Keemia 11. klass (1)

5 VÄGA HEA

Keemia

Alkoholid

R-OH (-ool)

CH3 – CH – CH3 propaan – 2 – ool
OH

CH3 – CH2 – CH2 – OH Propaan – 1 – ool

CH2 – CH2 – CH2 PROPAAN 1,3 - diool
OH OH
Aatomite arv
Struktuuri valem
Lihtsustatud strukt
Molekuli valem
N = 1
metaan
H
H-C-H-O
H
CH3 CH2 CH2 OH
CH3OH metanool e
N = 2
H H
H-C-C-O-H
H H
CH3CH2OH
C2H5 etanool e piiritus
N = 3
H H H
H-C-C-C-OH
H H H
CH3CH2CH2OH
OHCH2CH2CH3
Propaan-1-ool

Alkoholide omadused etanooli näite põhjal

CH3CH2OH ja OHCH2CH3
Füüsikalised omadused

On värvuseta iseloomuliku lõhnaga vedelik.
Keemis t˚ = 78˚C
U 40% viin , u 96% piiritus, u 100% absoluutne alkohol
On veidi veest kergem

Keemilised omadused

Etanool on hästi hästi nõrk hape , kuna dissotseerub (laguneb) vähe. Anorgaanilisest keemiast on teada HCl H + Cl Alkohol on sama lugu CH3CH2O/H CH3CH2O+H

Kuna alkohol(etanool) on hape, siis ta reageerib aktiivsete metallidega ja alustega – tekib sool (2HCl + 2Na = NaCl + H2)
Etanool + metall sool + H2
2CH3CH3OH + Na 2CH3CH2ONa + H2 ( Naatrium etanolaat)
!!!!!! Metall asendab ainult hüdroksüülrühma(OH) vesiniku aatomi.
Hape + alus = sool + vesi
CH3CH2OH + NaOH = CH3CH2Na + H2O

Etanool põleb CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O

Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta loovutab etanool oma molekuli koostisest vett – dehüdraarub
Etanool: katalüsaator eteen + H2O
temperatuur Eeter + H2O
Harjutused

Nimetused

OH propaan – 1 – ool

CH3CH (OH)CH2CH3 butaan – 2 - ool

OH 2 metüülbutaan – 1 – ool

C5H11OH pentaanool

Koosta liht stru valemiga

Pentaan – 3 – ool CH3CH2CH(OH)CH2CH3

Propaan – 1,2,3 – triool CH2(OH)CH(OH)CH2(OH)

3-metüül heksaan – 2 – ool CH3CH(OH)CH(CH3)CH2CH2CH3

Etanooli kasutamine

Ravimid (tinktuurid) Lakid värvid Lahusti
Etanool
Kütus Kautšuk Etaanhape (äädikas)

Etanooli ja teistegi alkoholide tootmine

Alkoholsete jookide ja meditsiini tarbeks toodetakse etanooli süsivesikuid( sahhariide ) sisaldavate ainete kääritamisel.
Teravili ja kartul : tärklis glükoos(viinamarja suhkus) pärmi seened etanool+CO2

Tehniliseks tarbeks( lahustid , lakid, värvid...) toodetakse etanooli enamasti naftatöötlemisel saadud eteenist . Vähemal määral ka puidutöötlemise jääkidest(saepuru)

Üldiseks alkoholide saamise võimaluseks on alkaanide halogeen derivaatide reageerimine leelistega. RHal(F, Cl, Be, J)
RCl + NaOH ROH + NaCl
CH3Cl + NaOH CH3OH + NaCl
Klorometaan metanool

Mitmehüdroksüülsed alkoholid

Kõige tuntum ja kõige enam kasutatav neis on propaantriool(propaan-1,2,3-triool) e glütserool e glütseriin.
On värvuseta, magusa maitsega, õlias viskoosne vedelik. Kasutatakse põhiliselt nahka pehmendava vahendina kosmeetikas ja lähteainena lõhkeainete tootmisel(nitroglütseliin - dünamiit).
Nii nagu kõik alkoholid reageerib ka glütseriin hapetega ja moodustab estreid.

