Polüeteen 2012 Polüeteen Polüeteen ehk polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer. Teda toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Pildil on Polüeteenist kilekott Kirjeldus Seda saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsioonil. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad polümeerid: CH2CH2CH2CH2 mille tähistamiseks on kõige mugavam kasutada valemit (CH2)n. Polüeteeni on klassifitseeritud mitmetesse erinevatesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi. Kasutamine ehituses Vee ja kanalisatsioonitorustikke valmistatakse tihti polüeteenist. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCeteen http://www.krahpipes.ee/uploads/Kataloogid/krahtehnilinejuhendest.pdf VIDEO: http://www.youtube.com/watch?v=zbmLMm2Mpa8
Kolmikside- kordne side, mis moodustub funktsionaalsete rühmade vahel. See koosneb ühest Kaksikside- keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. N: propeen- CH2=CH-CH Eteen e. Etüleen- CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel on tööstuslikult kõige rohkem toodetav aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. Etüün e. Atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on keemiatööstuses väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Terpeenid- lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid. Neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga:
Ei lahustu vees, küll aga süsivesinikes, eetris ja teistes mittepolaarsetes lahustites. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. 4. Alkeenide, alküünide ja areenide esindajaid. · Eteen e. etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhnaga. Narkootilise toimega gaas, mida saadakse nafta töötlemisel ja on tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaanilne aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. · Etüün e. atsetüleen CH CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Keemiatööstuses on etüün väga oluline lähtaine. Hapnikuga segamisel tekib väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaasi keevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik.
Aine süstemaatiline/ Struktuurvalem Füüsikalised ja füsioloogilised Kasutamine ja rahvapärane omadused esinemine nimetus Suurem osa eteenist saadakse etaani Taimede kasvuhormoonina dehüdrogeenimisel. Värvuseta, kiirendab ta aed- ja puuviljade CH2=CH2 nõrgalt meeldiva lõhnaga, veidi valmimist. Üle poole eteenist uimastava toimega gaas. Õhuga kasutatakse ära polümeeride Eteen/etüleen ligikaudu üheraskune. Vees vähesel tööstuses, ülejäänu läheb
POLÜMERIASATSIOON Polümerisatsioon on polümeri moodustamine madala molekulmassiga küllastumata ühenditest. nCH2=CHCH3 (CH2CH)n CH3 propeen polüpropeen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ESINDAJAID Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli, kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Etüün ehk atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutataksegi gaaskeevituseks
moodustade aldehüüde. 2CH3OH + O2 -> 2HCHO + H2O 5) Alkohol kui hape reageerib alustega (leelistega) C2H5OH + NaOH -> C2H5ONa + H2O Etanooli tootmine: a) Tärklisest (C6H10O5)n ->(ensüm) (C12H22O11) C12H22O11 -vesi -> 2C6H12O6 kääritamine-> 2C2H5OH + CO2 b) Mittetoiduainetes 1) tselluloos C6H10O5 + H2O -> C6H12O6 kääritamine-> C2H5OH + 2CO2 2) eteenist H2C=CH2 + H2O -> C2H5OH Füüsikalised omadused: moodustavad omavahel vesikiksidet, ka veega, hüdrofiilsed, pikema C-ahelaga vees hästi ei lahustu, mürgised (eriti metanool), narkootilise toimega Kasutatakse: metanool - puupiiritus, etanool piiritus, etaandiool autojahutussegude koostises, estrite tootmisel, lahustina
Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Eteen põhjustab viljade valmimist, seda eritavad küpsed puuviljad. 4. Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH CCH3 (propüün), liide -üül Etüün ehk atsetüleen CH_CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas
etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Orgaanilise aine molekulidest vesiniku eraldamist nimetatakse dehüdrogeenimiseks. Cr2O3 CH3 - CH3 _ CH2=CH2 + H2 Laboratoorselt on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud väävelhappega. Konts. H2SO4 CH3CH2OH _ CH2=CH2 + H2O Eteen on tööstuslikult üks kõige rohkem toodetavam orgaaniline aine (üle 100 miljoni tonni aastas). Suurem osa eteenist läheb polümeeride (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste reaktiivide, hapete ja leeliste suhtes püsiv aine, mistõttu temast tehakse olmeesemeid, pakkimiskilet, isoleermaterjale jms. Lisaks kasutatakse eteeni veel etanooli, etanaali, äädikhappe, lahustite, mürkkemikaalide, lõhkeainete, külmakindlate vedelike, sünteetilise kautsuki valmistamisel. C2H4 + 0,5 O2 _ CH3CHO (etanaal) C2H4 + O2 _ CH3COOH (etaanhape ehk äädikhape)
Järelikult prooton selles reaktsioonis katalüsaator. Halogeeni liitumine-Alkeenid liituvad ka halogeenidega, eriti hästi broomi ja joodiga. Küllastumata ühendite esindajaid- Eteen ehk Etüleen CH2=CH2. See on värvitu, nõrga meeldivad lõhna ning ka narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel, on tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaaniline aine, see toodab üle miljoni tonni aastas. Enamus läheb polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli ja vastupidi. Etüün ehk atsetüleen- CH(kolm joont)CH on hea lõhnaga ja narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on väga oluline keemiatööstuses lähteainete paljude saaduste valmistamisel. Etüüni sega õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Kasutatakse keevitamisel kui segatakse hapnikuga.
Naftast saame olulisi kütuseid. Bensiin on ka hea lahusti. Polümeerid on ained, millel on väga suured molekulid, mis koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. Kõik polümeerid ei pruugi olla süsivesinikud. Polümeerid on tohutu tähtsusega: neist valmistatakse plastmasse, kummit, tekstiilkiudaineid jne. Ka tavaline kile on polümeerne aine (polüeteen, tekkinud eteenist C 2H4) AATOMITE OLEKUD MOLEKULIS SÜSINIK Süsiniku aatomi välises elektronkihis on neli elektroni ja ta võib anda seega neli kovalentset sidet. Süsiniku aatom võib molekulis esineda neljas olekus: 4 üksiksidet 2 üksiksidet ja 1 1 üksikside ja 1 2 kaksiksidet kaksikside kolmikside C C C
Kütus Kautsuk Etaanhape(äädikas) Etanooli ja teistegi alkoholide tootmine 1. Alkoholsete jookide ja meditsiini tarbeks toodetakse etanooli süsivesikuid(sahhariide) sisaldavate ainete kääritamisel. Teravili ja kartul: tärklis glükoos(viinamarja suhkus) pärmi seened etanool+CO2 2. Tehniliseks tarbeks(lahustid, lakid, värvid...) toodetakse etanooli enamasti naftatöötlemisel saadud eteenist. Vähemal määral ka puidutöötlemise jääkidest(saepuru) 3. Üldiseks alkoholide saamise võimaluseks on alkaanide halogeen derivaatide reageerimine leelistega. RHal(F, Cl, Be, J) RCl + NaOH ROH + NaCl CH3Cl + NaOH CH3OH + NaCl Klorometaan metanool Mitmehüdroksüülsed alkoholid Kõige tuntum ja kõige enam kasutatav neis on propaantriool(propaan-1,2,3-triool) e glütserool e glütseriin.
Absoluutne alkohol on kolmandas fraktsioonis, mis destilleerub temperatuuril üle 78,2 °C. Absoluutne alkohol on väga hügroskoopne (hügroskoopsus on materjali võime imeda endasse vett). (www.annaabi.ee Alkoholid 16/01/2008 ) PROPANOOL Propanool (CH3CH2CH2OH) on iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub puskariõlis. Sünteetiliselt saadakse seda eteenist oksosünteesi teel, seda tarvitatakse lahustina propaanhappe ja estrite sünteesis. Aine ohuks on auru hea segunemine õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. Lühiajalise kasutuse puhul aine ärritab silmai. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Toime suurtel sisaldustel võib põhjustada teadvusetust. Pikajajalise korduva toimel vedelik kuivatab naha rasvast.
700-900 C ja nikkelkatalüsaatori abil saadakse sünteesigaas - halogeenimisel saadakse triklorometaanja tetraklorometaan - pürolüüsil temp. 1000 C moodustuvad tahm ja vesinik Metanool - kasutatakse lahustina, kütusena, antifriisides, polümetüülmetakrülaadi valmistamiseks ja teiste põhiorgaaniliste sünteeside lähteainena - oksüdeerumisel saadakse metanaal Eteen - saadakse nafta krakkgaasidest, etaanist dehüdrogeenimise teel ja etüünist hüdrogeenimise teel - enamik eteenist läheb polüeteeni tootmiseks ja etüleenoksiidi valmistamiseks - halogeenimisel saadakse lahusti 1,2-dikloroetaan või vinüülkloriid - hüdraatimisel saadakse etanool Etanool - oksüdeerumisel tekib etanaal ja edasi etaanhape Propeen - saadakse nafta krakkgaasidest ning propaani dehüdrogeenimise teel - enamik propeenist kulub polüpropeeni tootmiseks Buteenid - eraldatakse nafta krakkgaasidest - kasutatakse polümeriseeritud benseeni tootmiseks ja buta-1,3-dieeni spnteesimiseks Benseen
Absoluutne alkohol on väga hügroskoopne (hügroskoopsus on materjali võime imeda endasse vett). (www.annaabi.ee Alkoholid 16/01/2008 ) 6 PROPANOOL Propanool (CH3CH2CH2OH) on iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub puskariõlis. Sünteetiliselt saadakse seda eteenist oksosünteesi teel, seda tarvitatakse lahustina propaanhappe ja estrite sünteesis. Aine ohuks on auru hea segunemine õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. Lühiajalise kasutuse puhul aine ärritab silmi. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Toime suurtel sisaldustel võib põhjustada teadvusetust. Pikajajalise korduva toimel vedelik kuivatab naha rasvast. 7 Allikad
POLÜMERIASATSIOON Polümerisatsioon on polümeri moodustamine madala molekulmassiga küllastumata ühenditest. nCH2=CHCH3 (CH2CH)n CH3 propeen polüpropeen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ESINDAJAID Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli, kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Etüün ehk atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutataksegi gaaskeevituseks.
alkeen.nukleofiilsustsenter-vaba elektronpaariga aatom. gaasidest ja teiste maavarade termiliseltöötlemisel.Laboratoorselt elektrofiilsustsenter-elektofiili koostisesse kuuluv tühja või on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud osaliselt tühja orbitaaliga aatom. väävelhappega. Suurem osa eteenist läheb polümeeride hüdrogeenimine-liitumisreaktsioonid vesinikuga (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste hüdraatimine-liitumine veegapolümeer-ühendid mille molekulid reaktiivide, hapete ja leeliste suhtes püsiv aine, mistõttu temast koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete tehakse olmeesemeid, pakkimiskilet, isoleermaterjale jms. Eteeni sidemega seotud struktuurilülid
Atsetaatsiid Atsetaadil ja triatsetaadil on sarnased omadused tselluloosse viskoosi, aga ka sünteetiliste kiududega. Atsetaatkangad näevad välja nagu siid ja nad ei kortsu. Tänu vähesele imavusele kuivavad nad kiiresti. Kiud on termoplastilised, st neid on võimalik kuumuse abil vormida. Sünteeskiudained Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt. Lähteaineks on väikese molekuliga ained, mille liitumisel tekivad pikad polümeersed molekulid. Reaktsioon kulgeb analoogiliselt eteenist polüetüleeni saamisega. Saadud termoplastne polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahusest või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid- (nailon), akrüül-, polüesterkiudu (terüleen) ja teisi tekstiilikiudaineid. Tehis-ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud,
IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud Tselulooskiud on taimse päritoluga. Tselluloos on kuilise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Taimede organismis o...
