisemal kuumutamisel enam ei pehmene. Soojendamisel umbes 50 °Cni muutub kautsuk pehmeks ja kleepuvaks, madalal temperatuuril hapraks. (Ka mõjuvad talle lahustid.) Omaduste parandamine: Kautsuki omadusi parendab vulkaniseerimine, mis seisneb vulkaniseerivate ainete (nt. väävli) lisamises ja sellele järgnevas kuumutamises (naturaalkautsukil 140...200 °Cni). Täiteainena lisatakse veel talki, kriiti jne. Mida väiksem on väävlisisaldus, seda pehmem ja elastsem on saadav toode. Arvan, et moosipurgi kaanetihendisse pole väga palju väävlit lisatud, sest ta on säilitanud oma küllaltki pehmed omadused. küll aga on lisatud värvaineid.
Küllastumata süsivesinikud (küllastumata = molekulis mitmikside) Alkeenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaksikside CnH2n (Süsinik II valentsolekus 1200) Alküünid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside CnH2n-2 (Süsinik III valentsolekus 1800) (Alka)dieenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet CnH2n-2 analoogiliselt võib rääkida dieenidest, trieenidest ...... polüeenidest Nimetused Kaksiksidet tähistab liide -een ja kolmiksidet -üün Peaahel sisaldab kõige rohkem mitmiksidemeid - kõige olulisemad on just kaksiksidemed Peaahel nummerdatakse nii ,et kaksiksidemed saavad väiksemad numbrid Vajadusel kasutatakse liiteid: di- , tri- , tetra jne. 4. 3. 2. 1. CH3-CH(CH3)-CH=CH2 3-metüül-1-buteen 6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5...
molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõli ( kuivav õli. E värnits õhu/hapniku toimel oksüdeerub/polümeriseerub jäigaks vaiguks. 5. Miks alustati alumiiniumi tööstusliku tootmisega alates 1886. Aastal, kuigi protsess oli tunda juba 75 aastat varem ? Vastus : Sest alumiiniumi hind oli kallis, kuid prantuse keemik Deville leiutas alumiiniumi tööstusliku menetluse, mille tõttu hakkas hind langema. 6. Mida kujutab endast kautshuki vulkaniseerimine? Vulkaniseerimisel ühendatakse pikad lineaarsed polümeeriahelad sillakestega omavahel ruumiliseks struktuuriks, mis annab materjalile paremad mehaanilised omadused ja suurema vastupidavuse nii kulumisele kui ka mitmesuguste reagentide ja lahustite suhtes. Enamasti kasutatakse vulkaniseerimisel väävliühendeid, sel puhul toimub sisuliselt ahelate kokkuoksüdeerimine. Sellest tekib kumm. 7. Mida on leiutanud: Dunlop: 1888 Jalgrattarehvi (õhkrehvi), mille ta tegi aiakastmisvoolikust
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
Saadud toorkautsuki lint kuivatatakse kuuma õhuga, puuderdatakse talgiga ning rullitakse. 29. Kummitoodete saamine Kumm erineb kautsukist sellepoolest, et ta on võimeline taluma mitmekordseid kõrgelastseid deformatsioone. Kummi valmistamise lähteaine on kautsuk, kuid talle lisatakse terve rida nn ingrediente:vulkanisaatorid ,et viia kautsuki lineaarne struktuur üle ruumiliseks,vulkaniseerimise protsessi kiirendajad ,pehmendid ,täiteained ,värvained,vananemise vastased ained teket. Vulkaniseerimine viiakse läbi autoklaavides, mille tulemusena väävel seob läbi kautsuki lineaarsed molekulide ahelad, moodustades ruumilise struktuuri. 30. Pesemisvahendite (seebi ja detergentide) tootmine . Seebi tootmise summaarne põhireaktsioon on rasva hüdrolüüs : (C17H35COO)3C3H5 + 3NaOH = 3C17H35COONa + C3H5(OH)3 . Rasvade tööstuslik hüdrolüüsi protsess viiakse läbi kuuma veega ning katalüsaatori juuresolekul hüdrolüüsi kolonnis. Selle alumisest
5. Polüpropeen on suure molekulmassiga alkaan. Alkaanid oksüdeeruvad raskesti, kuid põlevad küll. Alkaanide iseloomulikud reaktsioonid on radikaalreaktsioonid, kuid need lähevad edukalt vedelas, eriti gaasifaasis, polüpropeen on aga tahke. 6. Polüisopreen on kõrgmolekulaarne alkeen. Tema kaksiksidemeid saab halogeenida (tehnikas te- hakse seda kloori või vesinikkloriidiga) ja oksüdeerida (hapniku, peroksiidi või väävliga vt kautsuki vulkaniseerimine lk 63). 7. A. CH2 CH CH2 CH akrüülnitriil CN CN B. CH2 C CH2 C metüülstüreen CH3 CH3 C. CH2 CH CH2 CH CH2 CH ja CH2 CH CH3 stüreen ja propeen CH3
Siia kuuluvad tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu fenool-formaldehüüdvaik ja melamiini- formaldehüüdvaik. Elastomeerid: väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastne oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon. Elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel. Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus alvadub vastupanu kuumutamisel. Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel. Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise ja laiendab elastse oleku piirkonda. Vulkaniseerimise põhirekatsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Kui ristsidemeid on palju, siis kumm jäigastub- tekib kõvakumm, mis on tõeline termoreaktiiv. 14.Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused.
