Amiidid karboksüülhappe funktsionaalderivaadid, kus karbonüülrühma kuuluva OH rühma asemel on aminorühm. 3. 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega sool +vesinik. 2) Happed reageerivad metallioksiididega sool+vesi. 3) Happed reageerivad alustega sool+vesi. 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega (reeglina karbonaadid ja sulfiidid) sool+uus hape. 5) Happed reageerivad alkoholidega ester+vesi. 4. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH terava lõhnaga, ärritava toimega mürgine vedelik, kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kasutavad kahjuritõrjeks. Sipelghapet leidub kõrvenõgestes ja sipelga mürgis. Ilmutab ka aldehüüdide omadusi. Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH mürgine aine. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbis
Karboksüülhapped Karboksüülrühma kuuluv hape. Nimi konstrueeritakse vastavalt süsinike arvule. Happed reageerivad (ka. karboksüülid): 1) alustega 2) metallidega 3) metallioksiididega 4) nõrgema happe (aluselise) soolaga HCOOH- sipelghape (metaanhape) CH3COOH- äädikhape (etaanhape) CH3CHOHCOOH- piimhape HOOC-COOH- oblikhape (etaandihape) Karboksüülrühmas on kõigil C, kahe sidemega O ja ühe sidemega OH HCl vees on H+Cl Vesinikioon on happelisuse kandja. Ainete omaduseld sõltuvad sellest, millest nad koosnevad:D HCl+NaOH--- NaCl+H2O HCOOH+ NaOH--- HCOONa+ H2O HCl+ Zn--- ZnCl2+H2 CH3COOH+ Zn--- (CH3)2COOZn+ H2 Fe2O3+ HCl --- FeCl3+ H2O Fe2O3+HCOOH --- Fe(HCOOH)3 + H2O CaCO3+ HCl --- CaCl2+ H2Co3
toimega,üldvalem: R-CHO või OHC-R. Metanaal e formaldehüüd HCHO värvusetu,mürgine gaas,vees lahustub hästi,terava lõhnaga, desifitseerivad omadused kasutusala:plasmasstoodete,kilematerjalide laagrite tehiskiu lõhnainete ja värvainete tootmisel,nahkade parkimisel, mikroorganismide hävitamisel,desifitseerimiseks viljaseemnetes,ruumides,rõivastel põlemine- HCHO+O2->CO2+H2O oksüd./tõest. 1) (hõbep. reak..) HCHO+Ag2O->HCOOH+2Ag 2) - HCHO+2CuO- >HCOOH+Cu2O redut.- HCHO+H2->CH3OH (metanool) Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO-mürgine ,õrna lõhnaga,värvusetu,kergesti keev vedelik,lahustub hästi vees,tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel kasutusala:ravimid,etanaalist toodetakse etanooli,keemiatööstustes etaanhape e äädikhappe saamisel,värv- ja põletusained põlemine- CH3CHO+O2->2CO2+2H2O oksüd.1) - CH3CHO+Ag2O->HCOOH+2Ag (nool alla, sest sade) 2) - CH3CHO+2CuO-> CH3COOH+Cu2O redut.- CH3CHO+H2->CH3CH2OH (etanool)
Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propanool Karboksüülhapped- hcooh-metaanhape ch3cooh-etaanhape C2h5cooh-propaanhape Sahhariidid- c6h12o6-glükoos c6h12o6-fruktoos c12h22o11-sahharoos (c6h10o5)n-tärklis tselluloos Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga
Kasutatakse raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises. Propaantriool HOCH2CH(OH)CH2OH: Saadakse rasvade lagundamisel nt seebi keetmisel. Siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega, vees lahustuv. Kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamiseks. Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma COOH H COOH metaanhape e. sipelghape. CH3 COOH etaanhape e. äädikhape. Nõrgad happed Üldvalem R COOH Tugevam hape tõrjub nõrgema tema soola lahusest välja. Reaktsiooni võrrandid 1.HCOOH -> HCOO-- + H+ 2. CH3COOH -> CH3COO-- + H+ Mineraalhapete ja karboksüülhapete reaktsioonide võrdlus 1.2Na + 2HCl -> 2NaCl + H2 2.2Na + 2CH3COOH -> 2CH3COONa + H2 3.BaO + 2HCl -> BaCl2 + H2O 4.BaO + 2CH3COOH -> (CH3COO)2 Ba + H2O Kirjuta reaktsioonivõrrandid 1.HCOOH + NaOH -> HCOO--Na+ + H2O 2.HCOOH + MgO -> (HCOO--)Mg2+ + H2O 3. CH3COOH + Na -> CH3COO--2Na+ +H+ 4.CH3COOH + NaHCO3 -> CH3COONa+ + H2CO32+ 1.Mitu grammi vett tekib 50g etanooli põlemisel? 50g m-?