Konts. H2SO4 CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Eteeni laboratoorne saamine ja kogumine läbi vee. (Pildiallikas: http://www.chemmate.com/7th_finish/7th_chem1/web/tzr tw025.jpg Eteen on tööstuslikult üks kõige rohkem toodetavam orgaaniline aine (üle 100 miljoni tonni aastas). Suurem osa eteenist läheb polümeeride (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste reaktiivide, hapete ja leeliste suhtes püsiv aine, mistõttu temast tehakse olmeesemeid, pakkimiskilet, isoleermaterjale jms. Algselt tuli polüetüleeni saamiseks rakendada hiigelrõhku (2000 at). 1955. aastal avastas Saksa teadlane Karl Ziegler eteeni polümeriseerumisvõime katalüsaatori mõjul ka normaalrõhul.
LG Tekstiilikiud referaat Koostaja: A.J 9.a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina..........................................................
saame koostada erineva otstarbega hüdrosüsteeme. 10. Töövedelikud. Töövedelikele esitatavad nõuded · Mineraalõlid. Mineraalõlid on hüdroajamites kõige enam kasutatavad vedelikud. Nad ei ole kasutatavad tule ja plahvatusohtlikes tingimustes. Maksimaalne kasutustemperatuur 60...90C, hangumistemperatuur -12...- 70C. · Sünteetilised hüdrovedelikud. Sünteetilised hüdrovedelikud toodetakse eteenist, mis on nafta destilleerimise produkt. Tootmise käigus saab vedelikule anda täpselt soovitud omadused, mistõttu neil on tunduvalt paremad omadused kui mineraalõlidel. Neil on kõrge viskoossusindeks, nad taluvad kõrgeid temperatuure, nende hangumistemperatuur on madal ja kasutusiga suur. Maksavad palju. · Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud. Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud on omadustelt
Küllastumata süsivesinikud (küllastumata = molekulis mitmikside) Alkeenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaksikside CnH2n (Süsinik II valentsolekus 1200) Alküünid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside CnH2n-2 (Süsinik III valentsolekus 1800) (Alka)dieenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet CnH2n-2 analoogiliselt võib rääkida dieenidest, trieenidest ...... polüeenidest Nimetused Kaksiksidet tähistab liide -een ja kolmiksidet -üün Peaahel sisaldab kõige rohkem mitmiksidemeid - kõige olulisemad on just kaksiksidemed Peaahel nummerdatakse nii ,et kaksiksidemed saavad väiksemad numbrid Vajadusel kasutatakse liiteid: di- , tri- , tetra jne. 4. 3. 2. 1. CH3-CH(CH3)-CH=CH2 3-metüül-1-buteen 6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5...
____________________________________________ aineklass: _________________ A. Kirjutage reaktsioonide võrrandid a) polüeteeni, b) 1,2-dikloroetaani ja c) etanooli 2p saamise kohta lähtudes eteenist. ____________________________________________ aineklass: _________________ 16 a) _______________________________________________________________________ B. Ühel neist ainetest on keemistemperatuur 164 °C, teisel 77 °C. Kummal ainel on keemistemperatuur kõrgem (põhjendage vastust)
automaatjuhtimise korral. 11) Tõõvedelike liigid, nende lühike iseloomustus. Mida peab silmas pidama konkreetse seadme hüdroajami hooldamisel? Mineraalõlid. Mineraalõlid on hüdroajamites kõige enam kasutatavad vedelikud. Nad ei ole kasutatavad tule ja plahvatusohtlikes tingimustes. Maksimaalne kasutustemperatuur 60...90C, hangumistemperatuur -12...-70C. Sünteetilised hüdrovedelikud. Sünteetilised hüdrovedelikud toodetakse eteenist, mis on nafta destilleerimise produkt. Tootmise käigus saab vedelikule anda täpselt soovitud omadused, mistõttu neil on tunduvalt paremad omadused kui mineraalõlidel. Neil on kõrge viskoossusindeks, nad taluvad kõrgeid temperatuure, nende hangumistemperatuur on madal ja kasutusiga suur. Maksavad palju. Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud. Taimsetele õlidele põhinevad hüdrovedelikud on omadustelt lähedased mineraalõlidele, kuid neil on paremad
· Etanool etüülalkoholid Värvusetu, iseloomuliku alkoholi lõhnaga vedelik, põleb , kõige vähem mürgisem alkohol, 200gr puhast. Segu mis koosneb 96-98% etanoolist, ja 2-4% veest nimetatakse piirituseks. Hüdroskoopne imab vett endasse. Defitseerija, konvenseerija. Väga hea lahusti, tema kasutus alad on laialdased. Mootori kütus , kütuse lisandid. Süütevedelik. Termomeeter. Suhkruid sisaldavaid ainete kääritamine, maagaasi sisalduvast eteenist. Puidust sisalduvast tselluloosist. · Propanool propaantriool (glütserool) värvusetu siirupi taoline vedelik, veega seguneb väga hästi. Ei ole mürgine! Kuid lahtistava toimega. Saadakse seda seebi tootmisel kõrval produktina. Kasutatakse naha hooldus vahendites(kreemid, salvid, puhastus vahendid). · Eeter eetritel on alkoholidele sarnased ühendid, vesinik on asendatud mõne muu rühmaga. Süttib kergesti.
6. Polümerisatsiooniks nim. protsessi, kus kõrgel temp. ja katalüsaatorite kasutamisel liituvad omavahel eteeni molekulid, moodustades pikki ahelaid, mis juhul kaksiksidemed katkevad. Selle protsessiga toodetakse laialt kasutatavaid plastmasse. 7. Eteeni kasutatakse puuviljade valmimise kiirendamisel, mootirkütustes, külmumiskindlates vedelikes, sünteetilise kautsuki tootmiseks, lõhkeaineted, mürkkemikaalides ning lahustites. Kõige levinum on eteenist kile ja plastiku tootmine. Etüün 1. Molekuli- ja struktuurivalem 2. Rahvapärane nimetus. 3. Füüsikalised omadused 4. Keemilised omadused (liitumine vesinikuga, halogeenidega, põlemine). 5. Etüüni laboratoorne saamine (töösse ei tule!) 6. Kasutusalad 1. C2H2, CH=CH 2. Keevitusgaas, atsetüleen. 3. Etüün on värvitu gaas, vees praktiliselt ei lahustu. Puhtal etüünil on nõrk eetri lõhn, sissehingamine tekitab narkoosi
10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Kattekile LDPE b. Kootud kotid PP c. Soojusisolatsioon PUR d. Sulaliim PA e. Elektritarvikud PET f. Proteesid PMMA g. Liiklusmärgid PC h. Lambipesad PPS i. j. Test 10 1. Nimetage polümeerid ja mõisted. a. PTFE - polütetrafluoroetüleen b. PAR - polüarülaat c. MF - melamiinformaldehüüdvaik d. EVAC kopolümeer eteenist ja vinüülatsetaadist e. PRP pulbrilise täiteainega armeeritud sarrus 2. Kas polümeerid võrreldes teiste materjalidega on. a. Suure/väikese tihedusega b. Head/halvad soojusjuhid c. Suure/väikese soojusmahtuvusega d. Väikse/suure mehaanilise tugevusega e. Kõrge/madala kuumuskindlusega f. Madala/kõrge kasutustemperatuuriga 3. Kumb tunnus iseloomustab amofrset termoplasti võrreldes kristallilisega. a. Stereoregulaarsus/juhuslik struktuur
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 13 Redoksomadused Võrreldes küllastunud ühenditega on nad mõnevõrra rohkem oksüdeerunud, kuid siiski eeskätt redutseerijad. Nad põlevad C3H6 + 9/2O2 = 3CO2 + 3H2O. Etüüniga (atsetüleeniga ) keevitatakse-Ilma lisaõhuta on leek tahmav, sest vesinikusisaldus on väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Näiteks eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdrogeenimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 à C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine)
R-CH == CH2 + H+Cl- R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan Redoksomadused Võrreldes küllastunud ühenditega on nad mõnevõrra rohkem oksüdeerunud, kuid siiski eeskätt redutseerijad. Nad põlevad C3H6 + 9/2O2 = 3CO2 + 3H2O. Etüüniga (atsetüleeniga ) keevitatakse-Ilma lisaõhuta on leek tahmav, sest vesinikusisaldus on väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Näiteks eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdrogeenimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