Protsess viiakse läbi kõrgel rõhul, 500-3500 at juures valtsidel (1 eesmine valts; 2 tagumine valts; 3 - ning temperatuuril kuni 300 C, katalüsaatoriks on kummisegu) ning selle kalandreerimine (1,2 kalandrid; hapniku jäljed või peroksiidid: 3 transportöörid). R Vulkaniseerimine viiakse läbi temperatuuridel 130-160°C n CH2 = CH2............ [- CH2 - CH2 -] n ja rõhul 3-6 at autoklaavides, mille tulemusena väävel Kõrge surve on vajalik seetõttu, et radikaalid on seob läbi kautsuki lineaarsed molekulide ahelad, lühikese elueaga. Kõrge rõhuga saadakse suur moodustades ruumilise struktuuri. monomeeri kontsentratsioon, mis on vajalik, et siduda 30
Monday 1 October y Erimaterjalide keemia (3EAP) Ülesehitus Fluoreeritud materjalid vedelkristallid oksiid ja poorsed materjalid oksiidmaterjalid ja kiled tseoliidid metallorgaanilised võrkmaterjalid tera.chem.ut.ee/~ivo/erimaterj/ Fluoropolümeerid FLUOORI OMADUSED JA MÕJU MOLEKULIDS · elektronegatiivseim suur tuumalaeng + väike aatomraadius valentselektronkihis 7 elektroni · ionisatsioonipotentsiaal (energia, et elektron välja viia): 1681 kJ/mol · polariseeritavus on väike see on seotud molekuli suurusega (võrdelises sõltuvuses) kuidas elektronkiht deformeerub laengu läheduses kergem on polariseerida, kui elektronid on tuumast kaugel · fluori puhul on elektronid lähedal: (väike vanderwaalsi raadius) aatomid saavad üksteisele lähemale minna > mõjutab molekuli suurust · f...
formaldehüüdvaik. Termo polü hulka kuuluvad ka kummid, mis saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeerid: väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastne oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon. Elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel. Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus alvadub vastupanu kuumutamisel. Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel. Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise ja laiendab elastse oleku piirkonda. Vulkaniseerimise põhirekatsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Kui ristsidemeid on palju, siis kumm jäigastub- tekib kõvakumm, mis on tõeline termoreaktiiv. 17. Polümeeride mehaanilise ja termomehaanilised omadused. Omadused on sarnased metallidega. Erinevus on see, et polümeeridel sõltub deformatsioon
Kalander-rullidega press, millest materjali läbi surumise tulemusena saadakse sile materjal. b) Pressimine kruvipressil. Saadakse torud, vardad, nöör jms. Segu soojendatakse ja lastakse läbi tigupressi ja surutakse läbi vastava ava. c) Survvalu. Kasutatakse keeruliste detailide valmistamiseks. Kasutatakse kinniseid vorme kuhu surutakse segu. d) Liimimine. Kumm ja mingi muu materjal (riie vms) liimitakse kihiliselt. e) Vulkaniseerimine. Keemiline protsess, kus lisatakse tavaliselt väävlit, et muuta kummi omadus. Suurenevad tugevus, elastsus, vastupidavus hõõrdele, kuumusekindlus ja keemiline vastupidavus. Peaaegu täielikult kaob kautsuki plastilisus. Eristatakse kuuma ja külma vulkaniseerimise protsessi. (Vulcan Rooma tulejumal) 6. Värvi-lakikihi pinnale kandmise tehnoloogilised võtted. a) Pneumaatiliste seadmete abil
elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Neil on lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus avaldub vastupanus kuumutamisele (ei pehmene enne degradeerumist). Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel (vulkaniseerimisel). Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise (plastsuse) ja laiendab elastse oleku piirkonda. Vulkaniseerimise põhireaktsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Ristsidemeid saab tekitada ka funktsionaalsete rühmade kaudu, mis on ainuvõimalik küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 12
elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Neil on lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus avaldub vastupanus kuumutamisele (ei pehmene enne degradeerumist). Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel (vulkaniseerimisel). Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise (plastsuse) ja laiendab elastse oleku piirkonda. Vulkaniseerimise põhireaktsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Ristsidemeid saab tekitada ka funktsionaalsete rühmade kaudu, mis on ainuvõimalik küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 13
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Nende elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel, st pinge deformatsiooni sõltuvus on mittelineaarne. Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus avaldub vastupanus kuumutamisele (ei pehmene enne degradeerumist). Nagu näha, sisaldavad osa ahelaid kaksiksidet (küllastamata polümeerid), osa aga mitte. Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel (vulkaniseerimisel). Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise (plastsuse) ja laiendab elastse oleku piirkonda.Vulkaniseerimise põhireaktsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Ristsidemeid saab tekitada ka funktsionaalsete rühmade kaudu, mis on ainuvõimalik küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 13
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