Alkoholide esindajaid

Metanool – CH3OH on tuntus ka puupiirituse nime all, kuna varem saadi seda puidu utmisel. Tänapäeval valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. Keemiatööstuses kasutatakse metanooli suurtes kogustes, ta on üks lahustite koostisosi.
Etanool(õlu, viski) – C2H5OH – etüülalkohol, tavakeeles lihtsalt alkohol või piiritus. Eteen on naftatöötlemise saadus ja selle hind sõltub otseselt nafta hinnast.
Puskarõlid on destilatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb peamiselt isobutüülialkoholist ning kahest pentanooli isomeerist. Need alkoholid annavad puskarile ja mõnele teisele alkohoolsele joogile iseloomuliku lõhna ja maitse.

Eetrid üldv R-O-R

Võrdle alkoholiga R-O-H
Eetrite koostises võivad olla ühesugused süsiniku sisaldavad aatomite rühmad. CH3 O CH3 dimetüüleeter või ka erinevad aatomite sisaldavad rühmad CH3CH2 O CH3 etüülmetüüleeter.
Eetrid on kergesti lenduvad vedelikud, plahvatusohtlikud. Kõige tuntum eeter on dietüüleeter CH3CH2 O CH2CH3, mida pikka aega kasutati lisaks seespidisele manustamisele ka narkoosina. Viimasel ajal eertit ei kasutata, kuna ta põhjustab ebameeldivaid kõrvalmõjusid. Praegu kasutatakse eetreid põhiliselt lahustitena.
MTBE
Eetrite üldiseks saamise viisiks on alkoholist tekkinud soolade(alkoholaatide) reageerimine halogeeniühenditega. CH3 O Na + CH3CL CH3OCH3 + NaCl
Na metanoolaat

Amiinid

On lämmastiku sisaldavad orgaanilised ained, mis tekivad enamasti loomse organismi roiskumisel, kõdunemisel, mädanemisel. Amiine võib vaadelda kui ammoniaagi NH3 derivaate, milles 1,2 või kõik 3 vesiniku aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga.
CH3NH2 metüülamiin
NH3 CH3NHCH3, (CH3)2CH dimetüülamiin
(CH3)3N trimetüülamiin
Amiinid on orgaanilised alused, mis teageerivad hapetega(tekivad soolad).

Küllastumata süsivesikud

On süsinikust ja vesinikust koosnevad org ained, mille molekulis esineb 1 või mitu kortset sidet. CnH2n
Alkeenid
Alküünid
C aatomite vahel 1 kaksikside.
C aatomite vahel 1 kolmikside.
N=1 C=? Ei ole olemas
C= ? ei ole olemas
N=2
H C = C H
H H
CH2=CH2
C2H4 eteen
H C = C H
HC=CH
CH=CH
C2H2 etüün
N=3 H
H-C=C-C H
H H H
CH2=CH-CH3
C3H6 propeen
H
H-C=C-C H
H
CH=C-CH3
C3H4 propüün
N=4 H H
H-C=C-C-C H
H H H H
CH2=CH-CH2-CH3
C4H8
Üldvalem CnH2n
H H
H-C=C-C-C H
H H
CnH2n-2

Küllastumata süsivesinike omadused lähtudes eteenist

Küllastumata süsivesinikud on keemiliselt aktiivsed, kuna kordsesideme koostises olev π-side on nõrk ja katkeb kergesti.
π σπ πσπ π-nõrk side
C-C C=C C=C
Alkaan alkeen alküün
Keemiline akt suureneb
Nii nagu alkaanid on ka esimesed kõige kergemad küllastumata ühendid gaasilised ained, järgnevad vedelad ained (u C5-C6) ja raskemad süsivesikud on tahked . Ükski süsivesinik ei lahustu vees – nad on hüdrofoobsed. Enamik neist ei ole mürgised.

