väljaeraldamisel. Sulamite tootmisel Ehituses Juustu tootmisel Ühendid 2HCl + Ca → H2↑+CaCl2- jää eemaldamine, E509 Ca + O2 → CaO- värvid, putukamürk, heitvesi CaO + 3C → CO+CaC2- karbiidlamp, signaalraketid Ca(OH)2 + CO2 → H2O+CaCO3- mört, tsement, Huvitavat Inimese kehakaalust kuni 2% Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks Päevas 600-1400 mg Puuduse korral luuhõrenemine Kaltsiumkarbiid Kasutatud kirjandus https://www.mindomo.com/mindmap/kalts ium-05dde2d963ed4e018f5faee23a049875 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium https://annaabi.ee/Referaat--Kaltsium-m61 129.html “Leiutised ja avastused keemias” Hergi Karik
Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus. Karbiid on lineaarne polümeer. Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni. See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks. Atsetüleeni toodetakse ka süsivesinikest näiteks pürolüüsil (tugeval kuumutamisel õhu juurdepääsuta). Etüüni reaktsioon
Katse ei ole teostatav, sest puudub salpeetri kättesaadavus. Kaltsiumkarbiidi reaktsioon veega 17 Kaltsiumkarbiidi pannakse plastpudelisse, millele valatakse vesi peale ja seejärel keerataksel kork hästi kõvasti peale. Pudel visatakse võimalikult kaugele ja vajaduse korral liigutakse ise veel pudelist kaugemale [13]. Katsevahenditeks on vesi mida saab näiteks kodust kraanist, plastpudel mida müüakse tavalistes poodides, aga kaltsiumkarbiid ei ole kätte saadav tavakodanikule. CaC2 + H2O Ca(OH)2 C2H2 [13] Kaltsiumkarbiid on vees hästi lahustuv aine. Kaltsium on ise väga aktiivne metall, mis tõrjub kahest vee molekulist ühe vesiniku aatomi välja ning tekib kaltsiumhüdroksiid [Ca(OH)2]. Vabad vesiniku aatomid reageerivad süsiniku aatomitega ning tekib gaasi etüleeni (C2H2). Kaltsiumhüdroksiid on lahusena söövitav, lahuse sattumisel nahale pesta koheselt rohke veega
Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitse...
Atsetüleen lahustub hästi atsetoonis ja on siis ohutu. Rõhu alanemisel eraldub atsetüleen atsetoonist väljudes reduktori kaudu põletisse. Kao vähendamiseks hoitakse paloonid püsti. Atsetüleeni tarbitakse kuni 15kraadise temperatuuri korral jääk rõhuni 0,1Mpa ja kuni 25kraadise temperatuuri korral rõhuni 0,2Mpa. Autoremondi ettevõtetes toodavad atsetüleeni gaasikeneraator seadmed on olemas ka väikeseid teiseltatavaid gaasikeneraatoreid atsetüleeni lähte aine on kaltsiumkarbiid mis veega reageerides annab atsetüleeni ja kustutatud lubja. Gaasi rõhu alandamiseks töörõhuni kasutatakse reduktoreid. Standardi järgi on hapniku reduktorid sinised atsüteleeni jaoks valged ja vedel gaasi jaoks punased. Dutsid tihendid ja keermed peavad olema täiesti puhtad. Reduktori üks manomeeter näitab rõhku paloonis teine näitab töö rõhku. Töörõhk peab olema eriti täpne õhukese leht materjali keevitamisel. Peale sulatamine
X CH3-CH=CH2 [ -CH(CH3)-CH2-]X Etüün e atsetüleen HC:::CH , lihtsaim kolmiksidemega süsivesinik - alküün Saadakse · Metaani pürolüüsil 2CH4 3H2 +C2H2 või oksüdeerival krakkimisel (vajalik soojus saadakse maagaasi enda põletamisel) 2CH4 +3/2 O2 = C2H2 + 3H2O · Toodetakse niinimetatud karbiidimenetlusel. Kõigepealt toodetakse kivisöe kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi. Edasi hõõgutatakse neid elektriahjus ja saadakse kaltsiumkarbiid CaO + 3C CaC2 + CO Kaltsiumkarbiidi hüdrolüüsil saadakse atsetüleen CaC2 + 2 H2O = Ca(OH)2 + C2H2 toorained on odavad, kuid meetod on väga energiamahukas Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H2 + 5/2 O2 = 2CO2 + H2O kasutatakse keevitamiseks, ilma lisaõhuta tahmab Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) või alkeeniks (eteeniks) C2H2 + 2H2 = C2H6 C2H2 + H2 = C2H4 eteeni mõnevõrra isegi toodetakse - maades kus on kivisütt, aga pole naftat
Teisaldatav atsetüleenigeneraator peab töötamise ajal paiknema üldjuhul väljaspool tööruumi. Ajutiselt võib seda kasutada vaid hästituulutatavas või ventileeritavas tööruumis. Atsetüleenigeneraator peab paiknema tuletöö tegemise kohast või muust lahtise tule allikast, hõõgumiseni kuumutatud detailist, kompressori või ventilaatori õhuvõtukohast vähemalt 10 m kaugusel. Töö lõpetamisel peab kaltsiumkarbiid teisaldatavas atsetüleenigeneraatoris olema täielikult ära tarvitatud. Generaatorist väljavõetav aheraine tuleb paigutada selleks ettenähtud anumasse või punkrisse. Gaaskeevitus- ja gaasleektöö tegemisel on keelatud: 1) soojendada külmunud atsetüleenigeneraatorit või muud keevitusseadme osa lahtise tule, hõõgkuuma eseme või detailiga ja kasutada tööriista, mis võib löömisel tekitada sädemeid;
*Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad ja tekivad karbonaadid (katlakivi) Ca(HCO3) = CaCO3 + CO2 + H2O Kuna süsihape laguneb tugevamate hapete toimel, saab katlakivi eemaldada paljude hapete lahuste abil. Kips CaSO4*2H2O põletatud kips CaSO4*1/2 H2O Kipsi leidub looduses (Irboska) põletatud kipsile vee lisamisel saadakse kiiresti kõvenev mass, mis on võrdlemisi habras ja leiab kasutamist eelkjõige viimistlusmareialide valmistamiseks. Kaltsiumkarbiid CaC2 Saadakse lubja ja koksi kuumutamisel CaO + 3C = CaC2 + CO ning kasutatakse etüüni (atsetüleeni C2H2) tootmiseks. Ülevaade metallurgia meetoditest Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks Ehedalt leidud: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi...........
Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarn...
kuumutamisel koksiga. Kui kaltsiumkarbiidile lisada vett, siis hakkabki mullikestena eralduma etüüni. tº CaO + 3C CaC2 + CO CaC2 + 2H2O C2H2 + Ca(OH)2 Kaltsiumkarbiidis sisalduvate lisandite tõttu tekib etüüniga kõrvuti ebameeldiva lõhnaga arseeni- ja fosforiühendeid, millepärast võidakse etüünile omistada ekslikult erinevaid lõhnu. Kaltsiumkarbiid (Pildiallikas: http://uknowbetty.en.ec21.com/product_detail.jsp?group_id=GC02292021&product_id=CA02292031& product_nm=Calcium_Carbide ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 21
generaatorite tööreziimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega fuusside orgaanika utiliseerimine generaatorprotsessis toodete valmistamine põlevkivi töötlemise jääkidest (2). tuhktelliste, soojusisolatsioonplokkide, tsemendiklinkri jt ehitusmaterjalide tootmine tuhast tsemendisegude ja soojusisolatsiooni tootmine poolkoksist keemiatoodete valmistamine, näiteks kaltsiumkarbiid põllumajanduslike meliorantide tootmine kasutamine kriidi asendajana poolkoksi ja fuusside koos kasutamine katalüütiliste segude valmistamiseks raskete naftajääkide töötlemiseks Senised mahukamad töötlusviisid on: pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks (R10) - kasutamine kütusena või muu energiaallikana (R1) - anorgaaniliste ainete (va metallid) ringlusse võtt või taasväärtustamine
generaatorite töörežiimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega fuusside orgaanika utiliseerimine generaatorprotsessis toodete valmistamine põlevkivi töötlemise jääkidest (2). tuhktelliste, soojusisolatsioonplokkide, tsemendiklinkri jt ehitusmaterjalide tootmine tuhast tsemendisegude ja soojusisolatsiooni tootmine poolkoksist keemiatoodete valmistamine, näiteks kaltsiumkarbiid põllumajanduslike meliorantide tootmine kasutamine kriidi asendajana poolkoksi ja fuusside koos kasutamine katalüütiliste segude valmistamiseks raskete naftajääkide töötlemiseks Senised mahukamad töötlusviisid on: pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks (R10) - kasutamine kütusena või muu energiaallikana (R1) - anorgaaniliste ainete (va metallid) ringlusse võtt või taasväärtustamine
Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pak...
2NO2+H2OHNO3+HNO2 * Lämmastkushape on ebastabiilne, lagunedes lämmastikmono- ja dioksiidiks ning veeks: 2HNO2NO+NO2+H2O * Tekkinud gaasid suunatakse uuesti hapendamiseks lämmastikdioksiidiks. * Lämmastikhappe reageerimisel kaltsiumkarbonaadiga saadakse kaltsiumnitraat: 2HNO3+CaCO3Ca(NO3)2+H2O+CO2 II. Õhulämmastiku sidumine süsinikuga. * Lähtematerjaliks kaltsiumkarbiid (CaC). 700...800°C ni kuumutatud CaC-st juhitakse üle gaasilist lämmastikku. Toimub reaktsioon, kus saadakse kaltsiumtsüaanamiid e. lubilämmastik: CaC2+N2CaCN2+C Tänu süsinikule on protsess pidev ja eksodermiline (st. protsessi käigus vabaneb energia ja kõik järgnev toimub vabaneva energia arvel. III. Õhulämmastiku sidumine vesinikuga. *Vesiniku allikaks looduslik metaan (CH4), Protsessi toimumiseks on vaja t° 500- 600°C ja kõrgsurvet ~200 atm.
