Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Toiduhügieen ja ohutus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

 
1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS 
Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi-
nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele 
turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 
1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 
2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid 
parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 
3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele 
mittevastavat toidutooret ja toitu. 
4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 
5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle 
antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, 
mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud 
kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse 
toimega ainet ja kui nende kasutamise järgne keeluaeg ei ole möödunud. 
Toidualased õigusaktid esitavad nõuded ka eritoidule, uuendtoidule ja toidu-
lisandile. 
Eritoiduna käsitatakse toitu, mis on mõeldud seedeprotsessi või ainevahetuse 
kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erinevate toitumis -
vajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades 
või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku ja väikelapse 
piimasegud ja -toidud, dieettoidud, sportlaste  ja diabeetikute toidud jne. Nende 
maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Käitlemisluba 
peavad taotlema  kas valmistajad, pakendajad või importijad
Uuendtoit on toit, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna kasutatud ning: 
 mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist (näiteks mais, 
mille ühe valgu aminohappelist koostist on insenergeneetiliselt muudetud; 
geenide siirdamise eesmärkideks võivad olla näiteks nii taime muundamine  
taimekahjuritele resistentseks kui ka toidu toiteväärtuse tõstmine); 
 mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, kuid ei sisalda neid. Siin 
võib näiteks tuua geneetiliselt muundatud rapsist valmistatud toiduõli või 
suhkru, mis on saadud herbitsiiditolerantsest geneetiliselt muundatud suhkrupee-
 
