Keemia KT. Alkaanid Mõisted: Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Ehk kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse. Sigmaside kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. Sigmaside võib ka ühendada omavahel süsiniku aatomeid ja ka süsiniku aatomeid teiste elementide aatomitega. Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Nimetatakse ka parafiiniks. Alkaani tunnuseks on liide aan. (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan, heksaan, heptaan, oktaan, nonaan, dekaan,..) Tüviühend süsinikuaatomite struktuur, millega on seotud ainult vesinikuaatomid. Teisisõnu peaahel.
Alkaanideks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis koosnevad C ja H'st, ning kus C aatomite vahel on üksikside ehk sigmaside. Üldvalem CnH2n+2 (n on jrk nr) Orgaanilistele ainetele pannakse nimed alkaanide homoloogilise rea alusel. 1. metaan CH4 2. etaan C2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6. heksaan C6H14 7. heptann C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22
KETOONID on orgaanilised ühendid, mille molekulides 2 radikaali on seotud ketorühmaga. VALGUD on aminohapete polükondensaatorid, milles aminohapped on seotud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE tekib aminohapete omavahelisel reageerimisel. ESTRID on alkoholi ja karbüksüülhapete reaktsioonisaadused. ISOMEERIA on nähtus, kus sama koostisega ühenditel on erinev molekuli ehitus ja esinevad omadused. VALENTS on maksimaalne oksüdatsiooniaste. SIGMASIDE on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel. KONFORMATSIOON süsinikuahelad võivad võtta erinevaid kujusid. ALKADIEEN on küllastumata süsivesinik, mille molekulides süsinike aatomite vahel on 2 kaksiksidet. SAHHARIIDID on biomolekulid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. SÜSIVESINIKUD on orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest. RADIKAAL on osake, millel on üksik paardumata elektron.
6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5-üün-1-hekseen CH2=CH(CH3)-CH=CH2 2-metüül-1,3-butadieen CH3-CHCl-CCl=CH2 2,3-dikloro-1-buteen Kujutlus sigma () ja pii () sidemetest Sigmaside: aatomiorbitaalid kattuvad aatomitevahelisel sirgel Piiside tekib aatomiorbitaalide kattumisel kahel pool aatomeid ühendavat sirget "külgepidi" Piiside on nõrgem ja katkeb keemilistes
Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt. Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks 8) hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega Nt. Alkaanid (etaan) 9) hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega Nt. savi 10) nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Nt alkaanide tunnuseks on liide -aan 11) sigmaside- ühekordne kovalentne side. Nt metaanis üksikside süsiniku ja vesiniku aatomi vahel 12) redutseerumine- on elektronide liitmise protsess, energia kulub Nt. Cl liidab 1 eletroni 13) oksüdeerumine- on elektronide loovutamise protsess, energia vabaneb Nt. Ca loovutab 2 elektroni 14) süsiniku võimalikud o.a- süsiniku võimalikud o.-a on -4 kuni +4, sest ta asub IV A rühmas (4 elektroni väliskihis, saab 4 juurde võtta/ära anda). Nt
orgaanilised ühendid- on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. -side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid.
Näiteks 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 · Kumuleeritud dieenid: Ühe süsiniku juures on kaks kaksiksidet Näiteks propadieen CH2=C=CH2 · Konjugeeritud dieenid: Kaks kaksiksidet on järjest, vahel pole ühtegi süsinikku Näiteks 1,3-butadieen CH2=CH-CH=CH2 4. Millistest sidemetest koosneb kaksikside? Mis juhtub nendega keemilistes reaktsioonides? ( 101 + konsp.) Kaksikside - keemiline side, kus on ühinenud 2 elektronpaari. Kaksiksidemes on üks sidemetest sigmaside, mis esineb kõigis süsivesinikes Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse pii-sidemeks. Seega kaksikside koosneb sigma (_) ja pii (_) sidemest. Kaksikside laguneb suhteliselt kergesti, Keemilistes reaktsioonides asendatakse kõrge energiaga ja ebastabiilsemad pii- sidemed stabiilsemate sigma sidemetega. 5. Millistest sidemetest koosneb kolmikside? Mis juhtub nendega keemilistes reaktsioonides ( 102 + konsp).
c) Nimetuse ette kirjutatakse asendusrühmade kohanumbrid tähestikulises järjekorras. Kui on ühesuguseid asendusrühmi mitu, siis kasutatakse eesliiteid (di, tri, tetra, penta jne) 2) Molekuli ehitus · Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus süsinikaatomid on seotud nalja kovalentse üksiksidemega. · Kõik sidemed on metaanis sigmasidemed (neli sigmasidet) · Sigmaside on selline kovalentne side, mida moodustavade elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel · Sigmasidemed süsiniku aatomi juures hargnevad ühtlaselt, sest nendevahelised nurgad on 109º 3) Alkaanide leid(u)mine: · Leidub kõigis looduslikes gaasides kuni 90% (maagaas, soogaas, kaevandusgas · Metaan tekib samuti org. ainete lagunemisel, N: kompostihunnikus ja
muutus ajaühikus. Katalüüs - Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (tavaliselt suurendamine) katalüsaatori abil. Katalüsaator - Katalüsaator on keemias aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. Inhibiitor - Reaktsiooni aeglustav aine. Ensüüm - Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid( nendele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus). Sigma-side - Sigmaside kov. side, mille korral aatomorbitaalide kattumine on suurim aatomituumi ühendaval sirgjoonel.(tugevam side, kui piiside) Pii-side - Piiside kov. side, mille korral aatomorbitaalide kattumine on suurim kahel pool aatomi tuumi ühendavat tasapinda. Kaksikside - Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Kolmikside - Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Aromaatne side kaksikside ei ole lokaalne.
5 4 3 2 1 CH3 CH2 C C CH3 pent 2 üün Alkeenid ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille süsiniku aatomite vahel on üks kaksikside. Kaksikside koosneb ühest sigma ()- ja ühest () sidemest. Eteeni (CH2 = CH2) molekulis on vesiniku aatomid seotud süsinikuga sigmasidemete abil (4 sidet kokku) ja üks sigmaside on süsiniku aatomite vahel: Eteeni molekulis on kokku 6 sidet: 5 sigma- ja 1 piiside. Piiside on nõrgem, kui sigmaside ja alkeenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid toimuvad piisideme katkemisel. I FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkeenide homoloogilise rea : 1 3 gaasid. 4 17 vedelikud,
5 4 3 2 1 CH3 CH2 C C CH3 pent 2 üün Alkeenid ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille süsiniku aatomite vahel on üks kaksikside. Kaksikside koosneb ühest sigma ()- ja ühest () sidemest. Eteeni (CH2 = CH2) molekulis on vesiniku aatomid seotud süsinikuga sigmasidemete abil (4 sidet kokku) ja üks sigmaside on süsiniku aatomite vahel: Eteeni molekulis on kokku 6 sidet: 5 sigma- ja 1 piiside. Piiside on nõrgem, kui sigmaside ja alkeenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid toimuvad piisideme katkemisel. I FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkeenide homoloogilise rea : 1 3 gaasid. 4 17 vedelikud,
Ch3-CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). 5 Alkadieenide ehitus Pentadieeni molekul koosneb viiest süsiniku ja kaheksast vesiniku aatomist. Kahe süsinikuga on kaks vesiniku aatomit seotud kaksiksidemetega (sigmasidemetega). Süsinikevahelised sidemed kaksiksidemes ei ole ühesugused. Kaksiksidemes on üks sidemetest sigmaside, mis esineb kõigis süsivesinikes ka kõigi süsiniku ja vesiniku aatomi vahel. Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse - sidemeks (pii-sidemeks). Seega kaksikside koosneb sigma () ja pii () sidemest. Süsinikuga seotud kolm aatomit (kaks vesiniku ja üks süsiniku aatom) paiknevad ühel tasapinnal, sest nende aatomite vahelised nurgad on 120 º. Seepärast nimetatakse sellist süsinikku ka tasandiliseks ehk planaarseks süsinikuks
CH3-CHCl-CCl=CH2 2,3-dikloro-1-buteen 2,3-diklorobut-1-een 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 12 Kujutlus sigma () ja pii () sidemetest Sigmaside: aatomiorbitaalid kattuvad aatomitevahelisel sirgel Piiside tekib aatomiorbitaalide kattumisel kahel pool aatomeid ühendavat sirget "külgepidi" Piiside on nõrgem ja katkeb keemilistes reaktsioonides
5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5-üün-1-hekseen CH2=CH(CH3)-CH=CH2 2-metüül-1,3-butadieen CH3-CHCl-CCl=CH2 2,3-dikloro-1-buteen Kujutlus sigma () ja pii () sidemetest Sigmaside: aatomiorbitaalid kattuvad aatomitevahelisel sirgel Piiside tekib aatomiorbitaalide kattumisel kahel pool aatomeid ühendavat sirget "külgepidi" Piiside on nõrgem ja katkeb keemilistes reaktsioonides
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 2 ALKEENI MOLEKULI EHITUS Eteeni molekul koosneb kahest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist. Ühe süsinikuga on kaks vesiniku aatomit seotud üksiksidemetega (sigmasidemetega). Süsinikevahelised sidemed kaksiksidemes ei ole ühesugused. Kaksiksidemes on üks sidemetest sigmaside, mis esineb kõigis süsivesinikes ka kõigi süsiniku ja vesiniku aatomi vahel. Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse - sidemeks (pii-sidemeks). Seega kaksikside koosneb sigma () ja pii () sidemest. Süsinikuga seotud kolm aatomit (kaks vesiniku ja üks süsiniku aatom) paiknevad ühel tasapinnal, sest nende aatomite vahelised nurgad on 120 º. Seepärast nimetatakse sellist süsinikku ka tasandiliseks ehk planaarseks süsinikuks
sp2 hübriidses olekus aatom sp3 hübriidses olekus aatom 43 Kovalentne side Kovalentsed sidemed aatomite vahel tekivad elektronpilvede interaktsioonil. Jättes kõrvale ülejäänud orbitaalid võib üksiksideme teket vaadelda kui antud alltoodud skeemil: + ühe elektroniga ühe elektroniga kovalentne sigmaside - hübriidne orbitaal hübriidne orbitaal elektronpaar ühtsel orbitaalil Interakteeruvad orbitaalid ei pea olema tingimata hübriidsed. Samuti on võimalik, ühel osapoolel on elektronpaar ning teisel tühi orbitaal, kuid enamasti eeldab sideme tekke kummalti aatomilt üksiku elektroniga orbitaali. Oluline on orbitaalide orientatsioon ruumis, sest side ei saa tekkida vale nurga all interakteeruvate orbitaalide vahel.
annaabi.ee 
