Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3 Ammooniumkloriid NH4Cl Nuuskpiiritus NH4OH Kristallklaasi lähteaine PbO Kassikuld SnS2 Ooleum SO3-ga rikastatud HSO4
Kõige lihtsam selline osake on vesinikioon (prooton), millel elektrone polegi Ammoniaak on nukleofiil ja vesinikioon (prooton) elektrofiil. Lämmastik annab sideme tekkeks elektronpaari (doonor) ja vesinikioonil on vaba orbitaal selle elektronpaari paigutamiseks (aktseptor). H3 N : + H+ [NH4]+ tekib ammooniumioon Brõnstedi järgi Happed loovutavad ja alused liidavad prootoneid .Seega on ammoniaak alus Alused reageerivad hapetega andes soola :NH3 + HCl NH4Cl ammooniumkloriid CH3NH2 + HCl (CH3NH3)Cl metüülammooniumkloriid 2NH3 + H2SO4 (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4 (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena)
2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel 6) kondiitritööstuses - (NH4HCO3) Tõestamine: Toimub leeliste abil: NH4Cl + NaOH => NaCl + NH3 + H2O
C5H11 Diamiin 2 * NH2 NH2 CH2 CH2 CH2NH2 propaan1,3diamiin Aromaatne amiin: NH2 ehk C6H5NH2 fenüülamiin ehk aniliin Keemilised omadused: · amiinid on aluseliste omadustega, kuid väga nõrgad alused (ülinõrk alus on aromaatne amiin) · reageerib hapetega NH3 + HCl = NH4Cl ammooniumkloriid (sool) CH3NH2 + HCl = CH3NH3Cl metüülammooniumkloriid CH3C2H5NH + HBr = CH3C2H5NH2Br etüülmetüülammooniumbromiid NH2 NH3Cl NH2 * Cl + HCl ehk · Aniliin oksüdeerub väga kiiresti moodustades mitmevärvilisi produkte, millest tehakse aniliinvärve.
Tuntumad ained Alus Sool Naatriumhüdroksiid NaOH Naatriumkloriid NaCl Kaltisumhüdroksiid Ca(OH)2 Sooda Na2CO3 Vask(I)hüdroksiid CuOH Söögisooda NaHCO3 Raud(II)hüdroksiid Fe(OH)2 Raud(II)sulfaat FeSO4 Baariumhüdroksiid Ba(OH)2 Raud(III)nitraat Fe(NO3)3 Kaaliumhüdroksiid KOH Vask(II)kloriid CuCl2 Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3) Naatriumfosfaat Na3PO4 Raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 ammooniumkloriid NH4Cl Millest saab mis? Hapeline oksiid + vesi = hape Aluseline oksiid + vesi = leelis Hape + alus = sool + vesi Hape + metall = sool + vesinik Alus + sool = uus alus + uus sool Metall + hapnik = oksiid Tänan vaatamast!!
