loomadel ning kolmandas osas liitmaoliste oma. 3 1. LIPIIDID Lipiidideks nimetatakse vees lahustumatuid ja vähemalt kahest komponendist, alkoholist ja rasvhappest, koosnevaid biomolekule [http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. 1.1. Lipiidide jaotus Lipiide võib liigitada mitmeti. Eestikeelsetes materjalides on need jaotatud tavaliselt liht-, liit-, ja tsüklilisteks lipiidideks [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. Lihtlipiidideks loetakse rasvad, mis koosnevad glütseroolist ja rasvhappest, ja vahad, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappest (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt). Liitlipiidide koostises on peale rasvhapete ja kõrgalkoholide veel erinevaid aineid. Liitlipiidid jaotatakse fosfoatüülglütseriidideks, sfingomüeliinideks, tserebosiidideks ja gangliosiidid (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt)
11b Rasvad on meie igapäevaelus väga tähtsad, sest nad kuuluvad meie organismi ja annavad meile energiat. Pragu väga paljud teismeealised on mures oma figuuri pärast ja väldivad rasvaseid toite. See on põhjustanud isegi väga tõsiseid haigusi. Kuid mis asjad on tegelikult rasvad ja mis on nende ülesanne ja tähtsus igapäevaelus. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappemolekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped.
ja DNA struktuuri üksused. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid. 4. Joonis : Desoksüriboos 5. Funktsioonid : energeetiline struktuurne varuaine toite kaitse ligimeelitav bioregulatoorne biosünteetiline LIPIIDID 1. Lipiidideks e rasvadeks nim glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Lipiidid on hüdrofoobsed ja koosnevad vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape). 2. Lipiidid jagunevad kolme põhirühma : -Lihtlipiidid -Fosfolipiidid -Steroidid (kolesterool ja mitmed hormoonid)
AINE- JA ENERGIAVAHETUS Ainevahetus on organismis toimivad keemilised protsessid, kus saadakse kudede ja rakkude talitluseks vajalikku energiat, mille käigus sünteesitakse toiduga saadud aminohapetest kehale omaseid valke. Mille käigus on võimalik osaliselt ühtede, kus võimalik ühtede ainete üleminek teiseks, nt süsivesikud-> lipiidideks; valgud - > süsivesikuteks (valke ei saa ise sünteesida!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Asendatavaid aminohappeid võib küll sünteesida) Assimilatsioon ainete omastamine, uute ainete süntees Dissimilatsioon ainete lammutamine Ainevahetus toimub kõikides kudedes, intensiivsem ainevahetus toimub maksas ja lihastes. Lihastes tekib u 80 % kogu organismi soojusest. Ülejäänud 20 % maksas-neerudes. Keha püsiva temperatuuri hoidmiseks. Põhiainevahetus (PAV) PAV - energia hulk, mis kulub ööpäevas hädavajalikuks organismi elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus. Põhiainevahetuse suurus sõltub soost (meestel inten...
hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse: rasvhapped; rasvad; glütserofosfolipiidid; sfingolipiidid; vahad; steroidid; terpenoidid Lähtudes seebistumisvõimest lipiidide jaotakse: seebistuvateks; mitteseebistuvateks Vastavalt molekuli struktuurile lipiidid jaotakse: lihtlipiidideks; liitlipiidideks; tsüklilisteks lipiidideks Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linooleenhape, kuna neid inimorganismis ei sünteesita. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfipaatseid molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2.Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3. Lipiidide reaktsioonid Tallinn 2012 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - Porgandis Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,63g porgandit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niis...
