· Atsetofenoon süttiv. Üle 82° võivad rekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Ärritab silmi ning võib kahjustada kesknärvisüsteemi. · Etanool Tuleohtlik. Segunedes õhuga tekivad kergelt plahvatusohtlikud segud. Hoida eemal lahtisest tulest ning hoida ventilatsiooni all. Füüsikaliste konstantide tabel Aine M (g/mol) Tihedus Keemistemp. Sulamistemp. (g/cm3) () () Veevaba 78 0,88 80,1 5,5 C6H6 (CH3CO)2O 102 1,08 139 -73 Veevaba AlCl3 133.5 2.48 120 192.4 atsetofenoon 133,5 1,03 202 20 Etanool 46,07 0,789 78,4 -117 NaBH4 38 1,07 500
toorainena.Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Äädikhape anhüdriid Värvitu. Väga liikuv vedelik terava lõhnaga. Tuleohtlik. Põlemine kõrvaldab ärritavad või toksilised aurud (või gaasid). Üle 49° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu segud.Põhjustab silmade pisaravoolu suurenemist. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti Veevaba AlCl3 Vees on hästi lahustuv,hüdrolüüsi käigus suitseb niiskes õhus ning eraldab HCl, HCl. Hästi lahustuv erinevates orgaanilistes ühendites (etanoolis, atsetoonism dikloroetaanis,nitrobenseenis), kuid peaaegu lagustumatu benseenis ja tolueenis. NaBH4 Värvisetu kristallid, mis on hästi lahustuvad vees ja polaarsetes orgaanilistes solventides. Kasutatakse orgaanilises sünteesis taandajana. Atsetofenoon Süttiv. Üle 82° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu segud
elukeskkonda, ka kasutatakse naturaalset pesusoodat rasva eemaldamiseks ja desinfitseerimiseks. Täiendavat rakendust , leiab pesusooda ehk naatriumkloriid veel nahatööstuses, keraamika tootmises, tekstiilitööstuses. 4 Füüsikalised omadused Naatriumkloriidi tihedus on 2.54 g/cm3 (veevaba vorm). Pesusooda värvus on valge , ning see on tahke ,kristalne , hügroskoopne aine. Tugevus ja elastsus puudub , kuna aine esineb tavalislt pulbrilisel kujul. Kaltsineeritud sooda keemis temperatuur on 750°C ning sulamis temepratuur on 851° C (veevaba vorm) .Naatriumkloriidi molaarmass on 105.9884 g/mol (veevaba vorm). Pesusooda ei põle, ega ole kergelt süttiv . Samuti ei ole see aine plahvatus ohtlik, ega ei esine ka oksüdeeritavust.
(ing.k maghemite). 2 Fe3O4 + ½ O2 3 (-Fe2O3) 3) Jõulisem kaltsineerimisprotsess annab aga punase pigmendi -Fe2O3 (hematiit). 2 Fe3O4 + ½ O2 3 (-Fe2O3) 3. FeCl3 Raud (III) kloriid Nimetused tööstuses - ferrumkloriid, molysite (ing.k), Leidumine looduses - mineraal molysite (ing.k) Omadused - värvus sõltub vaatenurgast (tagasipeegelduva valguse käes näivad kristallid tumerohelistena, tagasipeegeldumatu valguse käes aga punakaslillad), veevaba raud (III) kloriid on õhu käes vedelduv, luues udu niiskes õhus Kasutamine - vees lahustatuna kasutatakse flokulandina reoveepuhastuses, joogivee tootmises ja söövitusgeelina vase baasil metallist trükkplaatidel, veevaba raud (III) kloriid on tugev Lewis'e happe ja seda kasutatakse katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Saamine 1) Raud reageerib kõrgemal temperatuuril teiste mittemetallidega. 2 Fe + 3 Cl2(gaas) 2 FeCl3
10. Veevabade värvide koostised? Lahusti, sideaine, pigment 11. Vanade puitpindade üle värvimine? 1. Lihvige ja puhastage hoolikalt tolmust. 2. Kruntige kruntvärviga. 3. Pahteldage ebatasased kohad. 4. Lihvige pind siledaks. Puhastage hoolikalt tolmust. 5. Katke kogu pind lakkvärviga, kandke värv rulliga peale. 6. ... ja siluge lapikpintsliga. Võib olla tuleb pind veel kord värvida. 12. Kuidas ära tunda vee ja veevaba värvi välispinnal? Veevaba puhul, minuteada ei ima pind vett endasse, vaid jätab pinna märjaks. 13. Krohvipinna ettevalmistus värvimiseks? 1. Parandage kahjustatud kohad krohvimördiga. Laske korralikult kõvenduda. Võib kasutada ka liivapahtlit, kuid siis jäävad pahteldatud kohad siledamad. 2. Pühkige lahtised osakesed ära. 3. Kruntige sobivat tüüpi värviga alküüd-, lateks- või lubivärviga. Silikaatvärvi korral kasutatakse spetsiaalset silikaatsideainet. 4
Dietüüleeter 74 0,70 -116 34,6 3-pentanool 88 0,82 -63 115,3 1.4. Töö käik Etüülformiaat Reaktiivid: · Sipelghape 15g (12,5ml) · Etanool 16g (20ml) Aparatuur: fraktsioneeriva destillatsiooni seade, 50ml kolb 50ml kolvis segatakse 15g sipelghapet, 16g etanooli ja 4g veevaba kaltsiumkloriidi. Koostatakse fraktsioneeriva destilaatsiooni seade (deflegmaatoriga). Segu soojendatakse elektrilisel soojenduspesal nii, et eeter desitleeruks aeglaselt. Vastuvõtjat on soovitav jahutada jääveega. Produkt pestakse veega, 10%-lise naatriumkarbonaadi lahusega ja uuesti veega. Kuivatatakse veevaba kaltsiumkloriidiga ja destileeritakse kuivast fraktsioneeriva destillatsiooni seadmest. Saagis on ligikaudu 70% teoreetilisest 3-pentanool Reaktiivid:
