Alkoholid (3)

4

Alkoholid Metanooli molekuli mudel

… on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga.

Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma.

Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool

CH4 metaan  CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus
C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus
Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht
CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2- butanool
CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool
CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool

Füüsikalised omadused

Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega ,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel
R -O-- H+ …..O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi -
aldehüüdide molekulide vahel neid pole
CH3CH2OH
On OH (või NH) side
Seega vesiniksidemed on olemas
Etanool
Alkohol
M = 46
Keeb
78,150
Lahustub vees piiramatult
CH3CHO
Pole OH (või NH) sidet, seega vesiniksidemed võimatud
Etanaal
Aldehüüd
M = 44
210
piiramatult
Homoloogilises reas muutuvad füüsikalised omadused (näiteks keemistemperatuurid) korrapäraselt Võrreldud on alkoholide ja neile vastavate aldehüüdide keemistemperatuure
(siin oli üks suht mõttetu graafik keemistemperatuuride kohta, mis võttis liiga palju ruumi – veidu)

Alkoholid ei ole alused (valemi sarnasus hüdroksiididega on petlik )

Kuna side O-H on pisut polaarsem , kui C-O, siis on isegi tõenäolisem alkoholi dissotsieerumine happelise tüübi järgi ( R-O-H  RO:- + H+) , kui aluselise tüübi kohaselt (R-O-H  R+ + :OH- ). Seega on alkoholide happelised omadused isegi tugevamad, kui aluselised