Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"hcho" - 62 õppematerjali

hcho - värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne.
thumbnail
3
docx

Keemia kontrolltöö - Aldehüüdid

Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (­CHO). Tähistus -CHO rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R­ OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil....

Keemia
89 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Karbonüülühendid ja karboksüülhapped

Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatakse alkoholis; uinuti, prepareerimiseks o Atsetoon – HO-CH2-CO-CH2-OH ehk dihüdroksüpropanoon, DHA - kunstpäevitus o Sipelghape – HCOOH ehk metaanhape, mürgine, väikestes kogustes raviva toimega; sipelgas, kõrvenõges o Äädikhape – CH3COOH ehk etaanhape, puhas äädikas tahkub +16 oC juures; söögiaagikas (30% lahus)...

Üldkeemia
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Karbonüülühendid spikker

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on ­CHO, nimetuse lõpuks ­aal (metanaal HCHO , etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks ­oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi...

Keemia
325 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Soolhape e. vesinikkloriidhape ­ HCl Divesiniksulfiidhape ­ H2S Lämmastikhape ­ HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape ­ H2SO3 Süsihape ­ H2CO3 Fosforhape ­ H3PO4 Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on ­CHO, nimetuse lõpuks ­aal (metanaal HCHO , etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks ­oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad...

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alkoholid ja eetrid

Üldvalem on R-OH Eetrid on orgaanilised ained, milles hapniku aatomiga on ühendatud 2 süsivesiniku radikaali. Üldvalem R-O-R Alkoholaadid on alkoholi kui happe soolad. Propaantriooli struktuurvalem on CH2OHCH2OHCH2OH Etaandiooli struktuurvalem on CH2OHCH2OH Alkohole võib pidada nõrkadeks hapeteks. Alkoholide keemistemperatuurid on kõrgemad kui vastavatel süsivesinikel, sest alkoholi molekulide vahel on vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis ­OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe ­OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH ­ metanool, puupiiritus C2H5OH ­ piiritus, viin C3H7OH ­ propanool C4H9OH ­ butanool Omadused Esimesed alkoholi...

Keemia
278 allalaadimist
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

CH4 à CH3- OH à H ­ CHO à H ­ COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C ­ CH3 2H à H2 jne....

Keemia
1143 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tsüklilised orgaanilised ühendid

Limaskestale mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt ketoonidest mürgisemad. Sattudes nahale, tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Aga nõrkades kontistentsides ei ole kahjulikud. Samad on paljude taimede lõhnad tingitud karbonüülühendite sisaldusest. Juustu iseloomulik lõhn on tingitud kuni 150 karbonüülühendist. Tähtsamad aldehüüdid METANAAL- HCHO ehk formaldehüüd. Terav lõhnaga gaas, mida kasutadakse : formaldehüüd vaikude ja polümeeride tootmiseks. Metanaali kasut formaliihi valmistamiseks. ETANOOL- CH3CHO- tekib organismis alkoholi oksüdeerumise tulemusena. Ta on mürgine kuid organismis moodustub ta veel selles leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi. Oksüdeerub äädikhappeks. Ja see omakorda CO 2 ja H2O Tuntud on mandlilõhnaline bensaldehüüd. Valem on C 6H5CHO. Tuntud on ka vaseliin...

Keemia
94 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aldehüüdid, Ketoonid, Estrid jms

KEEMIA 1. Mõisted · Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Nt. formaldehüüd ehk metanaal ­ HCHO . · Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon ­ CH3COCH3. · Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape ­ CH3COOH. · Dihapped ­ tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm ­ karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga....

Keemia
254 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

geenid CnH2n6 n>=6 ________ C6H6 benseen C6H5CH3 metüülbenseen Alkoholid ROH OH CH3OH metanool CH3CH2OH etanaal Aldehüüdid RCHO CHO HCHO metanaal CH3CHO etanaal Karboksüül happed RCOOH COOH HCOOH meetaan hape CH3COOH etaan hape Estrid R1COOR2 COO CH3COOCH3...

Keemia
509 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Süsiniku valentsolekud

CH4 à CH3- OH à H ­ CHO à H ­ COOH à CO2 Metaan metanool metanaal metaanhape alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C ­ CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 ­ kasutatakse...

Keemia
370 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte Orgaanilises keemias

Karboksüülühendid võivad nii redutseerida kui oksüdeerida. Aldehüüdid-lõpp ­aal. Aldehüüdrühm-CHO. Pii-sideme elektronid on nihkunud,seetõttu polaarne. Aldehüüdrühma tõestamiseks kasutatakse hõbepeeglireaktsiooni. Kasutatakse lakkide,liimide,fenoplastide tootmisel. Ketoonid-lõpp ­oon. Ketoonrühm-CO. Aldehüüdide ja ketoonide ähtsamad esindajad: Formaldehüüd-ehk metanaal. HCHO . Kasutatakse polüformaldehüüdi ja mitmesuguste teiste polümeeride,nagu fenoolformaldehüüdvalkude ja muude keemiatoodete valmistamiseks. Formaliin-metanaali ehk formaldehüüdi vesilahus. Kasutatakse desinfitseerimisvahendina ja keemiatööstuses. Fenoolformaldehüüdvaigud-valmistatakse formaldehüüdist. Atseetaldehüüd-ehk etanaal. CH3CHO. Toatemperatuuril keev vedelik. Vajalik keemiatööstuses. Peamine alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja....

Keemia
316 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Alkoholid

) Halogenoalkaanide aluseline hüdrolüüs ( hüdroksiidioon asendab halogeeni aatomi) R-C+HCl- -R´ + Na+OH- R-CH(OH) -R´ + Na Cl 3.) Alkoholid tekivad veel mitmel protsessil nagu · estrite hüdrolüüsil RCH2ONO2 + NaOH RCH2OH + NaNO3 · Aldehüüdide ja karboksüülhapete redutseerimisel HCHO + H2 CH3OH · Etc., etc., etc. Tähtsamad alkoholid Metanool ( metüülalkohol rahvapäraselt puupiiritus) Väliselt väga sarnane etanoolile. Lõhn ja maitse on samad ja joove samasugune, kui etanoolijoove. Suhteliselt pika aja jooksul kuhjuvad organismi väga mürgised ainevahetussaadused (eeskätt metanaal) Eluohtliku mürgituse võib saada 30 g joomisel. Sage tagajärg on pimedaks jäämine. Suur häda ongi eeskätt seotud esmaabi lootusetu hilinemisega...

Keemia
128 allalaadimist
thumbnail
9
doc

11. klassi arvestus

Nimetuses lõppliide ­aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3­metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 ­ C4 ­ gaasid C5 ­ C15 ­vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad...

Keemia
489 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Orgaaniline keemia

) kuumalt: CH2=CH22HCHO (etanaal) Aineklass, üldvalem, Funkt- Näited Füüsika- Leidumine, Keemilised omadused mõiste sionaal- lised saamine, ne rühm omadused kasutamine Karbonüül- ühendid -CHO -aal HCHO Madalamadkarbonüül- 40%-line metanaali lahus on Kuna aldehüüdrühmas oleva süsiniku ühendid on kergesti formaliin, mis on o.-a. on +I, siis aldehüüdid võivad nii Metanaal lenduvad ja vees desinfits.vahend Metanaali oksüdeeruda (o.-a. suureneks) kui ka Aldehüüdi -CO- -oon...

Keemia
472 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Hõbe

Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks: AgNO3 + NaOH = AgOH + NaNO3 AgOH on ebapüsiv ühend, mis laguneb koheselt: 2AgOH = Ag2O + H2O Viimane reageerib aldehüüdide või glükoosiga ja redutseerub seejuures metalseks hõbedaks, aldehüüd oksüdeerub aga vastavaks karboksüülhappeks. Nimetatud reaktsioon on tuntud HÕBEPEEGLI REAKTSIOONI nime all: Ag2O + HCHO = HCOOH + 2Ag Hõbenitraati rakendatakse KLORIIDIOONI tõestamiseks. Tekkiv valge värvusega hõbekloriid ei lahustu vees ega hapetes: AgNO3 +NaCl = AgCl + NaNO3 AgNO3 + Cl- = AgCl+ NO3 ­ Hõbekloriid reageerib aga ammoniaakhüdraadiga, andes lahustuva kompleksühendi: AgCl + 4NH3 . H2O = Ag(NH3)4Cl + 4 H2O Valguse toimel hõbekloriid laguneb, seejuures eraldub metalliline hõbe lihtainena:...

Keemia
66 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Orgaaniline keemia

Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad...

Keemia
301 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Aldehüüdid, karboksüülhapped, karboksüülhapete keemilised omadused

4. Karboksüülhapete keemilised omadused: 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega. 2) Happed reageerivad metalli oksiididega. 3) Happed reageerivad alustega (leelistega, hüdroksiididega...) 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega. Saadused on alati soolad. 5) Karboksüülhapped reageerivad alkoholidega. Saadus kuulub estrite klassi. 5. Aldehüüdide esindajad: * Metanaal ehk formaldehüüd HCHO - terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Metanaali kalduvust polümeeruda kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Formaldehüüdi kasutatakse veel mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel. *Etanaal ehk atseetaldehüüd CH CHO - toatemperatuuril keev vedelik, leiab kasutamist keemiatööstustes; moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena...

Keemia
129 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hõbe

= Ag2O + H2O Viiman e reag e e ri b alde h üüdid e või glükoo si g a ja reduts e e r u b se ejuur e s m etals e k s h õb e d a k s , aldeh oksüd e e r u b aga vastavak s karbok s ü ülh ap p e k s . Nimetatud reaktsioon on tuntud HÕBEPEEGLI REAKTSIOONI nim e all: Ag2O + HCHO = HCOOH + 2Ag Hõb e nitraatiakend r atak sKLORIIDIOONI tõe e sta mi s e k s . Tekkiv valge värvus e g a hõb e kloriid ei lahustu ve e s eg a hap et e s: AgNO3 +NaCl = AgCl + NaNO3 AgNO3 + Cl = AgCl+ NO3 ­...

Keemia
44 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Orgaaniline keemia

Teada järgmiste ainete valemeid/koostist. · Looduslik gaas ehk maagaas ­ CH4 · Bensiin ­ · Petrooleum ­ · Parafiin ­ · Puupiiritus ­ · Glütserool ­ CH2(OH)- CH(OH)- CH2(OH) · Atsetüleen ­ CH(kolmikside)CH · Fenool ­ C6H5-OH · Aniliin ­ C6H5-NH2 · Formaldehüüd ehk formaliin ­ HCHO · Atsetoon ­ CH3COCH3 · Sipelghape ­ HCOOH · Äädikhape ­ CH3COOH · Stearhape ­ · Palmithape ­ · Olehape ­ · Seep ­rasvhapete Na või K sool · Rasv ­glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen ­ (-CH2-CH2-)n · Glükoos ­ C6H12O6 · Tärklis ­3(C6H10O5)n · Tselluloos ­ 3(C6H10O5)n 4...

Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Karbonüülühendid

keemiatööstuses, ärritava Aldehüüdid ­ ühendid, mis toimega ja terava lõhnaga. sisaldavad aldehüüdrühma , Etaanhape- äädikhape, sõnalõpp - aal, RCHO. äädikas. Kasutatakse Ketoonid ­ RCOR, sõnalõpp toiduainetööstuses. ­oon. Rasvhapped ­ pikema Karboksüülhapped ­ süsiniku ahelaga RCOOH, sõnalõpp ­ hape, karboksüülhapped, tekivad Estrid ­ orgaanilised rasvade lõhustumisel, kõige ühendid, mis tekivad energiarikkamad karboksüülhappe vesiniku toitained(vahad leidub asendamisel radikaaliga. looduses) Sõnalõpp ­ aat, RCOOR Amiidid ­ karboksüülhapete teisendid, kus OH rühm on asendatud NH2 rühmaga, sõnalõpp ­amiid, RCONH2 Metanaal ­ ehk formaliin HCHO, 30-40% vesilahus, desinfitsee...

Keemia
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun