hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fructus Acc.cornu cornua Abl.fructu fructibus Abl.cornu cornibus V käändkond e Nominativus quis?quid? kes?mis N.res res Genitivus cuius? Kelle?mille? G.rei rerum Dativus cui? Kellele?millele? D.rei rebus Accusativus quem?quid? keda?mida? Acc
hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond – um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond – us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fructus Acc.cornu cornua Abl.fructu fructibus Abl.cornu cornibus V käändkond – e Nominativus quis?quid? kes?mis N.res res Genitivus cuius? Kelle?mille? G.rei rerum Dativus cui? Kellele?millele? D
juriidiline terminoloogia. Tõlkimine: Tekst 2 16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4 24) Intra vires volituste piires (ulatuses); Ultra vires üle võimu piiride Tekst 5 8) Ex lege seadusest (tulenevad) ; Ex contractu lepingust (tulenevad) 10) Ab usu tavakohaselt Tekst 7 13) Fructus civiles tsiviilsed viljad /õigusvili/ (asja tulu); fructus naturales looduslikud viljad 14) Servi poenales karistus- või pärisorjad ; servi populi Romani üksikutele eraisikutele kuuluvad orjad; servi publici riigi orjad Tekst 9 12) Consensus omnium kõikide nõusolek (või nõusolek kõigile) 1 ; omnium consensu kõikide nõusolekul. 13) Omnis ars naturae imitatio est kogu teadus on looduse jäljendamine. Tekst 14
11. Kelliin ja visnagiin: a) mida need taimsed ained endast kujutavad oma keemiliselt ehituselt b) mis on nende farmakoloogiline toime c) mis on peamine taim, mis neid TA sisaldab (ladina keeles, droog)? a) Furanokromoonid aineterühma kuuluvad oma keemiliselt ehituselt b) nende farmakoloogiline toime c) peamine taim, kus need ained TA? a) Furanokromoonid b) Spasmolüütilise toimega (leevendavad smaspide poolt põhjustatud valu, lõdvestades silelihaseid) c) Ammi visnaga Orgiammi (ammi fructus) 12. Kõige tuntuim ravimtaim, mille rögalahtistav toime oleneb saponiinide sisaldusest a) taime nimetus eesti keeles b) taime nimetus ladina keeles c) mis on droogiks? a) lagrits b) Glycyrrhiza glabra c) Glycyrrhizae radix lagritsa magusjuur 13. Zenn-senn a) taime nimetus ladina keeles b) mis on droogiks c) tähtsamad TA d) missuguste ainete hulka TA kuuluvad e) droogi ja sellest valmistatud preparaatide farmakoloogiline toime? a) Panax ginseng b) radix - juur
I- Silva,ae,f II- Hortus,i,m – liber,bri,m – bellum,i,s III- Konstant IV- Fructus,us,m – cornu,us,m V- Res,ei,f N.Silv-a N.Silv-ae G.Silv-ae G. Silv- D.Silv-ae arum Acc.Silv- D. Silv-is am Acc. Silv-as Abl.Silv-a Abl. Silv-is Voc.Silv-a Voc. Silv-ae N.Hort-us N. Hort-i G.Hort-i G. Hort-o- D. Hort-o rum Acc. Hort- D. Hort-is um Acc. Hort- Abl. Hort- os
III käändkond declinatio tertia Siia kuulub väga palju sõnu, nii mees-, nais-, kui kesksoost Sing gen lõpp on is NB! Et sing gen erineb tunduvalt sing nom-ist, siis tuuakse see sõnastikus ära koos sõna muutunud osaga Sol, Solis m - päike Sing Plur Nom sol soles Gen solis solum Dat soli solibus Acc solem soles Abl sole solibus Carmen, minis n - laul sing plur Nom carmen carmina Gen carminis carminum Dat carmini carminibus Acc carmen carmina abl carmine carminibus Febris, is f - palavik sing plur Nom febris febres Gen febris febr-i- um Dat febri febribus Acc febr-i-m febres Abl febr-i febribus III PÖÖRDKOND coniug...
