.............................................................3 Hele Muscovado suhkur.................................................................................................................3 Hoidisesuhkur.................................................................................................................................4 Kristallsuhkur..................................................................................................................................4 Linnasesuhkur e. Maltoos...............................................................................................................4 Piimasuhkur e. Laktoos...................................................................................................................4 Preserving sugar..............................................................................................................................5 Pärlsuhkur..........................................................................
invertsuhkruks. Kõige tuntum looduslik invertsuhkru lahus on mesi. Invertsuhkrut kasutatakse kondiitritööstuses ja jookide valmistamisel 2. Disahhariidid reageerivad kahevalentse metalli hüdroksiididega: nt vask(II)hüdroksiidiga või kaltsiumhüdroksiidiga (mõlemad on lahustamatud, kuid suhkru mõjul tekivad lahustuvad ühendid) C12 H 22O11 + Cu (OH ) 2 C12 H 20O11Cu + 2 H 2O C12 H 22O11 + Ca (OH ) 2 C12 H 20O11Ca + 2 H 2O Maltoos e. linnasesuhkur glükoos + glükoos C12H22O11. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos moodustub seemnete idanemisprotsessis, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. Nagu enamik disahhariide, lahustub maltoos vees hästi ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos e.piimasuhkur galaktoos + glükoos Sisaldub piimas. Laktoos moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lehmapiimas on
Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Poes müüdav fruktoos on toodetud sünteesi teel. Fruktoos on suhkrust magusam. Kuna see imendub aeglaselt, kasutatakse seda mõningates dieettoodetes. Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi 33,5%. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Maltoos tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Tärklis on liitsuhkur, mis koosneb glükoosijääkidest ja mis laguneb tera idanemisel tekkivate ensüümide toimel väiksemateks osadeks. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Suhkruliigid Caster- Briti caster või castor sugar on eriti peene teraga valge kristallsuhkur. Coarse sugar- Coarse sugar on jämedateraline kristallsuhkur. See suhkur käitub kõrgetel
Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoo...
Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad: Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur: puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkur: piim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur: teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur: suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Oligosahhariidid Maltodekstriin:saadakse tärklisest, kasutatakse peamiselt toidulisandina. Leidub ka õlles ja leivas Rafinoos: kaunviljad Polüsahhariidid Tärklis: kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin): teraviljad, puuviljad Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub
+ kompvekisuhkur(suhk. Sulatatakse). Sahharoos hüdrolüüsub glükoosi ja fruktoosi seguks (nn invertsuhkur) C12H22O11 + H2O C6H12O6 (glükoos) + C6H12O6(fruktoos) Invertsuhkur kristallub halvasti - temast saab väga kangeid siirupeid , nt. looduslik invertsuhk.- mesi. Karamell pruunikas, klaasjas, magus, mõrkjas, veeslahustuv mass, mida kasutatakse kompvekkide valmistamiseks ja pruuni toiduvärvina - kulöör.; tekib kui suhkrut sulatada ja kõrvetada. Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, mis on ühendatud (14) sidemega. Keemiline valem on C12H22O11. Laktoos- piimasuhkur, leidub piima toodete sees; kasutatakse toiduainetööstuses: majoneesis jne. laktoositalumatuse põhjused ja tagajärjed keha ei omasta laktoosi (pole ensüümi laktaasi). Väljend: gaasid, kõhulahtisus, liigesevalu, kõhukinnisus või peavalu. Kliister on valge pulbriline aine, mis külmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse
veresuhkur = glükoos veres Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 3.Fruktoos C6H12O6 ... ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades Energiaallikas. Kõige magusam suhkur. II Oligosahhariidid ... on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos ehk suhkur on glükoosist ja fruktoosist koosnev disahhariid keemilise valemiga C12H22O11 Tavaline lauasuhkur, mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2. Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, mis on ühendatud (14) sidemega. Keemiline valem on C12H22O11. Linnasesuhkur looduslik süsivesik, mis tekib seemnete idanemisel, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed
1. Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsive...