- generaatorite tööreziimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks - poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega - fuusside orgaanika utiliseerimine generaatorprotsessis toodete valmistamine põlevkivi töötlemise jääkidest (2). - tuhktelliste, soojusisolatsioonplokkide, tsemendiklinkri jt ehitusmaterjalide tootmine tuhast - tsemendisegude ja soojusisolatsiooni tootmine poolkoksist - keemiatoodete valmistamine, näiteks kaltsiumkarbiid - põllumajanduslike meliorantide tootmine - kasutamine kriidi asendajana - poolkoksi ja fuusside koos kasutamine katalüütiliste segude valmistamiseks raskete naftajääkide töötlemiseks Senised mahukamad töötlusviisid on: - pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks - (R10) - kasutamine kütusena või muu energiaallikana - (R1) - anorgaaniliste ainete (va metallid) ringlusse võtt või taasväärtustamine
Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus. Karbiid on lineaarne polümeer. Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni. See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks. Atsetüleeni toodetakse ka süsivesinikest näiteks pürolüüsil (tugeval kuumutamisel õhu juurdepääsuta). Etüüni reaktsioon
- generaatorite tööreziimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks - poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega - fuusside orgaanika utiliseerimine generaatorprotsessis. 2. Toodete valmistamine põlevkivi töötlemise jääkidest - Tuhktelliste, soojusisolatsioonplokkide, tsemendiklinkri jt ehitusmaterjalide tootmine tuhast - tsemendisegude ja soojusisolatsiooni tootmine poolkoksist - keemiatoodete valmistamine, näiteks kaltsiumkarbiid - põllumajanduslike meliorantide tootmine - kasutamine kriidi asendajana - poolkoksi ja fuusside koos kasutamine katalüütiliste segude valmistamiseks raskete naftajääkide töötlemiseks 16. Läänemere regiooni keskkonnaprobleemid Herranen Tarmo 17. Keskkonnaseisundi hindamine protseduur Keskonna seisundi hindamine Viimaste kümme aasta jooksul on märgata selgeid tundemärke Eesti keskkonnaseisundi paranemisest
Etüün e atsetüleen HC:::CH , lihtsaim kolmiksidemega süsivesinik - alküün Saadakse · Metaani pürolüüsil 2CH4 à 3H2 +C2H2 või oksüdeerival krakkimisel (vajalik soojus saadakse maagaasi enda põletamisel) 2CH4 +3/2 O2 = C2H2 + 3H2O · Toodetakse niinimetatud karbiidimenetlusel. Kõigepealt toodetakse kivisöe kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi. Edasi hõõgutatakse neid elektriahjus ja saadakse kaltsiumkarbiid CaO + 3C à CaC2 + CO Kaltsiumkarbiidi hüdrolüüsil saadakse atsetüleen CaC2 + 2 H2O = Ca(OH)2 + C2H2 toorained on odavad, kuid meetod on väga energiamahukas Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H2 + 5/2 O2 = 2CO2 + H2O kasutatakse keevitamiseks, ilma lisaõhuta tahmab Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) või alkeeniks (eteeniks) C2H2 + 2H2 = C2H6 C2H2 + H2 = C2H4 eteeni mõnevõrra isegi toodetakse - maades kus on kivisütt, aga pole naftat
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 13 Saadakse · Metaani pürolüüsil 2CH4 3H2 +C2H2 või oksüdeerival krakkimisel (vajalik soojus saadakse maagaasi enda põletamisel) 2CH4 +3/2 O2 = C2H2 + 3H2O · Toodetakse niinimetatud karbiidimenetlusel. Kõigepealt toodetakse kivisöe kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi. Edasi hõõgutatakse neid elektriahjus ja saadakse kaltsiumkarbiid CaO + 3C CaC2 + CO Kaltsiumkarbiidi hüdrolüüsil saadakse atsetüleen CaC2 + 2 H2O = Ca(OH)2 + C2H2 toorained on odavad, kuid meetod on väga energiamahukas Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H2 + 5/2 O2 = 2CO2 + H2O kasutatakse keevitamiseks, ilma lisaõhuta tahmab Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) või alkeeniks (eteeniks) C2H2 + 2H2 = C2H6 C2H2 + H2 = C2H4 eteeni mõnevõrra isegi toodetakse - maades kus on kivisütt, aga pole naftat
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius üleva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