80. cives Romani Rooma kodanikud 81. persona sui iuris õiguslikult iseseisev isik 82. persona alieni iuris teise isiku võimu alla kuuluv isik 83. actor hageja 84. reus kostja; süüalune 85. actio hagi, kaebus, nõue 86. interdictum interdikt, keeld 87. restitutio in integrum endise olukorra taastamine, ennistamine 88. iudex kohtunik 89. fiscus imperaatori kassa 90. in iure cessio (omandiõiguse) loovutamine kohtus preetori ees 91. fructus vili ; tulu 92. damnum kahju 2
Josquin Desprez (u1440-1521) · "muusikute vürst", kes avas teiste silmad · Tegutses Itaalias ja Prantsusmaal. · Paljud tema teosed trükiti juba tema elu ajal. · Säilinud 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. · Tasakaalustatud ja selge vorm, samas isikulaadne väljenduslaad, sageli jõuliselt emotsionaalne. · Motett "Ave Maria" Ave Maria, gratia plena, Dominus tecum, benedicta tu in mulieribus, et benedictus fructus ventris tui Iesus. Sancta Maria mater Dei, ora pro nobis peccatoribus, nunc, et in hora mortis nostrae. Amen. (Ole tervitatud, Maarja, täis armu, Issand on sinuga; õnnistatud oled sa naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili Jeesus. Püha Maarja, Jumala ema, palu meie patuste eest nüüd ja meie surma tunnil. Aamen. ) · Anonymus chanson "L' homme arme" · Kyrie missast "L' homme arme" · Chanson "Mille regrez"
interdictum interdikt, keeld, keelamine (Rooma õiguses preetori tingimusteta korraldus vaidlevatele pooltele, mis keelas mingi tegevuse või kohustas midagi tegema; preetori erikaitsevahend) restitutio in integrum endise olukorra ennistamine (taastamine) iudex kohtunik; otsustaja (Roomas eraisikust kohtunik); hindaja fiscus fiskus, imperaatori kassa, riigikassa in iure cessio omandiõiguse loovutamine Rooma kohtus preetori ees toimuvas näilikus protsessis fructus vili, tulu, kasu damnum rahatrahv, kahju, kahjum; asja kahjustamine
sed libera nos a malo. vaid päästa meid ära kurjast! Amen [Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.] Aamen. Ole tervitatud, Maarja, täis armu, Ave Maria, gratia plena, Issand on Sinuga. Dominus tecum, benedicta tu in mulieribus, Õnnistatud oled Sa naiste seas et benedictus fructus ventris tui, Jesus. ja õnnistatud on Sancta Maria, Mater Dei, Sinu ihu vili Jeesus. ora pro nobis peccatoribus, Püha Maarja, Jumala Ema, palu meie, patuste nunc et in hora mortis nostrae. Amen eest, nüüd ja meie surmatunnil. Aamen. Gregoriuse laul ❁ ladinakeelne, harva tõlgitud, proosatekstiga ❁ esituslaad on saateta, laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp, koor. ühehäälne
kalmud jt. Ülejäänud käibelised asjad. Lisaks peremeheta asjad, mida võis hõivata. Kehalised asjad - käega katsutavad. Kehatud viljakasutusõigus. Asendatavad iga objekti antud liigist saab asendada teisega. Mitteasendatavad ei saa asendada, nt kunstiteos. Äratarvitatavad ja mitteäratarvitatavad. Jagatavad ja jagamatud. Lihtasjad ja koostatud asjad. Asjade kogum (nt raamatukogu). Fructus on asjast perioodiliselt eraldatav osa, nt loomade juurdekasv. Valdus faktiline olukord, kus valdaja asja tegelikult võib kasutada ja käsitada, olemata omanik. Elemendid tahe asja enda käes pidada, tegelik asja enda käes pidamine. ERINEV lihtsalt asja enda käes hoidmisest pidamisest. Õiguspärane ja mitteõiguspärane. Heauskne ja pahauskne. Objektiks käibelised asjad. Kaitseks preetorite interdiktid. possessoorsed
Lisaks tugevdab nõges juukseid ja küüsi ning elustab neid, stimuleerides ühtlasi juuste kasvu. Kõige krooniks lisab nõges energiat ning suurendab seksuaalset aktiivsust (potentsi) ja elujõudu. Takjas • Suure takja juur (radix Bardanae, radix Lappae) on sapiajati, higiajati, diureetik, verepuhasti, palavikulangeti, nahavahend, diabeedi- ja allergiavastane vahend; välispidiselt kosmeetiline vahend. Hiina meditsiini seisukohalt takja seeme (fructus Arctii) hajutab tuult-kuumust ning mõjub soodsalt kurgule, kaotab intoksikatsiooninähud ning kiirendab lööbe pinnaletulekut. Takja juur eemaldab tuult-kuumust, kõrvaldab põletikuturse, soodustab energia ringlemist ja hajutab sõlmed. Mädarõigas • Meditsiinilisel otstarbel kasutatakse mädarõika kuivatatud juurt, sellest pressitud mahla või droogist valmistatud preparaate. Kasutatakse isutuse ja seedehäirete raviks. Aitab ka kuseteede infektsioonide, köha