Mis 1. Leia kaaliumnitraadi toatemperatuuril küllastunud juhtub? Põhjendada nähtust! lahuse protsendiline sisaldus 2. 20 g KNO3 lisati toatemperatuuril 80 cm3 Tööülesanne nr 2 vett. Kas kogu sool Antud on sinist värvi hüdraatunud vask(II)sulfaat lahustus? Kas saadi CuSO4·5H2O. küllastumata või 2.1 Tuvastada veevaba vask(II)sulfaadi värvus, küllastunud lahus? kasutades aurustamist. 3. 60°C juures (vajalik piirituslamp, segamiseks pulk ja portselankauss+ valmistati 275 g statiiv+ rõngas) kaaliumnitraadist 2.2 Määrata veevaba vask(II)sulfaadi lahustumise küllastunud lahus
2 VEDELKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse niiskus ja võrrelda saadud tulemusi GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Kolb uuritava vedelikuga 2. Veevaba lahusti 3. Glasuurimata portselani tükikesed 4. Gaasipõleti 5. Püüdur 6. Kondensaator Kateseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Niiskus on kütuse kahjulik komponent, ta vähendab kütuse kütteväärtust, suurendab põlemisgaaside mahtu, halvendab süttimist jne. Küttemasuutide niiskus ei tohi ületada 1,0% masuudil 40 ja 2,5% masuudil 100 ja 200. Vedelkütuse niiskuse määramise meetod põhineb veehulga määramisel, mis
(TNT) TEISED TUNTUMAD NIMED · 2,4,6-TRINITROTOLUEEN · 2,4,6-TRINITROMETÜÜLBENSEEN · 2-METÜÜL-1,3,5-TRINITROBENSEEN · TROTÜÜL ÜLDVALEM C 2H6(NO2)3CH3 SAAMINE KOLM SAMMU TOLUEEN NITREERITAKSE VÄÄVEL JA LÄMMASTIKHAPPE SEGUGA,SAADAKSE MONONITROTOLUEEN SEE OMAKORDA ERALDATAKSE JA NITREERITAKSE UUESTI ET SAADA DINITROTOLUEEN VIIMASEKS SAMMUKS ON DINITROTOLUEENI NITREERIMINE VEEVABA LÄMMASTIKHAPPE JA ÕLI SEGUGA,LÕPPSAADUSEKS ON TRINITROTOLUEEN KASUTAMINE KASUTATAKSE VAHEL REAKTIIVINA KEEMILISTES SÜNTEESIDES AGA ENAMSTI SIISKI LÕHKAINENA TROTÜÜLI LÕHKEVJÕUD ON STANDARDMÕÕT OMADUSED VEES MITTELAHUSTUV EI IMA VETT SIISSE SULAB MADALAL TEMPERATUURIL,80.35C VÄGA STABIILNE DETONATSIOONIKIIRUS 6900m/s KEEMISPUNKT 295C Click to edit Master text styles Second level PILT Third level
· Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Keeb 78 oC juures, on veest kergem (794 kg/m3) ja seguneb veega igas vahekorras. Etanool · Et C2H5OH keemistemperatuur on madalam kui veel, siis hakkab nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. · Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett. Etanool · Veevaba 100% etanooli nimetatakse absoluutseks etanooliks, mille saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga. · Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool · Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa,
4) Asetada servadest hoides teine KBr plaat peale nii, et plaatide vahe oleks ühtlaselt ilma õhumullideta vedelikuga täidetud 5) Asetada plaadid koos uuritava prooviga küvetihoidjasse 6) Fikseerida ühtlaselt reguleerimismutrite abil, et õhk ei pääseks KBr plaatide vahele( liiga kõvasti keerates võivad KBr plaadid katki minna) 7) Asetada proov küvetihoidjaga spektrofotomeetri proovikambrisse 8) Mõõta spekter ja interpreteerida 9)KBr plaate pesta tõmbekapis veevaba kloroformiga 10) Kasutada kummikindaid ja hoiduda mürgiste gaaside sissehingamisest 11) Asetada KBr plaat jääkide pudelil olevale lehtrile ja pesta Pasteuri pipeti abil veevaba kloroformiga 12) Kuivanud KBr aetada ettenähtud küvetihoidjasse Gaasilise aine spektri mõõtmine 1) Avada gaasiküveti mõlemad kraanid 2) Juhtida tõmbe all uuritav gaas balloonist vastava otsiku abil gaasiküvetti 3) Sulgeda mõlemad kraaanid 4) Asetada gaasiküvett prooviga spektofotometri proovikambrisse
CHOH + O2= CO2 + H2O 10. Mõisted: Alkoholid- süsinikuühendid, kus süsiniku aatomid on vahetult seotud ohe või mitme hüdroksüülrühmaga- OH. Karboksüülhape- nimetatakse süsinikuühendid mis sisaldavad ühte või mitut karboksüülrühma- COOH. Süsivesinikud- süsiniku rohkearvuline looduslik ühend. (?) Jää-äädikhape- etaanhape temperatuuril 16-17 C veevaba etaan tahkub, moodustades värvuseta jääga sarnaseid kristalle. Valgud- loodulikud polümeerid, ent väga keerulise ehitusega. Rasvad- väga energiarikkad looduslikud süsikuühendid.
K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A) Metaan(sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks. Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam karboksüülhape. Ei ole mürgine. Veiniäädikas. Tööstuses lahustina, keemiasaaduste valmistamiseks. Veevaba külmub +16oC juures, moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle (jää-äädikhape). Rasvhappedlooduslike rasvade koostises olevad monohapped (paaris arv süsinikke). Küllastunud ja küllastumata, hargnemata süsivesinikahel. Etaandihape(oblikhape; HOOCCOOH)mürigne. Spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Soodustab neerukivide teket. Benseenkarboksüülhape(bensoehape) aromaatne hape. Benseeniring. Valge, kristalne, kasut keemiatööst, toiduainetööst säilitusaine.
kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,56g apelsinikoort). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na 2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (petrooleeter). Kogusin segust karotenoidi de lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni petrooleetri lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab
Referaat-Alumiinium Sirli Salupõld 10S 15.04.2015 Kose 2015 Ajalugu Esimest korda tootis puhastamata vormis alumiiniumi Taani füüsik ja keemik Hans Christian Ørsted 1825. aastal. Ta pani reageerima veevaba alumiiniumkloriidi ja kaaliumi sulami ning sai tulemuseks tina meenutava metallitüki. Friedrich Wöhler viis läbi sama katse, kuid tõestas, et tulemuseks oli puhas kaalium. 1827. aastal viis Wöhler läbi sarnase katse, milles segas veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ning sai alumiiniumi. Hiljem avastas Pierre Berthier alumiiniumboksiidi. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist). Alumiinium on sedavõrd keemiliselt aktiivne, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis
Füüsikalised omadused terav lõhn, ärritav toime, ei ole mürgine, veevabana külmub mürgine, vedelik +16°C juures Kasutamine keemiatööstuses, kahjuritõrjeks lahusti Esinemine looduses nõges, sipelgas (hammustus) taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes jää-äädikhape veevaba äädikhape külmub +16°C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle oblikhape (dih.) spinatis, hapuoblikas, rabarbaris; vähendab organismi kaltsiumivarusid, soodustab neerukivide tekkimist piimhape (hüdroksüh.) tekib lihastes pärast suure koormusega töötamist õunhape (hüdroksüh.) puuviljades ja marjades viinhape (hüdroksüh.) sidrunhape (hüdroksüh
juhul ei kulu metanooli palju ning jääb ka järgmiseks korraks, kui see üldse tuleb. Metanooli saadakse enamasti vingugaasist ja vesinikust. Tulevikus võib metanool olla üheks vedel kütuseks, kui naftavarud otsa lõppevad. Etanool Etanool ehk „viinapiiritus“ on iseloomiliku lõhnaga, kõrvetava maitsega ja veega igas vahekorras segunev vedelik. Etanool on joovastava toimega. Veega segunemisel esineb ruumala vähenemine. Destilleermisel ei saa etanoolist veevaba piiritust, vaid 96% piirituse sisaldusega lahuse. Toidupiiritust, mida kasutatakse meditsiinis ja parfümeerias, valmistatakse toiduainetest. Etanooli tooraineks on kartul või teravili.Neist saadud tärklis muudetakse suhkruks, mis pärmseente abil õhu juurdepääsuta käärib etanooliks. Minu arvates on etanool palju parem jook kui metanool, sest pidu etanooli juues kestab kauem ja hommikul näed koju minna. Kuid ka sellega ei tasuks liialdada, sest muidu ei mäleta pärast mitte midagi
vältimiseks lisan kolbi väikese koguse jääd. Pesen rektifikaati jaotuslehtris kaks korda veega ja kuivatan kaltsiumkloriidiga. Rektifitseerin lõplikult 100 ml kuivast ümbarkolvist ja kogun fraktsiooni temperatuuril 36-40 oC. Saagis on ca 70% teoreetilisest. 1,3,5-trietüülbenseen Võtan 250 ml kolmekaelalise kolvi, mis on varustatud seguri, jahuti (jahuti otsa on pandud voolik lehtriga, mis on juhitud NaOH lahusesse) ja tilklehtriga ning asub jäävannil, ja viin sinna veevaba AlCl 3. Seejärel lisan bromoetaani ja jälgin segu moodustumist pastataoliseks massiks. Lisan benseeni ja veel bromoetaani samal ajal jälgides, et segu oleks umbes -5 oC juures. Vajadusel lisan jäävannile NaCl. Segu võib jätta üleöö seisma või soojendada ettevaatlikult. Valan segu jää (ca 75 ml) ja kontsentreeritud HCl (ca 5 ml) segusse. Lisan veel ca 25 ml jääd ja valan vedelad kihid jaotuslehtrisse. Orgaanikakiht on oranz. Pesen seda 2
Keeb 78 oC juures, on veest kergem (794 kg/m3) Ande Andekas-Lammutaja ja seguneb veega igas vahekorras. Et C 2H5OH keemistemperatuur on madalam kui veel, siis hakkab nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett. Veevaba 100% etanooli nimetatakse absoluutseks etanooliks, mille saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga. Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Kasutatakse
Kokkupuutel silmadega tuleb pesta koheselt rohke veega. Bensaalatsetofenoon Ohtlik allaneelamisel ja hingamisteid ärritav. Ei tohi hingata sisse tolmu. Vajaminevad ainehulgad Aine Hulk moolides Hulk Hulk ml grammides Benseen 55ml Äädikhappe 12g anhüdriid Veevaba AlCl3 32g Kuna atsetofenooni saagiseks oli 7,12g ja 6,5g oli palutud võtta, siis vastavalt arvutustele võtsin ka teistele ainetele suuremad mahud. Aine Hulk Hulk grammides Hulk ml moolides Bensaldehüü 0,0598mol 6,35g 6,097ml d Atsetofenoon 0,059mol 7,12g 6,9ml Etanool 0,283mol 13.03g 16,51ml NaOH 0,103mol 4,12g 1,93ml
SC Johnson HÕBELÄIGE Koostis: · isopropanool 10% · stearüül merkaptan 1,7% · sünteetilised tensiidid 0,1% · lõhnaained · pH 7,5 Kasutamine: Kanda vahendit lapile ja seejärel hõbepinnale. Lasta natuke kuivada ja hõõruda puhta lapiga. Tulemuseks on puhas ja läikiv hõbepind! Raniberl R 150 1 kaetud tablett sisaldab 167 mg ranitidiinvesinikkloriidi. Abiained: · mikrokristalne tselluloos · kopovidoon · kolloidne veevaba ränidioksiid · magneesiumstearaat · hüpromelloos · polü [butüülmetakrülaat, (2-dimetüülaminatüül )- metakrülaat, metüülmetakrülaat ] (1:2:1 ) · titaandioksiid E 171 · kollane raudoksiid E172 · talk · makrogool 6000 Kasutatakse: Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite raviks. Rafuksösofagiit. Zollinger- Ellisoni sündroom. Mr. Muscle Koostis: · <5% mitteioonseid pindaktiivseid aineid
määramine spektofotomeetril ja selle alusel uurivata materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. Töö käik: Karotenoide isoleermine taimsest materjalist Eelpeenestatud apelsini koorest võtsin tehnilistel kaaludel 1,04 g Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin väljakaalutud proovi uhmris vähese pestud liivalisandiga ühtlase massi saavutamiseni. Siis lisasin sinnasamasse üksikute portsjonitega kaupa veevaba Na2SO4, et vett sisuda. Jätkasin massi hõõrumist. Järgnevalt ekstraheerisin karotenoidid petrooleetriga ning filtrisin ekstrakti. Karotenoidide kvantitatiivseks määramiseks tuli ekstraktsiooni värske ekstrahendi portsjonitega korrata kuni värvitu ekstrakti saamiseni. Neeldumisspektrite võtmine ja analüüs Spekter mõõdetakse vahemikus 350-600 nm, kasutades võrdluslahustina puhast lahustit. Spektrofotomeetri isekirjutilt sain uuritava lahuse neeldumisspektri.
Mahuti kaanel on klapp 3 koos pööramisseadmega, süüteseade 5, termomeetri pese 5 ja painduv võlli otsas olev segisti 7. Kaanes on kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pöörlemisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi. Vedelkütuse ja tema aurude segamiseks on kaks tiivikut, üks vedelikus, teine aururuumis. Tiivikut saab pöörlema panna painduva võlli abil käsitsi. Töö käik Uurimiseks võetakse veevaba naftasaadus. Puhas, eelnevalt bensiiniga loputatud ja kuivatatud mahuti täidetakse kuni tõnga märgini uuritava kütusega, mille temperatuur on 20ºC, suletakse puhta, kuiva kaanega ja korpuse peasse asetatakse termomeeter. Taht süüdatakse, vajaduse korral seda õli või petrooleumiga eelnevalt niisutades; leek reguleeritakse ligikaudu kerakujuliseks. Lülitatakse sisse elektriküte, mis reguleeritakse nii, et kütuse temperatuur tõuseks kiirusega 5...6 K/min
· · Co2O3 tekib Co(NO3)2 lagunemisel (180 C) · madalamal t -l tekib CoO · reageerimisel hapetega Co(II) soolad · (mistõttu ta on tugev oksüdeerija) : · Co2O3 + 6HCl 2CoCl2 + Cl2 + 3H2O · · Co(OH)2 saadakse Co2+ + 2OH- Co(OH)2 - roosa sade · oksüdeerub aegl õhus, kiiremini oksüdeerijate mõjul: · CoO(OH) koobaltoksiidhüdroksiid · CoCl2 - esineb erin krist-hüdraatidena (taval on heksahüdraat) · n = 6 - roosakaslilla · kui n 0, värvused sinakaks (veevaba CoCl2 - helesinine) · Na3Co(NO2)6 - naatriumheksanitrokobaltaat(III) · tumekollane krist vees lahustuv ühend · K+ -ioonidega K3Co(NO2)6 · rasklahustuv (0,02% vees) kollane · ("Fischeri sool") · kasutatakse keraamikas värvainena · Co kompleksühendeid tuntakse väga palju · Co karbonüüle tuntakse mitmeid, · neist tuntuim - Co2(CO)8 oranz kristallil aine · selles ühendis Co o.-a. = 0 3. Kulla reageerimine hapetega
CaSO4*2H2OCaSO4*0,5H2O + 1,5H2O Kui põletatud kipsile lisada vett, siis muutub see tagasi kipsiks ja mass kivistub. Sel omadusel põhineb kipsi kasutatakse ehituses, kunstis ja meditsiinis (kipsmähised luumurdude korral). CaCl2 kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi CaCl2*6H2O. Selle omaduse tõttu kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks. Ca(NO3)2 kaltsiumnitraat Kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme kristallhüdraadina (di-, tri ja tetrahüdraadina). Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks. 2Ca(NO3)22CaO + 4NO2 + O2
seadme skeemi tiitellehel), millel on lisaks nimetatud osadele kaanes kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pööramisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi. Vedelkütuse ja tema aurude segamiseks on 2 tiivikut, üks vedelikus, teine aururuumis. Tiivikud saab pöörlema panna painduva võlli abil käsitsi või elektrimootoriga. Tiivikute pöörlemiskiirus peab olema 45...75 pööret minutis. Töö käik Uurimiseks võetakse veevaba naftasaadus. Puhas, eelnevalt bensiiniga loputatud ja kuivatatud mahuti täidetakse kuni rõnga märgini uuritava kütusega, mille temp. On 20ºC, suletakse puhta, kuiva kaanega ja korpuse pesasse asetatakse termomeeter. Taht süüdatakse, vajaduse korral seda õli või petrooleumiga niisutades. Lülitatakse sisse elektriküte, mis reguleeritakse nii, et kütuse temp. Algul tõuseks kiirusega 5...6 K/min, seejärel aga, kui temp on tõusnud 30K alla oodatavat süttimistemp.-i, kiirusega 2 K/min
mis kujutab endast optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Taimsest materjalist kaaluda proov. Antud katses analüüsisin tomatit ning kaalutise suuruseks oli 0,4419 g. Proov eelpeenestada ning seejärel peenestada lõplikult uhmris, kuhu on lisatud ka väike kogus liiva kui abrasiivmaterjali. Hõõruda kuni ühtlase massi tekkeni. Seejärel lisada väikeste portsjonite kaupa veevaba Na2SO4 vee sidumiseks. Soola lisamise võib lõpetada, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass. Järgmisena tuleb karotenoidid petrooleetriga proovist välja lahustada ning ekstrakt ära filtrida. Lõpuks tuleb kindlaks määrata ekstrakti kogumaht, minu katses oli selleks 10 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650 nm, võrdluseks kasutatakse puhast lahustit (petrooleeter)
LOODUSTEADUSKOND KEEMIA JA BIOTEHNOLOOGIA INSTITUUT EMPIIRILINE VALEM TALLINN 2020 TÖÖ EESMÄRK Praktilises töös uuritakse tundmatu koostisega vaskkloriidkristallhüdraati (CuxCly · zH2O). Ühendist eraldatakse vesi ja vask, jättes välja kloriidi. Vesi eemaldatakse kuumutamisel. Pärast kuumutamist jääb veevaba CuxCly. Sellest saab leida kristallvee massi. Lahustades soola vees ja pannes selles sisalduva metalli reageerima rohkem aktiivse metalliga saab eraldada vase massi. Kloriidioonide sisaldus arvutatakse masside vahest. KASUTATUD TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Kasutatavad ained: CuxCly · zH2O, alumiiniumi pulber, 6M HCl, 95% etanool. Töövahendid ja seadmed: Tiigel, keeduklaas (100mL), mõõtsilinder (25 ja 50mL),
kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suuremate vahele ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. hüdrolüüsipiiritus on tselluloosi suhrkuks muutmisel taas suhkru kääritamisel saadav etanool. sünteetiline piiritus moodustub kõrgemal temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manulusel toimuval hüdraatumisel. absoluutne alkohol veevaba ehk 100%line etanool. denatureerimine etanooli joomiskõlbmatuks muutmine tehnilisteks vajadusteks, sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid lisades. Denatureeritud alkoholi äratundmiseks antakse sellele enamjaolt värvus. antifriis jahutusvedelik (etaan1,2diool) 2) Miks ei saa alkohole vaadelda hüdroksiididena, kuigi nad sisaldavad OH rühma? Alkoholi molekulis on hapniku aatomi vahel side süsinikuga tugevam kui vesinikuga ning seetõttu alkoholide vesilahuses
, Ratassepp, V.,1980: 62 2 Vikipeedia „Etanool“, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 3 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4 Etanooli keemistemperatuur on madalam kui veel, mistõttu hakkab nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett. Veevaba 100% etanooli nimetatakse absoluutseks etanooliks, mille saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga.1 (allikas – kus info pärit?) Etanooli valmistatakse põhiliselt eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel (CH2=CH2 + H2O CH3CH2OH), sahhariidide kääritamisel (C6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2; tooraineks kartul, teravili – neist saadud tärklis muudetakse suhkruks, mis pärmseente mõjul
määramine, mille alusel uuritava aine karatinooidset koostist määramine ja analüüsimine, domineeriva karotinooidide määramine ja klorofülli olemaslou kindlakstegemine. Karotinooidide eraldamine taimest materjalist: · Kaalutakse proov(meie juhul 1,55g punast piprat). · Peenestame proovi rivi või noa abil. · Lõplikult peenestame uhmris. Selleks paneme proovi uhmri, lisame liiva ja hõõrutame uhmri nuiga. Seejärel lisame veevaba naatriumsulfaat, et vett siduda. Peab olema moodustanud pubriline mass. · Ekstrahherime(oktaaniga) karotinoidid organilise lahustiga ja filtrime. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs. · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkusel 350-650 nm. · Võrdluslahusena kasutame ekstrahenti. · Kirjutame need lainepikkused, kus paiknevad neeldumismaksimumid ja nende vastavad optilise tiheduse väärtused. Spektri analüüsimine.
2.1 METAANHAPE EHK SIPELGHAPE On terva lõhnaga ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Sipelghapet on sipelgates ja mesilastes. Nõgese kõrvekarvades olev sipelghape põjustab kõrvetamisel naha ärritust ja kihelustunnet. Valem on metaanhappel HCOOH. 2.2 ETAANHAPE EHK ÄÄDIKHAPE On igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Ei ole mürgine. Äädikas sisaldab 3-6 % etaanhapet. Veevaba äädikhape külmub +16 C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle, sellepärast nimetatakse kontsenteeritud äädikhapet(99,5%) ka jää äädikhappeks. Valem on CH3COOH. 2.3 RASVHAPPED Kitsamas tähenduses on looduslik rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsinike aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata, tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata
toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus. 16. Mis on värvi koostisosad? Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse materjali pindu keskkonnamõjude eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid 17. Mis on õlivärv? Veevaba värv. Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. • Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid, tehisvärnitsaid. 18. Mis on emulsioonvärvid? Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. • Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. 19. Mis on lakk? Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. 20. Mis on hermeetik?
jättes ( sageli on otstarbekas alustada leelisreaktsioonist).Tavaliselt on vaja rohkem kui ühte katset iooni ( aniooni või katiooni) kindlakstegemiseks, sest ainult üks kindel tulemuste kombinatsioon kinnitab iooni olemasolu. 3 Vee (H2O) kindlaks tegemine Määramismeetodid Tulemused Lisada veevaba vasksulfaati. Valge vasksulfaadi pulber värvub siniseks. Lisada veevaba Sinine koobalt(II)kloriid värvub roosaks. koobalt(II)kloriidi. Gaaside kindlakstegemine Gaas Sümbol Määramismeetodid Tulemused Hapnik O2 Panna hõõguv pird Pird süttib. anumasse, milles on hapnik. Süsinikdioksiid CO2 Juhtida lubjavette
konstruktsioonides. Pakendamisel, fooliumid, erinevad purgid ja taara. Tarbeesemed, köögitarvetest kuni spordivahenditeni. Tänavavalgustid, elektriliinid, Elektroonika. Samuti kasutatakse alumiiniumipuru värvides metalliläike saamiseks. Alumiiniumi kasutatakse peamiselt kõikjal ning see ümbritseb meid igal pool, kus me ka ei viibiks. [1] Ajalugu Taani keemik ja füüsik Hans Christian Ørsted tootis 1825. aastal esimest korda puhastamata alumiiniumi, pannes reageerima veevaba alumiiniumkloriidi ja kaaliumi sulami, selle tulemusena sai ta tina meenutava metallitüki. Hiljem viis Friedrich Wöhler läbi sama katse, kuid tõestas, et tulemuseks oli puhas kaalium. Wöhler viis 1827. aastal läbi sarnase katse, segades veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ning selle tulemusena sai ta alumiiniumi. Pierre Berthier avastas hiljem ka alumiiniumboksiidi, mida kasutatakse tänapäeval alumiiniumi tootmiseks. 1890. aastaks oli alumiiniumi hind juba langenud, ning see
kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 1,0036g tomatit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (oktaan). Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni oktaani lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab
2x päevas Hind: 164.- Vital Iron Rauasisaldus: 36,7g Lisandid: Vitamiin C, B1, B2, B6, B12 Manustamine: Suukaudne tablettidena Hind: 125.- Biorauta Rauasisaldus: 18mg Lisandid: verejahu, kibuvitsamarjajahu Manustamine: Suukaudu tablettidena 1tbl 2x päevas Hind: 70.- Spartocine 1 tablett sisaldab 250 mg raudaspartaati (vastab 36 mg Fe++). Lisandid: glükoosmonohüdraat, maisitärklis, povidoon, talk, veevaba räni, magneesiumstearaat, metüülhüdroksüpropüül-tselluloos, titaandioksiid (E 171), raudoksiid (E172), makrogool 400 Manustamine: Suukaudne 1-3x päevas Hind: 92.- Kelasin FE Rauasisaldus: 9mg Lisandid: maisitärklis, maisi maltodekstriin, mikrokristalliline tselluloos, riisitärklis, raudaminohappekelaat 9,0%, emulgaatorina magneesiumstearaat. Manustamine: Suukaudu tablettidena 1tbl 2x päevas. Hind: 83,80 Ferrum Lek
karotenoidse koostise iseloomustamine,-karoteeni sisaldus määramine uuritavas proovis, klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik: 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: - Peenestasin tüki porgandit riiviga, kaalusin tehnilisel kaalul 1,33 g materjali. Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass. - Lisasin umbes 10 kordse koguse (võrreldes porgani proovi kaalutisega) veevaba Na2SO4 vee sidumiseks ja segasin kuni segu oli ühtlane kuiv pulber. - Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile 20 ml portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri 100 ml mensuuri. - Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli läbipaistev (muidu kollane). Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid. - Määrasin ekstrakti üldmahu (23,5 ml). 2
neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,63g porgandit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na 2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (petrooleeter). Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni petrooleetri lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab
spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. TÖÖ KÄIK Toores punane paprika peenestati ning võeti materjali 0,9 g. Lõplikuks peenestamiseks hõõruti väljakaalutud proov uhmris vähese pestud liiva lisandiga, kuni saavutati ühtlane mass. Lisati sinnasamasse vastavalt vajadusele (segu täieliku kuivendumiseni) veevaba Na 2SO4, et siduda vett ja jätkati massi hõõrumist. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon petrooleetriga ja ekstrakti filtrimine. Lahustit lisati segule umbes 15 ml ja segati. Filtreeriti. Korrati ekstraktsiooni ka teist korda, siis saavutati pea-aegu värvitu ekstrakt. Nüüd uuriti ekstrakti spektromeetril. Spekter mõõdeti lainepikkustel 350-600 nm. TULEMUSED Neeldumisspekter ja selle analüüs Neeldumismaksimumid: 1) 500 nm; D=0,128 2) 469 nm; D=0,209
juures. Antud töö eesmärgiks on taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle aluses uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine. Töö käik: Uuritavaks taimseks materjaliks oli paprikas. Eelnevalt noaga peenestatud paprika kaalusin ja kaalutis oli 0,48g. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin uhmris nuiaga vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. Seejärel lisasin sinna üksikute portsjonite kaupa veevaba Na 2 SO4 kuni saavutasin ühtlase pulbri, mis oli roosaka värvusega. Sellele järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit tihedusega 0,69. Ekstrakti valasin läbi filter paberist lehtri mensuuri. Ekstraheerida tuli mitu korda kuna uurisin karotenoide kvantitatiivselt. Alguses oli raske ekstrakti kätte saada, kuna lisasin vist liiga vähe petrooleetrit. Lõpuks hakkasin veidike rohkem petrooleetrit panema ja sain ekstrakti paremini kätte
Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. [1] CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH 1.5. Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritusveest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95% etanooli ja 5% vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse ebsoluutseks alkohoiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati. [1] Etanooli rahvapärane nimetus „piiritus“ tuleb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarrjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. Sajandil. [2] 4 2. OMADUSED 2.1 Keemilised omadused Etanooli keemiline omadus on põlemine, reageerimine
Saagis on ligikaudu 80-85% teoreetilisest. Etüülbensoaat Kolbi paigutatakse 12 g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4 ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil 3 tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse. Jääk jahutatakse, segatakse 100 ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfaadiga. Lihtdestillatsioonil destilleerub algul eeter, produkti fraktsioon kogutakse temperatuuril 206-210 °C. Saagis on ligikaudu 70% teoreetilisest. Sünteesiks vajalikud ainehulgad: Aine Hulk moolides Hulk grammides Hulk ml Tolueen 0,0543 mol 5g 4,35 ml KMnO4 0,107 mol 17 g 46 ml
neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle aluses uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine. Töö käik: 1. Uuritavaks taimseks materjaliks oli porgand, mille riivisin ning kaalusin tehnilisel kaalul, kaalutiseks 1,34 g. 2. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin porgandit uhmris vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 3. Seejärel lisasin sinna ükskikute portsjonite kaupa veevaba naatriumsulfaati, mille kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,78. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5
peegeldavad pikematel lainepikkustel see tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Töö käik ja tulemuste analüüs Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist 1. Eelnevalt kaalutud 0,6 g tomati peenestasin uhmris pestud liivaga ühtlase massi saavutamiseni. 2. Lisasin veevaba Na2SO4 et materjalis sisalduvat vett siduda kuni pulbrilise massi saavutamiseni. 3. Valmistasin 25ml mõõtsilinder ja varustasin see sobiva suurusega klasslehtriga paberfiltriga. 4. Tegin ekstraktsiooni heptaaniga (d = 0,72 g/cm3), määrasin kindlaks ekstrakti kogumaht: 22,5 ml Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Mõõtsin karotenoidide neeldumisspektri lainepikkuste vahemikus 350-650 nm kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (heptaani)
Etüülbensoaadi süntees bensoehappest: Kolbi paigutatakse 12g bensoehapet, 50 ml etanooli ja lisatakse 4ml kontsentreeritud väävelhapet. Segu keedetakse püstjahuti all veevannil kolm tundi. Püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning reageerimata etanool destilleeritakse. Jääk jahutatakse, segatakse 100ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfaadiga. Lihtdestillatsioonil destilleerub algul eeter, produkti fraktsioon kogutakse temperatuuril 206-210°C. Saagis ligikaudu 70% teoreetilisest. 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid Bensoehappe süntees: Etüülbensoaadi süntees: O O C OC2H5 OH H2SO4 + C2H5OH + [H2O] 2.2 Aparatuuride skeemid 2
määramine spektrofotomeetril ja selle aluses uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine. Töö käik: 1. Uuritavaks taimseks materjaliks oli paprika, mille lõigasin ning kaalusin tehnilisel kaalul, kaalutiseks 0,5095 g. 2. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin porgandit uhmris vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 3. Seejärel lisasin sinna ükskikute portsjonite kaupa veevaba naatriumsulfaati, mille kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,69. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5
15g benseeni. Benseeni lisamise kiirusega ja vajadusel külma veevanniga jahutades hoitakse reaktsioonisegu piires 25-30°C. Pärast kogu benseeni lisamist kuumutakse reaktsionisegu veevannis 60°C juures 40-50 min. Pärast kuumutamist reaktsioonisegu jahutatakse toatemperatuurini ning valatakse jaotuslehtrisse. Alumine happekiht lastakse välja ja nitrobenseeni pestakse veega, siis 5%-lise soodalahusega ning seejärel uuesti veega. Pestud nitrobenseenile lisatakse veevaba kaltsiumkloriidi ja jäetakse seisma. Pärast vedelik nitrobenseen eraldatakse tahkest kaltsiumkloriidist. II etapp: Aniliin 500ml kolmekaelakisse ümarkolbi panna 15g tina. Lisada 12,5ml nitrobenseeni. Käivitatakse magneetsegur. Siis lisada 70 ml soolhappe 5ml-se portsjonide kaupa. Iga happeportsjoni lisamisel kontrollida seguremperatuuri ja hoida 60°C juures vajadusel kasutades jäävanni. Kui kõik happekogus on lisatud segu kuumutatakse 30 min. Pärast kuumusamist segu jahutatakse
Vulkaaniline tuhk ja pulbristatud tellise lisandid, mis lisati kustutatud lubjale saamaks hüdraulilist sidujat, mis hiljem avaldus cementum, cimentum, cäment ja cement nime all. Lisaks on olemas ka Hüdrauliline tsement (st.Portlandi tsement) tugevneb hüdratiseerimise keemilise reaktsiooni toimel, mis ilmneb iseseisvalt lisandi vee sisaldusest; nad võivad tugevneda isegi vee all või kui pidevalt on märg ilm.Keemiline reaktsioon, mis avaldub siis kui veevaba tsemendi pulber on segatud vett sisaldavate hüdraatidega, mis ei ole vesilahustuva TSEMENDI PAKKIMINE Kui tsementi ei veeta puistelastina, siis tavaliselt veetakse tsementi kas 40/50 kilogrammistes paberkottides või ühe/kahe tonnistes polüpropüleen kottides. Eelnevalt, kui tsement pakitakse paber või polüpropüleen kottidesse, pannakse tsement veekindlasse kotti, et vältida niiskuse või vee ligipääsu tsemendini. Polüpropüleen kotid Paberkott
krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O à CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95 % etanooli ja 5 % vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati. Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. ETANOOLI KASUTUSALAD · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus
annaabi.ee 
