ketorühma süsiniku kohanumber. ·Funktsionaalnomenklatuuri korral kirjutatakse nimetusse mõlemad alküülrühmad ja lisatakse sõna ketoon. CH -CO-CH propanoon e. dimetüülketoon 3 3 CH CH CH COCH pentaan-2-oon e. metüülpropüülketoon 3 2 2 3 Ketoonide omadused · Kergesti lenduvad vedelikud · Vees lahustuvad · Narkootilise toimega · Kujundavad toiduainete lõhnabuketti Aldehüüdide redoksomadused ·Oksüdeerumine (ketoonidega ei toimu) CH CHO+Ag O®CH COOH+2Ag (hõbepeeglireaktsioon) 3 2 3 CH CHO+2CuO®CH COOH+Cu O (must à punane) 3 3 2 ·Redutseerumine CH CHO + H ® CH CH OH 3 2 3 2 Aldehüüdide ja ketoonide saamine ·Alkoholide oksüdeerumine 2CH CH OH + O ® 2CH CHO+2H O 3 2 2 3 2 2CH CH(OH)CH + O ® 2CH COCH +2H O 3 3 2 3 3 2 ·Karboksüülhapete redutseerumine
3. KEEMILISED OMADUSED · Redutseerijana käituvad mittemetallid: Endast tugevamate, st kõrgema elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes · S + O2 SO2 väävel redutseerija, hapnik oksüdeerija 3. KEEMILISED OMADUSED · Tugevam halogeen või tõrjuda nõrgema halogeeni halogeniidist välja · Mittemetallilisus ehk oksüdeerivad omadused tugevnesid rühmas alt üles! · Cl2 + 2 NaI 2NaCl + I2 · I2 + NaCl ei toimu 4. Mittemetallide redoksomadused ühendites Kui mittemetalli oa on ühendis... · maksimaalne ehk võrdne rühma numbriga, siis saab ta käituda vaid elektrone liita ehk käituda oksüdeerijana · minimaalne ehk võrdne rühma number miinus 8 siis saab ta vaid elektrone loovutada ehk käituda vaid redutseerijana · Vahepealne, siis saab ta olla nii redutseerija kui oksüdeerija, sõltuvalt reaktsioonipartnerist 4. Mittemetallide redoksomadused ühendites
mõjutavad tegurid; metalliühendid, nende levik looduses; metallid praktikas; metallide saamine maagist; elektrolüüsi põhimõte ja kasutusalad; keemiline vooluallikas (tööpõhimõte, reaktsioonivõrrandeid nõudmata); keskkonna saastumine raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus. 4. MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID: mittemetallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused, redoksomadused); allotroopia; lämmastikhape ning kontsentreeritud väävelhape kui tugevad oksüdeerijad, nende iseärasused reageerimisel metallidega; reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine elektronbilansi meetodil; keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelier' printsiip); lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, räni); mittemetallilised elemendid looduses; mittemetallide ühenditega seotud keskkonnaprobleemid. 5
CH3-CH = CH2 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 tekib 2-propanool Alküünide hüdraatimisel ei teki püsivat alkoholi , sest kaksiksideme juures ei või OH rühm olla, sellised alkoholid pole püsivad ja isomeeruvad edasi vastavaks aldehüüdiks või ketooniks CH:::CH + HOH CH2=CHOH CH3CHO etanaal CH3-C:::CH + HOH CH3- C(OH) = CH2 CH3-CO-CH3 propanoon e atsetoon Reageerimine vesinikhalogeniididega R-CH == CH2 + H+Cl- R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan Redoksomadused Võrreldes küllastunud ühenditega on nad mõnevõrra rohkem oksüdeerunud, kuid siiski eeskätt redutseerijad. Nad põlevad C3H6 + 9/2O2 = 3CO2 + 3H2O. Etüüniga (atsetüleeniga ) keevitatakse- Ilma lisaõhuta on leek tahmav, sest vesinikusisaldus on väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdreerimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid
keemis temp üldiselt madal 72. põhilised mittemetallid ja nende omadused. Vesinik H2; Hapnik O2; Väävel S; Lämmastik N ; Süsinik C Mittemetallide füüsikalised omadused Mittemetallide füüsikalised omadused erinevad üksteisest suuresti: erinev värvus väga erinevad sulamistemperatuurid (on kas tahked või gaasilised, vedel on Br 2) Ühiseid jooni on vähe halb soojusjuhtivus ei juhi elektrit (v.a.grafiit) rabedus Mittemetallide redoksomadused Reageerimisel metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Ca + O2 2CaO oksüdeerija on O, redutseerija on Ca Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerijaks suurema elektronegatiivsusega mittemetall, redutseerijaks väiksema elektronegatiivsusega mittemetall H2 + S H2S oksüdeerija on S, redutseerija on H O2 + S SO2 oksüdeerija on O2, redutseerija on S Ühendite koostises olevad mittemetalliaatomid käituvad
4.) ruumiline struktuurvalem 5.) nurkvalem ehk molekuli graafiline kujutis 6) Orgaaniliste ja anorganiliste ainete vrdlus. org - * peamiselt kovalentne side * madalad sulamis- ja keemistemperatuurid *halb elektrijuhtivus *vees halvasti lahustuvad * mittepolaarsetes hendites hsti lahustuvad anorg. *iooniline side *krged sulamis- ja keemistemperatuurid *hea elektrijuhtivus * vees hsti lahustuvad *mittepolaarsetes hendites halvasti lahustuvad 7) Ssiniku redoksomadused. Ssiniku aatomi o-a vi olla vahemikus -4 kuni +4. Viksemates astmetes kitub oksdeerijana. Ning suurima ssiniku o-a puhul kitub redutseerijana. Kui aste on vahemikus -4 kuni +4 siis vib kituda nii kui oksdeerija kui redutseerija. Ssisiniku o-a vrtused vivad olla peale tisarvude ka murdarvulised vi isegi null. 8) Orgaanilise ainete oksdeerumine: ssiniku oksdatsiooniastme seos energia eraldumisega, erinevatel kiirustel kulgevad reaktsioonid, tieliku ja
Tahke kandjaga seotud propüültrinitraati kutsutakse dünamiidiks ja ta pole nii ohtlik. Dünamiidi leiutas Alfred Nobel. Nitroglütseriin põleb temas sisalduva hapniku arvel , seda jääb isegi üle 2C3H5N3O9à5H2O + 3N2 + 6CO2 + 1 / 2 O2 Seega tekib 1 mol (227 g) plahvatamisel 7,25 mol gaase. Nende ruumala nt oleks 7,25*22,4 = 162,4 liitrit, aga plahvatusele iseloomuliku 20000 = 2273 K juures 162,4 (2273 / 273 ) = 1352 liitrit. Redoksomadused IV -II 0 +II +IV CH4 à CH3- OH à H CHO à H COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape (alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Alkoholid on eeskätt redutseerijad ja kasutatavad ka kütustena. Nende põlemissoojused mooli kohta on pisut väiksemad, kui süsivesinikel, sest nad on juba mõnevõrra oksüdeerunud
Tahke kandjaga seotud propüültrinitraati kutsutakse dünamiidiks ja ta pole nii ohtlik. Dünamiidi leiutas Alfred Nobel. Nitroglütseriin põleb temas sisalduva hapniku arvel , seda jääb isegi üle 2C3H5N3O9 5H2O + 3N2 + 6CO2 + 1 / 2 O2 Seega tekib 1 mol (227 g) plahvatamisel 7,25 mol gaase. Nende ruumala nt oleks 7,25*22,4 = 162,4 liitrit, aga plahvatusele iseloomuliku 20000 = 2273 K juures 162,4 (2273 / 273 ) = 1352 liitrit. Redoksomadused IV -II 0 +II +IV CH4 CH3- OH H CHO H COOH CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape (alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Alkoholid on eeskätt redutseerijad ja kasutatavad ka kütustena. Nende põlemissoojused mooli kohta on pisut väiksemad, kui süsivesinikel, sest nad on juba mõnevõrra oksüdeerunud
1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena. Väetisena kasutatakse aineid, mis lahustuvad vees. 5.
Tahke kandjaga seotud propüültrinitraati kutsutakse dünamiidiks ja ta pole nii ohtlik. Dünamiidi leiutas Alfred Nobel. - Nitroglütseriin põleb temas sisalduva hapniku arvel , seda jääb isegi üle 2C3H5N3O95H2O + 3N2 + 6CO2 +1 / 2 O2 Seega tekib 1 mol (227 g) plahvatamisel 7,25 mol gaase. Nende ruumala nt oleks 7,25*22,4 = 162,4 liitrit, aga plahvatusele iseloomuliku 20000 = 2273 K juures 162,4 (2273 / 273 ) = 1352 liitrit. Redoksomadused IV -II 0 +II +IV CH4 CH3- OH H CHO H COOH CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape (alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Alkoholid on eeskätt redutseerijad ja kasutatavad ka kütustena. Nende põlemissoojused mooli kohta on pisut väiksemad, kui süsivesinikel, sest nad on juba mõnevõrra oksüdeerunud. [Meie näidetes on
Reaktsioonisaaduste koostis sõltub metaani ja veeauru vahekorrast : CH4+H2OCO+3H2; CH4+2H2OCO2+4H2. 4. Asendusreaktsioon halogeenidega toimub valguse toimel. See toimub astmeliselt, mille käigus vesiniku aatomid asenduvad halogeeni aatomitega. Ahela tekkereaktsiooniks on kloori dissotsatsioon. Ahela edasikandumine toimub ühe paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reakstioonil kloori molekuliga. CH4+Cl2CH3Cl+HCl. Küllastumata Redoksomadused - Põleb: C2H4+3O22CO2+2H2O. Liitumisreaktsioonid - hüdrogeenimine = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan C2H4+H2C2H6(Alkeenide saamine pöördreaktsioon, ilma katalüsaatorita toimub ainult kõrgetel temp). Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C 2H4+H2OC2H5OH(See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Mehhanism on sarnane vesinikhalogeniidi liitumisega. Ka produktide jaotus toimub samamoodi, Markovnikovi reegli järgi)
P2O5 Madalsoo 1,62 1,02 0,51 2,55 0,41 Siirdesoo 1,3 0,35 0,43 1,28 0,03 Raba 1,02 0,18 0,21 0,54 0,07 Tuhkaines % Raba Madalsoo Si 40 18 Ca 15 40 Al 15 10 Fe 7 20 Mg 6 5 K 4 2 P 3 1,5 Lasundis on vertikaalne muutus. Turba happesus ja redokspotensiaal Oluliseks parameetriks on happesus, mis väljendatakse H- ioonide kontsentratsioonina. Sellest sõltuvad keemilised omadused ja moodustuvad ühed või teised ühendid. 14 Happesus turvastest määratakse: 1. colorimeetriliselt – proovide värvus Redoksomadused – turba taandavad, redutseerivad või oksüdeerivad, hapenduvad tingimused. Need on olulised aiandusturba müümisel. Oleneb turba mineraalsest koostisest, sest erinevad elemendid pole ühe valentsiga. Bituumenid: 1,2…17,7% orgaanilisest ainest sõltuvalt turba botaanilisest koostisest. Sellest saab eraldad vaiku, süsivesikud, tõrvhapped, tõrvad, asfaltiinid, õlid. Probleemiks on bituumenid rabaturbas. Turba hüdrofüüsikalised omadused Enamlevinumateks näitajateks turbalasundi
annaabi.ee 