allikas, läte; algus princeps, cipis m. juht, valitseja, imperaator Quiris, itis m. kviriit (Rooma riigi täieõiguslik kodanik) aedilis, is m. ediil (kõrge ametnik; vastutas üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude, samuti mängude korraldamise eest) testis, is m.f. tunnistaja civis, is m.f. kodanik casus, us m. juhus, juhtum consensus, us m. nõusolek, üksmeel contractus, us m. leping fructus, us m vili, tulu magistratus, us m. magistraat, kõrge riigiametnik metus, us m. kartus, hirm; ähvardus status, us m. seisukord, seisund, olukord usus, us m. kasutamine, tarvitamine; komme ususfructus, us m. kasutusvaldus f acquisitio, onis f. omandamine actio, onis f. hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess adoptatio = adoptio, onis f. lapsendamine cessio, onis f
· Klassikaline hääldus: Cicero [kikero] ·Traditsiooniline hääldus: Cicero [tsitsero] Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon ! c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus ! c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor ! qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ! ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus
kultusesemed, altarid jne res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad. 8. Collegia funeraticia – matustega seotud ühingud Collegia sodalicia - religioossed ühingud 9. Patres conscripti - lugupeetud senaatorid 10. Possessio bonae fidei – hea usu valdus; possessio malae fidei – paha usu valdus 11. Possessio iusta – õiglane valdus; possessio iniusta – ebaõiglane valdus 12. Glossa ordinaria – harilik ääremärkus 13. Fructus civiles – tsiviiltulud; Fructus naturales – looduslikud tulud 14. Servi poenales – karistus- või pärisorjad; servi populi Romani – Rooma rahva orjad servi publici – avalikud, riiklikud orjad 15. Dominium directum – otsene omand; dominium divisum – jagatud omand dominium utile – kaudne omand 16. contractus unilaterales – ühekülgsed lepingud; contractus bilaterales – kahekülgsed lepingud 17
28. VL morfoloogilised eripärad võrreldes klassikalise ladina keelega Morfoloogia Kaks tendentsi: erandlikud vormid muutuvad - analoogia (ühtlustumistendents): igas tüüpkonnas väheneb erinevate vormide arv, väheneb tüüpkondade arv. - flektiivne e. sünteetiline keel → isoleeriv e. analüütiline keel (analüütilised v. perifrastilised vormid) Morfoloogia, anlüütilised konstruktsioonid a) 4. ja 5. käändkonna kadumine: 4. kk. sõnad → 2. kk. (fructus, us > fructus, i); 5. kk. sõnad → 1. kk. järgi (materies > materia). Ebareeglipärasuste kadumine 3. kk.-s b) Kesksoo kadumine: -um lõpulised → meessugu –us (templum > templus); mitmus (-a) → naissugu (labra mitm. sõnast labrum “huul”, vrd. pr. une lèvre) c) väheneb käändevormide arv: nominatiiv läheneb akusatiivile. d) tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc
Teine igapäevase elu seisukohalt tuttav käärimisliik on piimhappeline käärimine. Tekkiv piimhape CH 3-CH(OH)-COOH on hea konservant ja pärsib enamuse bakterite elutegevuse. Hapendatud kapsas ja hapukurk säilivad paremini, kui hapendamata köögiviljad. Ka laktoosi (piimasuhkru) käärimisel tekib piimhape. Fruktoos (fructus = puuvili) Glükoosi isomeer - vastav ketoos (ketoalkohol) Suhkrust magusam. Molekuli ehitus O II · Ahelvorm CH2OH - CHOH - CHOH - CHOH - C - CH2OH · Põhiliselt esineb lahuses tsükliliste (pool)ketaalidena - analoogiliselt glükoosiga Keemilised omadused Glükoosist keemiliselt vähemaktiivne. Annab alkoholidele iseloolikke reaktsioone.
Põlemisel eraldub energia kiiresti, hingamisel aeglaselt, sest protsess kulgeb üle mitme vaheetapi. Teine igapäevase elu seisukohalt tuttav käärimisliik on piimhappeline käärimine. Tekkiv piimhape CH3-CH(OH)-COOH on hea konservant ja pärsib enamuse bakterite elutegevuse. Hapendatud kapsas ja hapukurk säilivad paremini, kui hapendamata köögiviljad. Ka laktoosi (piimasuhkru) käärimisel tekib piimhape. Fruktoos (fructus = puuvili) Glükoosi isomeer - vastav ketoos (ketoalkohol) Suhkrust magusam. Molekuli ehitus O II Ahelvorm CH2OH - CHOH - CHOH - CHOH - C - CH2OH Põhiliselt esineb lahuses tsükliliste (pool)ketaalidena - analoogiliselt glükoosiga Keemilised omadused Glükoosist keemiliselt vähemaktiivne. Annab alkoholidele iseloolikke reaktsioone.
Res mobiles - vallasasjad Res immobiles - kinnisasjad Ager publicus – Rooma riigimaa Res in commercio – käibeline asi Res extra commercium – käibevälise asja müümine Res corporales – kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales – kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (pärand, nõuded jne) Res fungibiles – asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles – mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Fructus – vili, asjast perioodiliselt eraldatav osa Animus possidendi – tahe asja enda käes pidada Corpus possidendi – tegelikult asja enda käes pidamine Detentio – pidamine, lihtsalt asja enda käes hoidmine Possessio iusta – õiguspärane valdus Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Possessio bonae fidei – heausklik valdus Possessio malae fidei – halvausklik valdus Possessio rei – omandi asi Possessio iuris – omandiõigus Actio Publiciana –
res mobiles-res immobiles (vallas- ja kinnisasjad) Asja liigitustest erinev, ent asjaõiguse mõismise seisukohalt tähtsad on ka: koostatud asi (corpus ex contingentbus) näiteks laev, maja asjade kogum (corpus ex distantibus) näiteks loomakari, raamatukogu asja osa (pars) päraldis (näiteks maamajapidamises instrumentum fundi) ja peaasi vili (fructus) - laps Asjaõigus - ius in rem (actio o rem) Õigused võõrale asjale: Superficies - hoonestusõigus Pant (pignus etc) Servituudid OMAND - dominium, proprietas Omandiõiguse elemendid: 1. Valdusõigus - ius possidendi 2. Kasutusõigus - ius utendi 3. Käsutusõigus - ius dispondend Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei
f) Mõnede lõpukonsonantide kadumine: /m/ ja /s/ (viimane ainult Kesk-Itaalias ja Daakias). Morfoloogia Kaks tendentsi: erandlikud vormid muutuvad - analoogia (ühtlustumistendents): igas tüüpkonnas väheneb erinevate vormide arv, väheneb tüüpkondade arv. - flektiivne e. sünteetiline keel isoleeriv e. analüütiline keel (analüütilised v. perifrastilised vormid) Morfoloogia, anlüütilised konstruktsioonid a) 4. ja 5. käändkonna kadumine: 4. kk. sõnad 2. kk. (fructus, us > fructus, i); 5. kk. sõnad 1. kk. järgi (materies > materia). Ebareeglipärasuste kadumine 3. kk.-s b) Kesksoo kadumine: -um lõpulised meessugu us (templum > templus); mitmus (-a) naissugu (labra mitm. sõnast labrum "huul", vrd. pr. une lèvre) c) väheneb käändevormide arv: nominatiiv läheneb akusatiivile. d) tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(75...
jne 2) Koostatud asjad- lihtasjade mehaaniline ühend, nt laev, hoone. *** Asjade kogum- paljudest liht- või koostatud asjadest koosnev asi. Käsitletakse ka tervikliku õigusobjektina, näiteks kari, raamatukogu, kaubaladu jne.. Peaasi- on see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe. Lisaasi - seisab peaasja teenistuses, nt pilt ja selle raam, sõrmus ja selle kivi. Vili- fructus -asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad, loomade juurdekasv, tsiviilsed viljad, - asja tulu, nt maa üür, kapitali - hoiuse protsendid. VALDUS (possessio) Valduse ja omandi vahel tuleb teravalt vahet teha! Omand on SUURIM õigus, mis võib olla asja kohta. Valdus on FAKTILINE suhe asjasse. Asja valdaja võib olla ka omanik. Ka Rooma õiguses tähendab possessio - valdus - faktilist olukorda, kus valdaja võis asja
5. Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU. 6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta. Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elemendid: 1. Tahe asja enda käes pidada-animus possidendi ehk lihtsalt animus 2
Vokaalid: a, e, i, o, u y=ü: hypotheca i=j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i=jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjtam: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae=ää: aedilis, praesidium oe=öö: proelium Konsonandid: X=ks: Xerxes Z=dz: Zenon C=k a.o.u ja konsonandi ees: casus, fructus C=ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero Ch=hh: pulcher, schola Ph=f : philosophus Th=t: theatrum Rh=r: rhetor Qu=kv: aqua, quis Ngu vokaalis ees=ngv: lingua, sanguis Sua=sva: suavis Sue=sve: consuetudo ti vokaali ees=tsi: restitutio, actio Vältus (kvantiteet) Vokaalis võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega
sõnatüvede tähenduse ja liidete kohta)?) Ladina tähestik, grammatika mõjutused (romaani keeled, samuti sks. gramm aluseks) Saksa keel ja seosed eesti keelega · Sõjandus: Kampf (campus), Pfeil (pilum). · Kaubandus: kaufen (caupo), Münze (moneta), Sack (saccus), Pflanze (planta), Fenster (fenestra), Wein (vinum), Zwiebel (cepulla), Keller (cellarium), Bete (beta), Rettich (radix, vüs. ratih), Kirsche (vüs. kirsa, vld. ceresia), Frucht (fructus); · Linn, ehitus: Mauer (murus), Spiegel (speculum, vüs. spiagal), Küche (coquina, vüs. chuhhina); · Valitsus, võim: Kaiser (caesar), Kette (catena, vüs. ketina). · Haridus: Brief (brevis sc. libellum), Meister (magister), Schule (vld. scola, kr. FP@8Z), Tafel (tabula) · Kristlus: Bischop (episcopus), Kreuz (crux), Kloster (claustrum), Pein (poena); ja kreeka k.: Mönch (monachus, :@<"P±), Engel (angelus, ((g8@H), Münster (monasterium), predigen
maailmas läheb esindussuhtes ideaalist kaduma 100(p1-1)%. See ongi nn esinduskulu.*UA* = u!; UP* = x*-p*U* = UA*+UP* = p 1*/4k = p1*W*Esinduskulu*Absoluutne E* = U*-W* = (p 1- 1)W*Suhteline e* = E*/W* = p1-1*Tehing teostub (esindussuhe tekib), kuiU* > u KÕ mõiste -Käsutusõiguste all peetakse silmas igat liiki õigusi seoses ressurssidega (mitte üksnes omandiõigust), sh*Kasutusõigus (usus) *Muutmisõigus (abusus)*Tulemi omastamise õigus (usus fructus)*Võõrandamisõigus KÕ teooria põhiteesid *Olemasolevaid ressursse käsutavad ikka mingid indiviidid - sõltuvalt kehtivast formaalsest ja informaalsest omandi-õigusest*Millised inimesed milliseid ressursse käsutavad, sõltub kehtivast (institutsionaalsest) korrast. *Selle korra elementideks võivad olla konstitutsioon, seadus, leping, organisatsiooni põhikiri, kodukord, kasutusjuhend, tava, vaikiv nõusolek jt institutsioonid
Asendatav ja asendamatu asi. Äratarvitatav ja mitteäratarvitatav(maja, laev) Jagatavad(võib tükeldada homogeenseteks osadeks, kusjuures osad ei kaota väärtust- riidekangas, maatükk) ja jagamatud asjad. Lihtasjad(kivi, puu) ja koostatud asjad(lihtasja mehaaniline ühend- laev, hoone) Asjade kogum- paljudest liht- või koostatud asjadest koosnev asi. Nt kari, raamatukogu. Peaasi määrab kogu asja maj otstarbe. Lisaasi on selle teenistuses. Fructus- asjast perioodiliselt eraldatav osa. Nt loomade juurdekasv, asja tulu, maja üür. VALDUS Valdus on faktiline suhe asjasse. Valduse elemendid: o Tahe asja enda käes pidada 4 o Tegelik asja enda käes pidamine Valduse liigitused: o Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja)
Taimedel esineb sageli normaalsest munaraku arengust mitmesuguseid kõrvalekaldeid kas looduslike või kunstlike mõjutuste tagajärjel. Ka haploidsetel, hübriidsetel ja polüploidsetel taimedel on munaraku areng teistsugune. Sõltumata tekkepõhjustest viivad kõrvalekalded steriilse või vähearenenud lootekoti moodustumiseni. 7. VILI JA SEEME Munaraku viljastamisele järgneb idu ja seemne arenemine, sigimikust moodustub aga vili (fructus). Õiekatted ning tolmukad kuivavad ja langevad ära, emakakael kas kuivab või muutub vilja levimise abivahendiks (haakekonksuks vms.). Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika lihakas osa on arenenud õiepõhjast. Levinud nähtuseks on viljakestade kokkukasvamine seemnekestadega, mis muudab
Res immobiles kategooria esineb küll Justinianse seadusandluses, ent mitte kindla õigusliku kategooriana. Tänapäeval on see aga kõige oluliem asjade liigitus. Asja liigitustest erinev, ent asjaõiguse mõistmise seisukohalt tähtsad on ka: 1) koostatud asi (corpus ex contingentbus) näiteks laev, maja 2) asjade kogum (corpus ex distantibus) näiteks loomakari, raamatukogu 3) asja osa (pars) 4) päraldis (näiteks maamajapidamises instrumentum fundi) ja peaasi 5) vili (fructus) c) omandiõiguse ja valduse eristamisest Asjaõigus üldmõistena koosneb erinevatest instituutidest: omandist (dominium, proprietas), valdusest (possessio) ja õigustest võõrale asjale ehk piiratud asjaõigused (iura in re aliena). Tavakeeles omandit valdusest tavaliselt ei eristata, juristi jaoks aga on erinevus suur. Omanik on ainult see, kellele asi tõeliselt asjaõiguse järgi kuulub ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk
· Traditsiooniline hääldus: Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum (mina) 1. (ns) sumus 2. (tu) es (sina) 2. (vs) estis 3. - est (tema) 3. - sunt
-16. saj alamsaksa 2. Igapäevane sõnavara: keele lad panis ('leib'): pr pain, it pane, hisp vahendusel): pan, rum pine; lad arbor ('puu'): pr a) igapäevaelu sõnavara: arbre, it albero, hisp arbol jne. amphora>ampora>amber>ämber; Panromaani nimisõnad: aqua, barba, cucurbita> Kurbitz> kõrvits; caro-carnis, clavis, corpus, dens, ceresa>Kirse> kirss; folium, fructus, granum, herba, cepulla>Zwiebel>sibul;radix>ratih>r homo, lingua, luna, manus, mare, edis nodus, oculus, os, passus, pellis, beta>bete>peet piscis, rota, sanguen, terra, vacca, cellarium>Keller>kelder; ventus, vinum. caupo>kaufen>kauplema moneta>Münze>münt Panromaani omadussõnad: alter, murus>Mauer>müür altus, bonus, clarus, fortis, largus, speculum>spiagal>peegel jne
Põlemisel eraldub energia kiiresti, hingamisel aeglaselt, sest protsess kulgeb üle mitme vaheetapi. Teine igapäevase elu seisukohalt tuttav käärimisliik on piimhappeline käärimine. Tekkiv piimhape CH3-CH(OH)-COOH on hea konservant ja pärsib enamuse bakterite elutegevuse. Hapendatud kapsas ja hapukurk säilivad paremini, kui hapendamata köögiviljad. Ka laktoosi (piimasuhkru) käärimisel tekib piimhape. Fruktoos (fructus = puuvili) Glükoosi isomeer - vastav ketoos (ketoalkohol) Suhkrust magusam. Molekuli ehitus O II · Ahelvorm CH2OH - CHOH - CHOH - CHOH - C - CH2OH · Põhiliselt esineb lahuses tsükliliste (pool)ketaalidena - analoogiliselt glükoosiga Keemilised omadused Glükoosist keemiliselt vähemaktiivne
Teine igapäevase elu seisukohalt tuttav käärimisliik on piimhappeline käärimine. Tekkiv piimhape CH3-CH(OH)-COOH on hea konservant ja pärsib enamuse bakterite elutegevuse. Hapendatud kapsas ja hapukurk säilivad paremini, kui hapendamata köögiviljad. Ka laktoosi (piimasuhkru) käärimisel tekib piimhape. OH Fruktoos O (fructus = puuvili) Glükoosi isomeer - vastav ketoos (ketoalkohol) Suhkrust magusam. HO H Molekuli ehitus H OH O II · Ahelvorm CH2OH - CHOH - CHOH - CHOH - C - CH2OH H OH
5. Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU. 6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio Omand-suurim õigus, mida võib olla asja kohta. Valdus-faktiline suhe asjasse. Selline faktiline oolukord, kus valdaja võis asja tegelikult kasutada ja käsutada. Valduse elemendid: 1. Tahe asja enda käes pidada-animus possidendi ehk lihtsalt animus 2
annaabi.ee 
