1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid Nt. 5-kloro-4-metüülpentaanhape, propaandihape kaltsiumpropanaat [(CH3CH2COO)2Ca], magneesiumpentanaat, kaalimpentaandiaat 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused (lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Mida rohkem OH, seda paremini lahustuv. Mida rohkem hargnemisi, seda paremini lahustuv. Mida rohkem süsinikke (süsinik-süsinik), halvemini lahustuv. 3. saamine Tv 9.3 D-F sipelg- ehk metaanh., oblik- ehk etaandih., palderjan- ehk pentaanh. (...+O2...+H2O) äädik- ehk etaanh., või- ehk butaanh., merevaik- ehk butaandih. (...+O2...) 4. keemilised omadused (happelisus) tv 9.3 G,H metall + hapesool + H2 KUI on H2-st eespool sool + hapesool + hape KUI tekib nõrgem hape/sadeneb vahetusr. metallioksiid + hapesool + H2O ALATI ...
Keemia KT Estrid ja amiidid 1. Valemid ja nimetused o Estrid R – COO – R’ Nimetused: nagu karb.happe sooladel – lõpp –aat Näiteks: CH3CH2COOCH3 – metüületanaat o Amiidid R – CO – NH2 Nimetused: lõpp –amiid Näiteks: CH3CONH2 – etaanamiid CH3CON(CH3)2 – N,N-dietüületaanamiid 2. Derivaadid Karb.happe funktsionaalderivaadid – happe OH-rühm on asendunud mõne muu polaarse rühmaga. NT: estrid Karb.happe asendusderivaadid – asendatud karb.happed (aminohapped). Nt: CH3CH(NH2)COOH 3. Estrite ja amiidide omadused Estrid: Amiidid: o Ohutud o Mürgised o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained
ümberjaotumise tulemusena. +R lektrodonoorsed (-NH2; -OH; OCH3; -F, -Cl; -Br; -J; -CH3). R elekroakseptoorsed (COH; COOH, COOCH3; NO2; CN). +I elektrodonoorse induktsoonief rühmad (elektroneg tuuma poole). I elektronakseptoorne rühm (-H<-CH2Cl< -OH< -COR< COOR< -Hal< -NO2). Orto- parasuunajad +I ja +R (aktiveerijad), meta suunajad I, -R (desaktiverijad). Alkaanid: 1)+O2CO2+H2O 2)+[O]alkohol/ ketoon/ karb hape 3)+Hal 4)+ HNO3(nitreerimine)R-NO2 5)võib ära võtta H (Ru; Rh; Pd; Pt; ZnO; Cr2O toimel)alkeen Tsükloalkaanid: 1)+Cl2/ HNO3kloro-, nitrotsükloalkaanid. 2)+Hal/ Hal vesnikhape/ solfohae/ O2tsükl avamine ja lahtise ahelaga üh teke. Alkeenid: 1)+H2alkaanid 2)+H2Oalkohol 3)+Haogeenef liitumine haloheenühendid 4)+vesinikHalMarkovnikovi reegel! 5)põlemine 6)UV(hv) või perroxiidi juuresolekul mittepol lahustisanti markovnikovi reegel. 7)epoideerub vesinikperroxiidi või või perhappe
HCl Vesinikklorii Cl - klori dhape id e. soolhape HBr vesinikbromi Br - brom id iid HI vesinikjodiid I- jodii d H2S divesiniksulf S 2- sulfii iidhape d SO2 H2S väävlishape So3 sulfit O3 2- CO H2C süsihape CO karb 2 O3 3 2- onaa t P4O H3P fosforhape PO Fosf 10 O4 4 3- aat N2 HN lämmastikus NO nitrit O3 O2 hape 2-
HCHO e H-C-H Füüsikalised omad: Metanaal on värvuseta mürgine gaas. Vees lahustub hästi ja u 40% vesilahus on formaliin, mis on desinfitseeriva toimega aine ja mida kasut nt anatoomiliste preparaatide säilitamiseks. · Metanaal ja kõik teised aldehüüdid on keemiliselt aktiivsed, kuna nende molekulis esineb kaksikside. · Aldehüüdid oksüdeeruvad ja redutseeruvad redu Alkohol 2. Aldehüüd 1. oksü karb hape ROH RCHO RCOCH sarnased 1. Oksüdeeruvad ja moodustavad vastavaid happeid. Nt propanaal > propaanhape HCHO (O)-> HCOOH / metaanhape CH3CH2CHO (O)-> CH3CH2COOH !!! Metanaal oksüdeerub ka mõne spetsifilise oksüdeerija toimel nt hõbeoksiidi toimel !!! HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag HCHO