Keemilised omadused

Küllastumata ühendid põlvad a. Täielikul põlemisel tekib happegaas ja vesi CH2=CH2 + O2 2CO2 + 2H2O b. Mittetäielikul põlemisel tekib lisaks CO2-le ja veele vaba süsinik, mis eraldub tahma kujul. CH=CH+O2 CO2 + H2O + C

Alkeenidele ja alküünidele on iseloomulikud liitumisreaktsioonid, mis toimuvad π-sideme katkemise tõttu ja mille tulemusena tekib vastav küllastunud ühend.
Alkeen +H2
Alkaan
Alküül

Vesinikuga H H CH2=CH2+H2 CH3-CH3
H-C=C-H + H2 H-C-C-H C2H4+H2 C2H6
H H H H

Halogeeniga Br Br
H-C=C-H + Br2 H-C-C-H
H H H H

Alkeenid ja teisedki küllastmata süsivesinikud polümeriseeruvad st liituvad paljukortselt omavahel. ( poly -palju, meros-osa). N CH2=CH2 (-CH2-CH2-)n plüeteen .......... (eteen, gaas ). Esmakortselt saadi polüeteeni 1932 ameerikas.
Liitumine vesinukjodiidiga toimud eelistatud c variandi järgi.

Areenid e Aromaadsed süsivesinikud

On süsinikust ja vesinukust koosnevad org ained, mille mol ei esine tavalisi üksik ja kaksiksidemeid, vaid on tegemise erilisepool teisekordse sidemega, nn aromaadse sidemega.

Benseen C6H6

On kõige lihtsam ja kõige tuntum areen.

Molekuli ehitus – Saksa keemiku Kerkule struktuur.

Keemilised omadused

Nii nagu alkaanid võtab ka benseen osa asendusreaktsioonides halogeenidega. Nii nagu alkaanid. Benseeniga asendus toimub põhiliselt ühes järgus.

Erinevalt alkaanidest võtab benseen osa asendusreak, tugevate hapetega nt lämmastikhappega.

Nii nagu alkeenid võtab ka benseen osa liitumisreak vesinikuga, halogeenidega...

Kordamine tööks

Süsivesinikud

On Cst ja Hst koosnevad orgaanilised ained.
Alkaanid
Alkeenid
Alküünid
Kõik üksiksidemed e σside
Üks kaksikside, sellest 1 σ ja teine π
Üks kolmikside: 1 σ ja 2 π sidet
Cn H2n
Cn H2n
Cn H2n
+2 H aat -2 H aat

Anna nimetused

Koosta sru, ligt ja graaf valemid

Hapniku sisaldavad orgaanilised ained(seni ainult alkohole ja R-O-R)

Aldehüüdid
Karboksüülhapped
Üldvalem
N1
RCHO
R-süsivesiniku radikaal
O
-CHO e -C - H
O
H-C-H
HCNO metanaal
RCOOH
O
-COOH e –C – O – H
O
H-C-O-H
H COOH metaanhape e sipelghape
N2
H H O
H-C-C-C-H
H H
CH3CH2CHO...OHCH2CH3
H O
H-C-C-O-H
H
CH3COOH etanaal e äädikhape
N4
CH3CH2CH2CHO
CH3CH2CH2COOH
Karbhappetes võib olla ka kaks karboksüülrühma ja sellisel juhul on tegemist dihaperega nt etaandihape(oblikh) O O
H-O-C-C-O-H
HOOC COOH

Aldehüüdide esindajaid

Metaan e formaldehüüd HCHO
Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO
Bensaldehüüd C6H5CHO
Propenaal e akroleiin CH2= CHCHO
Propanoon e atsetoon CH3COCH3
Dihüdroksüatsetoon (DHA) HOCH2COCH2OH

Aldehüüdide omadused metanaali näitel

O
HCHO e H-C-H
Füüsikalised omad: Metanaal on värvuseta mürgine gaas. Vees lahustub hästi ja u 40% vesilahus on formaliin, mis on desinfitseeriva toimega aine ja mida kasut nt anatoomiliste preparaatide säilitamiseks.