Poes müüdav fruktoos on toodetud sünteesi teel. Fruktoos on suhkrust magusam. Kuna see imendub aeglaselt, kasutatakse seda mõningates dieettoodetes. LAKTOOS EHK PIIMASUHKUR Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi 33,5%. MALTOOS EHK LINNASESUHKUR Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Maltoos tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Tärklis on liitsuhkur, mis koosneb glükoosijääkidest ja mis laguneb tera idanemisel tekkivate ensüümide toimel väiksemateks osadeks. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. TOOR-ROOSUHKUR Toor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Suhkruroost pressitakse välja mahl, mida keedetakse, kuni vesi on
Orgaanilised ained rakkudes · Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. · Süsivesik = suhkur Süsivesikud looduses: taimedes 70%, loomades 2%, seentes 3&%, mikroorganismides 12-28% I. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Pentoosid: riboos, desoksüritoos Heksoosid: glükoos II. Oligosahhariidid · Maltoos ehk linnasesuhkur, moodustub kahest glükoosijäägist. · Laktoos ehk piimasuhkur. · Sahharoos koosneb ühest glükoosi ja kahest fruktoosijäägist. Koosnevad vähemalt kolmest monosahhariidist. III. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Süsivesikute tähtsus · On organismi esmaseks allikaks.
enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ligikaudu 3% moodustub glükogeen(ladestub maksas ja lihastes) · Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Kõige tuntumad disahhariidid · sahharoos glükoos + fruktoosroo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) · maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur · laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast Glükoos Tselluloos Sahharoos MONOOSID Glükoos Fruktoos Ehk viinamarja suhkur · On monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. · Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas.
1) Monoosid 2)Oligosahhariidid 3)Polüsahhariidid Monoosid · Kahte või enamat hüdroksüülrühma aldehüüdid või ketoonid · Liigendatakse funktsionaalse rühma järgi -Aldoosil on aldehüüdrühm -Ketoosil on ketoonrühm Oligosahhariidid · Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2- 3 monosahhariidi vahelisel ühinemisel. -Sahharoos - lauasuhkur -Laktoos - piimasuhkur -Maltoos - linnasesuhkur Polüsahhariidid · Kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid polümeerid, mille lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. -Tärklis -Glükogeen OMADUSED MONOOSID OLIGOSAHHARIIDI POLÜOOSID D Magusus on on ei ole Lahustuvus väga hea väga hea halb või puudub
Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse() see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ...
Disahhariidid : - on ssivesikud milles on 2kuni 3 monosahhariidi on omavhel liitunud 1) Sahharoos(tavaline suhkur), mida on rohkelt suhkruroosis ja suhkrupeedis 2) Maltoos (linnasesuhkur) - koosneb kahest glkoosijgist 3) Laktoos (piimasuhkur) - mooodustub peamiselt piimnrmetes. - lhustumiseks vajalik ensm (laktaas) , mis mnel puudub. Sahharoos - ehk tavaline suhkur C2H22O11 - Suhkrupeet ja roog - Banaanid , arbuusid - Kase- ja vahtramahl - Ehitust testab ssivesikute peamine keemiline omadus - hdrols C11H22O11 + H20 - hdrols - c6h12o6 + c6h12o6 - invertsuhkur on glkoosi ja fruktoosi segu - Ei kristalliseeru SAHHAROOSI OMADUSED : - vrvusetu kristalne aine - lhnatu - lahustub vees - sulab temperatuuril 185C , kuumutamisel le 185 muutub pruunika vrvusega karamelliks - magususelt kolmas looduslik sahhariid TRKLIS TSELLULOOS (C6 H10 05)n - on polmeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jgid - trklis on a- glkoosi polmeer - tsellu...
peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Polüsahhariidid Tärklis kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin)teraviljad, puuviljad Toidud Suhkrut lisatakse paljudesse erinevatesse toitudesse, kuid kõige enam sisaldavad seda: karastus ja mahlajoogid, nt 500 ml limonaadi võib
Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks (sukrud). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Olulisemad riboos ja desoksüriboos (viiesüsinikulised). Looduses olulise tähtsusega glüloos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos. Piimas sisalduv laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik 15. Lipiidid-iseloomusta neid, too näiteid tahketest ja vedelatest lipiididest
ORGANISMIDE (KEEMILINE) KOOSTIS Peamised elemendid organismide rakkudes on C (süsinik), H (vesinik), O (hapnik), N (lämmastik), P (fosfor), S (väävel). Nad moodustavad 98% raku koostisest ning neid elemente nimetatakse ka makroelementideks. Organismides on 80% anorgaanilisi aineid, peamiseks on vesi. Protsentuaalses järjekorras hõlmavad rakust orgaanilistest ainetest kõige suurema osa: 1. VALGUD 2. LIPIIDID 3. SAHHARIIDID ehk BIOMOLEKULID 4. NUKLEIINHAPPED SAHHARIIDID: Ehk süsivesikud koosnevad süsinikust C, vesinikust H ja hapnikust O. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid: riboos ja desoksüriboos; kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse, glükoos (e viinamarjasuhkur), fruktoos (e puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: glükoos+fruktoos=sahharoos, maltoos (e linnasesuhkur), laktoos (e piimasuhkur). Polüsahhariidid: tärklis (e glükogeen), tselluloos. Sahhariidide ül...
C) Fe Punaliblede valgu hemoglobiini koostises vajalik D) I Leidub kilmnäärmes, valkude sünteesiks vajalik E) Mg Luude kasvamiseks vajalik · Nimeta monosahhariidid(lihtsuhkrud) (4): Riboos(RNA koostis), desoksüriboos(DNA suhkur), glükoos(viinamarjasuhkur, veresuhkur), fruktoos(puuviljasuhkur). · Kuidas nimetatakse teisiti järgmisi suhkruid: a) Glükoos viinamarjasuhkur b) Fruktoos puuviljasuhkur c) Laktoos piimasuhkur d) Maltoos linnasesuhkur · Millised süsivesikud täidavad ehituslikku ülesannet(2)? Tselluloos/ Kitiin · Milline aine on organismide esmane energiaallikas? Glükoos · Mis on taimede tähtsam varuaine? Tärklis · Millised orgaanilised ained annavad kõige rohkem energiat? Rasvad · Nimeta lipiidid, mis täidavad ehituslikku ülesannet? Vahad ja fosfolipiidid · Mis on valgu monomeerideks ja millised sidemed neid koos hoiavad? Vesiniku sidemed, aminohappejäägid
Bioloogia miks on vaja süsivesikuid, lipiide ja valke ? Süsivesikud, lipiidid, valgud SÜSIVESIKUD 1. Mõiste : Süsivesikud e lihtsuhkrud on org. tähtsamad energiaallikad. Lagunevad kergemini, kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. (suhkur, tärklis, tselluloos) 2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur) -Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur) laktoos (piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur) -Polüsahhariidid e polüoosid : tärklis (taimed) glükogeen (loomades ja seentes) 3. Tähtsus : organismi energiaallikaks Säilitatakse maksas varuainena gl...
Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas -...
Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. Leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Fruktoos: ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest, fruktoos on glükoosi isomeeriks. Fruktoos on sahharoosist ja glükoosist magusam. Laktoos: ehk piimasuhkur, kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 28 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Maltoos: ehk linnasesuhkur tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Valgud: Valgud ehk proteiinid on universaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad.Valgud on polüpeptiidid st koosnevad aminohappetest, inimene vajab kahtekümmet aminohapet, nendest kaheksat nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks, sest organism ei suuda neid vajalikus koguses ise valmistada. Seega peab ta neid saama toiduga
b) inuliin - korvõielistes taimedes nt takjates, võililles, maapirnis c) glükogeen - seenerakkudes, loomarakkudes (loomades koguneb maksa ja lihastesse. Protsentuaalselt rohkem maksas, absoluutselt rohkem lihastes). 4. Ligimeelitav a) õistaimede nektar - erinevate suhkrute 15-30% lahus b) suhkrurikkad viljad - kõrge konsentratsioon nt datlites 5. Transpordi 6. Kaitseline 7. Toiteline a)seemnetes olev kaitsevaru, mida kasut. idanemisprotsessis - maltoos ehk linnasesuhkur b) rinnapiimas leiduv maltoos (lehmapiimas kuni 5%, inimesel kuni 7%, elevandil kuni 13%) 8. Ainevahetuslik a) liigne süsivesikute tarbimine soodustab varurasvade sünteesi b) süsivesikute teke fotosünteesil : trioosid - glükoos - tärklis