C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2) # iseloomuliku lõhnaga # põletava maitsega # värvitu # seguneb veega igas vahekorras # keemis t +78 C # vähem mürgine kui metanool # põhjustab joovet, teadvuse kaotust ja mürgistust # väga hea lahusti- kasutatakse keemia tööstuses, ravimite valmistamise # kasutatakse desinfitseerimisel, auto mootori kütusena. Karboksüülhape-ühendid mis sisaldavad karboksüülrühma ( COOH) Üldvalem: Karb. Hapete keemilised omadused: Reageerivad metallidega = sool + vesinik Reageerivad alustega = sool + vesi Reageerivad aluseliste oksiididega = sool + vesi Reageerivad endast nõrgema happe sooladega Metaanhape HCOOH, rahvapärane nim sipelghape # söövitav veidi mürgine vedelik # seguneb veega hästi # looduses leidub sipela -ja mesilase mürgis # kasutatakse redutseerijana keemia tööstuses. Etaanhape CH3COOH, rahvapärane nim äädikhape # kõige tuntum karboksüülhape # ei ole
C6H12O6→ 2CH3CH2OH + 2CO2) # iseloomuliku lõhnaga # põletava maitsega # värvitu # seguneb veega igas vahekorras # keemis t +78 C # vähem mürgine kui metanool # põhjustab joovet, teadvuse kaotust ja mürgistust # väga hea lahusti- kasutatakse keemia tööstuses, ravimite valmistamise # kasutatakse desinfitseerimisel, auto mootori kütusena. Karboksüülhape-ühendid mis sisaldavad karboksüülrühma ( COOH) Üldvalem: Karb. Hapete keemilised omadused: Reageerivad metallidega = sool + vesinik Reageerivad alustega = sool + vesi Reageerivad aluseliste oksiididega = sool + vesi Reageerivad endast nõrgema happe sooladega Metaanhape HCOOH, rahvapärane nim sipelghape # söövitav veidi mürgine vedelik # seguneb veega hästi # looduses leidub sipela -ja mesilase mürgis # kasutatakse redutseerijana keemia tööstuses. Etaanhape CH3COOH, rahvapärane nim äädikhape # kõige tuntum karboksüülhape # ei ole
või mittevalgulistes ühendites. 17) Aluselised aminohapped: R-grupid on füsioloogilise pH (6.8-7.4) juures positiivselt laetud. 18) Happelised aminohapped: R-grupid sisaldavad karboksüülrühma, mis on füsioloogilise pH juures negatiiivselt laetud. 19) Asendamatud aminohapped: Aminohapped, mida organism ise ei sünteesi ja saab need toidust. 20) Aminohapete omadused: Amfoteersed molekulid (aluseline+happeline rühm). Bipolaarsed ioonid (nii amoni kui karb. Rühm on laenguga). Teatud punktis pI (näitab aminoahpete funk. Rühmade aluselisi ja happelisi omadusi) neutraalsed. Kui pH < pI, siis on aminohape + laetud. Kui pH > pI, siis on aminohappe – laetud. Aminohapepd lahustuvad polaarsete lahustistes (vesi, etanool), ei lahustu apolaarsetes (benseen). Kõrge sulamistemperatuur (200C) 21) Aminohapete reaktsioonid: Peptiidside – ühe aminohaooe karboksüülrühm ühineb teise amonihappe
Rähkmullad (K) - Nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Harju, Lääne, Saare, L-Virumaal. Suur osa põllustunud. Hu sisaldus 5-10%. Liikuvat Al ei ole. Mikroelementide rikkad. Hästi õhustatud, hea läbilaskvusega. Kiire soojenemine. Saagirikkad (Kartul, Teravili). Boniteet- õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad. Lageraie lubatud. Sanitaar- ja hooldusraided lubatud. Kihisemine metsas kõrgemal kui 30cm. Alternatiiviks veeris, klibu ja karb.mullad. Wakt=100-110mm Leostunud mullad (Ko) (küllastunud mullad) Kujunen. karbonaatsel C-l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30cm. Savistunud profiili olemasolu. Hõlmavad 10% põllumaast. Järvamaa, L-Viru, Jõgevamaal. moreen. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp. Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Väga saagirikkad. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid. Liikuvat K
taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Mulla keemiline koostis Lähtekivim - O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K , Mg, Ti, C , Mn, P Taim - C, O , H , N , Ca, P , Si, K , S , Mg, Fe, Na Muld - O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, H, N Eesti muldades keskmiselt: SiO2 liiv - >90%, ls - 70...90%, savi - 50...60%, lubipaas - ca 1% Al2O3 - (7...14 %), liivas <2%, savis 20...30% CaO lubjakivis (CaCO3) kuni 55%, liivas 0,5...2%, karb. mullas >7%, keskm. lõimisega muldades 4...7%, rähkses mullas kuni 25% Fe2O3 keskm. lõimistega muldades - 2...4%, savimullas - 9...10% K2O (üldkaaliumi, sellest taimedele ainult väike osa kättesaadav) keskm. lõimistes 2...4%, savides 7...8%, liivades <1% MgO (1...2%) liivades < 1%, dolomiitpaes kuni 25% P2O5 - keskmistes lõimistes 0,15...0,25%, liivades kuni 0,02% Põhja-Eesti fosforirikkas vööndis 1...1,5% TiO2 - 0,2...0,7% (peamiselt primaarse mineraali ilmeniidi koostises)
kasutada tootjate katalooge kõrge kvaliteedilise õmbluse saamiseks ja pragude tekke vältimiseks kuumutatakse detailid ette 200-350c.Pärast keevitamist kuumutatakse detailid ahjus kuni 700c ja jahutatakse seejärel koos ahjuga. Malmi keevitamine Auto detaile valmistatakse hall ja tempermalmist,hall malmist võivad olla valatud kere detailid samuti mootoriplokk,sidurikoda ja käigukasti karter,tempermalmist võivad olla diferentsiaali karb rattarummud ja vedru kandurid,malmi on raske keevitada sest 1.keevitamisel süsinik põleb välja tekitades hulgaliselt gaase mis jahtumisel muudavad õmbluse poorseks seega eba tihedaks ja nõrgaks 2.sulamalmi kiirel jahtumisel malm valgeneb valge malm on aga nii kõva ja rabe et seda ei saa lõikeriistaga töödelda ning rabedus soodustab pragude tekket 3.malmi sulatamisel tekivad tagastamatud mahu muutused ja detaili erinevad osad jahtuvad erineva kiirusega kõik see põhjustab
aine koostises ja 10% mineraalses vormis. Varud suurenevad org. ja lubiväetiste kasutamisel. Puudusel langeb toidunisu kvaliteet. Raud mullas 1,0-6,0%, peamiselt mineraalide koostises. Mangaan sisaldus muutub vegetatsioooniperioodi jooksul ja sõltub mulla niiskusest, biol. tingimustest ja ka agrotehnikas. Rohkem sademeid vähem puudust. Mikroelemendid Boori sisaldus sõltub lõimisest ja keem. koostisest. Raskemad booririkkamad. Molübdeeni on karb. moreenidel; hästi liikuv leeliselised keskkonnas. Vase sisald sõltub lähtekivimist ja org aine sisaldusest mullas. 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- Lämmastik taimedes 0,5- 4%. Tähtsaim element kogu org. maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli jt koostises. Puudusel taime kasv pidurdub. Fosfor Taimedes 0,1-0,3%. Asendamatu nukleoproteiinide, nukleiinhapete fermentide,
