ELUSOLENDITEST KUNI TÄNAPÄEVANI ON BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON ENAMIK ORGANISME ANNAB ROHKEM JÄRGLASI, KUI NEID SAAB ELLU JÄÄDA LOODUSES TOIMUB OLELUSVÕITLUS ORGANISMIDE ERINEVUS (KA SAMA LIIKI) OMADUSTE SOBIVUS ELUTINGIMUSTEGA KASULIKE TUNNUSTE PÄRANDUMINE BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID KIVISTISED E. FOSSIILID LOOTELISE ARENGU VÕRDLUS ELUSORGANISMIDE EHITUSE VÕRDLUS RUDIMENDID PÄRILIKKUSAINE JA KEHAVALKUDE UURIMINE TAIMERIIGI EVOLUTSIOON BAKTERITE SARNASED AINURAKSED ORGANISMID(4MLRD AASTA EEST) HULKRAKSED VETIKAD (1500 MLN AASTA EEST) ALGELISED MAISMAA- TAIMED - ÜRGRAIKAD (450 MLN AASTAT TAGASI) HIIGELSUURED KOLLAD , OSJAD JA SÕNAJALAD (350-300 MILJ AASTAT TAGASI) PALJASSEEMNE- TAIMED (295 MLN AASTAT TAGASI) MÄND KATTESEEMNE- TAIMED ELU SAI JUURDE VÄGA PALJU UUSI LIIKE .
veiseliha 15,2% kanaliha 18%; forell 20%; tint 27%; lehmapiim 3,3%; kanamunad 11,9%. 10g täisväärtuslikku valku annab: 60g kanaliha; 40g juustu; 300 ml piima; 60g kala; 40g lahjat liha Valkude ülesanded on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuunsuse kujunemises nakkushaiguste suhtes neil on ka katalüüsiv ja reguleeriv roll võimaldavad erinevate ühendite transpordi Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/valgud.htm http://www.kunksmoor.com/toitumine/tervisliktoitumine/75tervisliktoitumine.html#3
Nt valk + nukleiinhape = nukleoproteiin VALKUDE STRUKTUURID Kiulised Neist koosnevad karvad, küüned, sarved, sõrad, lihased ja sidekude. Need ei lahustu vees. Päsma(puntra)taolised Kõik ülejäänd valgud on sellise struktuuriga. VALKUDE OMADUSED Väga reageerimisvõimelised. Välismõjude vastu väga tundlikud. Valkude tegevus on parim 40 kraadi juures. Enamik valkusid muutub elutegevuseks kõlbmatuks 70 kraadi juures. VALKUDE FUNKTSIOONID KEHAS Struktuursed materjalid kehavalkude sünteesil. Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes. Neil on ka katalüüsiv ja reguleeriv roll. Võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Valkude puudusel.. Lastel pidurdub kasv. Täiskasvanutel väheneb lihasmass. Väheneb vastupanuvõime nakkushaigustele. Võivad ilmneda häired kesknärvisüsteemi talitluses. Lastel aeglustub intellektuaalne areng. Valkude üleliigsuse korral.. Esinevad häired antikehade moodustamises.
Bioloogia 24.04.13 Süstemaatikas kasutatavad üksused on: -Riik -Perekond -Sugukond -Selts -Klass -Hõimkond -Riik Ladina keeles nimetatakse liiki kahe nimega. Esimene sõna näiteb perekonda ja teine sõna on liigi nimetus. Ladina keelsed nimetused väldivad segadusi , mis võivad tekkida organismide rahvapäraste nimetuste kasutamisel. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni muutuste kiirus on väga aeglane ja lõppematu protsess mis kestab tänapäevalgi.Olelusvõitlus on organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele eluta ja eluslooduse teguritele. Kui järglasi sünnib palju, ei jätku kõigile eluks vajalikke tingimusi, nt toitu ja eluruumi. Enamik isendeid hukkub, andmata järglasi. Organismide muutlikkuse ja olelusvõitluse tagajärjeks on looduslik valik. Looduslik valik on protsess mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need o...
lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeem: Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. (hemoglobiin sama nii inimesel ja simpansil). Kui organism sarnane eluviisilt ja ehituselt, sis sarnasem ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega.Biograaf-Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest. Molekulaargeneet:Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad.Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid
lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Loodete sarnasus tõestab, et on olemas ühised eellased. Biogeograafilised tõestused Mida sarnasemad on Pikka aega eraldatud organismid ehituselt ja ühest liigist põlvnevad eluviisilt, seda organismid erinevad sarnasemad on nad ka teineteisest molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Kasutatud allikad Www.google.ee http://www.slideshare.net http://et.wikipedia.org
Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeemiline võrdlus - Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne, näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja šimpansil. Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Biogeograafiline võrdlus - Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine 4. Kohastumuste suhtelisus - on kasulikud nendes keskkonnatingimustes, kus vastavad organismid on välja kujunenud. 5. Inimese ja inimahvi võrdlus → Sarnasus: Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide
tarkusehambad, õndraluu. 7. Bioloogilise evolutsiooni tõendid: · Paleontoloogia andmed. Paleontoloogia uurib fossiile. Mida sügavamad on kihid, seda vanemad on organismid. · Võrdlusmeetod. Mida sarnasemad on organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. · Rudimendid (jäänukelundid). · Embrüonaalse (lootelise) arengu võrdlus · Molekulaargeneetiline võrdlus. DNA ja kehavalkude võrdlemisel on võimalik kindlasks teha organismide vahelist sugulust. Mida sarnasem on eri liikide DNA, seda lähedasemas suguluses nad on. 8. Tänapäeva inimese ladina keelne nimetus on Homo Sapiens Sapiens. 9. Inimese evolutsioon: · Esimesi inimese liini esindajaid nim. australopiteekideks. Elutsesid Aafrikas (umbes 3,5 mln aastat tagasi). Aju oli väike ja sarnanes inimahvide omaga.
Evolutsiooni tõendid: Palentoloogilised leiud-maakoore kivististet leidub möödunud aegade elanud organismide jäänuseid. Organite homoloogsus- elundite põhiehituse sarnasus. Selgroog.jäsemed erin.homoloogilistest luudest. Rudimendid-jäänukelund,mida pole vaja.(tarkusehamb,ussripik,õnraluu) Biogen.reegel-isendi arengu algeetappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud. Molekulaarbiol.võrdlus-mida sarnasemad org.ehit ja eluviisilt, seda suurem sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses. Evoluts.teooriad: J.B.Lamarck-1809"Zoloogia filosoofia" .. elu Maal on tekkinud iseärkamise teel ning on allunud järkjärguliselt täiustumisele...Elu jooksul omandatud tunnused, mis esimevad mõlemad vanemad, päranduvad järglastele.!)pikaajalised korduvad ujumisliigutused on välja arenenud varvastevahelised ujulestad partidel,konnadel. 2)kaelkirjaku pikk kael tekkis pikkaajalisel kaela väljakujunemisel. Ch.Darwin- ,,Liikide põlvnemine"1859, milles oli 4 põhiseisukohta:
lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad lagunevad seedimisel rasvhapeteks ja glütserooliks. Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool - seep. Kolmas rühm on valgud ehk proteiinid. Need tekivad aminohapetest ja neid on praktiliselt lõpmatu arv. Valgud täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja reguleeriv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Enamik loomse päritoluga valke on inimorganismile kergesti omandatavad. Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka
koosnevad homoloogilistest luudest. Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. 3. Rudimendid ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik, õndraluu. 4. Biogeneetiline reegel isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud N: loote areng inimesel. 5. Molekulaarbioloogiline võrdlus mida sarnasemad on organismid oma ehituselt ja eluviisilt, seda suurem on sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses. II Elu areng Maal Eluvormid Eelised · Esmased heterotroofid said energia PROKARÜOODID( ~3 miljard a tagasi) orgaanilistest ühenditest Ilma tuumata! · Esmased kemosünteesijad said energia anorgaanilistest ühenditsest
17. Tervisliku toidu toitumispüramiid: 18. Miks vajab organism süsivesikuid? Nimeta toiduaineid, mis neid sisaldavad (5). Organism vajab süsivesikuid, sest süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Toiduained, mis sisaldavad süsivesikuid: · viinamarjad, kiivid, õunad · mesi · kartulid · teraviljad, riis · piim 19. Miks vajab organism valke? Nimeta toiduaineid, mis neid sisaldavad (5). Organism vajab valke, sest need on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes. Toiduained, mis sisaldavad valke: · herned, oad · kala, liha · pähklid · piim · munad 20. Miks vajab organism kiudaineid? Nimeta toiduaineid, mis neid sisaldavad (5). Organism vajab kiudaineid, sest kiudained on abiks seedimisel, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aitavad vältida veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. Kiudaineterikas toit mõjub soodsalt hammastele
verre Rasvad(lipiidid)- glütserool+rasvhapped-lümfiringe 6. Millised protsessid toimuvad jämesooles? Seedimata toiduosakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse 7. Kuidas kontrollib maks 1)vere glükoosisisaldust 2)aminohapete hulka veres 3) mittevajalike ainete sisaldust veres? 1) Kui veresuhkru liiga kõrge- eritub kõhunäärmest INSULIINI; Kui glükoosi hulk veres liiga madal - hakkab kõhunääre sünteesima GLÜKAGOONI 2) Kehavalkude tootmisest ülejäänud aminohapped lõhustatakse 3) Lagundab 8. Kuidas toimub organismis hingamise regulatsioon? Toimub vere CO2 sisaldusest sõltuvalt. 9. Mil viisil reguleerivad pankrease (kõhunääre) hormoonid vere glükoosisisaldust? Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui glükoosi hulk veres liiga väike, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. 10. Kuidas tekib suhkruhaigus ja milles see seisneb
organismirühmade jäsemete ehituse (elusorganismide arengu võrdlemine) ja lootelise arengu sarnasus (lootelise arengu võrdlemine, selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) ning eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad) olemasolu. Samuti ka DNA ja kehavalkude uurimine (paljudel liikidel on sarnased kehavalgud). Paleontoloogiaks nim. teadust, mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arenemist. Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, mis kestab ka käesoleval ajal (uute omadustega elusorganismide kujunemine; vastupidavad bakterid, mürgi vastu immuunsed putukad). Maakeral on miljonite aastate jooksul elanud palju elusorganismi liike
(Otsus, 2006) On oluline teada, et "valgutükke" s.t. lühemaid või pikemaid peptiidahelaid ei omastata. Kõik kehaomased valgud tuleb uuesti sünteesida "algmaterjalist" s.t. aminohapetest. (Otsus, 2006). Organismis on vabade aminohapete varu, kuid küllaltki piiratud. Enamik sellest on maksas, osa ka vereplasmas. See varu (nn. bassein) on pidevas "voolamises", sinna tuleb juurde aminohappeid seedetraktist ja oma valgustruktuuride lammutamisest ning sealt võetakse kehavalkude sünteesiks ja ka "põletamiseks". (Otsus, 2006) Kõigi kudede valgud on pidevas muutumises, toimub kaks üheaegset protsessi - valkude lammutamine aminohapeteks (katabolism) ja uute valkude süntees (anabolism). Selline valkude asendumine toiomub erinevates kudedes erineva kiirusega. Kiiresti kulgeb see näiteks soolestiku limaskestas, maksas, pankreases, neerudes, vereplasmas. Suhteliselt aeglaselt lihaskoes, ajus, nahas ja väga aeglaselt kõhres. (Otsus, 2006)
käibeks/AH metabolismiks Tasakaalustatud segatoidu puhul on lämmastiku ringlus tasakaalus. St päevas rakkudesse sisestuv ja väljutatav N hulk on võrdne. Tasakaalustatud toitumine tagab, et praktiliselt kogu N pärineb toiduvalkudest. 5. Defineerida vabade aminohapete fondi mõiste ja selgitada selle rolli Aminohapete fond on veres jt biovedelikes ja koerakkudes olevate vabade AH summa. See on umbes 100g. Fond on dünaamiline, toimub pidev AH kulutamine ja juurdeteke. Kehavalkude lõhustumisel vabanevatest AH-st 80% kasutatakse valkude resünteesiks ja ülejäänud kasutatakse ära muudel eesmärkidel (karbamiidi süntees), seetõttu vajab inimkeha pidevalt bioaktiivseid toiduvalke, et säilitada hädavajalikku AH fondi. Mida rohkem ja sobivamas vahekorras täiendab toiduvalk asendamatute AH-ga aminohapete fondi, seda kõrgem on tema biokvaliteet. Põhikoguse aminohappeid annab fondi siiski kehavalkude lõhustumine. 6
veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini valmistamine GLÜKOOS - põhiline energiaaallikas. Millised on võimalused glükoosivarude täiendamiseks ? süsivesikute seedimisel; glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest; keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest); kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) HINGAMISELUNDKOND Hingamiselunkonna mood. elundid ehk organid: (ka õhu teekond hingamisteedes) ninaõõs, neel, kõri, trahhea ehk hingetoru, kopsurorud ehk bronhid, brohhioolid( kopsutorude peenemad harud), alveoolid ehk kopsusombud Hingamise 3 faasi on: Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu
kõhulihased, umbsoole ussripik, karvkate) Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba Loodete sarnasus tõestab, et neil on ühised eellased Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt Geneetiline kood on universaalne Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest Elu areng maal Maa ajalugu jaotatakse väga pikkaseks perioodideks aegkondadeks Ürgaegkond 4600 miljonit aastat tagasi Aguaegkond 2600 miljonit aastat tagasi
Kemos kasutavad anorgaaniliste ühendite muundumisel vabanevat keemiliste sidemete energiat. *heterotroofne- Kasutavad org ainete lõhustamisel vabanevat energiat. Põhiline energia saadakse glükoosi oksüdatsioonil. Energiat kasutavad elutegevusel ja kudede ülesehitamiseks. 5.Võrdle erinevate toitainete lagunemisel tekkivaid energiahulki. 1)1 g sahhariidid-17,6 kJ/g 2)1 g lipiidid-38,9 kJ/g 3)1g valgud-17,9kJ/g (lõhustatakse aminohapeteni, mida kasut kehavalkude sünteesiks) 6.Millised org ühendid on organismis energeetiliselt funktsioonilt esikohal? Miks? Sahhariidid, sest nad on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. 7.Millisel viisil saavad organismid kasutada organismis varuainetena talletatud polüsahhariidide energiat? Taimedes-varuaineks tärklisseemnetes,viljades Loomades-glükogeen e loomne tärklismaksas ja lihastes Lagunevad glükoosiks, oksüdeeruvad rakkudes ja annavad energiat.
jäsemed koosnevad homoloogilistest luudest. Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. 3. Rudimendid ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik, õndraluu. 4. Biogeneetiline reegel isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud N: loote areng inimesel. 5. Molekulaarbioloogiline võrdlus mida sarnasemad on organismid oma ehituselt ja eluviisilt, seda suurem on sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses. II Elu areng Maal Eluvormid Eelised · Esmased heterotroofid said energia PROKARÜOODID( ~3 miljard a tagasi) orgaanilistest ühenditest Ilma tuumata! · Esmased kemosünteesijad said energia anorgaanilistest ühenditsest
mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke
stimuleerivad maksast sapi eritumist virgutades seedetegevust. Suhteliselt kergemini on omastatavad madala sulamistemperatuuriga rasvad taime-, kala- ja piimarasvad, piirata tuleks kõrge sulamistemperatuuriga sea-, lamba- ja veiserasva kasutamist. Süsivesikud-on inimesele kõige olulisemaks energiaallikaks. Aju tööks vajalik energia saadakse praktiliselt ainult glükoosi oksüdatsiooni tulemusena. Süsivesikute piisav hulk toidus väldib kehavalkude kasutamist energeetilisel otstarbel. Süsivesikute ja rasva vaeguse korral hakkab organism energiavajaduse rahuldamiseks tarbima glükogeeni, depoorasvu ja seejärel valke, eeskätt lihasvalke. Süsivesikud katavad ligikaudu 60% ööpäevasest energiavajadusest. Kõrgeim süsivesikute vajadus on 14 17 aastastel noorukitel, kusjuures noormeestel on see suurema lihasmassi tõttu suurem kui samavanustel neidudel. Päevane
Vahtrasiirup - saadakse vahtramahla redutseerimise teel. Eriti kvaliteetset vahtrasiirupit toodetakse Kanadas ning USAs New Yorgi ja Vermontis. Vahustama - ehk vahule ajama, vahule lööma, vahuks tegema. (nt vahustatud munavalged) Valge pipar - on tegelikult tavalise pipra mari, mis on puu otsas küpsenud ja seeljärel kooritud. Maitselt mahedam. Kasutatakse peamiselt heledates kastmetes jm, ... Valgud ehk proteiinid täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi tugevdamises Vanill e. vanilje maitseaine. Valge kala - kokkuleppeline nimetus kalade kohta, kellel on üsna lahja liha ning enamik rasva on koondunud maksa, mõnikord ka siseelundite ümber või otse naha alla. Varsseller - üks sarikaliste sugukonda kuuluva aed- ehk juurselleri teisenditest. Varsseller ei kasvata mitte mugulat, vaid paksud mahlased varred ja lehed.
mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke
Toit on üks olulisemaid tegureid, millest oleneb noore inimese kasv ning täiskasvanu tervislik seisund ja töövõime. Toiduained jagunevad põhiliselt kahte liiki: 1) taimse päritoluga toiduained: leib, puu- ja köögivili jne, mis annavad organis-mile peamiselt süsivesikuid; 2) loomse päritoluga toiduained: liha, piim, kala jne, mis annavad täisväärtuslikke valke ja rasvu. Valgud. Valgud täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja regulee-riv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Toiduvalkude bioloogi-line väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, neist viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid
(Otsus, 2006) On oluline teada, et "valgutükke" s.t. lühemaid või pikemaid peptiidahelaid ei omastata. Kõik kehaomased valgud tuleb uuesti sünteesida "algmaterjalist" s.t. aminohapetest. (Otsus, 2006). Organismis on vabade aminohapete varu, kuid küllaltki piiratud. Enamik sellest on maksas, osa ka vereplasmas. See varu (nn. bassein) on pidevas "voolamises", sinna tuleb juurde aminohappeid seedetraktist ja oma valgustruktuuride lammutamisest ning sealt võetakse kehavalkude sünteesiks ja ka "põletamiseks". (Otsus, 2006) Kõigi kudede valgud on pidevas muutumises, toimub kaks üheaegset protsessi - valkude lammutamine aminohapeteks (katabolism) ja uute valkude süntees (anabolism). Selline valkude asendumine toiomub erinevates kudedes erineva kiirusega. Kiiresti kulgeb see näiteks soolestiku limaskestas, maksas, pankreases, neerudes, vereplasmas. Suhteliselt aeglaselt lihaskoes, ajus, nahas ja väga aeglaselt kõhres. (Otsus, 2006)
moodustavad tuhandeid valke, mida organism tarvitab. Organism suudab enamiku vajalikest aminohapetest ise produtseerida - neid teatakse kui asendatavaid aminohappeid. Kuid on 9 aminohapet, mis peavad tulema toidust. Neid teatakse kui asendamatuid ehk essentsiaalseid aminohappeid. Nendeks on lüsiin, metioniin, trüptofaan, fenüülalaniin, leutsiin, isoleutsiin, valiin ja treoniin; väikestel lastel ka histidiin. Valgud täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja reguleeriv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Ehitusemehed vajavad kive maja ehitamiseks. Mida suurem maja, seda rohkem ehitusmaterjali on vaja. Valgud on keha jaoks nagu ehituskivid. Valgurikkad toidud jagunevad väiksemateks üksusteks aminohapeteks. Lihased vajavad aminohappeid
· Ergutab maomahlade sekretsiooni Kus kuss Kuskuss on Põhja-Aafrikas levinud peen nisutang, mida tehakse kõva- ehk durumnisu koorimata teradest. Meil müüdav kuskuss on valmistatud küll durumnisust, kuid tegemist pole purustatud terade, vaid neid imiteeriva pasta ehk jahutootega. Kõige enam sarnaneb ta mannaga, kuid konsistentsilt on sõmer ja meenutab pigem imepisikestest tükkidest koosnevat pastat Valgud Funktsioonid: on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, võimaldavad erinevate ühendite transporti. Bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude
.. 56 ööpäevasest energiast. Füüsilise koormuse suurenedes tuleb ka süsivesikute osa suurendada. Näiteks ei ole pingelistel võistluspäevadel haruldane, et sportlase päevases ratsioonis süsivesikusvajadus kuni 600 ... 700 grammini tõuseb. Minimaalne süsivesikute kogus .ei tohi olla alla 50... 60 g päevas, sest edasine vähenemine viib tõsiste ainevahetushäireteni. Siis algab endogeensete rasvade intensiivne oksüdeerimine (organismi kuhjuvad ketokehad) ja kehavalkude (peamiselt lihasevalkude) käsutamine energia tootmiseks. Põhimine osa (80) süsivesikutest peab langema tärklise arvele, ülejäänud 10...20, s. o. umbes 50... 100 g suhkrute arvele. Mineraalained: Mineraalained on toidu anorgaanilised koostisosad ning nad täidavad organismis mitmesuguseid ülesandeid, kuuludes essentsiaalsete toitainete hulka- Seni tuntud 102 keemilisest elemendist on inimese organis-mis leitud 55... 60 elementi. Tänapäeva teaduse andmetel võib ütelda
· piim 0,1....3,5%; · juust 10.....47%; · sealiha 21%; · veiseliha 11,5%; · viiner 12%. 7.3 Valgud Inimorganismi 50 000......60 000 valku moodustavad 45% selle kuivkaalust. Valkude metabolism on seotud aminohapete metabolismiga. Organismis 20 erinevat aminohapet (neist 10 asendatavat, 10 asendamatut). Organismi aminohapete fond on ca 30g. Umbes 80% aminohapetest, mida organism kasutab valkude sünteesil, ei tule toidust, vaid vabaneb organismis kehavalkude hüdrolüüsil. Valkude funktsioonid organismis: · struktuurne; · biokatalüütiline (ensüümid ja fermendid); · regulatoorne roll (hormoonid); · kontraktiivne; · retseptoorne (info vahendamine); · energeetiline; · transportfunktsioon; · varufunktsioon; · kaitsefunktsioon. Pikaajaline valguvaene dieet nõrgendab immuunsust, põhjustab väsimust, kahvatust, nahaaluse rasvkoe vähenemist.
jäsemed koosnevad homoloogilistest luudest. Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. 3. Rudimendid ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik, õndraluu. 4. Biogeneetiline reegel isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud N: loote areng inimesel. 5. Molekulaarbioloogiline võrdlus mida sarnasemad on organismid oma ehituselt ja eluviisilt, seda suurem on sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses. II Elu areng Maal Eluvormid Eelised · Esmased heterotroofid said energia PROKARÜOODID( ~3 miljard a tagasi) orgaanilistest ühenditest Ilma tuumata! · Esmased kemosünteesijad said energia anorgaanilistest ühenditsest
ensüüme. Klorofülli ülesandeks on valgusenergia kinnipüüdmine ja selle muundamine keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks vajalikud ained jõuavad kloroplastideni erinevaid teid mööda. Biokeemiline võrdlus kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne. Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Ensüümid- biokatalüsaatorid · Praktiliselt kõik metabolismi reaktsioonid on ensümaatilised · Kiirendavad reaktsioone sageli 106 to 1012 korda Ensüümid ei muuda reaktsioonide DG · Ensümaatilised reaktsioonid kulgevad pehmetes tingimustes · Ensümaatilised reaktsioonid on spetsiifilised · Ensümaatilised reaktsioonid on sageli reguleeritavad Ensümaatilise aktiivsuse regulatsioon 2 meetodit ensüümi aktiivsuse kontrolliks 1
Def. On rakendusbioloogiline mõiste, mille all võetakse kokku kõik söötades ja loomorganismis olevad lämmastikku sisaldavad ained. Lämmastik N*6,25=proteiin söödaproteiin N (g/ Kg) Konversioonikordaja puuviljaseemned 188,7 5,30 sojauba 175,1 5,71 oder 171,5 5,83 mais 160,0 6,25 kaer 171,5 5,83 September-detsember 2008. a. nisu 171,5 5,83 munad 160,0 6,25 Liha 160,0 6,25 piim 156,8 6,38 proteiin mittevalguline proteiin valguline proteiin Loom vajab aminohappeid. Loomorganism vajab kehavalkude sünteesiks aminohappeid( kokku 22), millest PM-loomad ei sünteesi üheksat, linnud ühteteist. Keha ei lase vereringesse võõrast valku. Asendatavad aminohapped sünteesib organism transamiinimise teel. Liigsed aminohapped desamiinitakse , aminorühm väljutatakse organismist uriiniga, süsinikskelett kasutatakse energia tootmiseks. Paljudest neist saab glükoosi, osadest midagi muud ( rasvhapped)
Suurene aminohapete kasutamine energia saamiseks. Rasvkoes aktiveerub lipaas, vabanevad erinevad rasvhapped, mis seotakse vereplasma albumiiniga transpordiks kudedesse või maksa. Koed lülituvad ümber rasvhapete kui peamise energiaallika kasutamisele Nälgimisel: Lülitumine rasvavarude tarbimisele, lihaskude säästetakse. NEFA kasutatakse maksas ketokehade moodustamiseks. Kehale minimaalse glükoosi tootmiseks kasutatakse kehavalkude lagunamisel tekkinud aminohappeid põhiliselt pärit skeletilihastest. 63) Valguainevahetus: valkude ülesanded organismis, valkude bioloogiline väärtus, asendamatud ja asendatavad aminohapped, organismi lämmastikubilanss, valgu miinimum, süsivesikute ja rasvade valke säästev toime, valkude uuendamine organismis. Valguainevahetus. Valgud e. proteiinid on kõrgmolekulaarsed aminohapetest koosnevad ühendid. Organismis on 50000-60000 erinevat valku. Valkude põhiülesanded:
tänapäeval on toitumisteadlased seisukohal, et piim ja piimatooted, kui esmavajalikud toiduained, peaksid olema igas vanuses inimeste toidulaual. Piima bioloogiline väärtus on suurem, kui ükskõik millisel teisel looduslikul toiduainel, sest sisaldab peaaegu kõiki inimese eluks vajalikke aineid. Piimas sisaldab täisväärtuslikku valku, mille koostises on kõik organismi jaoks vajalikud aminohapped, mida organism kasutab kehavalkude valmistamiseks. Piim on suurepärane kaltsiumi, fosfori magneesiumi ja mitmete muude tähtsate elementide allikas. Piimast ja piimatoodetest saab inimene umbes 75% organismis vajaminevast kaltsiumist. Piimast saab organism vitamiine Kuna piimas leidub nii kaltsiumi, kui D vitamiini, on piim tähtis luuhõrenemise ehk osteoporoosi ennetaja. Kaltsiumi. Piimasuhkur laktoos soodustab kaltsiumi omastamist organismis. Piimas leiduv rasv on suhteliselt kergesti omastatav ja organismi jaoks vajalik
emaka silelihaste kontraktsiooni stimuleerimisel. Neid kasutatakse ka meditsiinis kunstliku abordi esilekutsumiseks. Prostaglandiinid indutseerivad ka näiteks lima eritumist mao limaskestast. Prostaglandiinide sünteesi aga omakorda indutseerib näiteks alkohol. Siit on arusaadav, miks alkoholi joomisel eritub maos rohkesti lima. 47. Valkude ainevahetus: üldiseloomustus, valkude tähtsus toitumisel. Organismi lämmastikubilanss. Valkude pidevat lammutamist ja sünteesi inimkehas nimetatakse kehavalkude käibeks. Sisuliselt on tegemist aminohapete metabolismiga. Aminohapete kaudu tuleb toiduga kehasse lämmastik. Lämmastik väljub karbamiidi, kusihappe, ammooniumsoolade kujul, mis on aminohapete metabolismi lõpp-produktideks. Valgud täidavad kehas unikaalseid biofunktsioone. Plasmavalkude põhifunktsioonid: vere kolloid- osmootse rõhu säilitamine; transport; vere pH säilitamine; kaitsefunktsioon; ensümaatiline roll. Lämmastiku balanss - Lämmastik on keha üks põhibioelementidest
tänapäeval on toitumisteadlased seisukohal, et piim ja piimatooted, kui esmavajalikud toiduained, peaksid olema igas vanuses inimeste toidulaual. Piima bioloogiline väärtus on suurem, kui ükskõik millisel teisel looduslikul toiduainel, sest sisaldab peaaegu kõiki inimese eluks vajalikke aineid. Piimas sisaldab täisväärtuslikku valku, mille koostises on kõik organismi jaoks vajalikud aminohapped, mida organism kasutab kehavalkude valmistamiseks. Piim on suurepärane kaltsiumi, fosfori magneesiumi ja mitmete muude tähtsate elementide allikas. Piimast ja piimatoodetest saab inimene umbes 75% organismis vajaminevast kaltsiumist. Piimast saab organism vitamiine Kuna piimas leidub nii kaltsiumi, kui D vitamiini, on piim tähtis luuhõrenemise ehk osteoporoosi ennetaja. Kaltsiumi. Piimasuhkur laktoos soodustab kaltsiumi omastamist organismis. Piimas leiduv rasv on suhteliselt kergesti omastatav ja organismi jaoks vajalik
Toit on üks olulisemaid tegureid, millest oleneb noore inimese kasv ning täiskasvanu tervislik seisund ja töövõime. Toiduained jagunevad põhiliselt kahte liiki: 1) taimse päritoluga toiduained: leib, puu- ja köögivili jne, mis annavad organis- mile peamiselt süsivesikuid; 2) loomse päritoluga toiduained: liha, piim, kala jne, mis annavad täisväärtuslikke valke ja rasvu. Valgud. Valgud täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja regulee- riv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Toiduvalkude bioloogi- line väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, neist viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid
10) valke kasutatakse järglaste toitmiseks (munaalbumiin, piimakaseiin). Valgud on kiiresti uuenevad, eriti kiiresti vahetuvad maksas sünteesitavad verevalgud (mõne päevaga). Valkude uuendamiseks vajalikud aminohapped saadakse toiduvalkudest, koevalkude proteolüüsist ja seedeensüümide hüdrolüüsist. Arvatakse, et umbes 80% aminohapetest, mida valgusünteesil organismis kasutatakse, ei tule toidust, vaid vabanevad kehavalkude lagundamise käigus. Mäletsejalised kasutavad vatsa bakterite kaasabil ka mittevalgulist lämmastikku (karbamiidi ja ammoniaaki). Bioloogiliselt väärtuslikud on need valgud, mille koostises olevate aminohapete vahekord on organismi jaoks kõige soodsam. Mõningaid aminohappeid sünteesib organism ise, neid nimetatakse asendatavateks. Siia kuuluvad näiteks alaniin, seriin, proliin, glutamiinhape, asparagiinhape, glütsiin, glutamiin. Osa aminohapetest peab aga organism
· arvestamine välitingimustega; ennetada · adekvaatse toidu- ja joogireziimi järgimine; · spordialade reeglite täitmine. ÄGEDAD ÜLDHAIGESTUMISED Palavikuga kulgeva infektsioonhaiguse algstaadiumis kahjustavad spordiga tege- leja töövõimet mitmesugused subjektiivsed sümptomid, nagu lihasvalu, nõrkus- tunne. Juba 36 tundi kestnud infektsioon kutsub esile kehavalkude lagundamise, millest taastumiseks võib kuluda kuni kaks nädalat. Töövõime täielik taastumine nädalapikkusest palavikuga infektsioonist võib kesta omakorda mitu nädalat. Palavikuga infektsiooni esimestest päevadest kannatab kõige enam aeroobne töö- võime, lihasjõu nõrgenemine on enam seotud üldiste sümptomite raskusastmega. Üldised soovitused spordiga tegelemisel üldhaiguste korral · Kehaline koormus on kõige ohtlikum infektsiooni esimestel päevadel.
annaabi.ee 