(orto)Fosforhape HPO Fosfaat PO³ Süsihape HCO Karbonaat CO² Vesiniksüaniidhape e. HCN Tsüaniid CN sinihape Ränihape HSiO Silikaat SiO² Metaanhape e. HCOOH Metanaat HCOO sipelghape Etaanhape e. CHCOOH Etanaat CHCOO äädikhape Etandiithape e. (COOH) Oksalaat CO² oblikhape HAPPED TUGEVUSE JÄRGI Tugevad Keskmised Nõrgad
Alkohol on orgaaniline ühend, mis molekulis on kas 1 või enam vesiniku aatomit asendatud hüdroksüüdrühmaga.NT: CH3OH (metanool) Karboksüülhape süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH. NT: HCOOH (metaanhape e. Sipelghape) Metanool CH3OH (puupiiritus) vedelik,läbipaistev,põletava maitsega, Väga mürgine, lahustub vees. 2CH4 + O2 2CH3OH CO + 2H2 CH3OH Lahusti, klaasipesuvedelik,automootori kütusena Etanool CH3CH2OH = C2H5OH (piiritus) vedelik, läbipaistev, värvusetu, piirituslambi lõhnaga, lahustub vees, lahustub orgaanilisi ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e
Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega ja , kus c on molaarne kontsentratsioon. Katseandmed, tulemused ja arvutused A. Elektroodide konstandi määramine: Mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega 117 0,02n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25C) 0,2767 S/m (võtsin tabelist) Nõu konstant B. Nõrga elektrolüüdi lahus Elektrolüüt: HCOOH (0,3854n) Piiriline ekvivalentjuhtivus: 0+=349,810-4 Sm2g-ekv-1 ja 0-=54,6 Sm2g-ekv-1 (leidsin käsiraamatust) Sm2g-ekv-1 Lahuste kontsentratsioonid olid õppejõu poolt antud 0,1927n ja kaks lahjendust 1:2 Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent Dissotsiat- Näiline nr normaalne takistus juhtivus -juhtivus siooniaste dissotsiat- kontsentratsioon R, , S/m , sioonikonstan
Karboksüülhapped Screen clipping taken: 4.03.2011 9:06 Sisaldavad karboksüülrühma HCOOH -metaanhape(sipelghape) CH3COOH - etaanhape CH3CH3COOH - propaanhape · Neil on kõik hapetele iseloomulikud omadused o Hapu o Söövitav o Annavad lahusesse H+ ioone o Lakmus ->punaseks; MO->punaseks o Reageerivad leelistega, metallidega, endast nõrgemate sooladega · Keemilised omadused: o Reageerimine metallidega(mida aktiivsem metall, seda paremini reageerib)
etüülpropüülketoon C3H7 CO - C2H5 a) oksüdeeruvad karboksüülhappeks hõbepeegli reaktsioon: CH3CHO + Ag2O -> CH3COOH + Ag b) hüdrogeenimine: CH3CHO + H2 -> C2H5OH karboksüülhapped- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma O -hape // R COOH // R C OH metaanhape HCOOH etaanhape CH3COOH a) alusega: CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O b) oksiidiga: 2CH3COOH + Na2O -> 2CH3COONa + H2O c) metalliga: CH3COOH + Ca -> (CH3COO)2Ca + H2 d) katlakivi: CH3COOH + CaCO3 -> CH3COOCa + H2CO3 estrid- ograanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhappe vesiniku asendamisel radikaaliga O -aat // RCOOR // R C O R´ etüülpropanaat: CH3CH2COOCH2CH3
Juergen Guido 1) Iseloomusta metanooli, etanooli, metaanhapet, etaanhapet *Rahvapärane nimetus: metanool- puupiiritus etanool- piiritus metaanhape- sipelghape etaanhape- äädikhape *Valemid: metanool- CH3OH etanool- C2H5OH metaanhape- HCOOH etaanhape- CH3COOH *Lahustuvus vees: kõik lahustuvad vees *Põlevus: kõik põlevad *Keskkond: kõik happelised *Kasutamine: metanool- kütusena etanool- maopuhastus metaanhape- säilitusaine loomatoidus etaanhape- toiduvalmistamine *Ohtlikkus: metanool- surmavalt mürgine etanool- mürgine suurtes kogustes metaanhape- mõnevõrra mürgine
Katsete lõpetamisel tuleb elektroodid jätta destilleeritud vette seisma. Valemid Nõu konstant: Elektrijuhtivus: Ekvivalentjuhtivus: Piiriline ekvivalentjuhtivus: Näiline dissotsiatsioonikonstant: Katsetulemused A. Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02 n KCl lahusega 1) 162,5 . 2) 164 ; 0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) 0,2767 Cm/m; nõu konstant B. Nõrga elektrolüüdi lahus: elektrolüüt HCOOH piiriline ekvivalentjuhtivus 0 = 0,04044 S·m2/gekv Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline nr. normaalne takistus juhtivus juhtivus siooniaste dissotsiat- kontsentratsioon siooni- S m2 konstant n R, S/m
Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi ju Arvutamine. Katse andmed. A. Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega: 1,18*100 0,02n Kcl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) tabelist: 0,2767 S/m Nõu konstant K: 29,8836 1/m B. Nõrga elektrolüüdi lahus äädikhape 0,3845n HCOOH (käsiraamatust) 0¯ = 54,6 Sm²/gekv * 10¯ 0+ = 349,8 Sm²/gekv * 10¯ piiriline ekvivalentjuhtivus 0 (ioonjuhtivuste summa): 404,4 Sm²/gekv * 10¯ 0,04044 Lahuse normaalne Elektri-juhtivus Jrk nr Mõõdetud takistus,
KCl lahuse abil. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Töö käik: Esiteks loputasin elektroodi KCl lahusega ning seejärel täitsin nõu nii, et elektrood oleks lahuses. Asetasin elektroodi termostaati 25°C juurde ning märkisin üles vahelduvvoolusilla näidu. Seejärel täitsin nõu uuesti KCl lahusega ning märkisin üles teise näidu. Valmistasin 0,4000n HCOOH-st kolm eri kontsentratsioonidega lahust: 0,1 n (selleks panin 50ml kolbi 12,5 ml lahust ning täitsin dest veega kriipsuni), 0,05n (6,25 ml lahust, dest veega 50 ml kriipsuni), ning 0,025n (3,125ml lahust, dest veega 50 ml kriipsuni). Alustades kõige lahjemast, loputasin juhtivusnõu antud lahusega ja siis täitsin nii, et elektrood sinna sisse ulatus. Vahelduvvoolusilla abil märkisin üles lahusekihi takistused. Katseandmed ja arvutused: A Elektroodide konstandi määramine
HCl Oksiid, mis on üks peamisi happevihmade põhjustajaid. H2SO4 Oksiid, mida kasutatakse karastusjookide valmistamisel. CO2 Hape, mis tekib mädamunalõhnaga mürgise gaasi lahustamisel vees. SO2 Tugev hape, mille kontsentreeritud lahus on tugev oksüdeerija ning mille lahust kasutatakse autoakus. H2S Oksiid, mis vees ei lahustu ega reageeri veega. SiO2 5. Leia loetelust happed ja lihtained. CuOH, H3BO3, HNO3, NaCl, ZnSO4, O2, BaS, H2SO4, HCl, HCOOH, Fe, CaO, H2O, H3PO4, H2S, NO, Co. Happed: H3BO, HNO3, H2SO4, HCl, HCOOH, H3PO4, H2S Lihtained: O2, Fe, Co 6. Kirjuta välja eelmise ülesande hapete anioonid koos laenguga (näiteks SiO4 4-). Anioonid on … BO-3 NO3- SO4-2 Cl- CO2-2 PO4-3 S-2
| OH f) CH3CH2COOH + HOOCCH2CH3 H2O + (CH3CH2CO)2O f) CH3CH2CHO + Cl2 CH3CHClCHO + HCl g) CH3CH2COOH + NH3 CH3CH2CONH2 + H2O g) CH3CH2CHO + NH3 CH2CHNH2CHO + H2 h) i) HCOOH + Ag2O Ag + CO2 + H2O HCOOH + CuO Cu2O + CO2 + H2O NB Amiidid. a) CH3CH2CONHCH3 + H2O CH3CH2COOH + NH2CH3 Saamine. a) CH3COOCH3 + CH3NH2 CH3CONHCH3 + CH3OH b) CH3CH2COCl + NH2CH3 CH3CH2CONHCH3 + HCl Mineraalhapete estrid. a) CH3OH + H3PO4 CH3OH2PO3 + H2O b) CH3OH + H2SO4 CH3OHSO3 + H2O c) CH3OH + HNO3 CH3ONO2 + H2O
Aldehüüdid on orgaanilised ained, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana CHO rühma. Keemilised omadused: ( 1) Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) 2) Võivad oksüdeeruda Ag2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) 3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali 4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürkainete tootmine,... Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt
ÜHEN Ketoonid R-O-R' propanoon CH3COCH3 vähesel määral polaarsuse tõttu O vastastiktoime vee molekulidega. DID karbonüülrühm lõppliide -oon ahela CH3 C CH 3 keskel eesliide okso- Karboksüülhapp R-COOH metaanhape HCOOH KAR ed etaanhape CH3COOH * annavad vesiniksidemeid HO lõppliide omavahel ja vee molekulidega. BOK O hea lahustuvus ja kõrge keemis- SÜÜL karboksüülrühm -hape butaandihape ning sulamistemperatuur
Samal viisil määrata ka lahjenduste takistused. Katsete lõpetamisel tuleb elektroodid jätta destilleeritud vette seisma. Katsetulemused A. Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02 n KCl lahusega 1)115 Ω. 2) 117 Ω ; keskmine: 116 Ω 0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) 0,2765 Cm/m; I −1 K= =R ∙ κ=116 ∙ 0,2765=32,074 m nõu konstant s B. Nõrga elektrolüüdi lahus: elektrolüüt HCOOH piiriline ekvivalentjuhtivus λ0 = 0,04044 S·m2/gekv Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline nr. normaalne takistus juhtivus juhtivus siooniaste dissotsiat- kontsentratsioon siooni- S m2
Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel. Karboksüülhapped Karboksüülhapped sisaldavad funktsionaalset rühma COOH Metaanhape HCOOH sipelghape Etaanhape CH3COOH äädikhape Propaanhape CH3CH2COOH Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape Jäääädikas Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetatakse kontsentreeritud etaanhapet jää- äädikhappeks. Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape.
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Allpool toodud erinevad karboksüülhapped : HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2COOH propaanhape (propioonhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape)
NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
HAPPED on ained mis annavad lahusesse vesinikioone ( ), happed koosnevad, kas ühest või mitmest vesinikioonist ja happejääkioonist HAPETE RÜHMITAMINE 1. Prootonite ( ) arvu järgi (vesinikioonide) 1 prootonilised HCl vesinikkloriidhape HBr vesinikbromiidhape HI vesinikiodiidhape HN lämmastikhape HCOOH metaanhape C COOH etaanhape mitmeprootonilised S divesiniksulfiidhape S väävlishape S - väävelhape C - süsihape Si ränihape P fosforhape 2. Tugevuse järgi (nt. tugevad HCl, HBr, HN ) 3. Hapniku sisalduse järgi ( O mittesisaldavad; O sisaldavad)
Sellest tulenevalt on karboksüülhapped alkoholidest ja fenoolidest tugevamad happed. Karboksüülhapete reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): 2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriummetanaat ja vesi): HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega): 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid: CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O Karboksüülhappeid Metaanhape (sipelghape) HCOOH Etaanhape (äädikhape) CH3COOH
Aldehüüdid: Ketoonid: Aldehüüdid on orgaanilised ained, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana CHO rühma. Üldvalem: Keemilised omadused: 1) Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) 2) Võivad oksüdeeruda Ag 2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) 3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali CH3CHO + HOCH2CH3 -> + OHCH2CH3 -> + H2O 4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse + HCHO + ... -> + H2O n Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega,