Metanaal ja kõik teised aldehüüdid on keemiliselt aktiivsed, kuna nende molekulis esineb kaksikside.
Aldehüüdid oksüdeeruvad ja redutseeruvad

Alkohol 2. redu Aldehüüd 1. oksü karb hape
ROH RCHO RCOCH
sarnased

Oksüdeeruvad ja moodustavad vastavaid happeid. Nt propanaal –> propaanhape
HCHO (O)-> HCOOH / metaanhape
CH3CH2CHO (O)-> CH3CH2COOH
!!! Metanaal oksüdeerub ka mõne spetsifilise oksüdeerija toimel nt hõbeoksiidi toimel !!!
HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag HCHO
Seda nim hõbepeegli reaktsiooniks ja selle tõttu saab metanaali kasutada peeglite valmistamiseks.
Aldehüüd redutseerub (liitub H2) ja moodustab vastava alkoholi.
Kasutamine:

Karboksüülhapete keemilised omadused etaanhappe nt varal

Karboksüülhapped on nõrgad happed , kuna disotseeruvad vähe. RCOOH RCOO + H
Ometi on nad paljupalju tugevamad happed, kui seni õpitud nõrgad happed – alkoholid. Alkoholid on nii nõrgad, et nad ei muuda indikaatorite värvust, karbhapped muudavad lakmuse lahuse punaseks.
Karb hapetele on iseloomulikud kõik hapete omadused. Nt: metallidega, aluseliste oksiididega, alusega…jne.

Reageerivad aktiivsete metallidega sool + H2

Reageerivad aluste ja aluseliste oksiididega sool + H2O

Reageerib mõne soolaga hape + sool uus hape + sool nt karbonaatidega

Erinevalt mineraal hapetest reageerivad kaboksüülhapped alkoholidega ja moodustavad estreid.
Füüsikalised omadused:
Etaanhape on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, vees lahustuv vedelik. Veevaba etaanhape moodustab alla +16˚C järgi jääga sarnaneva tahke aine ja teda nim jää-äädikas.
Kergemad happed on vees hästi lahustuvad vedelikud, raskemad happed aga vees lahustumautud tahked ained. Nt: rasvhapped . Karboksüülhapetel on võime moodustada vesiniksidemeid ja selle tõttu on nendel suhteliselt kõrge keemis t˚.
Harjutused aldehüüdide ja karbhapete omaduste kohta.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 190 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

190 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Idieh111 Õppematerjali autor

Alkoholid, eetrid, amiinid, küllasutumata süsivesinukud, areenid, hapniku sisaldavad orgaanilised ained jm.. valemid ja näited.

alkohol eetrid areenid metanool

Sarnased õppematerjalid

doc

Orgaanikatabel

Aineklass ja tunnus (funkts.rühm) Esindajaid Füüsikalised omadused S Alkaanid CnH2n+2 metaan, etaan, propaan, butaan, Ü pentaan, heksaan, heptaan, * hüdrofoobsed S vaid üksiksidemed lõppliide oktaan, nonaan, (vett-tõrjuvad) I -aan dekaan C10H22 V Alkeenid CnH2n eteen CH2=CH2 0E but-1-een CH2=CHCH2CH3 * mida pikem süsivesinikahel, S vähemalt üks C-C lõppliide but-2-een CH3CH=CHCH3 seda kõrgem on aine keemis- ja -een sulamistemperatuur I kaksikside

Orgaaniline keemia i

docx

Keemia - Aineklasside Tabel

Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3) Oksüdeerumine a

Orgaaniline keemia

rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

Keemia

doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia

pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

Orgaaniline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia

doc

Orgaaniline keemia

Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 butaan Hüdrofoobsed alkaani

Keemia

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

106

pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C j

Orgaaniline keemia

Rohkem sarnaseid