maitsestamiseks. • Fariinsuhkur – suhkrukristallide pinnal tume siirupi kiht, kasutatakse küpsetamiseks. • Demerara suhkur – kohvi ja tee maitsestamiseks • Suhkrusiirup – värvuselt kas tume või hele, kasutatakse küpsetistes. Glükoos ehk viinamarjasuhkur – suhkrust vähem magusam Fruktoos ehk puuviljasuhkur – suhkrust 1,7 korda magusam. Soodustab aju tegevust. Soovitatakse tarbida väsimuse või stressi korral. Laktoos ehk piimasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur – kasutatakse õlu valmistamisel. Suhkru kvaliteeti hinnatakse maitse, lõhna ja värvuse järgi. Mida valgem on suhkur, seda puhtam ta on. Suhkrut säilitatakse kuivas, mitte väga niiskes õhutatavas ruumis, seintest ja põrandast eemal. Ei tohiks hoida terava lõhnaliste maitseainete kõrval, halvasti mõjub ka temperatuuri kõikumine. Kvaliteet ja säilitamine Suhkru tootmisel on pikk ajalugu. Juba aastal 350 pKr avastasid indiaanlased, kuidas kristalliseerida suhkrut
funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud. Lahustuvad hästi vee, liiguvad organismi kiiresti, omistatakse kergesti. Maltoos e linnasesuhkur: tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina. Sahharoos e peedi- või roosuhkur: levinud kõigis klorofülli sisaldavatest taimedest Laktoos e piimasuhkur: lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: makromolekulid. Koosnevad sadadest monosahhariididest, mis omavahel seotud keemiliste sidemetega. NT: Tärklis, glükogeen, tselluloos(mugulad maa all) ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis: varuained taimedes, hüdrolüüsub kergesti glükoosiks
SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on energiarikkad ained Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõnede hormoonide koostisesse. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis - energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Riboos Desoksüriboos Glükoos Fruktoos Glükoos (viinamarjasuhkur) Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiaallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ...
energiaallikas Fruktoos Taimemahlades, energiaallikas 2. Oligosahhariidid Süsivesik Koosneb Leidub Sahharoos Glükoosijääk + Roo- ja peedisuhkur fruktoosijääk Maltoos Glükoosijääk + Linnasesuhkur glükoosijääk Laktoos Galaktoosijääk + Piimasuhkur glükoosijääk 3. Polüsahhariidid Süsivesik Koosneb Tähtsus Tärklis glükoosijäägid Taimedes, energia saamiseks Tselluloos glükoosijäägid Taimede tugikoe rakkudes, ehituslik ülesanne
ja DNA koostisesse Oligosahhariidid (2-3 liitunud lihtsahhariidi) Sahharoos e suhkur C12H22O11 Hüdrolüüs (katolisaatorit on vaja) tekib fruktoos ja glükoos rohkelt suhkruroos(pruunsuhkur) ja suhkrupeedis(valge) seedetraktis lõhustub glükoosiks ja fruktoosiks eluks vajalikud ained ! Annab kaloreid (ca 390 ccal/100g) koosneb glükoosi ja fruktoosi tsüklilistest jääkidest Maltoos e linnasesuhkur () koosneb 2 glükoosi molekulist Laktoos e piimasuhkur Moodustub piimanäärmetes Lõhustamiseks on vaja laktaasi (ensüüm) Selle ensüümi puudumine on laktoositalutamatus Huvitav : 90% aasia täiskasvanutest ei saa tarbida laktoosi sisaldavaid produkte Polüsahhariidid - koosneb paljudest lihtsuhkru jääkidest Tärklis - polümeer Koosneb tuhandest glükoosi molekulidest on tekkinud polükonsendatsioonil: nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O
Selgita mõisted: monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid, glükosiid, glükosiidside Monosahhariid: lihtsuhkur, 1 rühm sahhariide, molekulid võivad ühineda oligosahhariidideks, kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidideks. Disahariidid: kahest monosahhariidist moodustunud glükosiid. Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"? Nimetus ,,süsivesikud" tuleneb nende elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatom on seotud üks molekul vett (Cn(H2O)n). Carl Schmidt'i poolt vastu võetud. Mis on aldoosi ja ketoosi vahe? Aldoos sisaldab aldehüüd rühma. (riboos, glükoos) Ketoos on monoos, sisaldab keto rühma (fruktoos) Kirjuta glükoosi ja fruktoosi struktuurvalem. Glükoos: CH2(OH) CH(OH)CH (OH)CH (OH)CH(OH)CHO C6H12O6 Fruktoos: CH2(OH)CH(OH)CH(OH)CH(OH)C(=O)CH2OH C...