Metaanhape Metaanhape ehk sipelghape keemiline valem HCOOH või CH2O2 värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. kõige lihtsam karboksüülhape Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Hea redutseerija Tootmine: Aastal 2009 toodeti maailmas 720 000 tonni metaanhapet. Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s. Leidumine:
Karboksüülhapped on orgaanilised ained, mis sisaldavad karboksüülrühma -COOH Üldvalem: R-COOH Liigitus: Ühealuselised küllastunud Ühealuselised küllastumata Madalad Kõrged Madalad Kõrged HCOOH C17H35COOH CH2=CH-COOH C17H33COOH metaanhape stearhape 2propeenhape Keemilised omadused (madalamad): 1) Reageerivad metallidega CH3COOH + Mg -> (CH3COO)2Mg + H2 2) Reageerivad aluseliste oksiididega 2 CH3COOH + MgO -> (CH3COO)2Mg + H2O 3) Reageerivad alustega CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O 4) Reageerivad nõrgemate hapete sooladega
1. Anna nimetused HCHO metanaal HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape 2. Kirjuta valemid butanaal C3H7-CHO butaanhape CH3CH2CH2COOH heptanaal C7H15CHO heptaanhape C7H15COOH 3. Formaliiniks nimetatakse.... formaldehüüdi ek metanaali 37-protsendiist vesilahust, millele on tavaliselt lisatud mõni protsent metanooli 4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......stear...
Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal Ch3ch2ch3-propaan ch3ch2cho-propanaal *metanaali ja etanaali saadakse: ch3oh+...
FÜÜSIKALISED KEEMILISED Spetsiif. lõhn Reag. aktiivsete metallidega Värvitu Reag. hapetega (> estrid) Põletav maitse Põleb Hea lahusti KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaaniliste ainete rühm(nõrgad happed!!), kus on karboksüülrühm -COOH. 1) Sisaldavad ühte või mitut karboksüülrühma. 2) Võib olla ka muid rühmi peale karboksüülrühma nt hüdroksüülrühm. 3) Kõige lihtsam karboksüülhape on sipelghape. HCOOH 4) Paljudel on rahvapärased nimetused, mis iseloomustavad leidumist. FÜÜSIKALISED KEEMILISED Kõrge keemistemp. Reag. alustega Värvuseta Reag. alus. oksiididega Terav lõhn Reag. metalliga SAAMINE KASUTAMINE Alkoholidest Maitsestamine
2765 S/m Arvutan nõu konstandi valemiga K = * R K K=0.2765*120= 33,18 0,2765 Piiriline ekvivalentjuhtivus 120 H+= 349,8*10^-4 0,03498 HCOO-= 54,6*10^-4 0,00546 0= 0,04044 m2 g-ekv-1 Katseandmed Kasutatav närk hape on sipelghape (HCOOH) Lahuse Ekvivalentj Näiline Mõõdetud Elektrijuh normaalne uhtivus , Dissatsiatsi dissotsiatsi takistus tivus , kontsentratsio S*m2/g*ekv ooniaste oonikonsta R, S/m on, n nt K 0,4 275 0,121 3,02E-04 7,46E-03 2,24E-05
3. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid (10p) a) CH3COOH + Mg ................................................ + .................................................... b) CH3H7COOH + KOH ......................................... + .................................................... c) CH3CH2COOH + C2H5OH ................................ + ............. ...................................... d) HCOOH + CaCO3 ............................................... + ................................................... Anna viimases võrrandis kõigile ainetele nimetused (2p) ........................... + ........................... ........................... + ........................... + ................................. 4. Kirjuta äädikhappe valem ja iseloomusta seda ainet (3p) .................................................. .........................................
