Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. 5 Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistamisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon. 7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Joon. 7 Põkkliide Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Joon. 8 Ülekatteliide Vastakliidet (Joon. 9) kasutatakse talade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Joon
Masstoodang. Ei kasuta montaazõmblust, Sest on võimalik keevitada ka mööda kinnist kontuuri. 2. Käsikaarkeevituse (111) ja punktkontaktkeevituse (21) võrdlus Parameeter Käsikaarkeevitus Punktkontaktkeevitus Põhiliselt Kõikide terasliikide, madalsüsinikteraste malmi, Ni ja Cu sulamid ja keevitamiseks. Saab Keevitatavad materjalid piiratult Al-sulamite remont keevitada ka roostevaba keevituseks. terast, Cu- ja Al- sulameid Suurimale paksusele Materjalide max. paksus maksimaalselt 6mm piirangud puuduvad
teostaja poolt põhjendusega üks kõige otstarbekohasem Ülesanne: 1. Koostada liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õmbluste arvestuslik mõõde 2. Esitada tabeli kujul kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks 5. Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Metallide tehnoloogia, materjalid. Mari-Liis Kuuse TTÜ EMERA alusõppe lektoraat. 2015 7. Keevitusparameetrite valik 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega 9. Liidete kvaliteedikontroll Kirjandus: Kübarsepp, J., Kommel F., Laansoo A. 2001
...........................................................................................18 Defektide tekkimine keevitusaparaadist.....................................................................................24 Kasutatud materjal......................................................................................................................29 Sissejuhatus TIG keevitusega saab keevitada ka segamaterjale, nende hulgas malmi ja kasutatakse seda viisi torustike keevitamiseks. Põhiliselt TIG keevitus kuulub roostevabade ja happelise koostisega terasest torude keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada alates 0,1 mm alates ülespoole. Põhiline materjali paksus keevitamisel on 0,5...6 mm. Keevitada saab kõigis ruumilistes asendites. 2 TIG keevitus sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS. 1. Seina kontakt. 2
algtumedus. Valgusfiltri tumedusastmeid on võimalik muuta Aktiivse valgusfiltri toiteallikaks on päikesepatareid. Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistanisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon. 7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Käsikaarkeevitus Sulas olekus põhi- ja elektroodimetall segunevad keevitusvannis ja tardudes moodustavad keevisõmbluse. Metallelektrood on kaetud erilise kattekihiga, mis sulades tekitab gaase ning räbu, kaitstes sellega keevitusvanni pinda ning elektroodimetalli tilkasid hapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest. 2.1 Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga 1. Ühendus vooluvõrguga 2
........................................12 5.12 Süsinikteraste keevitamine..........................................................................................................12 5.13 Legeerteraste keevitamine...........................................................................................................13 6. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine.........................................................................................15 6.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks................................................................................. 16 7. Vase ja vasesulamite keevitamine ......................................................................................................16 8. Hõõrdkeevitus..................................................................................................................................... 20 9. Plasmakeevitus.......................................................................................................
tunnusjooni) d) keevitusvool väheneb, pinge tõuseb 9. Vesinik e. külmpragude vältimisteks teraste keevitamisel: a) kasutatakse detailide ettekuumutamist 10. Kuumpraod esinevad reeglina keevitamisel ja on tingitud: c) keevisõmbluses ja tingitud väiksema tugevusega ja madalsulavate ühendite tekkimisest S C P lisanditest metallis 11. Elekterkaarkeevitusel valitakse elektroodi või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt d) materjali paksusest 12. Autokere õhukese pleki (alla 0,8 mm) keevitamiseks kasutaksite b) MIG-keevitust 13. On vaja keevitada 4mm paksusest terasest ehituehituskonstruktsioonid ehitusplatsil, Kasutate järgmist keevitusprotsessi: b) elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust 14. Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite: c) TIG keevitust 15. MIG/MAG keevitusel kasutatakse: b) vastupolaarset alalisvoolu (elektrood +) 16. MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitus voolu ? a) traadi ettekandeandekiiruse muutmise teel 17
arvestuslik mõõde 2. Tabeli kujul esitatakse kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja näidata toote eskiisil õmblust tähistava viitenoole hargnevas sabaosas keevitusviisi tunnusnumber. 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks (materjali keevitatavus, toote tehnoloogilisus). 5. Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik. 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus. 7. Keevitusparameetrite valik 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega. 9. Liidete kvaliteedikontroll. Variant 4, Joonis 1 – Toru Tegemist on I-õmblusega.