7
dist. Siinkohal on geneetilist muundamist kasutatud organismi puhul, millest 
toode saadakse; geneetiline muundamine annab sellele organismile juurde kasu-
likke omadusi (näiteks tõstab saagikust), aga ei tekita muudatusi toiduks 
kasutatavas tooraines; 
 mis on uue või tahtlikult muudetud esmase molekulaarstruktuuriga. Need on 
näiteks uued magusained või rasvaasendajad. Ameerika Ühendriikides on juba 
mõnda aega kasutatud rasvavaba rasvaasendajat nimega olestra; see sisaldab 
rasvhappeid  ja suhkrut, mida inimese organism ei ole võimeline absorbeerima 
ning seetõttu ei anna ka mingit energiat. Kui olestra tuuakse turule Euroopa 
Liidu riikides, siis kuulub ta oma esmase molekulaarstruktuuri tõttu uuendtoidu 
alla; 
 mis koosneb või on eraldatud mikroorganismidest, seentest või vetikatest või on 
valmistatud varem ulatuslikult kasutamata toidutoormest. Nende hulka kuuluvad 
näiteks eksootilised seened, mükoproteiinid või mikroobidest pärinevad valgud
millest varem pole toitu valmistatud, samuti kuuluvad siia alla eksootilised 
puuviljad , kalad vms; mõnes teises maailmaosas on selliseid toite võib-olla 
tarbitud aastasadu , kuid et Euroopas on nad siiani olnud tundmatud, siis kuulu-
vad need uuendtoidu hulka. Nende ohutuse analüüsil tuleb kindlasti arvestada ka 
ohutu tarvitamise kogemust väljaspool Euroopat; 
 mille valmistamiseks kasutatakse tavapärasest erinevat tehnoloogiat, mis põhjus-
tab toidu struktuuri olulisi, toiteväärtust või ebasoovitavate ainete sisaldust või 
inimese ainevahetust mõjutavaid muutusi. Uuendprotsesside alla võivad kuuluda 
näiteks rõhu all pastöriseerimine traditsioonilise kuumutamise asemel, uut tüüpi 
kuumutamine , mittetermilised säilitusmeetodid, uus jahutus- või külmutusviis 
või dehüdreerimise protsess ja ensüümide rakendamine. Vastavalt uuendtoidu 
määrusele loetakse lõpptoodet uuendtoiduks ainult juhul, kui see töötlemisviis 
põhjustab muutusi toidu keemilises koostises, mis mõjutab ta toiteväärtust, me-
tabolismi või soovimatute ainete esinemist . Uuendprotsessi ohutust analüüsi-
takse üksikjuhtumite kaupa. 
Uuendtoit peab olema nõuetekohane, ta ei tohi eksitada tarbijat ega erineda asenda-
tavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja  omasta -
tavuselt ebasoodsamaks. Uuendtoitude maaletoomiseks ja/või turustamiseks on 
vaja taotleda käitlemisluba. 
Toidulisand  on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimi-
sarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitaine-
vajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid , mineraalainedaminohapped
asendamatud rasvhapped , kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede 
värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained. 
Kõik toiduained koosnevad omakorda põhitoitainetest, mida organism omastab. 
Need on valgud, rasvad , süsivesikud, mineraalained, vesi ja vitamiinid. Toitumine 
on organismi eluline vajadus. Elusorganismis töötavad alaliselt vereringe - ja  seede -
elundid, närvid ja lihased. Kõigeks selleks on tarvis energiat. Et kõik eluks vajali-
kud protsessid kulgeksid normaalselt, peavad organismi hävinenud rakud ja koed 
 8
pidevalt asenduma uutega ning kulutatud energia taastuma. Materjaliks, mille arvel 
toimub rakkude uuenemine, on toit. 
Toit on ka allikaks, millest organism saab vajaliku energia normaalse kehatempe-
ratuuri säilitamiseks ja meie keha mitmesuguste elundite tegevuseks. Toit on üks 
olulisemaid tegureid, millest oleneb noore inimese kasv ning täiskasvanu tervislik 
seisund ja töövõime. 
Toiduained jagunevad põhiliselt kahte liiki: 
1)  taimse päritoluga toiduained: leib, puu- ja köögivili jne, mis annavad organis-
mile peamiselt süsivesikuid; 
2)  loomse päritoluga toiduained: liha, piim, kala jne, mis annavad täisväärtuslikke 
valke ja rasvu. 
Valgud.  Valgud täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks 
materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja 
immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja regulee-
riv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Toiduvalkude bioloogi-
line väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse 
asendatavateks ja asendamatuteks, neist viimaseid organism ise ei tooda ja 
sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid  
organite ja kudede valkude sünteesiks, on täisväärtuslikud valgud. Nad sisalduvad 
loomsetes toiduainetes : piimas, lihas, munades, kalas . Nende valkude omastatavus 
on kõrge, ligikaudu 90%. Taimsetes toiduainetes leiduvad valgud ei sisalda kõiki 
asendamatuid aminohappeid või sisaldavad neid ebapiisavas koguses. Seepärast 
nimetatakse neid mittetäisväärtuslikeks. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 
60%. Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 10–15%. Tasakaalustatud 
toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50%) kui ka 
taimse (50%) päritoluga valke. Sellise toiduratsiooni juures rikastatakse toitu ka 
teiste komponentidega: lipiidide, süsivesikute, mineraalainete ja vitamiinidega. 
Valkude või mõne aminohappe defitsiidi  korral toidus pidurdub lastel kasv ning 
täiskasvanutel väheneb lihasmass, samuti väheneb vastupanuvõime  nakkushaigus -
tele. Tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valgu-
vaese toidu puhul aeglustub vereloome . Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi 
talitluses. Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng. Valkude liig-
tarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, langeb organismi 
resistentsus nakkushaiguste suhtes. Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritus-
funktsioone, mille tagajärjel ainevahetuse lõpp- produktid erituvad organismist 
puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus . Toidu suure valgu-
sisalduse puhul täheldatakse kaltsiumi peetust organismis, mis põhjustab lapse 
luustiku ülemäärast mineraliseerumist. Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata 
toiduained. Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid 
loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Taimsetest valgu-
allikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt.  Kartul  
sisaldab küll suhteliselt palju valku, kuid seda ei peeta eriti kvaliteetseks. Tera-
viljatooteid, puu- ja juurvilju eriti headeks valguallikateks ei loeta. Soovitav on 
erinevate valguallikate kombineerimine, mis annab parima efekti. 
 