1. Karboksüülhapete (-COOH) moodustumine aldehüüdidest (-CHO): a)oksüdeerumine hapnikuga CH3-CHO + O2=CH3-COOH b)hõbepeegli reaktsioon. CH3-CHO + Ag2O=CH3-COOH + 2Ag c)oksüdeerumine vask(II)oksiidiga. CH3-CHO + 2CuO=CH3-COOH + Cu2O. 2.Estri(nagu COOH aga H asemel R) lagunemine veetoimel happelises keskkonnas karboksüülhappeks ja alkoholiks. HCOOC6H13 + HOH= HCOOH + C6H13OH. 3. Karboksüülhappe soola(nagu COOH aga H asemel Na, Li, Ca jne.) reageerimine tugevama happega. H2SO4 + CH3COONa=NaHSO4 + CH3COOH. 4. Karboksüülhapete omadused: a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2
OH · Värvitu kreemid, huulepulgad · Magusa maitsega vedelik · Ei ole mürgine · Seguneb veega Metaanhape(Sipelghape) HCOOH · Väga terav hapu lõhn · Sipelga-ja · Söövitav mesilasemürgis ning · Mõnevõrra mürgine nõgese kõrvekarvades · Seguneb veega Etaanhape(Äädikhape) CH3COOH · Iseloomulik hapu lõhn · Toidu maitsestamine ja
CH3COOH. * Mitmeprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. * Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega nt. H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH( äädikhape). Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette ! Karboksüülhapete e orgaaniliste hapete üldvalem on RCOOH. HCOOH METAANHAPE. Igapäevased toidus kasutame: äädikh, sidrunh, õunhapet. Olekud: Vedelikud väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Tahked ained sidrunhape, bensoehape, oblikhape. Vesilahustes süsihape ( H2CO3) väävlishape ( H2SO3). Hapete saamisvõimalusi : * Happe saamine gaasilise vesiniühendi lahustamisel vees. HCl +H2O» HCl. H2S + H2O » H2S. * Happe saamine happelise oksiidi reageerimisel veega. P4O10 + 6 H2O » 4H3PO4 . CO2 + H2O » < H2CO3
3. Etanooli tootmine? toodetakse kahel viisil- kas naftast eraldatud eteeni ja vee vahelisel reaktsioonil või siis tärklisest ja tselluloosist. Nende lagunemissaadus glükoos kääritakse. Destilleerimise abil puhastatakse sellest etanool. 4. Karboksüülhappe tunnusrühm? COOH 5. Tuntumad karboksüülhapped? Metaanhappe Etaanhappe Molekuli valem HCOOH CH3COOH Rahvapärane nimetus Sipelgahappe Äädikhappe Värvus Värvusetu Värvusetu Lõhn Teravalõhnaga Teravalõhnaga Kasutamine Keemia-tekstiili ja keraamika -tööstus Söögi valmistamiseks 6. Oblikhape? ehk etaanihappe. Väga mürgine tahke aine. Leidub vähestes
Hapnikha Hapniku Üheproot Mitmeproot Tugevad Nõrgad pped ta oni- oni- Sisaldavad Ei sisalda 1 vesiniku Mitu vesiniku HCl, HBr, H2CO3, hapnikku hapnikku molekul molekuli HI, HNO3, H2S, H2SO4 H3PO4, HCOOH, HCN, HF Hapete saamine: 1. Happeline oksiid + vesi Omadused: 1. Reageerivad alustega 2. Reageerivad aluseliste oksiididega 3. Reageerivad metallidega Alus – aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone Leelis – tugev alus Aluste saamine: 1. Tugevalt aluseline oksiid + vesi 2. Leelismetall + vesi 3. Vees lahustuv sool + leelis
1. Liitumisreaktsioon CH3CH2CH2K + CH3CHO CH3 C H | CH2CH2CH3 2. Hõbepeegli reaktsioon aldehüüdide oksüdeerumine (tekib karboksüülhape), saab teha kindlaks, kas aine on aldehüüd või mitte. (NB! Reaktsioon ainult aldehüüdidega) Ag2O + HCHO HCOOH + 2Ag Aldehüüdide ja ketoonide esindajad: 1. Metanaal ehk formaliin, HCHO Terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Tapab baktereid, desinfitseerimisvahend Selles hoitakse baktereid. Vanasti tehti narkoosi, aga oli palju kõrvalnähte. Kasutatakse keemiatoodete valmistamisel. 2. Etanaal ehk atseetaldehüüd Toatemperatuuril keev vedelik.