IV -II 0 +II +IV CH4 à CH3- OH à H CHO à H COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape (alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Nagu näha: 1.) aldehüüde saab oksüdeerida hapeteks 2.) aldehüüde saab redutseerida alkoholideks 3.) (Ja vastupidi-aldehüüde saab toota süsivesinike ja alkoholide oksüdeerimisel või karb.hapete redutseerimisel) · Aldehüüdid on eeskätt redutseerijad ja neid saab hõlpsalt oksüdeerida hapeteks. Reaktsioon kulgeb juba nõrkade oksüdeerijate toimel. Aldehüüdrühma tõestamiseks kasutatakse "hõbepeegli" reaktsiooni R-CHO + Ag2O à R-COOH + 2Ag ( tegelikult kasutatava ühendi valem [Ag(NH3)2]OH , aga lihtsustatult kirjutatakse Ag2O) Tõestamiseks sobib ka värskelt valmistatud sinine vask(II)hüdroksiid, mis redutseerub
IV -II 0 +II +IV CH4 CH3- OH H CHO H COOH CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape (alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Nagu näha: 1.) aldehüüde saab oksüdeerida hapeteks 2.) aldehüüde saab redutseerida alkoholideks 3.) (Ja vastupidi-aldehüüde saab toota süsivesinike ja alkoholide oksüdeerimisel või karb.hapete redutseerimisel) · Aldehüüdid on eeskätt redutseerijad ja neid saab hõlpsalt oksüdeerida hapeteks. Reaktsioon kulgeb juba nõrkade oksüdeerijate toimel. Aldehüüdrühma tõestamiseks kasutatakse "hõbepeegli" reaktsiooni R-CHO + Ag2O R-COOH + 2Ag ( tegelikult kasutatava ühendi valem [Ag(NH3)2]OH , aga lihtsustatult kirjutatakse Ag2O) Tõestamiseks sobib ka värskelt valmistatud sinine vask(II)hüdroksiid, mis redutseerub
asendisse, molekulid on umbkaudu vertikaalselt absorbendi pinnal. Sellisel pinnakihil on toimunud pindpinevuse langus (vt. valem) Teisest kolmandasse faasi minnes saarekesed liituvad, kogus kasvab. Kolmandas staadiumis ,,monomolekulaarne kiht", kus on suur pindaktiivse aine kogus. Molekuli sabad on püstised ja molekulid on vertikaalselt. Sellisel pinnakihil on pindpinevus madal ja muutub saarekestega võrreldes vähe. Adsorptsiooni erinevused Tuntumate amfifiilsete molekulide seas (karb. hapete) süsinikahela kasvamisel ühe süsiniku võrra kasvab pindaktiivsus ~3 korda. See seletab ka, miks kõige paremad pindaktiivsed ained on pika süsinikahelaga molekulid n. seebid ja fosfolipiidid. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 13. Pindpinevuse määramise meetodid. Kapillaarse tõusu meetod
Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca- ja Mg-soolade sisaldusega vees (mg-ekv/dm3; mmol/l), jaotatakse mööduvaks ja jäävaks kareduseks. Mööduv ehk karbonaatne karedus on tingitud vees lahustunud Ca- ja Mg- vesinikkarbonaatidest. Seda tüüpi karedus väheneb vee keetmisel (vesinikkarbonaadid lagunevad sadenevad CaCO3 ja Mg(OH)2). Tekkinud sade anuma seintel ja kuumutuselementidel on katlakivi tekke põhjuseks. Püsiv ehk mitte-karb. karedus on põhjustatud teistest Ca- ja Mg- sooladest (sulfaadid, kloriidid, nitraadid). Keetmine ei aita. Vee pehmendamise meetodid: 1)destillatsioon vett keedetakse, eralduv aur kondenseeritakse jahutamisel taas vedelikuks. Vees lahust soolad ei lendu koos veeauruga ja jäävad keetmisnõusse, kust nad eemald. See on väga efektiivne, kuid energiamahukas ja kallis. Dest vett kasut peam laborites; 2)Ioonivahetus kare
tiivne osalaeng langenud (r.6). Katalüsaator tõstab kar- bonüülse C-aatomi positiivset osalaengut (elektrofiil- O H+ (1) sust) karbonüülse hapnikuaatomi protoneerimise ja karb- OH+ OH R C CH3 C CH3 C + katiooni moodustumisega. OH OH
annaabi.ee 