9
Rasvad.   Lipiidideks  on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid , glükolipiidid, 
steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine.  Terminit  
“rasvad” kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe-
molekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastunud,  mono
ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud 
rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastumata rasvhapped. Rasvade 
põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute 
polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikaks. Fosfatiidid 
kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid 
närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse 
reguleerimisest. Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 
30%. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta 
teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas 
pidades. 30% nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast 
eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 
20–25, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasv-
hapete (linool- ja linoleenhappe  – ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada 
toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja  linoleenhape  peaksid 
andma 3–10% koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleen-
happel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastumata rasvhappeid 
peab saama vähemalt 0,5% päevasest energiast. 
Süsivesikud.  Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks, nad kuuluvad 
rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi 
ning kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Toidus esinevad süsivesikud mono-
sahhariidide (glükoos, fruktoos ), disahhariidide ( sahharoos , laktoos , maltoos ) ning 
polüsahhariididena. Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks 
(kiudaine) polüsahhariidideks. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest 
osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. 
Ligikaudu kolmkümmend protsenti glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja 
rasvhapeteks, ligikaudu kolmest protsendist moodustub glükogeen, mis ladestub 
maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60% päevasest energiast. Süsi-
vesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille 
käigus eralduvad  ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Glükoosi ning 
fruktoosi on põhiliselt puuviljades ja mees, sahharoosi leidub roo- või peedi -
suhkrus, aga ka melassis, vahtrasiirupis ning osas puuviljades. Maltoosi leidub 
teraviljaidudes, laktoosi ehk piimasuhkrut sisaldavad piimatooted . Tärkliserikkaks 
toiduaineks on kartul. 
Mineraalained.  Mineraalained on vajalikud luude ja teiste kudede moodusta-
miseks ning ainevahetuse reguleerimiseks. Nad aitavad säilitada hapete ja leeliste 
tasakaalu organismis. 
Kaltsium  täidab struktuurseid funktsioone, kuuludes organismi luukoe ja teiste 
kudede koosseisu, tal on oluline roll kudede ainevahetuses: ta kindlustab vere-
soonte seinte normaalse läbilaskvuse, aidates toitainetel läbida rakuseinu, on akti-
veerijaks vere hüübimissüsteemis, madaldab vererõhku ja vere kolesterooli taset, 
 10
on vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks, normaliseerib kesknärvi-
süsteemi ja lihaste ärrituvust, kuulub raku fermentide koosseisu, tasandab südame 
rütmi, vähendab unetust. Kaltsiumi imendumist soodustavad laktoos ja vitamiin D. 
Imendumist halvendavad kiudaineterikas toit, lipiidide ainevahetuse häired, keedu -
sool, tsitruselised , sahharoos, äädikas ja toidu suur foolhappesisaldus. Kaltsiumi 
defitsiidi korral võivad ilmneda: käte ja jalgade spasmid ja krambid, luude pehme-
nemine ja hõrenemine ( osteoporoos ), luude haprus , hammaste lagunemine , depres-
sioon . Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete oma-
vahelise soovitava suhte organismis. Kõige hinnalisemateks, s.o kõige kergemini 
omastatavateks kaltsiumi allikateks on piim ja piimatooted (juust, kohupiim). 
Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, brokolis. Oksalaadirikastest toiduainetest 
( spinat ) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. 
Fosforit leidub igas rakus. Ta osaleb hammaste ja luude ülesehituses, energia 
vabastamises toidust, geneetilise materjali ülesehitamises, rakumembraanide ja 
ensüümide moodustamises. Organismi Ca-P tasakaal peab olema 2:1. Fosfori-
vaegust esineb ülimalt harva. 
Naatrium asub valdavalt rakkude väliselt: vereplasmas, rakkudevahelises vedeli-
kus, lümfis. Seal on Na+ umbes 8–20 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi  on aga 
rakus 30–50 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus . Naatriumi ja kaaliumi koos-
töö on hädavajalik, sest nende erinev  jaotumine raku sise- ja väliskeskkonna vahel 
tagab: a) rakkude normaalse membraanipotentsiaali; b)  osmootse  rõhu säilimise; 
c) organismi normaalse veevahetuse; d) membraantranspordi ja imendumise; 
e) mitmete ensüümide aktivatsiooni. 
Kaaliumivajadust peab silmas pidama  väga erinevate haiguste vältimisel ja ka 
ravil. Kaalium  imendub kiiresti peensoolest. Tema imendumist, aga ka omastamist 
rakkude poolt soodustab vitamiin B6. Kaalium väljutatakse peamiselt uriiniga, 
märkimisväärselt ka higiga. Ülemäärane naatriumi, kohvi, suhkru ja alkoholi 
tarbimine suurendab kaaliumi väljutamist uriiniga. Et normaalne kaaliumi omasta-
mine vajab ka vastaval hulgal magneesiumi tarbimist, siis on alkohol kaaliumi 
suhtes kahekordne antagonist, sest ta soodustab ka magneesiumi väljutamist. 
Kaaliumi ülemäärast eritumist soodustab samuti madal veresuhkru tase. Täiskasva-
nud inimese ööpäevane kaaliumitarve on erinevatel andmetel umbes 1,4–3,0g. 
Konkreetne vajadus sõltub inimeste kehakaalust, füsioloogilisest seisundist, keha-
lisest aktiivsusest, elukoha kliimast jne. Näiteks  oksendamine , kestev kõhulahtisus, 
rohke higistamine, diureetikumide kasutamine suurendavad tunduvalt kaaliumi-
vajadust. 
Magneesium  kuulub luude koostisesse, tal on roll kaltsiumi ning C-vitamiini 
ainevahetuses, mõjutab süsivesikute ainevahetust, aktiveerib aminohappeid, on 
vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, omab võtmerolli vähe-
malt  300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, aitab aktiveerida valgu sünteesil 
osalevaid ensüüme. Magneesiumi  defitsiidil võivad ilmneda närvilisus, muutused 
käitumises, lihaste talituse häired, arütmia, kõrge vererõhk, neerukivid, halveneb 
toidu omastatavus. Defitsiiti on täheldatud põhiliselt seoses vähese absorptsiooni, 
kroonilise alkoholismi ja neerude halvenenud funktsioneerimise korral, samuti osa 
 