Põhiesindaja CH4 -metaan C2H2 -eteen C2H2 - etüün C2H2OH -etanool CH3COOH -metaanhape CH4 metaan - - CH3OH metanool HCOOH etaanhape C2H6 etaan C2H4 eteen C2H2 metüün C2H5OH - etanool CH3COOH propaanhape C3H8 propaan C3H6 propeen C3H4 propüün C3H7OH propanool C2H5COOH
Hape + metall Hape + alus Hape + sool (karbonaat) 6. Äädikhape(etaanhape)- ei ole mürgine. Kasutatakse lahutsina nind paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Toiduäädikas. Tekkimine: Veini käärimisel õhu käes oksüdeerub etanool veiniäädikaks. Valem: CH3COOH 7. Sipelghape- terava lõhna, ärritava toimega mürgine vedelik. Kasutatakse: keemiatööstuses.mesinikud kasutavad sipelghape kahjuritõrjeks. Leidub kõrvenõgestes ja sipelgas. Valem: HCOOH 8. Bensoehape (benseenkarboksüülhape)- aromaatne hape. Kasutatakse keemiatööstuses,toiduainetööstuses säilitusainena, rögalahtistav vahend. Valem: COOH 9. Oblikhape- mürgine aine, ei lahustu vees. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Valem: HOOCCOOH III. Estrid.: 1)valemite (lihtsustatud või klassikaline struktuurivalem) koostamine ja nimetuste andmine valemi järgi,
· Piimhape tekib lihastes töötamise tagajärjel. · Õunhape leidub puuviljades. · Sidrunihape leidub sidrunites · Bensoehape leidub pohlades ja jõhvikates. KARBOKSÜÜLHAPETE OMADUSED Karboksüülhapped reageerivad 1. Reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 2. Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O 3. Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriummetanaat ja vesi: HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O 4. Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega: 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). 5. Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid: CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O 6. Reageerivad vesinikuga ehk redutseeruvad CH3COOH + H2 = CH3CHO + H2O 7. Põlevad, ühinevad hapnikuga CH3COOH + O2 = CO2 + H2O Koosta võrrandid, kus butaanhape reageerib: NaOH; CuO; Al; K2CO3
tugevates elektrolüütides üle 30%. Nõrkade hapete puhul dissotsatsiooni määr sõltub konsentratsioonist, lahuse lahjendamisel dissotsatsiooni määr suureneb. Temperatuuri tõstmisel dissotsatsioon suureneb. 2.Ioonvõrrandid: 3 tingimust, kas tekib sade, vesi või gaasiline aine. 3. Tugevad elektrolüüdid: Happed: HI, HBr, HCl, HNO3, H2SO4 Alused: LiOH, NaOH, KOH, Ba(OH)2, Sr(OH)2 4. Nõrgad elektrolüüdid: Happed: HNO2, H2F2, HCOOH, CH3COOH, HCIO, HCN, H2S, H2CO3 Alused: Zn(OH)2, Mg(OH)2, Fe(OH)3, C2H5NH2, NH3·H20 5. Neutralisatsioonireaktsioon: Happe ja aluse vahelised reaktsioonid, tekivad sool ja vesi. 1. Tugeva happe ja tugeva aluse vaheline reaktsioon kulgeb täiesti lõpuni. 2. Nõrk aluse ja tugev hape kulgeb praktiliselt lõpuni. NH3·H20 + H+(/) => NH4+(/) + H2O 3. Nõrk hape ja nõrk alus toimub vaid osaliselt 6. Soolade hüdrolüüs: · Soolade keemiline reaktsioon veega.
Desinfitseerimisvahendina, säilitatakse preparaate.Etanaal e. atseetaldehüüd.toatemp. keev vedelik, tekib etanooli oksüdeerimisel.Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik,kas. maitse ja lõhnainena. Propenaal e. akroleiin kergesti lenduv ved. Mürgine, ärritab silmi ja nina. Propaan e. atsetoon väga hea lahusti, küünelaki koostisosa, mürgine, lahustub mingil määral vees.DHA dihüdroksuatsetoon- mittetoksiline, kuntstliku päevituse kreemides.Metaanhape (HCOOH).terava hapuka lõhnaga, mürgine, sulamistemp. u 5C, värvitu, kergesti lenduv, söövitav. Leidub: kõrvenõges, kuuseokas, mesilase sipelga mürk.Etaanhape e. äädikhape hapuka lõhnaga, sulamistemp. u 17C, ei ole mürgine, lenduv, värvitu, ved. (Sidrunhape- söövitav, lõhnatu, toatemp. Tahke, lahustub vees) Oblikhape e. etaandihape lõhnatu, mürgine, toatemp. Tahke, lahustub vees.Rasvad ei lahustu vees, põleb, leeliseline hüdrolüüs, tahked-loomne, vedelad-taimne.