e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav metall või materjal Keevitusvann ehk keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisametall, millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum. 3-mõõtmeline ruum(materjali paksus, -pikkus ja pilu vahe) Pilu laius õmbluse juurepindade või servade vahekaugus L Pilu laius Juurepindade vahekaugus t paksus h materjali pikkus Keevisläbim keevismetall, mis kantakse servavahemiku peale ühekordse elektroodi või põleti liikumisega. Võib olla 1-mitu
Teraste keevitamisel keevisõmbluse tüüpe, võimalus kasutatakse päripolaarset alalisvoolu, reguleerida keevitusenergiat mis tõstab elektroodide püsivust. sobivate mõõtmetega suudmiku Võimalik keevitada kõiki metalle. Sobib valikuga. Saab keevitada teraste ja kõrglegeerteraste kitsastes tingimustes. Keevitaja keevitamiseks. TIG-keevitus pakub näeb vahetult tekkinud õmblust. puhtaid ja kõrgkvaliteetseid keevitusi. Seadmed on suhteliselt odavad ja Keevitades ei teki keevitussuitsu, kui hästi teisaldatavad. just keevitataval materjalil ei sisalda õli, rasva. Õhukese pleki keevitamise võimalus.
teljestikus: V: Kaare pinge-keevitusvool 7) Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: V: Keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused põhimetalli sulmata osas. 9) Vesinik e. Külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: V:kasutada detailide ettekuumutamist. 11) Elekterkaarkeevitusel valitakse elektrood või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt: V: materjali paksusest. 12) Autokere õhukese pleki (alla 0,8mm) keevitamiseks kasutatakse: V: MAG-keevitust 15) MIG/MAG- keevitusel kasutatakse: V: vastupoolset alalisvoolu. 16) MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitusvoolu: V: traadi etteandekiiruse muutmisega. 17) TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina: V: Volframelektroodi ja ...gaasi(Ar, He) 18) Elekterrbu keevitust kasutatakse: V: Paksust terasest detaili püstõmbluse (vertikaalõmbluse) keevitamiseks. 19) Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina:
4 Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistanisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon. 7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Joon. 7 Põkkliide Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Joon. 8 Ülekatteliide Vastakliidet (Joon. 9) kasutataksetalade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata Joon
Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. 4 3. Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistanisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon. 7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Joon. 7 Põkkliide Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Joon. 8 Ülekatteliide Vastakliidet (Joon. 9) kasutataksetalade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või
moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Kaarkeevitamine on keevitusmeetodite üldnimetus, kus keevituskaare osalusel sulatatakse liidetavate detailide servad ja vajadusel samuti lisametall. Kaarkeevituse alaliigid on: elektroodkeevitus e. kaarkeevitus kattega elektroodidega, MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, TIG-keevitus e
Kasutatakse õhukeste metalsete materjalide puhul: materjalide keevitamisel alates mittelegeer-, madallegeer- ja0,1 mm, enam levinud teraste kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja ja kõrglegeerteraste, Al, Cu, Ni-sulamid. Sõltuvalt Mg, Ni, Ti ja pronksi keevitatavast materjalist keevitamiseks materjali valitakse kaitsegaasi liik. paksustel 0,15...6 mm. Materjalide max. paksus Suurimale paksusele piirangudÜle 6 mm paksust keevitada ei puuduvad. saa. Keevitustehnoloogia Keevitusprotsessi iseloomustab Kuigi toimub pidev elektroodi tootlikus kõrge tootlikus. peale andmine on keevitus-
keevitussuitsu ning külmpragude tekkimise oht on väiksem. Keevituskaar on isereguleeritav. Keevitamisel tuleb silmas Keevitamiseks väljaõppe aeg on lühike. pidada, et elektroodi ots ei puutuks kokku materjaliga. Kui see juhtub, tekib töökatkestus, sest elektrood tuleb eemaldada ning uuesti teritada. Võimalik laiades piirides reguleerida keevitusenergiat ja elektroodi siirdemehhanismi. Võib esineda palju pritsmeid, sõltuvalt gaasivalikust ning muudest keevitusparameetritest.
Saab võimalik keevitada kõigis keevitada kitsastes tingimustes. ruumiasendites, keevitaja kiire Keevitaja näeb vahetult tekkinud väljaõpe, õhukese pleki õmblust. Seadmed odavad ja keevitamise võimalus, sobib hästi teisaldatavad. teraste ja kõrglegeerteraste keevitamiseks. Puudused Ei sobi kasutamiseks Materjali paksus võib olla ainult välistingimustes, 4...6 mm (väike keevitustraatide valik tunduvalt läbisulatusvõime), madal väiksem käsikaarkeevituse tootlikkus ja kasutegur elektroodide omast, võib (30...60%), suured kulutused
jäiga tunnusjoonega vooluallikad - kus keevituskaare pinge tööpiirkonnas praktiliselt ei sõltu keevitusvoolust, b) püsivvooluga e. langeva tunnusjoonega vooluallikad - järsult langeva tunnusjoonega; keevitusvool tööpiirkonnas on praktiliselt püsiv või muutub minimaalselt. Kaarkeevituse vooluallikad: · trafod - kasut. vahelduvvooluga keevitamisel; on oma konstruktsioonilt lihtsad, töökindlad ega vaja erilist hooldust; koormavad vooluvõrku ebaühtlaselt; · alaldid - kui keevitamiseks kasut. alalisvoolu, töökoja tingimustes; koormavad vooluvõrku ühtlasemalt kui trafod, kuid on kõrgema hinnaga; · inverterid - elektroonilised, kaasaegsed keevitusvoolu allikad; · generaatorid. Kaarkeevitusel võib kasutada erineva polaarsusega alalisvoolu (direct current, DC) ja ka vahelduvvoolu (alternating current, AC). Keevitusvool: a) vahelduvvool - AC, b) alalisvool - DC, - päripolaarne alalisvool - DC-, mass(+) - vastupolaarne alalisvool - DC+. mass(-)
o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteraste keevitamine · 2.4 Legeerteraste keevitamine 3 Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine · 3.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks · 3.2 Alumiiniumi keevitamine argoonis · 3.3 Alumiiniumi gaaskeevitamine 4 Vase ja vasesulamite keevitamine · 4.1 vase keevitamine Sissejuhatus Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju
.. 70% rutiili (titaandioksiid Ti02) ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis. Nad taluvad paremini keevitatavate pindade ebapuhtusi kui happelised elektroodid. Pealesulatustegur on väiksem kui happelistel elektroodidel, mis taluvad kõrgemat keevitusvoolu. Rutiilelektroodidega on kergem töötada. Happelised elektroodid: kate koosneb kvartsist (Si02) Elektroodid taluvad kõrget keevitusvoolu, mis annab all-asendis kõrge pealesulatusteguri tootlikuks keevitamiseks. Happelised elektroodid ei sobi suure piluga koostatud detailide keevitamiseks, kuid väikeste liitekohtade läbikeevitus on hea. Elektrood on tundlik metallis sisalduvate kahjulike lisandite suhtes. Seepärast ei tohiks keevitada kõrge väävli (max.0,05%) ja süsiniku (max. 0,25%) sisaldusega terast. Aluselised elektroodid: elektroodikatted sisaldavad põhiliselt kaltsiumkarbonaati (CaC03) ja/või kaltsiumfluoriide (CaF2). Aluselised elektroodid on vähem
Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põhilised keevisõmbluste tüübid: Üleskeeratud servadega õmblus, korkõmblus, soonõmblus, joonõmblus, pindõmblus, punktõmblus, juureõmblus. Keevisliite tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal keevitatav metall või materjal. Keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi ja lisametall , millest tardumisel moodustub keevisõmblus. Servavahemik keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon keevitamise ajal sulanud põhimetalli osa. Segunemis ehk legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist. Keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõjutsoonist moodustunud ala. __________________________________________________________________________ ________ Keevituselektroodid
Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne.Tänapäeval enamkasutatavad elekterkeevituse liigid on: ? käsikaarkeevitus ? keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) ? kontaktkeevitus ? plasmakeevitus 3 Elektrikeevitus 1.Põkkliide – kõige levinum keevitusliide. Kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide jm keevitamiseks (joonis 1.a). 2.Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b). 3.Vastakliide – kasutatakse ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks (joonis 1.c). 4.Nurkliide – kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena (joonis 1.d). Keevitamiseks kasutatakse elektroodi, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Elektrood on kaetud kattega, millest moodustub sulametalli kaitsev räbukiht.
Keevitamine Põhimõisted Keevitus,keevitamine-Kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitus tehnoloogia-on tehnika ala,mis käsitleb keevitus protsesse, kui toodetete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitus tehnoloogia hõlmab: · keevitus toodete projekteerimist,tugevus arvutusi, kvaliteedi taseme määramist · keevitus protsesse,seadmeid,mehhaniseerimist. · Keevitus mettallurgiat, Põhi-ja lisamaterjalide sobivust,keevitavust · kvaliteedi tagamist,järelvalvet,kontrolli,personali pädevust. · Töökeskonda eralduvaid gaase,kiirgust,müra,ergonoomikat. Keevituse sooritus tehnika ehk keevitus tehnika-on keevitaja konkreetne käeline tegevus keevis õmbluse tegemisel. Keevitus protsess-konkreetne keevitus viis,mis eristatakse kasutatava energia järgi Põhimetall või materjal-keevitatav metall või materjal. Keevisvann-keevitamise ...
arvestuslik mõõde 2. Tabeli kujul esitatakse kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja näidata toote eskiisil õmblust tähistava viitenoole hargnevas sabaosas keevitusviisi tunnusnumber. 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks (materjali keevitatavus, toote tehnoloogilisus). 5. Lisamaterjalide elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik. 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus. 7. Keevitusparameetrite valik 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega. 9. Liidete kvaliteedikontroll. 21/ISO5870-C
Lähtudes materjali tehnoloogilistest parameetritest valib töö teostaja otstarbekama keevitusviisi töö protsessi läbiviimiseks. Ülesanded · Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid · Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta · Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos nähtuste kirjeldustega · Keevitavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks · Lisamaterjalide põhimõtteline valik elektroodid, kaitsegaasid, vooluallikad · Toorikute ettevalmistamise kirjeldus · Keevitusparameetrite valik · Keevitusdeformatsioonide hinnang ja näidata need eskiisil · Liidete kvaliteedikontroll Keevitusviiside võrdlus Kaitsegaaskaarkeevitus Parameeterid MIG / 131 TIG / 141
Ligipääsetavus Ruumiline ligipääs on Ruumiline ligipääs on halvem parem Parameetrite reguleeritus Võimalik reguleerida Võimalik reguleerida laias laias vahemikus vahemikus Kvalifikatsioon Lühike väljaõpe Kasutajasõbralik Lühike väljaõppe Valitud keevitusviis: Minu detaili keevitamiseks on sobilik kasutada MIG keevitust, suure tootmismahu ja detaili paksuse tõttu. Kuigi roostevaba terase keevitamine pole otseselt MIG- keevituse eriala, eeldame, et toodet keevitab suur firma (toode peab olema masstootmiseks) ja eeldame, et sellel firmal on korralik MIG-keevitusmasin, millega on võimalik roostevaba terast keevitada. Keevitusviis: MIG Keevitamisel sulatatakse traadist elektroodi ots ja liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida kutsutakse keevituskaareks
Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited. Keevisliidete tsoonid ja keevitusasendid (skeemid!). Nim keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon- keevitamise ajal sulanud lisametalli osa. Segunemis- e legeerimistsoon- keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist. Keevitustsoon- keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevitusasendid: 3. Keevitusmettallurgia, gaaside mõju, keevituse soojusnähtused.
raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas .Niiskunud elektroode kuumutatakse ahjus mille temp on 200 C . Sellist keevitusõmblust töödeldakse nii nagu gaaskeevituse puhulgi. Parimaid tulemusi annab alumiiniumi argoon kaarkeevitus. Tsingi sulamite keevitamine Tsingi sulamil on head valuomadused , seetõttu valmistatakse neist karburaatorite ,kütusepumpade jne detaile.Tsink detailid valmistatakse keevitamiseks ette sarnaselt alumiinium detailidega . Oluline on detailide puhtus . Detailid kuumutatakse vahetult enne keevitamist 100-150 C , ning puhastatakse terasharjaga .Lisa metallinna tarvitatakse detaili materjalist (purunenud detailidsest) valatud vardaid , mille läbimõõt võrdub keevitatava seina paksusega.Tsingi sulamis temperatuur on madal , ligi 500 kraadi.Parimat tulemust annab argoonkaarkeevitus kuid võib rakendada ka veidi süsiniku rikkama leegiga kaaskeevitust
parem halvem Parameetrite Võimalik reguleerida laias Saab reguleerida reguleeritus vahemikus Kasutatakse vahelduvvoolu Kvalifikatsioon Kasutajasõbralik Keerukam Lühike väljaõppe Nõuab kogemusi Keevitusviis valik Minu detaili [Lisa 1] keevitamiseks on sobilik kasutada TIG keevitust [Lisa 2], keevitatava detaili paksuse tõttu (2mm). Kuigi antud keevitusviis on keerukas ja vajab kõrge tasemelist keevitajat, on saavutatav keevitusliite kvaliteet seda väärt. Keevituseviis TIG Keevitamine toimub päripolaarse vooluga, kus miinuspoolus on elektroodil. Plusspoolus detailil. Al- ja Mg-sulamite keevitamisel kasutatakse vahelduvvoolu. Oksiidkelme purustamiseks detailide pinnal on vaja suurendada plusspolaarse voolu osatähtsus,
d. gaaskeevitus Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitamine on Vali üks: a. kinnisliidete saamise meetodid, kus liidetavad pinnad aktiveeritakse ja tekib aatomitevaheline side b. lahtivõetavate liidete saamine c. metallide termokeemiline töötlemine d. toorikute täppistöötlemine Küsimus 13 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Paksu soomusterase kvaliteetseks ja tootlikuks keevitamiseks tuleb kasutada Vali üks: a. MIG/MAG - keevitust b. elektronkeevitust c. TIG - keevitust d. käsikaarkeevitust Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Sulatuslõikamise protsesside hulka ei kuulu Vali üks: a. plasmalõikamine b. laserlõikamine c. kaarlõikamine d. hapniklõikamine Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
Ülemine elastsuspiir - ReH = 355 N/mm2 Tõmbetugevus Rm = 490 630 N/mm2 Murdevenivus (ristisuunas min.) A5 = 20% Löögisitkus klass (pikisuunas min.) temperatuuril -20°C on 27J Terasemargi süsinikuekvivalendid: CEV = 0,45 CEV-väärtus vahemikus 0,41...0,45 tagab hea keevitatavuse, kui kasutatakse kuivi, aluselisi lisamaterjale. LISAMATERJALID Keevitustraat: UltraMag SG2 (EN 440 G3 S) Kirjeldus: Parim keevitustraat konstruktsioonteraste keevitamiseks. Väga hea traadi etteanne. Ei vaja keevitusparameetrite muudatusi. Lühike, stabiilne kaarleek ja väga vähe pritsmeid. Sobib suurepäraselt keevitamiseks keevitustraktoritel ja robotitel. Keemiline koostis: C 0,07% Mn 1,45% Si 0,85% Mehaanilised omadused ( keevitatuna): Voolavuspiir Rp 430N/mm2 Tõmbetugevus Rm 551N/mm2
Elektroodkeevitamine Keevituskiirus ja tootlikkus on elektroodkeevitusel väikesed ühe elektroodi sulamise aeg on ühe-kahe minuti piires, millele järgnevad ajakaod. elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks. Tänapäeval elektroodkeevituse osatähtsus väheneb, olles 20...25%. Elektroodkeevitamist kasuta takse kõikide teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al-sulamite keevitamiseks. Elektroodkeevitamine sobib materjali paksustele üle 1,0...1,5 mm. Selle meetodi eelis on kasutatavus kõikides keskkonnatingimustes, võimalus keevitada õmbluse ruumis suvalise asendi puhul (põranda, seina ja laeõmblused), suhteliselt lihtsad ja teisaldatavad keevitusseadmed (keevitustrafod, keevitusalaldid). 2
Trafo Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevitustrafosid. Transformaator ehk trafo on energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu ja pinget, voolusagedust muutmata. Keevitusvoolu seadistamiseks on enim levinud trafo mähiste vahekauguse muutmine. Trafo kasutamisega kaasneb vooluvõrgu ebaühtlane koormus. Eeliseks on lihtne konstruktsioon, töökindlus ning vähene hooldamise vajadus. Alaldi Töökoja tingimustes kasutatakse enamasti keevitamiseks alalisvoolu, mida saadakse keevitusalalditelt. Alaldi sisaldab trafot, alalduselemente, ventilaatorit ja keevitusvoolu reguleerimise seadet. Alaldi plussiks trafo ees on vooluvõrgu ühtlasem koormamine, miinuseks suurem maksumus. Generaator Välitingumustes, nt gaasitrasside keevitamisel, kasutatakse keevitusgeneraatoreid, mille ajamiks on sisepõlemismootor, mis on suur eelis, sest kõikjal ei pruugi olla võrguvoolu. Inverter
Lisaks kirjeldades üksikasjalikult keskkonna- ja tööohutusnõudeid arvestades tööprotsessi järjekorda algusest lõpuni. Elektrilised seadmed Elektridrell- Kasutatakse aukude puurimiseks Nurklihvija (relakas)- Kasutatakse metalli lõikamiseks, metalli lihvimiseks Elektrilised plekikäärid- Kasutatakse teraspleki lõikamiseks Tal dlihvija- Kasutatakse Keevitusseadmed- Metalli/pleki keevitamiseks Puhurid- Aku tööriistad- Kasutatakse seal kus on ei ole elektri pistikuid või on raske kusagile ligi pääseda Suruõhu tööriistad Suruõhutööriistad töötavad suruõhuga, mis juhitakse torujuhtmeid pidi tööriista sisemusse. Suruõhutööriistad on töökindlad, vajavad vähest hooldamist(õlitamist, määrimist). Ainsaks miinuseks on see, et tööriistade töös hoidmiseks on vaja kompressorit. Suruõhudrellid- Suruõhumeisel- Suruõhu lihvijad-
........ 47 Illustratsioonid................................................................................................................................................. 47 Eesti-vene sõnastik.......................................................................................................................................... 48 5 1. Üldteadmised keevitamisest 1.1. Keevitamise olemus, üldmõisted Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus ja sulakeevitus. 1.2. Metallide keevitamise põhiviisid 1.2.1. Sulakeevitus Sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus (MMA ) e. elektroodkeevitus
vahelduvvoolu. Alalisvoolukaare püsivus on parem kui vahelduvvoolukaarel. Seepärast Joon. 21 Keevitustrafo annab alalisvooluga keevitamine kvaliteetsema õmbluse. Samas on vahelduvvooluseadmed ehituselt lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Keevitusgeneraatoritel (Joon. 22) kasutatakse ajamina sisepõlemismootorit. See annab võimaluse keevitamiseks kohtades kus puudub võrguvool Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem Joon. 22 Keevitusgeneraator invertertehnikat. Inverteris muudetakse 50 Hz vahelduvvool kõrgsagedusvooluks sagedusega 5000-25000 Hz. Inverterid (joon. 23) on kaalult kerged ja mõõtmetelt väiksed, kuna
Harjutustöö variandi andmed : Variandi nr. Materjal Keevitusviisid Kõrglegeerteras 5 111 või 135 18% Cr + 8% Ni Käsikaarkeevitus (111) ja MAG-keevituse (135) võrdlus : 111 135 Eelised Lai keevitavate materjalide Saab keevitada õhukest plekki, valik, kasutatav kõikides keevitaja lühike väljaõppeaeg. keskonna tingimustes, lai Kõrg tootlikus, pidev elektrood lisaainevalik, seadme hea traadikujul, keeviamisel ei teki transporditavus, lihtne räbu, võimalik keevitada ruumi keevitusparameetrite asendis, keevitus traadil puudub seadistamine, õmbluse hea katte, seega vähm su...
18/8 terased, happekindlad CrNiMo terased, milles 2-3% molübdeeni, kõrghappekindlad terased sisaldusega üle 3% molübdeeni. Roostevabade teraste keevitatavus on eriti hea. Käsikaarkeevitus on mitmekülgne meetod mis sobib erinevatele keevituskohtadele ja tingimustele ja millega saadakse samuti kõrge keevisõmbluste kvaliteet. Käsikaarkeevitusel on veel lisaks valida suure arvu erinevate elektrooditüüpide vahel. Näiteks happekindlate teraste keevitamiseks on 6 erinevat elektroodiklassi: Üldotstarbeine eletrood OK 63.30 Kõigis asendites kasutatav elektrood OK 63.20 Torukeevituselektrood OK 63.10 Ülevalt-alla püstkeevituselektrood OK 63.34 Allaasendi keevitus OK 63.40 Kõrgtootlik elektrood OK 63.41 Keevitades sarnaste omadustega metalle valitakse lisametall mille koostis on lähedane põhimaterjalile. Erinevate põhimaterjalide keevitamisel lähtutakse lisametalli valikul
Baloonides olevate gaaside rõhu alandamiseks ja gaasikoguse täpseks ja stabiilseks reguleerimiseks kasutatakse baloonide ventiilide külge kinnitatud gaasireduktoreid. 1.2.2 Propaan (C3H8). Propaan (C3H8) on läbipaisev terava lõhnaga gaas. Normaaltemperatuuril on propaan gaasilises olekus, madalatel temperatuuril või kõrge rõhu all läheb üle vedelasse olekusse. Propaani ja hapniku leegi temperatuur on suhteliselt madal ega ületa 2600C. See pärast kasutatakse seda ainult terase keevitamiseks, mille paksus ei ületa 3mm. 1.2.3 Looduslik gaas. Looduslik gaas sisaldab põhiliselt metaani (80%...98%) ja vähesel määral butaani, propaani jt gaase. Looduslik gaas on peaaegu lõhnatu. Gaasileegi temperatuur on 2100C...2200C. Looduslikku gaasi kasutatakse põhiliselt termolõikamisel. 1.2.4 Vesinik. Vesinik (H2) on normaaltingimusel värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Vesinik võib moodustada õhuhapnikuga plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel täita rangelt
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus nimetu KEEVITUS Referaat Olustvere 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Gaaskeevitus 4 1.1 Gaaskeevituse põhimõte 4 1.2 Injektorpõleti 5 1.3 Surugaasireduktorid 6 1.3.1 Hapnikureduktori skeem 6 1.4 Gaaskeevituse võtted ja asendid 7 2. Ohutusnõuded ja kaitsevahendid 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Keevitus- ehk liitmistehnoloogiad on väga laialdaselt kasutatavad nii kaasaegses masinaehituses, aparaaditööstuses kui ka ehituses. Käesolevas töös on juttu üldiselt keevitamisest ning natuke põhjalikum ülevaade gaaskeevitamisest. Alapeatükkides on kirjeldatud gaaskeevituse tööpõhimõtet, lisatud pildid ja joonis antud liitmistehnoloogia süsteemist. ...
Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Elektroodkeevitus:
Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide.
kergelt sulavate metallide keevitamisel ja jootmisel. Hapnikuga põledes annavad bensiini aurud leegi temperatuuriga 2400 2500 oC. Hapnik. Gaasikeevitusel ja lõikamisel toimub metalli kuumutamise gaasileegiga mis saadakse põlevgaasi hapnikus põlemisel. Läbipaistev ilma lõhnata mittepõlev gaas, kuid soodustab aktiivselt põlemist. Kui rõhu all olev gaasiline hapnik puutub kokku orgaaniliste ainetega: õlide, rasvade või söe tolmuga, siis võib toimuda isesüttimine. Keevitamiseks ja metallide termolõikamiseks toodetakse kolme sorti tehnilist hapnikku: I sort- hapniku mitte vähem kui 99,7%. II sort- hapniku mitte vähem kui 99,5%. III sort- hapniku mitte vähem kui 99,2%. Mida vähem on hapnikus muid lisandeid, seda kiirem on lõikamise kiirus, puhtam lõike serv ja väiksem hapniku kulu. Gaaside tihedus (kg/m3) temperatuuril 15 oC ja rõhul 1 baar. Vesnik 0,08. Looduslik gaas 0,72. Atsetüleen 1,10. Õhk 1,21. Hapnik 1,34. Propaan 1,89.
Materjaliõpetus (Keevitamine) Referaat 1 Sisu Sisu......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Keevitamise ülesanne, otstarve........................................................................................... 3 Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub....................................................................... 4 Kasutatavad moodused ja seadmed.................................................................................... 4 Keevitusgaasid.................................................................................................................... 6 Atsetüleen ja teised põlevgaasid............................
Samuti on see vees väga raskelt lahustuv ning mittepõlev. Veeldatud heelium on kõige külmem teadaolev vedelik. Heeliumi kasutusalad Veeldatud heeliumi kasutatakse meditsiinilistes uuringutes (TMR) ning erinevates analüütilistes- ja tootmisprotsessides. Heeliumi ja selle segusid kasutatakse kaitsegaasina TIG- ja MIG-keevitusel, samuti lõikamisel ja laserrakenduste juures. Heeliumi-argooni segu sobib paksude alumiiniumpindade keevitamiseks. Samuti on heelium oma eriliste omaduste tõttu õhupallides. Mõnikord vahetatakse tuukrite kapslis vee all lämmastik heeliumiga ära ,et mitte tuukrit rõhu all olemisega tappa. Heeliumit kasutatakse ka inertse soojust juhtiva keskkonna metallide töötlemisel tuumaenergeetikas ja keemilises süsteemis kasuliku õhu koostisena kessoontõve vältimiseks, vedelat heeliumi madalate temperatuuride saamiseks. Heelium jahutab ka tuumareaktoreid.
On 5000...6000 oC, keevituselektrood sulab liiteks. · Paksukattelise elektroodiga keevitades on süvistus piirides 3...4mm. · Elektroodkeevitust iseloomustab madal voolutihedus elektroodivardas 10...20 A/mm2. · Protsessi tootlikkus kasvab elektroodi läbimõõdu suurenedes. · Elektroodkeevitust kasutatakse tööstuses, surveanumate ja katelde remondil. · Elektroodkeevitust kasutatakse terase, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks. · Veealuseks keevitamiseks sobib elektroodkeevitus ainsana. · Elektroodkeevituse eelised: lihtne, lai ja hea kvaliteediga. · Elektroodkeevituse puudused: väike tootlikkus, palju vigu, kahjulikke keevitusgaase. · Termolõikamine · Raua põlemine hapnikus algab 870 oC juures. · Konstruktsiooniteraste süsiniksisaldus on kuni 0,7%. · Programmjuhtimisega gaaslõikemasinate täpsus on kuni 0,4mm, tavaliselt 0,7...1,0mm.
[3] Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline koherentsus tähendab ka monokromaatsust, on olemas lasereid, mis kiirgavad korraga mitmel lainepikkusel või lausa laias spektrivahemikus. Lasereid kasutatakse peamiselt kauguste ja nurkade mõõtmiseks, laevade, lennukite ja rakettide kiiruse ja liikumissuuna määramiseks, keevitamiseks, kõvade ja raskesti sulavate materjalide lõikamiseks, plasma kuumutamiseks (kuni temperatuurini 20106 K), spektroskoopias, holograafias ja kirurgias.[1] Laseri tööks on vaja aines (seda nimetatakse töötavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Elektronide niisugust jaotust nimetatakse pööratud jaotuseks.
levinumaks lahustiks. Hapnik ühendub ka teiste oksiidisega, hapetega, alustega, sooladega ning paljude orgaaniliste ainetega. Hapniku kasutusalad Hapnikut kasutatakse kõikjal. On raske leida inimese tegevusalat, kus hapnikut ei kasutata. Kõige tähtsam on hingamine, sest me hingame ju hapniku. Veri kannab hapniku meie kehas edasi rakkudesse ja see on vajalik energia tootmiseks. Samuti on hapnik väga tähtis põlemises. Hapniku kasutatakse ka keevitamiseks. Kui juhtida hapniku atsetüleenleeki võib kuumus tõusta 3000 kraadini. See on piisav metallide sulatamiseks. Samuti on kindlaks tehtud, et paljud keemilised reaktsioonid kulgevad puhtas hapnikus paremini kui õhus. Sellepärast kasutatakse hapniku tihti siis, kui soovitakse midagi kiiresti teha. Ka klaasitootmises on oma osa hapnikul. Komposteerimine nõuab hapniku samuti. Järelikult on hapnikul ka oma osa jäätmete bioloogilises käitluses
(elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb alles peale joodise tardumisel. Algteadmisi metalllide keevitamisest ja lõikamisest. Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomisidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise , plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse vahel. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma --- survekeevitus ja sulakeevitus. Keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse kaar-, gaas-, termiit-, räbu- jne. keevitust.
Vormimine venitamisega seisneb tooriku vormimises vormimistemplil ehk pakul. Sellega tekitatakse toorikus voolavuspiiri ületavad tõmbepinged, mis põhjustavad jäävaid tõmbe deformatsioone. 3.Elektroodkeevituse meetodi üldkirjeldus. Selle keevitusmeetodi eelised ja puudused teiste keevitusmeetoditega võrreldes. Elektroodkeevitamine kuulub ilma kaitsegaasita kaarkeevitumeetodite rühma. Elektroodkeevitamist kasutatakse kõikide teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al- sulamite keevitamiseks. Eelised: Sobib materjali paksustele üle 1,0..1,5mm. Kasutatav kõikides keskkonnatingimustes, võimalus keevitada õmbluse ruumis suvalise asendi puhul, suhteliselt lihtsad ja teisaldatavad keevitusseadmed. Puudused: Keevitus ja tootlikus on väiksed, kuna ajakaod tekivad elektroodi vahetamisel ja kaare taassüütamisel. 4.MIG/MAG keevituse meetodi üldkirjeldus. Selle keevitusmeetodi eelised ja puudused teiste keevitusmeetoditega võrreldes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