Näiteid magusainetest Maltitool(E 965), kasutatakse shokolaadis, maiustustes, jäätistes ja närimiskummides. Võib tekitada kõhulahtisust. Mannitool(E 421), kasutatakse maiustustes ja suhkruasendajates. Võib tekitada iiveldust ja kõhulahtisust ning ei tohi kasutada imikute toidus. Näiteid aroomidest ja toiduvärvidest Ammooniumkloriid(E 510), kasutatakse saiakeste ja maiustuste lõhnastamisel. Rohkelt kasutades võib põhjustada vererõhu tõusu. Päikeseloojangukollane(E 110), kasutatakse magustoitudes, marmelaadides, moosides, kommides, jogurtites. Võib põhjustada ülitundlikkust, eriti
söögisooda, NaH2PO4 – naatrium-divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat... Soolade nimetused I,II,IIIA metallide soolade nimetustes ei märgita metalli laengut; Teiste metallide soolade nimetustes märgime rooma nr-ga metalli laengu Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; NH4+ on ammooniumioon, moodustab nõrga alusena kergestilagunevaid ammooniumsoolasid, näiteks NH4+ Cl- ammooniumkloriid. Cl- kloriid PO4-3 fosfaat Br- bromiid CO3-2 karbonaat I- vesinikjodiid SiO2-2 silikaat S-2 sulfiid NO3- nitraat SO3-2 sulfit NO2- nitrit SO4-2 sulfaat Soolade nimetused lõppevad happeaniooni nimetusega, mis on tuletatud elementide ladinakeelsetest nimetustest
vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + metall => nitriid: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Tähtsamad lämmastiku ühendid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NH+4Cl- ammooniumkloriid NH+4NO-3 ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 ammoonimniufosfaat Viited http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html 4
rasklahustuvate karbonaatide BaCO3, SrCO3 ja CaCO3 moodustamisel (NH4)2CO3 toimel. Rühmareaktiiviks on ammooniumkarbonaat (NH4)2CO3, mis hürdolüüsub vesilahuses peaaegu täielikult: NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32- + H2O HCO3- + OH- (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3H2O Rühmareaktiivi saamine: NH4HCO3 + NH4OH (NH4)2CO3 (NH4)2CO2 + H2O (NH4)2CO3 IV rühma katioonide Ba2+, Sr2+ ja Ca2+ sadestamine toimub (NH4)2CO3 lahusega ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriid juuresolekul soojendamisega. P4.2 Analüüsi käik IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Kuna lahusest puudusid eelmiste rühmade katioonid, siis lisasin 5 tilgale alglahusele 5 tilka NH4Cl lahust, leelistasin 2M NH3H2O lahusega, kuni ammoniaagi lõhn jäi peale loksutamist püsima. Lisasin 4 tilka (NH4)2CO3 lahust ja soojendasin veevannis 80 oC juures 3 minutit. Tsentrifuugisin tekkinud valge BaCO3 ja CaCO3 sademe ja kontrollisin sadestumise täielikkust
NH3 + HOH NH4+ + :OH- Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus Ammoniaak Vees hästi lahustuv , terava lõhnaga gaas. Molekulide vahel on nõrgad vesiniksidemed (keeb -350C ) ; Seob prootoneid ja on seega alus. Vesilahustes on hüdroksiidioonid NH3 + HOH NH4+ + OH- ; Hapetega annab soolasid NH3 + HCl = NH4Cl ammooniumkloriid 2NH3+ H2SO4 = (NH4)2SO4 ; Ammooniumsoolad lahustuvad hästi vees ja lagunevad leeliste, kui tugevamate aluste toimel (NH4)2SO4 + 2NaOH = Na2SO4 + 2H2O + 2NH3 !!! Ammoniaak NH3 + H3O+ H2O + NH4+ ammooniumioon !!! ; Kuumutamisel ammooniumsoolad lagunevad ; Ammoniaagiks ja happeks NH4 Cl NH3 + HCl ; Kui hape on ebapüsiv, siis laguneb ka hape NH4HCO3 NH3 + H2O + CO2
malmi, vase ja vasesulamite jootmiseks. -Hõbejoodis S-44 – kaadmiumivaba hõbejoodis, sisaldab 44% hõbedat. Töötemp. ca 730°C. Vase ja vasesulamite, terase ja roostevaba terase jootmiseks. Räbusti - Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi eemaldamiseks. Happelised räbustid 1. Tsinkkloriid- kasutatakse terase, vase, valgevase, pronksi ja plii jootmisel. 2.Lahjendatud soolhape- kasutatakse tsingi ja tsingitud pleki jootmisel. 3.Ammooniumkloriid (salmiaak) kasutatakse terase ja vaskesemete jootmisel ja tinatamisel. Neutraalsed räbustid 1.Kampol- kollakaspruun klaasjas aine, mida saadakse männivaigu destilleerimisel. Tema eelis on, et ta ei korrodeeri jootekohta ja seetõttu kasutatakse teda elektro- ja raadiotehnikas. 2. Kõvajoodiste puhul kasutatakse räbustina booraksit Jootmistööriistad – jootekolb, jootepliiats, gaasipõleti, jootejaam, joodiseimur, jootevedelik
Kaltsust tehakse raha ja dokumente. AMIINID Näide: etüülmetüülamiin CH3NHC2H5 Tunnuseks NH, kuid võib ka ainult N olla. Amiinid tekivad loomsete ja taimsete organismide ainevahetuse käigus. Ebameeldiv lõhn. Dimetüülamiin on iseloomuliku heeringa lõhnaga. Laibalõhna põhjustavad valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Amiinid on aluliste omadustega Valk + H2 = amiin + Vesi R NH2 + H2O = R NH3 + OH- Keemilised omadused: Hapetega annavad soola. NH3 + HCl = NH4Cl ammooniumkloriid (CH3)2NH + HNO3 = (CH3)2NH2NO3 2CH3CH2NH2 + H2SO4 = (CH3CH2NH3)2SO4 etüülamiinsulfaat CH3CH2NH2 + CH3COOH = CH3CH2NH3CH3COO 3CH3CH2NH2 + H3PO4 = (CH3CH2NH3)3PO4 CH3CH2NH2 + CH3(CH2)2COOH = (CH3)2(CH2)3NH3COO AMIINOHAPPED Amoteersed ühendid- reageerivad nii aluste kui hapetega, mõlemal juhul tekivad soolad. Värvitud kristalsed ained, lahustuvad vees ja halvasti orgaanilistes ainetes, sulavad kõrgel temp, magus maitse.
Amiinide omadust reageerida hapetega rakendab laialdaselt ravimitööstus. Töödeldes halvasti lõhnavaid ja vees rasklhustuvaid amiine vasinikkloriidhappega, muutuvad nad lõhnatuteks vees lahustuvateks tahketeks preparaatideks. R-NH2 + HCI RHN3+ CI- 3 Farmatseudid asendavad tavaliselt nimetuse ammooniumkloriid nimetusega amiinhüdrokloriid. Sellega rõhutatkse asjaolu, et amiin on reageerinud vesinikkloriidhappega, mille tulemuseks on vees lahustuv lõhnatu ravim. Veel mõningaid omadusi 1. Füüsikalised omadused: · Lahustuvus soltub ahela pikkusest. · Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel norgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: · Reaktsioon veega
Kui kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub rohkem energiat, kui ioonide hüdraatumisel energiat vabaneb, siis lahus jahtub ja vastupidi. Ioonilised ained Molekulaarsed ained Dissotsatsioonivõrrandid Üheprootonilised Mitmeprootonilised NaOH → Na + OH ˉ HCl → H + Clˉ Vesiniksoolad dissotseeruvad katiooniks ja vesinikku sisaldavaks happeaniooniks NaHPo₄ →Na + HPO₄ Ammoonium NH₄ võib kuuluda soolade koostisesse. NH₄Cl –ammooniumkloriid (NH₄)₂SO₄ - ammooniumsulfaat Dissotsatsioonimäär α = Cd/C Cd –ioonideks dissotseerunud kontsertatsioon c-molekulide üldkonts pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega (vee lisaminea) –tulemuseks kas happeline v aluseline keskkond NB ! VAID SOOLAD !! Lahuse keskkonna määramine Lahustumatud alused (kõik, v.a I A, II A) EI muuda lahuse keskkonda Soolade puhul vaatan aluse/happe tugevust.
H 2O Ba(OH) 2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaOH Ba2+ + SO42- = BaSO4 (sade) pole hüdroksiidiooni reaktsioon vaid sulfaatiooni oma Brönstedi järgi on alused osakesed, mis liidavad prootoneid ( st. vesinikiooni aktseptorid) Arrheniusega võrreldes on erinevused silmnähtavad. Brönstedi järgi on ammoniaak alus, sest te seob prootoni (NH3 + H+ = NH4+ ammooniumioon ) ja annab hapetega reageerides soolasid NH3 + HCl = NH4Cl (ammooniumkloriid) Ammoniaak on leelistest nõrgem alus ja ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel (NH4)2SO4 +2KOH = 2NH3 + 2H2O + K2SO4 Soolad, nende omadused Soolad on kõik tugevad elektrolüüdid ja on oma lahustunud osas täielikult dissotsieerunud ioonideks Asendusreaktsioonid Aktiivsem metall tõrjub vähemaktiivse soola vesilahusest välja (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 seega alumiinium oksüdeerub (on redutseerija) Al 0 - 3e = Al3+
1) Aatom-nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused 2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on re...
Milliseid probleeme põhjustavad happevihmad? NO, NO2 Reaktsioonid: happeline aine (hape/ oksiid) + aluseline aine (hüdroksiid/oksiid), metall + hape*, sool + hape*. Muundumise rida N2 NH3 NO NO2 HNO3 Väävli biofunktsioonid. (aminohapped, valk) Abiks õppimisel Ammooniumsoolad: Ammoniaagi reaktsioonil happega saadakse ammooniumsoolad. Näide: NH 3 + HCl NH4Cl. Need sisaldavad NH4+-iooni. Nimetamine on analoogne teiste soolade nimetamisega. Näiteks näidisvõrrandis olev sool on ammooniumkloriid. Kõik ammooniumsoolad on vees hästi lahustuvad ja kuna taimed saavad osastada ainult veeslahustuvaid aineid, siis on ammoonium soolad väga head väetised. Kõik ammooniumsoolad on kergelt happelise keskkonnaga ja neil on kõik soolade keemilised omadused, näiteks reageerivad leelisega: (NH 4)2SO3 + NaOH Na2SO3 + NH3·H2O Lämmastikhape ja nitraadid: Lämmastikhape on värvuseta, kuid terava lõhnaga aine, mis on tugev oksüdeerija. Nahale sattudes tekitab söövitushaavu
Koostage (ja tasakaalustage) tekstis kirjeldatud protsessile vastava nelja keemilise reaktsiooni molekulaarsed võrrandid. Soodat toodetakse tööstuslikult Solvay ammoniaakmenetlusel järgmiselt. Kõigepealt lagundatakse lubjakivi kõrgel temperatuuril. Ühe saadusena tekkinud süsihappegaas juhitakse ammoniaakhüdraadi lahusesse, mille tulemusena tekib ammooniumvesinikkarbonaat. Viimase reageerimisel küllastunud keedusoolalahusega moodustub ammooniumkloriid ja söögisooda (mille lahustuvus külmas vees on üsna väike). Lahusest välja sadenenud söögisooda eraldatakse filtrimisel ja lagundatakse kuumutamisel (pesu)soodaks, veeks ja süsihappegaasiks. _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________
Indikaatorina kasutatakse kromogeenmusta ET-00 (eriokroom-must T), mis moodustab Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sirelililla värvusega kompleksiooni. Stöhhiomeetrilises punktis, kus kõik Ca2+ ja Mg2+ ioonid on seotud värvitusse kompleksi triloon-B-ga, muutub lahus indikaator-aniooni värvusest tingituna siniseks. Üldkareduse määramise juures on oluline, et lahuse pH püsiks aluselises piirkonnas, seetõttu tuleb lisada puhverlahust - ammooniumkloriid NH4Cl segus ammoniaagi vesilahusega NH3H2O Karedust, mida arvutatakse HCO3- ja CO32- ioonide kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK). Soolhappega tiitrimisel reageerivad vesinikkarbonaatioonid soolhappega (HCO3- seob prootoni H+). HCO3- ioone sisaldava lahuse tiitrimisel tugeva happega (nt HCl) asub stöhhiomeetriline punkt happelises keskkonnas pH väärtuste 4,0...5,0 juures. Antud määramisel kasutatakse indikaatorit metüülpunane, pöördeala pH 4,4...6,2
aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Ei reageeri veega. Neutraalne oksiid ehk inertne-Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega.
3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 10% - list nuuskpiiritusena 2) 25% - list väetisena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel 6) kondiitritööstuses - (NH4HCO3) Tõestamine: Toimub leeliste abil: NH4Cl + NaOH => NaCl + NH3 + H2O
(raud(III)kloriid+ammooniumtsüanaadi vahel) näitel vaadelda, kuidas lahuse värvus sõltub ühendite kontsentratsioonist. Jälgida keemilise tasakaalu nihkumist, kas saaduste või lähteainete suunas, arvestades, et FeCl3 on punane ja (FeNCS)Cl2 on punane. Kasutatud töövahendid: Keeduklaas, katseklaasid Kasutatud reaktiivid: H2O, küllastunud raud(III)kloriid- FeCl3, küllastunud amooniumtsüaniid- NH4SCN, tahke ammooniumkloriid Töö käik: Keeduklaasi valati 20cm3 destilleeritud vett ning lisati 1 tilk küllastunud raud(III)kloriidi ja 1 tilk küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Saadud punane lahus segati korralikult ja jagati võrdselt nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jäeti võrdluseks. Teise katseklaasi lisati 2-3 tilka küllastunud raud(III)kloriidi lahust. Jälgiti muutusi ning selgitati välja kummale poole nihkus tasakaal. Kolmandase katseklaasi lisati 2-3 tilka küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust
elektrolüüdi materjalist ja seda mõõdetakse voltides. PRIMAAR- JA SEKUNDAARELEMENDID PRIMAARELEMENDID Taskulambi patarei kooseneb elemendi keskel paiknevast plusslaenguga süsinkvardast ja geeljat ammooniumikloriid elektrolüüti sisaldavast miinuslaenguga tsinkkonteinerist. Elemendi potentsiaal on ligikaudu 1,5 volti. Kasutamisel hakkab tsink aeglaselt voolu tootmise käigus lahustuma ja kui see või ammooniumkloriid on otsas, siis vool lakkab ja element tuleb ära visata. Niisuguseid elemente nimetatakse primaarseteks ehk mittelaetavateks. SEKUNDAARELEMENDID Plii-happe element kuulub rühma, mida nimetatakse sekundaarseks ehk laetavaks. Siis on plusselektroodiks plii-oksiid, miinuseelektroodiks käsnplii ja elektrolüüdiks lahjendatud väävelhape. Tühjenemise käigus tekib elektrivool, pluss- ja miinuselektrood
Saamine 1. Ammooniumhüdraadi lagunemisel eraldub ammoniaak ja vesi, reaktsioon on pöörduv. NH3*H2O NH3 + H2O 2. See on nõrk alus ja dissotseerub vähesel määral ja andes lahuselle ammoonium ja hüdreksiidioone: NH3*H2O HN4+ + OH 3. ammoniaakhüdraadi reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad: NH3*H2O + 2 H2SO4 (NH4)2SO4 + 2 H2O 4. kuumutamisel lagunevad kergesti ammoniaagiks ja happeks (ammooniumkloriid) NH4Cl NH3 + HCl 5. leelised tõrjuvad ammooniumsooladest välja ammooniumhüdraadi, abiks ammooniumioonide tõestamisel lahuses: NH4Cl + NaOH NH3 *H2O + NaCl 6. see laguneb soojendamisel kergesti: NH4Cl + NaOH NH3 + H2O + NaCl · Samal reaktsioonil põhineb ka ammoniaagi laborataarne saamine Kasutamine · Nuurkpiirituse koostises vähestes kogustes mõjub ergastavalt (minestuse korral kasutatakse 10% lahust)
elektrolüüdi materjalist ja seda mõõdetakse voltides. PRIMAAR- JA SEKUNDAARELEMENDID PRIMAARELEMENDID Taskulambi patarei kooseneb elemendi keskel paiknevast plusslaenguga süsinkvardast ja geeljat ammooniumikloriid elektrolüüti sisaldavast miinuslaenguga tsinkkonteinerist. Elemendi potentsiaal on ligikaudu 1,5 volti. Kasutamisel hakkab tsink aeglaselt voolu tootmise käigus lahustuma ja kui see või ammooniumkloriid on otsas, siis vool lakkab ja element tuleb ära visata. Niisuguseid elemente nimetatakse primaarseteks ehk mittelaetavateks. SEKUNDAARELEMENDID Plii-happe element kuulub rühma, mida nimetatakse sekundaarseks ehk laetavaks. Siis on plusselektroodiks plii-oksiid, miinuseelektroodiks käsnplii ja elektrolüüdiks lahjendatud väävelhape. Tühjenemise käigus tekib elektrivool, pluss- ja miinuselektrood
Kui ühti mainitud ainetest ei teki, siis reaktsioon ei lähe lõpuni: NaCl + K2SO4= - ? 6.1 Koosta reaktsioonivõrrandid (kas reaktsioon läheb lõpuni, märkida eraldi ära sade, gaas, nõrk elektrolüüt): a) KOH + AlCl3 e) K2CO3 + H3PO4 i) väävelhape + naatriumsulfiid b) H2SO4 + NaOH f) NH4NO3 + KOH j) raud(III)sulfaat + naatriumhüdroksiid c) KCl + NaOH g) CaSO3 + HCl k) ammooniumkloriid + baariumhüdroksiid d) CuSO4 + Ca(OH)2 h) H2S + KNO3 l) magneesiumkarbonaat + väävelhape Ioonvõrrandid Kuna elektrolüütide vesilahustes osalevad reaktsioonides ioonid, siis on õigem kirjutada võrrandid ioonilisel kujul. Molekulaarsele kujule (ioonideks lammutamata ehk kokku) jäetakse nende ainete valemid, mis ioone lahusesse ei anna või annavad vähe ( nõrgad happed, alused, vesi, sademed, gaasid). Nn
Koostage (ja tasakaalustage) tekstis kirjeldatud protsessile vastava nelja keemilise reaktsiooni molekulaarsed võrrandid. Soodat toodetakse tööstuslikult Solvay ammoniaakmenetlusel järgmiselt. Kõigepealt lagundatakse lubjakivi kõrgel temperatuuril. Ühe saadusena tekkinud süsihappegaas juhitakse ammoniaakhüdraadi lahusesse, mille tulemusena tekib ammooniumvesinikkarbonaat. Viimase reageerimisel küllastunud keedusoolalahusega moodustub ammooniumkloriid ja söögisooda (mille lahustuvus külmas vees on üsna väike). Lahusest välja sadenenud söögisooda eraldatakse filtrimisel ja lagundatakse kuumutamisel (pesu)soodaks, veeks ja süsihappegaasiks. _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________
bensiini-, kuuma- ja veekindla liite, mille tugevus ületab tunduvalt loomsete liimidega saavutatud tugevuse.Valmistamine lihtne, nakkumine kiire. Puuduseks: Liimilahuse lühike säilimise aeg ja tervistkahjustav toime. Kasutatakse nii külm kui kuumliimimiseks. Sünteetilised liimid koosnevad : 1. Tehisvaik- 2. Lahusti e. Stabilisaator- atsetoon, piiritus ja vesi 3. Kõvasti e. Katalüsaator- oblikhape, piimhape, sidrunihape, ammooniumkloriid 4. Täiteaine- puidujahu, tärklis, kaoliin 5. Plastifikaator- Tehisvaikudeks nim. Kõrgmolekulaarseid produkte, mida saadakse lihtsamatest ainetest keemiliste reaktsioonide teel. 1. Polümerisatsiooni vaigud- paljude ühesuguste molekulide liitumine makromolekuliks 2. Kondensatsiooni vaigud- kahe molekuli ühinemine, kusjuures eraldub mingi lihtsam aine, nt. Vesi Neid reaktsioone saab vahepealses staadiumis veel peatada. Ja seda liimivate
Plaatinakatalüsaatori kasutamisel tekib ammoniaagi ja hapniku vahelisel reaktsioonil lämmastikoksiid. See reaktsioon on suure tähtsusega tööstuse jaoks, sest ta on vaheetapiks lämmastikhappe tootmisel ammoniaagist: // t°, Pt 4NH3 + 5O2 ------- 4NO + 6H2O Ammoniaaki kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmaside, lõhkeainete, puhastusvahendite tootmiseks. Tuntumad ammooniumsoolad on: NH4Cl (ammooniumkloriid ehk salmiaak) metallipinna puhastusvahend tinatamisel, elektrolüüt süsinik-tsinkelemendis, meditsiinis rögalahtisti . NH4NO3 (ammooniumnitraat) väetis ja lõhkeaine komponent (NH4)2CO3 (ammooniumkarbonaat ehk põrdasarvesool) kasutatakse kondiitritööstuses kergitusainena taignas. Kuumutamisel ta laguneb, eraldades gaasilisi aineid, mis kergitavad küpsevat tainast // (NH4)2CO3 2NH3 + CO2 + H2O N2O - dilämmastikoksiid ehk lämmastik(I)oksiid ehk naerugaas
Kõige lihtsam selline osake on vesinikioon (prooton), millel elektrone polegi Ammoniaak on nukleofiil ja vesinikioon (prooton) elektrofiil. Lämmastik annab sideme tekkeks elektronpaari (doonor) ja vesinikioonil on vaba orbitaal selle elektronpaari paigutamiseks (aktseptor). H3 N : + H+ à [NH4]+ tekib ammooniumioon Brõnstedi järgi Happed loovutavad ja alused liidavad prootoneid .Seega on ammoniaak alus Alused reageerivad hapetega andes soola :NH3 + HCl à NH4Cl ammooniumkloriid CH3NH2 + HCl à (CH3NH3)Cl metüülammooniumkloriid 2NH3 + H2SO4à (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4à (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena)
Kõige lihtsam selline osake on vesinikioon (prooton), millel elektrone polegi Ammoniaak on nukleofiil ja vesinikioon (prooton) elektrofiil. Lämmastik annab sideme tekkeks elektronpaari (doonor) ja vesinikioonil on vaba orbitaal selle elektronpaari paigutamiseks (aktseptor). H3 N : + H+ [NH4]+ tekib ammooniumioon Brõnstedi järgi Happed loovutavad ja alused liidavad prootoneid .Seega on ammoniaak alus Alused reageerivad hapetega andes soola :NH3 + HCl NH4Cl ammooniumkloriid CH3NH2 + HCl (CH3NH3)Cl metüülammooniumkloriid 2NH3 + H2SO4 (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4 (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena)
Biureedisisaldus <1% - madal. 3) Kaltsiumnitraat, 15,5%. Koosneb valdavalt nitraatlämmastikust. On füsioloogiliselt aluseline väetis. Väga hügroskoopne, mistõttu seda 13 II VÄETISED hoitakse niiskuskindlates kottides. Kasutatakse põhiliselt aiandusväetisena. 4) Naatriumnitraat, 16,5% N. 5) Ammooniumsulfaat 6) Ammooniumkloriid 7) Kaltsiumtsüaanamiid. Mürgine, ei kasutata. Tahkete lämmastikväetiste kasutamisel tileb arvestada: · Ammoonium seotakse mulla neelavas kompleksis, kus taimed seda kasutavad ja ammooniumlämmastik nitrifitseerub. · N-väetis põllukultuuridel suurendab saaki ja parandab saagi kvaliteeti. Lämmastikuga üleväetamine halvendab saagi kvaliteeti. · N-väetised on meie tingimustes kõige efektiivsemad, sest siin on lämmastikuvaesed mullad.
NH3+H2O=NH3H2O Rahvapäraselt nimetatakse ammoniaakhüdraati nuuskpiirituseks. Ammoniaakhüdraat on nõrk alus, mis lahuses osaliselt dissotsieerub: NH3H2ONH4++OH- Ammoniaak põleb: 4NH3+3O2=6H2O+2N2 Katalüsaatorite manusel oksüdeerub ammoniaak lämmastikoksiidiks: Pt katalüsaator 4NH3+5O2-----------------6H2O+4NO Hapetega moodustab ammoniaak ammooniumsoolasid: NH3+HNO3=NH4NO3 (ammooniumnitraat) NH3+HCl=NH4Cl (ammooniumkloriid) 2NH3+H2SO4=(NH4)2SO4 (ammooniumsulfaat) Ammooniumsoolad sisaldavad katiooni NH4- (ammooniumioon), mis eraldub elektrolüütilisel dissotsiatsioonil vees: NH4ClNH4++Cl- Kuumutamisel lagunevad ammooniumsoolad tavaliselt ammoniaagiks ja happeks. Seda protsessi nimetatakse termiliseks dissotsiatsiooniks: NH4Cl=NH3+HCl Ammooiumiooni kindlakstegemiseks ammoniumsoolades lisatakse viimse lahusele leelise (NaOH, KOH) lahust ning soojendatakse: NH4Cl+NaOH=NaCl+H2O+NH3
saadud tugevuse. Paljud vaikliimid puiduga sama värvi, liimilahuse valmistamine lihtne, kiire nakkumise tõttu liimimine kiirem. Puuduseks on liimilahuse lühike säilivusaeg ja tervist kahjustav toime. Kasutatakse nii külm- kui kuumliimimisel. Sünteetilised liimid koosnevad: a)tehisvaikudest b)lahusti e stabilisaator (atsetoon, piiritus, vesi) c)kõvasti e katalüsaator (oblikhappe, piimhappe, sidrunihappe, ammooniumkloriid, petrooliumkontakt- selle poolest eristuvadki tehisvaikudest) d)täiteaine (puidujahu e tolm, tärklis või kaoliin) e)plastifikaator (teeb liimi plastsemaks) Tehisvaigud: Kõrgmolekulaarsed produktid, mis saadakse lihtsamatest ainetest keemilisel teel. Nagu eelnevalt öeldud erinevad sünteetilistest liimidest, sest ei sisalda kõvasteid. Saamisreaktsiooni järgi jaotuvad kaheks: a)polümersatsioonivaigud- paljude ühesuguste molekulide liitumine magromolekulideks.
nitriid t 2NH3 + 2Na → 2NaNH2 + H2 – asendub 1 H aatom naatrium- amiid Ammoniaakhüdraat NH3 · H2O – tekib, kui NH3 lahustumisel reageerib veega (nuuskpiiritus), sisaldab kuni 25 massi-% NH 3 Nõrgalt alusel. omadustega. Kasut. keemiatööstuses, väetisena, laborites, meditsiinis jm. Ammooniumisoolad (valged, tahked, vees lahustuvad ja dissotsieeruvad → NH 4+) NH4Cl – ammooniumkloriid – metallipinna puhastusvahend tinatamisel, elektrolüüt patareides jm. (NH4)2SO4 – ammooniumsulfaat – väetis, keemialaboris jm. NH4NO3 – ammooniumnitraat – väetis, lõhkesegude komponent (NH4)2CO3 ja NH4HCO3 (karbonaat ja vesinikkarbonaat) – kondiitritööstuses taigna kergitusvahend (küpsetuspulbrid): NH4HCO3 ↔ NH3 + CO2 + H2O Ammoniaagi biotoime Ärritav, mitte väga mürgine (väikestes kogustes), ärritav toime ületab tunduvalt mürgisuse.
annaabi.ee 