valmistamiseks. · Etanool on hea lahusti ning seetõttu kasutatakse seda väga palju keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. · Etanool hävitab baktereid, kasutatakse desinfiseerimiseks. · Klönvesi ja lõhnaõli on lõhnainete lahused etanoolis. · Osades maades kasutatakse etanooli automootori kütusena. Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. Metaanhappe ehk sipelgahape: · HCOOH on lihtsaim karboksüülhape. · Metaanhape on väga terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik, mis seguneb veega. · Looduses leidub teda sipelgaja mesilasemürgis ning nõgese kõrvekarvakestes. Etaanhape ehk äädikhape: · CHCOOH on kõige tuntum karboksüülhape. · Etaanhape reageerib alustega ja aluseliste oksiididega ja aluseliste oksiididega, andes vastava soola. Samuti reageerib etaanhape aktiivsete ja keskmise
valmistamiseks; · saadakse alkoholkäärimisel glükoosist C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 Alkoholide tähtsamad esindajad Alkoholide tähtsamad esindajad GLÜTSEROOL EHK GLÜTSERIIN propaan-1,2,3-triool · vettimav ehk hügroskoopne magusa maitsega viskoosne vedelik; · ei ole mürgine, kasutatakse lahtistina; · kasutatakse kreemide, emailvärvide ja lõhkeainete (dünamiit ehk nitroglütseriin) valmistamiseks Karboksüülhapete tähtsamad esindajad METAANHAPE HCOOH · terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik · seguneb veega; · leidub sipelga- ja mesilasemürgis ning nõgese kõrvekarvakestes; · kasutatakse redutseerijana Karboksüülhapete tähtsamad esindajad ETAANHAPE CH3COOH · terava hapu lõhnaga söövitav vedelik · seguneb veega; · tekib etanooli lahjade lahuste äädikhappekäärimisel; · kasutatakse toidu valmistamisel ja konserveerimisel (marineerimine); Süsihape
Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metahape ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine.
Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metanool ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine.
karboksüühappeid (süsivesinikahelas on mitmekordsed sidemed, näiteks propeenhape ehk akrüülhape) ja hüdroksühappeid (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape). Kõrgemaid karboksüülhappeid, mis sisaldavad 4-20 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks. Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks. Paljudel karboksüülhapetel on kasutuses triviaalnimetused: HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2COOH propaanhape (propioonhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape)
parfümeerias. Propenaal e. akroleiin (CH2=CHCHO) on kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (limaskesti ärritav). Tekib näiteks kodus rasva kõrvetamisel ja on väga mürgine. Propanoon e. atsetoon (CH3COCH3) on terava lõhnaga mürgine vedelik, mida kasutatakse lahustina. Dihüdroksüatsetoon e. DHA (HOCH2COCH2OH) on mittetoksiline toimeaine kunstlikku päevitust andvates kosmeetikavahendites. Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O HCOOH + 2Ag Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi CH3CH2OH Alkoholidega: CH3CHO + CH3OH CH3CH(OH)OCH3 Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik)
Neljavalentne eraldavad lahusesse vesinik ioone annab neli sidet CH3COOH--CH3COO+H 2. igal ainel on kindel koostis ja struktuur 2.Annavad reaktsiooni indikaatoriga (aine ehitus, sidemed ja aatomite paigutus) metüüloranz- punane, lakmus-roosa, a)kvalitatiivne koostis näitab, mis universaalindikaator- punane elementidest aine koosneb 3.CH3COOH+Zn=(CH#COO)2Zn+H2 b)kvantitatiivne koostis näitab aatomite HCOOH+Mg=(HCOO)2Mg+H2 arvu 4. aluselise oksiidiga 3.aine omadused sõltuvad aine koostisest CH3COOH+CaO=(CH3COO)2Ca+H2O ja struktuurist 5. alusega 4. aatomid avaldavad molekulis üksteisele CH3COOH+HOH=CH3COOK+H2O mõju 6. tugevam hape tõrjub nõrgema happe 5. molekulidel on vastastik mõju Näiteks- välja
annaabi.ee 