MALTOOS, KITIIN, KITOSAAN, INULIIN, TREHALOOS Kristiina Kahr Kadri Kalvik 12. kl MALTOOS Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist. Keemiline valem on C12H22O11. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. MALTOOS Suhteline magusus on 0,5. Vähem magusam kui suhkur. Maltoosi kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos lahustub vees hästi ja on magusa maitsega.
Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Veel kuuluvad nad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. Elemendid millest koosneb GLÜKOOS - C6H12O6 ehk viinamarjasuhkur, kõikide organismide peamine energiaallikas. FRUKTOOS - C6H12O6 ehk puuviljasuhkur, leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Kõige magusam suhkur. SAHHAROOS - C12H22O11 ehk tavaline lauasuhkur, mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis MALTOOS - linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist. LAKTOOS - piimasuhkur, moodustub peamiselt piimanäärmetes. TÄRKLIS - energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). TSELLULOOS - Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad GLÜKOGEEN - talletatakse maksas ja lihastes, insuliin muudab liigse glükoosi veres glükogeeniks. KITIIN - lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. Tähtsus Inimorganismile
· Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel. · Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. · Füüsikalised omadused: · Kõik on tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga ja magusa maitsega. Tuntumad disahhariidid · Glükoos + fruktoos = sahharoos ehk roo-või peedisuhkur ehk tavaline suhkur. · Glükoos + glükoos = maltoos ehk linnasesuhkur. · Galaktoos + glükoos = laktoos ehk piimasuhkur Sahharoos ehk tavaline suhkur · Oli muistses Indias tuntud juba enne meie aja arvamist. Euroopas levis alles eelmisel aastatuhandel. · Algul tunti ainult roosuhkurt, suhkrupeedist hakati suhkurt tootma alles 18. sajandil. · Sahharoos on kristalne aine, mis sulab 185c juures. Sellest kõrgemal algavad keemilised protsessid, mis muudavad aine tumedaks ja annavad talle erilise maitse. Tekib karamell.
leksoosid- glkoos, fruktoos. ***glkoos e viinamarjasuhkur monosahhariid, mille molekulis on 6 ssiniku aatomit. thtis energiaallikas. taimedes moodustub fotosnt kigus glkoos, talletatakse trklisena. loomad saavad glkoosi toiduga. ***fruktoos e puuviljasuhkur puuviljades ja mees esinev monosahhariid. riboos- nukleiinhapete koostises, RNA desoksriboos- nukleiinhapete koostises, DNA II Oligosahhariidid koosnevad 2 v 3 monosahhariidist. 2 monosahariidist koosnevad - disahhariidid. ***maltoos e linnasesuhkur idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi; 2 glkoosijki. moodustub taimedes ja loomades trklise lhustumisel. ***laktoos e piimasuhkur- - -glkoosi ja galaktoosi molekulidest. sahharoos e roosuhkur- - - 1 glkoosi ja 1 fruktoosi jgist III polsahhariidid e liitsuhkrud monosahhariidide jgid on seotud glkoosisidemetega pikkadeks ahelateks. trklis- koosneb glkoosijkidest, taimed kasutavad varueneergiaallikana. tselluloos-tuhanded omavahel hendatud glkoosijgid, taimede ehitusmaterjal.
looduses olulise tähtsusega glükoos(viinamarjasuhkur)ja fruktoos(puuviljasuhkur). Nii glükoos kui ka fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Oligosahhariidid madalamolekulaatsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi. Linnasesuhkur e maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist. Nt laktoos piimasuhkur, disahhariid, mille molekul koosneb glükoosist ja galaktoosist. Sarnaselt monosahhariididele kasutavad organismid ka oligisahhariide eelkõige energia saamiseks. Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks(monomeerideks) on manasahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Fotosünteesi tulemusena moodustunud
I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Monosahhariidi molekulis on 6 süsiniku aatomit. Kuuluvad: · Glükoos ehk viinamarjasuhkur. Tähtis energiallikas. · Fruktoos ehk puuviljasuhkur. Ka energiallikas. Esinevad puuviljades ja mees. · Riboos · Desoksüriboos II Oligosahhariidid ehk disahhariidid. Koosnevad kahest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse disahhariidideks. Kuuluvad: · Maltoos ehk linnasesuhkur. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. · Laktoos ehk piimasuhkur. · Sahharoos. Esineb taimemahlades. Saadakse suhkruroost või suhkrupeedist. III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud. Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Kuuluvad: · Tärklis. Taimed kasutavad varu-energiallikana. Leidub mugulates, riisis. · Tselluloos. Taimede ehitusmaterjal. · Kitiin. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · Glükogeen
Sahhariidid Sahhariidid e. süsivesikud elusorganismide tähtsad ehitusplokid: · RNA, DNA koostises · rakumembraanide koostises · rakukestade koostises · rakkudes energiavaruained Monosahhariidid · Monosahhariidid e. suhkrud koosnevad mitmest liitunud · C ja H aatomist · Lisaks OH rühmad ja karbonüülrühm · riboos ja desoksüriboos pentoos · glükoos ja galaktoos heksoosid Monosahhariidide mitmekesisus · lineaarsed ja tsüklilised vormid · optilised isomeerid · OH rühmade erinevad paigutused · erinev C aatomite arv · erinev karbonüülrühma paigutus · Saame väga palju erinevaid molekule: igaühel unikaalne struktuur ja funktsioon Polüsahhariidide tekkimine · Elusrakkudes toimub suhkrute polümeriseerumine ainult sp...
Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. *fruktoos ehk puuviljasuhkur. Leidub ohtralt puuviljades, mahlades.Energiallikas. Kõige magusam suhkur. 2)Liitsüsivesikud ehk liitsuhkrud(keerulise ehitusega) NT: * Sahharoos (tavaline suhkur) * Maltoos e. linnasesuhkur *Laktoos e. piimasuhkur. (moodustub peamiselt piimanäärmetes) *Tärklis (energia varuaine taimedel) *Tselluloos- taimerakukesta
Makroelemendid: hapnik O, süsinik C, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, väävel S. Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained: ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahh...
Biomolekul organismide koostises olevad põhilised orgaanilised ained (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid, hormoonid). 1.Süsivesikud · Koosnevad keemiliselt süsinikust, vesinikust, hapnikust. · Süsivenikuid jagatakse kolme rühma Monosahhariidid: riboos, desoksüriboos, glükoos (C6H12O6), fruktoos, 2. Oligosahhariidid Koosnevad mõnest monosahariidist. · sahharoos roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. · linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist · laktoos piimasuhkur 3. Polüsahhariidid · monosahhariidide jäägid · tärklis (leidub taimede säilitusosades, nt kartuli mugul), tselluloos (taime puitunud varres, taimerakukestades), glükogeen(loomne tärklis leidub maksas ja lihastes), kitiin (leidub lülijalgsetes, ja seeneraku kestades) Sahhariidide bioloogiline tähtsus · energeetiline tähtsus [glükoos]
ORGAANILISED AINED RAKKUDES Mis iseloomustab orgaanilist ainet? Sisaldavad alati süsinikku (C) Tekivad organismides Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. (Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) SÜSIVESIKUD e Sahhariidid Koostas Kersti Veskimets Mõiste Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesik suhkur Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. I MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud (üks tsükkel), kus C arv on 3 6. NÄITED: RNA 1. RIBOOS - C5H10O5 RNA koostises 2. DESOKSÜRIBOOS C5H10O4 DNA koostises. Erinevus? 3. GLÜKOOS C6H1...
Sahhariidid e. süsivesikud · Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma · Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid, s.t. nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma · Üldvalem C H O n 2m m Füüsikalised omadused · Valged tahked ained · Lahustuvad hästi vees Tähtsad ülesanded organismis · Energiaallikas · Põhiline ehitusmaterjal · Kaitsefunktsioon · Regulatoorne funktsioon Sahhariidide liigitamine · monosahhariidid tavaliselt 5-6 C C H O - glükoos, fruktoos, galaktoos 6 12 6 C H O - riboos, C H O desoksüriboos 5 10 5 5 10 4 · oligosahhariidid tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C H O sahharoos, maltoos, laktoos 12 22 11 · polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju mono...
Keem elemendid ja anorg ühendid organismides elusloodudest leitud 70-90 keem elementi, neist 27 hädavajalikud: · Makroelemendid-O,C,H,N,P,S(väävel) · Mikroelemendid-Fe,Mn,Co,Zn,I,As jne(vähem vaj org-le) · Ioonid-Na,Ca,K,Mg,Cl Süsivesikud-e sahhariidid on org üh,koostises C,H,O. looduses enamlevinud org ühendid,kuuluvad rakkude,kudede,hormoonide koostisesse.1)monosahhariidid-lihtsuhkrud,RNA ja DNA koost-s. Lisaks glükoos(C6H12O6-viinamarjasuhkur,tekib FS käigus,loomad saavad toiduga),fruktoos(e puuviljasuhkur,leidub puuviljades,mahlas,mees). 2)Oligosahhariidid-e liitsuhkrud(2-3 monosah.liitunud).Nt sahharoos(tav lauasuh,leid suhkruroos,suhkrupeedis),maltoos(linnasesuhkur,koosn 2 glükjäägist,moodust seemnete idprotsessis), laktoos (piimasuhkur,koosn glük-ja galaktoosijäägist,moodust rinnanäärmetes) 3)Polüsahhariidid-polümeerid, mille monomeerideks monosahhariidide jäägid. Nt tärklis(tuhandetest glükmolekuldes,leid mugu...
6. Sahhariidid - OOS MONOSAHHARIID – lihtsuhkur DISAHHARIID – süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist POLÜSAHHARIID – tekkimisel eraldub vesi: - Struktuursed – organismide ehitusmaterjal - Varupolüsahhariidid – varuaine loomine - Muude ül polüsahhariidid – puuviljades, tekitab tarretist Sahharoos – glükoos + fruktuus - Tavaline suhkur: põleb, lahustub hästi vees Maltoos – glükoos + glükoos - Linnasesuhkur: toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, õlus Laktoos – galaktoos + glükoos - Piimasuhkur: piimas, organismis on ensüüm, mis lõhustab seda Trehaloos – glükoos + glükoos - Seenesuhkur Tselluloos - Põleb, ei lahustu vees, märgub, püsib koos tänu vesiniksidemele, paber, puuvill, etanooli tootmine Tärklis - Ehitatud alfa-glükoosi molekulidest, taimede varuaine, peaaegu hargnemata, ei lahustu
Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimese eluajal muutub inimese energiavajadus!!! Süsivesikud Lihtsüsivesikud Liitsüsivesikud Puuviljasuhkur e. sahharoos fruktoos Viinamarjashkur e. Piimasuhkur laktoos glükoos Neid saame puuviljadest, Linnasesuhkur maltoos marjadest ja Põhilised köögiviljadest energiaallikad Kuuluvad organismi koostisesse Pea piiri kookidega! Kiudained Saame täistera toodetest ja aedviljadest Kiudainete vajadus päevas on 15-35g Valgud Organismi põhiline ehitusmaterjal Reguleerivad ainevahetust Katavad päevasest energiavajadusest 10-15% Loomse päritoluga valgud on väärtuslikud Süüa tuleb liha kui ka piimatooteid Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik! Toidurasvad
vesinik ja hapnik. (Taimedes palju kuni 90 protsenti, aga loomades vähe) Saab jaotada 3 rühma: I Monosahhariidid e. lihtsuhkur N: Riboos RNA koostises. 2) Desoksüriboos DNA koostises 3) Glükoos C6H12O6- e. viinamarja suhkur, peamine energiaallikas. 4) Fruktoos C6H12O6 e. puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlas. II oligosahhariidid 1) Sahharoos lauasuhkur: suhkruroos ja suhkru peedis (fruktoos + glükoos) 2) Maltoos linnasesuhkur, nt õlles. 3) Laktoos (piimasuhkur) moodustub piima näärmets III POLÜSAHHARIIDID On polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. 1) Tärklis energia varuaine taimedele, koosneb glükoosi molekulidest. ( Inimestel lagun. amülaas) 2) Tselluloos koosneb glükoosi molekulidest, asub taimeraku kestas. 3) Kitiin loomarakkude kestas, seemne raku kestas. 4) Glükogeen koosneb glükoosist ja paikneb MAKSAS ja Lihastes loomne varuaine.
mõningate hormoonide koostisesse. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (C arv on 3-6) Riboos- leidub RNA koostises Desoksüriboos- leidub DNA koostises Glükoos- e. Viinamarjasuhkur, mis tekib fotosünteesi käigus ja mida loomad saavad toiduga Fruktoos- e. Puuviljasuhkur, mida leidub puuviljades, mahlas ja vees. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud) Sahharoos- tavaline lauasuhkur- leidub rohkel suhkruroos ja suhkrupeedis. Maltoos- linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub seemnete idanemisprotsessis. Kui seemned idanema panna, siis tekib. Leidub õlu, kalja, viski tööstuses Laktoos- piimasuhkur, koosneb glükoosi ja galaktoosijäägist, moodustub peamiselt rinnanäärmetes Polüsahariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid Tärklis- koosneb tuhandetest glükoosimolekulidest, leidub mugulates, seemntes, risoomis jne. Kartul sisaldab palju tärklist
1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm d) füüsikalised omadused: puhta ainena valge, kristalne, vees lahustub hästi, sulamistemp oleneb isomeerist, magus. Glükoosi kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite valmistamisel. Glükoos on inimesele energiaallikas ja parandab närvisüsteemi 5) Milline erinevus on α- ja β-glükoosil (2 erinevust) 1. Kui glükoosi tsüklilises vormis on esimese süsiniku aatomi juures olev H-rühm üleval p...
Orgaaniline keemia: ehk süsinikuühendite keemia on elusorganismidest pärinevate ainete keemia Anorgaaniline keemia: eluta looduse keemia ehk õpetus ühenditest , mis ei kuulu orgaanilise keemia alla Eluslooduses leiduvatest orgaanilistest ühenditest: DNA, hemoglobiin, sahharoos Eluta looduses leiduvatest anorgaanilistest ühenditest: ammoniaak, vesi, naatriumkloriid VESI ja tema Omaduses: Koosneb vesinikust ja hapnikust Agregaatolek- aine vorm millel määrab tema molekulide soojusliikumise vorm Hüdrofoobsed ained : ained, mis ei lahustu vees . N: rasvad, õlid Hüdrofiilsed ained: ained mis lahustuvad vees . N: keedusool, fruktoos Turgor,- taimeraku siserõhk. Taimerakkude rakukestale mõjuv rõhk hoiab taime püsti Metabolism: on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid Termoregulatsioon: on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist Elukeskkond: organismi v...
Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid. Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned ) Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad ) Laktoos ehk piimsuhkur Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide. Tärklis (kartul) Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju organismile (taimede varuaine) Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes.
o roogade magustamiseks o maitsestamiseks, mis tähendab teiste maitse- või toiduainete maitse rõhutamist või nihutamist soovitud suunas. Suhkru eriliigid: Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos; Viinamarjasuhkur ehk glükoos; Puuviljasuhkur ehk fruktoos; Piimasuhkur ehk laktoos; Linnasesuhkur ehk maltoos. Suhkru jaotus tootmisviisist lähtuvalt: 1. Peensuhkur Valge kristallsuhkur on kõige tavalisem kasutatav suhkur. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist. Kasutamine: o Koduhoidiste valmistamiseks o Küpsetamiseks o Maitsestamiseks Tume kristallsuhkur valmistatakse toor-roosuhkrust. Kristalliseerumine toimub nii, et suhkrusse jääb aroomi- ja
Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struk...