... .... Süsivesikute ülesanded Energeetiline funktsioon (glükoos; 1g glükoosi lagunemisel saadakse 17,6 kJ energiat) Ehitusmaterjal (riboos ja desoksüriboos nukleiinhapetes, tselluloos taimedel, kitiin lülijalgsetel) Varuaine (tärklis taimedel, glükogeen loomadel/inimesel, laktoos piimas) Ligimeelitamine (õienektar) Kaitsefunktsioon (suhkur alandab külmumistemperatuuri) Toit ( imetajate piimasuhkur) Biosünteetiline ( muutuvad lipiidideks jt org. aineteks) Lipiidid Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja 3 rasvhappe jäägist hüdrofoobsed rasvad, õlid Vahad koosnevad lihtsamast alkoholist ja 1 rasvhappest hüdrofoobsed taimsed vahad (lehtedel), loomsed vahad (mesilasvaha) Lipiidid Hüdrofiilne pea Hüdrofoobne saba ·Steroidid keerulise ehitusega molekulid, hüdrofoobsed D-vitamiin, mõned hormoonid (adrenaliin), kolesterool ·Liitlipiidid (fosfolipiid)
1.3 Lipiidide kvalitatiivsed reaktsioonid Teooria Lipiidideks nimetatakse suurt gruppi aineid, mida reeglina iseloomustab vees ja vesilahuses mittelahustumine ja molekuli keemilises ehituses esinev(ad) esterside(med). Mittelahustumine vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinud rühmitamine: · Rashapped · Rasvad · Glütserolipiidid · Sfingolipiidid · Vahad · Steroidid · Terpenoidid Samuti võib lipiide eristada seebistumisvõime või struktuuri järgi (liht-, liit-, tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Looduses omab erilist tähtsust toiduenergia säilitamises, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse ja kõrgemates taimedes seemnetes. Glütserofosfolipiidid on peamised rakumembraani ,,ehituskivid". Molekul on amfipaatne, kaks hüdrofoobset rasvh...
TÖÖ 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen, eeter jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesikinradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele o...
· nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoididrasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lisaks liigitatakse: seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Molekuli struktuuri järgi võib lipiide jaotada liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide. Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on peamiseks koostisosaks rakumembraanides. Lisaks kahele rasvhappe
Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide, nagu näiteks kolesteriidid. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.2, 1.3 Anna Logunova YAGB-22 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides (vetikates, mõnedes seentes ja bakterites) sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid.Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide on kaks...
eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas , ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine.
rakumembraani koostises, ainete trantsport); *energeetiline (põhiliselt omane rasvadele, peamine energeetiline varuaine); *kaitse (valdavalt rasvad, rasvkude kaitseb mehaaniliste tegurite eest ja toimivad soousisolatsioonina); *metaboliidid, sünteesi lähteained (peamiselt steroidid, prostaglandiinid, polüküllastumata rasvhapped); (*signaalmolekulid; *kofaktorid ja rasvlahustuvad vitamiinid; *pigmendid). 3. seebistuvateks lipiidideks klassifitseeritakse glütserooli estreid (ravad, fosfoglütseriidid) ja mitteglütserooliestreid (vahad, sfingolipiidid). 4. C aat. arv: kaksiksidemete arv kaksiksidemete asend C16:0 16 süsinikku ja ei ühtegi kaksiksidet; palmit(iin)hape e heksadekaanhape, CH3(CH2)14COOH. C 18: 2 9,12 18 süsinikku ja kaks kaksiksidet 9 ja 12 asendis; linoolhape e 9,12- oktadekadieenhape, CH3(CH2)4(CH=CHCH2)2(CH2)5COOH.
Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Üldiselt rühmitatakse lipiide rasvhapeteks, rasvadeks, glütserofosfolipiidideks, sfingolipiideks, vahadeks, steroidideks ja terpenoidideks. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Rasvamolekulid on sobivad toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape ehk asendamatud rasvhapped, mida inimorganism ise ei sünteesi. Olulisemaiks loomseks sterooliks on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini, kuid kõrget kolesteroolitaset peetakse
loomsetes organismides ja taimsetes kudedes energeetilise varuainena. Lipiididel on ka kaitse- ja regulatoorsed ülesanded, nad on signaalimolekulid ning on olulised hormonaalses tasakaalus. Vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse lipiidid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Molekuli struktuuri järgi jaotatakse lipiidid ka liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Nad on hüdrofoobsed rasvamolekulid, mis sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa ning nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile veel ka fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Amfifiilsuse tõttu saavad glütserofosfolipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure
Suure füüsilise koormuse korral tõuseb valguvajadus 96 115 g ööpäevas. Valguallikad ja toiduvalik Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0 50%. kõige vähem puu ja köögiviljades (alla6%) leivatoodetes 59% sealihas 1524%, rasvases kohupiimas 14%, juustus 2131% sojaoas 35%, hernes 6,6%,põldoas 6%, aedoas 4% Olulised valguallikad on piim ja piimasaadused (piimas keskmiselt3,4%), kala (1620%), liha (1521%), muna Lipiidid 1 Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid. Neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest. Neid nimetatakse triglütseriidideks, mis koosnevad kolmest rasvhappe molekulist ja glütseroolist. Lipiidid koosnevad kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub eelkõige kehaehitustüübist, soost ja vanusest.
toiduained. Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Taimsetest valgu-allikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Kartul sisaldab küll suhteliselt palju valku, kuid seda ei peeta eriti kvaliteetseks. Tera-viljatooteid, puu- ja juurvilju eriti headeks valguallikateks ei loeta. Soovitav on erinevate valguallikate kombineerimine, mis annab parima efekti. Rasvad. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe- molekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastunud, mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastumata rasvhapped. Rasvade
Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele jagada mitmeti, üldlevinud on lipiidide jagamine järgmiselt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõime järgi võib lipiide jaotada ka seebistuvateks (rasvad, vahad, sfingolipiidid, glütserofosfolipiidid) ja mitteseebistuvates (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jagada ka liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalsed rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid. Tsüklilised on alkoholide baasil moodustuvad lipiidid nagu näiteks kolesteriidid. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Loomades on hüdrofoobsed rasvamolekulid akumuleerunud rasvapooridesse ja säilitavad niiviisi toiduenergiat. Naturaalsetes rasvades sisaldub väga mitmeid nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtis linool- ja -
Lihas Avses moodustub kreatiniin, nukeliinhapete AVses kusihape. Amoniaak transporditakse verega maksa ja neerudesse, maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape
26. Lipiidide lühiiseloomustus, milleks rakk vajab lipiide? Lipiidid on väga erneva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrite vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis kosneb alkodest ja rasvhappejääkidest. Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Jagunevad liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Liht – neutraalrasvad ja vahad. Liit – fosfo- ja glükolipiidid. Hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, orgaanilistes lahustites. Ehituslikus plaanid on biomembraanid. Varuaine. Kaitsefunktsioon- temperatuuri mõju. Lahusti – rasvlahustuvatele vitamiinidele (K,A, D,E,Q). jms 27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Rakumembraan ehk tsütoplasmamembraan e plasmamembraan on õhuke fosofotiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht.
Lipiide iseloomustab nii struktuurne kui funktsionaalne mitmekesisus. Lipiidide isoleerimine ja puhastamine baseeruvad mitmesuguste orgaaniliste solventide kasutamisel. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Liigitus: jagunevad liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad- Vedelad, tahked rasvad ja vahad Vedelad: õlid, taimedel tavaliselt küllastumata rashvhapped, vedelas olekus, süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed 7 Tahked:loomsed rasvad-küllastatud rasvhapped, süsiniku aatomite vahel üksiksidemed Vahad:Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimel. nende
glükogeneesiks). Glükogeen võib maksas tekkida ka piimhappest ja valkude ja lipiidide AV produktidest, siis kannab see protsess glükoneogenees. Glükogeeni kui sV varuaine säilitatakse maksas ja ka lihastes. SV vajaduse suurenemisel lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne
aminohapeteks, mis peensoolest imenduvad verre. Veri kannab aminohapped maksa, kus nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ümber ehitatakse ja kehaomasteks muudetakse. Maksas ümbertöötatud amminohapped viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohapped, mida ei kasutata kudede ehitamiseks, lähevad energiakulu katteks või muudetakse süsivesikuteks ja lipiidideks. Mida enam on valgus asendamatuid aminohappeid, seda suurem on selle valgu bioloogiline väärtus (neid on 20st aminohappest 9). Ööpäevaseks valgu vajaduseks loetakse praegu umbes 0,8 g valku ühe kilogrammi kehamassi kohta. Valkude ainevahetuse regulatsioonis on olulisel kohal üldist kasvu ja arengut mõjutavad hormoonid (somatotroopne, türoksiin, trijiditüroniin, kortisoon jm). Lipiididel kui energiarikastel ühenditel (1 g 37,7 kJ) on oluline koht meie
26. Lipiidide lühiiseloomustus, milleks rakk vajab lipiide?. Lipiidid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest. Lihtlipiidid Lihtlipiidid on rasvad ja õlid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist. Fosfolipiidid Fosfolipiidid sisaldavad ühe rasvhappe asemel fosfaatrühma. Tsüklilised lipiidid Tsüklilisteks lipiidideks loetakse tsüklilist tuuma ja hüdroksüülrühma sisaldavaid biomolekule (hormoonid, kolesteriid, vitamiinid). Lipiidide funktsioonid: Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon
Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoonegaas. Süsinikuringe tähtsamad etapid: · Rohelised taimed muudavad CO2 fotosünteesil sahhariidideks ja edasisel biosünteesil proteiidideks, lipiidideks jmmis on toit loomadele ja energiaallikaks mikrobidele. · Kõik organimsid eritavad hingamisel CO2 · Surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel · CO2te vabaneb huumuse lagunemisel · CO2e lisandumine inimtegevuse tagajärjel · CO2te vabaneb vulkaanipursetel jm. · Vees settib CO2 karbonaatidena
kotranspordisüsteemi abil, spetsiifiliste kandurvalkude osavõtul, väikese osa AH-te imendum difusiooni teel. Veri kannab AH-d maksa ja kõikidesse teistesse elunditesse meie organismis, kus neid kasutatakse kehaomaste valkude ja mitmete muude ühendite sünteesiks. maksas ümbertöötatud AH-d viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomide koevalgud. AH-d, mida ei kasutada kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudetakse SV-teks ja lipiidideks. Energia saamiseks AH-d kõigepealt desamineeritakse ehk aminorühma eemaldamine ja see toimub peamiselt maksas. AH lämmastikuvaba jääk oksüdeeritakse, aminorühmast moodustub aga mürgine ammoniaak ja sellepärast sünteesitakse sellest kohe urea ehk kusiaine, mis pole enam mürgine ja eemaldatakse organismist neerude kaudu. Süsivesikute seedimine ja imendumine. SV-d on inimesele tähtsamaks energiaallikaks , sõltumata sellest,
Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahustuvad aga mitmetes orgaanilistes lahustites (alkoholis ja eetris). Lipiidid on organismide energiaallikas. Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lipiidide ülesanne on olla energiaallikaks ja kaitse eesmärk (kaitseb, pehmendab lööke vastu elundeid). Lipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaantriooli ja rasvhapete estreid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Näiteks kuuluvad rakumembraani koostisse fosfolipiidid. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid (nt suguhormoonid ja neerupealise hormoonid), aga ka vitamiin D (kaltsiferool).
Maksas muudetakse glükoos jt monosahhariidid SV varuaineks glükogeeniks (monosahhariididest-glükogeneesiks). Glükogeen võib maksas tekkida ka piimhappest ja valkude ja lipiidide AV produktidest, siis kannab see protsess glükoneogenees. Glükogeeni kui sV varuaine säilitatakse maksas ja ka lihastes. SV vajaduse suurenemisel lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga. glükoosi kontsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine. neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofüüsi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes.
loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Taimsetest valgu- allikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Kartul sisaldab küll suhteliselt palju valku, kuid seda ei peeta eriti kvaliteetseks. Tera- viljatooteid, puu- ja juurvilju eriti headeks valguallikateks ei loeta. Soovitav on erinevate valguallikate kombineerimine, mis annab parima efekti. 9 Rasvad. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe- molekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastunud, mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastumata rasvhapped. Rasvade
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 34 aasta jooksul. Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevuse poolt (kasvuhoonegaas). Süsinikuringe tähtsamad etapid: 1) rohelised taimed (+mõningad mikroobid) muudavad CO2 foto- (ja kemo-) sünteesil sahhariidideks ja edasisel biosünteesil proteiidideks, lipiidideks jm., mis on toit loomadele ja energiaallikaks mikroobidele; 2) kõik organismid eritavad hingamisel CO2; 3) surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel; 4) CO2-te vabaneb huumuse lagunemisel; 5) CO2-e lisandumine inimtegevuse tagajärjel turba, kivisöe, põlevkivi, maagaasi, nafta põletamine; 6) CO2-te vabaneb vulkaanipursetel jm. seesuguse loodusliku tegevuse tagajärjel (metsatulekahjud äikesest jne.);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