11
ravimite kasutamisel . Suured magneesiumikogused võivad osutuda toksilisteks 
neeruprobleemidega inimestel ning põhjustada kõhulahtisust. Magneesiumirikkad 
on taimsed toiduained, mis sisaldavad klorofülli, ning pähklid ja seemned. 
Magneesiumi on palju täisteraviljatoodetes, lehtköögiviljades, kakaos. Kare vesi 
ning mineraalvesi võivad olla headeks magneesiumi allikateks. 
Kloor  koos naatriumiga on organismile vajalik maomahla koostises oleva sool-
happe moodustamiseks, normaalseks seedimiseks ja ainevahetuseks. Kloori saa-
dakse samuti keedusoolast. 
Rauasoolad kuuluvad punase vereaine hemoglobiini koostisesse. Raua puudumine 
toidus põhjustab kehvveresust. Rauasooli leidub munakollases, maksas, lihas, 
kaunviljades. 
Fluor  on oluline hammaste ja luude moodustumisel ning hambaaukude enneta-
misel. 
Vasevajadus seostub raua metabolismiga – vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja 
soodustab raua omastamist erütrotsüütide kujunemisel. Vask on aminohapete ja 
valkude metabolismi paljude ensüümide kofaktor, samuti fosfolipiidide sünteesil 
ensüümide komponent . Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtme-
ensüümis. Vask osaleb hapniku vabade radikaalide taseme regulatsioonis, omades 
antioksüdantset rolli. Mikrobioelemendina on vask vajalik ka luukoe tekkeks. Vase 
depooks on maks, neerud , süda ja aju. Peamised vaske sisaldavad produktid on 
maks, punane liha, kalaliha, oad, herned , must aroonia , kirsid, täisteraviljatooted, 
pähklid. Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Jood on vajalik kilpnäärme tööks. Joodi leidub vähesel määral kalades ja vees. 
Koobalt  on vajalik erütrotsüütide talitluseks ja vereloomeks. Element kuulub B12-
vitamiini koostisesse ja on vajalik mitmete ensüümide tööks. Koobalt soodustab 
samuti raua imendumist ning erütrotsüütide rauasisalduse suurenemist . Peamised 
koobaltit sisaldavad produktid on loomaliha, maks, neer ja piim. Taimedest sisalda-
vad koobaltit rõikad, pirnid , mustad sõstrad, vaarikad, peet , kaunviljad, astelpaju  
viljad ja sibulapealsed. Rõhutada tuleb, et maismaataimede koobaltisisaldus on 
suhteliselt väike, mistõttu rangetel taimetoitlastel võib esineda koobalti defitsiiti. 
Kroom teeb koostööd insuliiniga glükoosi ainevahetuses. Stimuleerib kõhunäärme 
beetarakke tootma  rohkem insuliini. 
Mineraalsoolade vajadus kaetakse täielikult siis, kui toit koosneb mitmekesistest 
loomsetest ja taimsetest toiduainetest. Erandiks on keedusool, mida toiduainetes 
tavaliselt vajalikul hulgal ei leidu, mistõttu soola tuleb toidule eraldi lisada. 
Vesi.  Mitmesuguste eluvormide  eksisteerimine sõltub oluliselt veest. Ka inimene 
vajab elamiseks vett ( inimorganism  sisaldab seda keskmiselt 65%). Vesi on samuti 
iga raku vältimatult vajalik koostisosa. Vee füsioloogiline tähtsus seisneb selles, et 
ta võtab osa organismi ainevahetusest. Organismi ja väliskeskkonna vahel toimub 
pidev veevahetus. Inimene eritab ööpäevas keskmiselt 2,5 liitrit vett. Eritatava vee 
peab inimene asendama, sest muidu võivad tekkida tõsised tervisehäired. Kui  orga -
 12
nism kaotab 10% temas leiduvast veest, siis ohustab see elu, 20–25% vee kaota-
mine aga põhjustab surma, ööpäevas eritatud vesi asendatakse vedeliku joomisega 
(janu kustutamiseks 1,2 liitrit, toiduainetes leiduva veega 1,0 liitrit ja organismis 
toitainete hapendumisel moodustuva veega 0,3 liitrit). Vesi sisaldab mitmesuguseid 
mineraalsooli, sealhulgas ka mikroelemente (joodi, fluori , seleeni, koobaltit, 
arseeni,  pliid , vaske, tsinki jt), mis on igale organismile vajalikud väga väikestes 
kogustes . Mõne mikroelemendi hulk joogivees on väga suure tervishoiulise tähtsu-
sega. Näiteks joodi puudumine või vähesus joogivees võib põhjustada kilpnäärme 
haigestumist ja isegi füüsilist ning vaimset kängujäämist. 
Tabel 1.1. Vitamiinide klassifikatsioon 
Tähis 
Keemiline põhinimetus 
Olulisemad allikad 
Rasvlahustuvad vitamiinid 
 
 

retinoidid  
kala- ja loomamaks , või 

kaltsiferoolid 
kalarasv, munakollane , või, pärm 

tokoferoolid  
porgand, kapsas , taimsed õlid, 
linnaseleib 
K naftokinoonid 
kalasaadused, spinat, kapsas, 
herned 
Q ubikinoonid 
taimsed 
produktid 

linoolhape + linoleenhape 
taimsed õlid 
Vees lahustuvad vitamiinid 
 
 
B1 
tiamiin 
pärm, kaerahelbed, sealiha, 
täisteraviljatooted 
B2 
riboflaviin 
piim, maks, kala, pärm, 
kaunviljad, spinat 
 
pantoteenhape 
pärm, maks, piim, munad, 
kapsas, kartul, tomat  
B4 
koliin  
liha, kroovimata jahust leib, 
munarebu, maks, piim 
PP 
niatsiin , nikotiinhape 
maks, pärm, kalasaadused, 
kanaliha , nisukroov 
B6 
püridoksiin 
maks, munakollane, porgand 
B8 
inosiit (müoinosiit) 
neerud, süda, kartul, mais 
B10, B11 
foolhape , folatsiin 
maks, oad, rohelised taimeosad, 
neerud, liha 
B12 
kobalamiinid 
verivorst, maks, tailiha, juust, 
pärm, seened 
B13 oroothape 
loomsed 
produktid 
B15 
pangaamhape 
loomsed produktid ja seemned 
BT  karnitiin  
lihasaadused, 
pärm 

askorbiinhape  
musta sõstra ja kibuvitsa marjad
jõhvikas, kapsas, paprika, 
pähklid, tsitrused 

biotiin  
maks, neerud, piim, oad, tomat, 
munakollane 

lipoehape 
pärm, piim, liha 
U S-metüülmetioniin 
kapsas, spargel , petersell, tomat 
pAB 
p-aminobensoehape 
maks, piim, munad, pärm 
P bioflavonoidid 
värsked puu- ja juurviljad  

retinoidid 
kala- ja loomamaks, või 
Vitamiinid.  Vitamiinide klassifikatsioonis (tabel 1.1) tuntakse üle 20 vitamiini. 
Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on 
peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustu-
vus. Vitamiine tähistatakse ladina tähestikus suurtähtedega. Rasvlahustuvate vita-
 
13
miinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane 
ehitus ja sama toime. Rasvlahustuvad vitamiinid on A, D, E, K, Q, F. Vees 
lahustuvad vitamiinid on B-grupi vitamiinid: C, H, U, P, N. Vitamiinid on vajali-
kud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesi-
da ei suuda (välja arvatud mõningad erandid, nt D-vitamiin) ning ilma vitamiini-
deta on võimatu ellu jääda. Vitamiinid ei ole toidu asendajad, neil ei ole energee-
tilist väärtust ja nad ei sisalda kaloreid. Vitamiinid ei asenda valke, rasvu, süsive-
sikuid, vett ega ka üksteist. Ei ole võimalik vitamiine tarvitades lakata söömast ja 
loota jääda terveks. Vitamiinid reguleerivad organismi ainevahetust ensüümide 
kaudu, nad on ensüümide koostisosad. Ensüümid kiirendavad ja reguleerivad meie 
ainevahetust  hoides organismi funktsioone vajalikul tasemel. Ensüümid kui bioka-
talüsaatorid määravad inimorganismis biomolekulide muundumisprotsesside kiiru-
se ja suuna, see tähendab nende tegevus on organismi talitluse aluseks. Vitamiinide 
mis tahes defitsiit tekitab nende koensüümse rolli tõttu keerulisi probleeme aineva-
hetusprotsesside normaalses kulgemises. Vitamiinide allikateks on toit, seedekulgla 
mikrofloora ja vitamiinipreparaadid. Vitamiinide defitsiidi tekkepõhjused on 
toitumuslik-olmelised, füsioloogilised ja organismi teatud haiguslikud seisundid
 
 14
 
2. TOIDUHÜGIEENI PÕHITÕED 
2.1. SISSEJUHATUS 
Toiduainetööstuste eesmärgiks ja ülesandeks on rahuldada
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Toiduhügieen ja ohutus #1 Toiduhügieen ja ohutus #2 Toiduhügieen ja ohutus #3 Toiduhügieen ja ohutus #4 Toiduhügieen ja ohutus #5 Toiduhügieen ja ohutus #6 Toiduhügieen ja ohutus #7 Toiduhügieen ja ohutus #8 Toiduhügieen ja ohutus #9 Toiduhügieen ja ohutus #10 Toiduhügieen ja ohutus #11 Toiduhügieen ja ohutus #12 Toiduhügieen ja ohutus #13 Toiduhügieen ja ohutus #14 Toiduhügieen ja ohutus #15 Toiduhügieen ja ohutus #16 Toiduhügieen ja ohutus #17 Toiduhügieen ja ohutus #18 Toiduhügieen ja ohutus #19 Toiduhügieen ja ohutus #20 Toiduhügieen ja ohutus #21 Toiduhügieen ja ohutus #22 Toiduhügieen ja ohutus #23 Toiduhügieen ja ohutus #24 Toiduhügieen ja ohutus #25 Toiduhügieen ja ohutus #26 Toiduhügieen ja ohutus #27 Toiduhügieen ja ohutus #28 Toiduhügieen ja ohutus #29 Toiduhügieen ja ohutus #30 Toiduhügieen ja ohutus #31 Toiduhügieen ja ohutus #32 Toiduhügieen ja ohutus #33 Toiduhügieen ja ohutus #34 Toiduhügieen ja ohutus #35 Toiduhügieen ja ohutus #36 Toiduhügieen ja ohutus #37 Toiduhügieen ja ohutus #38 Toiduhügieen ja ohutus #39 Toiduhügieen ja ohutus #40 Toiduhügieen ja ohutus #41 Toiduhügieen ja ohutus #42
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaisukaruke Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

9
docx
Toiduhügieen ja ohutus
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
48
docx
Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD
23
doc
Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud
20
pdf
Toiduhügieen
62
doc
Toiduained
44
doc
Toit
31
doc
KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun