Väga harva võib leiduda ka hoidistest, kui neid ei ole piisavalt kuumutetud. Veel võib bakteri saada vaakumpakendis olevast suitsukalast. Inimene võib jääda halvatuks või isegi surra botuliini. Clostridiun perfringers- Clostridium perfingers bakter elab hästi kuumas ja kuivas. Inimene võib saada bakteri lihast, kalast, linnulihast, kuivatatud toiduainetest, maitseainetest, ürtidest või köögiviljadest. EHEC-bakteeri EHEC bakter on kolibakter. mõned kolibakterid on head ja teised halvad. häid baktereid on soolestikus. inimene saab halva kolibakteri loomalihast, piimast või teiselt inimeselt. Sümptomiteks on verine väljaheide. Kampylo bakteerit- Inimene võib saada kampylobakteri siis kui toit on halvasti kuumutatud või toores. Tavaliselt on toiduks linnuliha, piim või must vesi. Kui inimene saab toidumürgituse kampylo-bakterist, siis tal on kõhulahtisus, palavik ja kõhuvalud. Listeria- Listeria elab maas, vees ja taimedes
24 N= =2182 , PMÜ/ml (1+ 0,1)∗10 −2 N=361 , PMÜ/ml Kolibaktereid ei olnud jõe- ega kraanivees. Tulemus Jõe- ja kraanivesi on reostunud, kuna mõlemad ületavad piirnormi, milleks jõeveel on 1000 PMÜ/100 ml ning kraaniveel 100 PMÜ/100 ml. Küsimused 1. Mis iseloomustab kolilaadseid baktereid? Tooge välja tuntumad esindajad. Kolibakterid on gramnegatiivsed, spoore mitte moodustavad, oksüdaasnegatiivsed, kepikujulised anaeroobsed bakterid. Tundumad esindajad kuuluvad Escherichia, Enterobacter, Klebsiella ja Citrobacter perekonda. (Allikas: http://veehygieen.edicypages.com) 2. Millist ohtu võivad esile kutsuda kolilaadsed bakterid? Teatud kolibakteri tüved on põhilised toidumürgistuse põhjustajad.
iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 18. Millist haigust nimetatakse nn. mustade käte haiguseks? : botulism (vale) düsenteeria (õige) salmonelloos (vale) clostridium (vale) 19. Milliseid mikroorganisme kasutatakse toiduainetööstuses? : salmonellad (vale) kolibakterid (vale) pärmiseened (õige) hallitusseened (vale) 20. Mittemikrobioloogilise toidumürgistuse võib saada alljärgnevatest toiduainetest... : sügisesest kartulist (vale) mõnede loomade teatud organitest (neerupealistest) (õige) ploomidest ja kreekidest (vale) konserveeritud ubadest (vale) 21. Mida tähendab märge "kõlblik kuni 01.03.2012a." ? : kaupa võib realiseerida kuni 01.03.2012a. (õige) peale 01.03
: enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 22. Toidumürgistuse sümptomiks on sageli... : kurguvalu (vale) köha (vale) kõhulahtisus (õige) kõik eelnimetatud kokku (vale) 23. Milliseid mikroorganisme kasutatakse toiduainetööstuses? : salmonellad (vale) kolibakterid (vale) pärmiseened (õige) hallitusseened (vale) 24. Peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid : need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 25. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? : kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) Eksami tulemused: 25/25 (100%)
Ribatesti selgesti positiivne tulemus tähendab alati neerude või kuseteede haigust. Erütrotsüüdid proov on palju tundlikum kui silm. Isegi kui uriin ei näi punasena, võib seal siiski olla vähesel hulgal verd, mida ribatest näitab. Leukotsüüdid Kui valgeliblesid on palju, tähendab see kuseteede põletikku. Nitrit lämmastikuühend, mida kolibakterid valmistavad. Kuna 90% kuseteede põletikest tekitavad kolibakterid, tuvastab test enamiku põletikest. Negatiivne tulemus ei välista põletiku võimalust, sest seda võib põhjustada ka bakter, mis ei tooda nitritit. Glükoos Suhkur uriinis on märk liiga kõrgele tõusnud veresuhkrust, ka suhkrutõvest. Ketoained orgaanilised ained, mis moodustuvad organismis rasvade ,,põlemisel". Nende abil saab määrata I tüüpi suhkrutõve.
Gaasitekitajate mikroobide arengut nimetatakse ka käärimiseks või fermenteerimiseks. Kui mikroob toodab gaasile lisaks vaid ühte põhiprodukti, siis on tegemist homofermentatiivse käärimisega, kui mitut, siis on käärimine heterofermentatiivne. [12] Piimhappebakterid on enamasti homofermentatiivsed, kääritades piimasuhkrust eelkõige piimahapet. Ka suurem osa pärmseeni kääritavad piimasuhkrut homofermentatiivselt etanooliks (etüülalkoholiks) ja süsihappegaasiks. Kolibakterid on tüüpilised heterofermentatiivsed mikroobid, kes võivad toota üheaegselt piim- ja äädikhapet, etanooli jt produkte. [9] 13 Joonis 10. Ensüümi toime skeem: E – ensüüm, S – substraadi (lõhustatava ühendi) molekul, Sa ja Sb – substraadi molekuli lõhustumisel tekkivad ühendid, 1 – ensüümi liitumine substraadiga, 2 – ensüümi lõhustav toime substraadile, 3 – ensüümi eemaldumine, 4 –
Sellise piima kasutamisel juustutootmiseks on normaalne laapumine häiritud, som rakud sisaldavad ka mitmesuguseid ensüüme ning need hakkavad mõjutama juustu valmimisprotsesse, tekitades kibedat maitset ja konsistentsivigu. Häirub piimhappebakterite areng, mis takistab juustu normaalset valmimist. Osa mastiiditekitajatest (S. aureus) on inimesele kahjulikud/ohtlikud, eritab toksiine. 19. Kolibakterite mõju juustu valmistamisele. Kolibakterid põhjustavad juustude varast paisumist, võivad esile kutsuda roiskunud ja läppunud maitseid. Neid esineb sageli mastiidihaigete lehmade piimas, aga pastöriseerimisel hävivad suht kergesti. Inimestel võivad tekitada seedetrakti haigusi. Määratakse laabi-käärprooviga. 20. Võihappebatsillide ja nende spooride mõju juustu valmistamisele. Need tekitavad juustus võihappelist käärimist ning nende areng võib soodsatel tingimustel olla suhteliselt kiire
toituda, kui vaja). Autotroofsete bakterite hulka kuuluvad nt sinivetikad e tüanobakterid, keda on võrdlemisi vähe. Heterotroofsed bakterid kasutavad energia saamiseks keemilisi ühendeid ja süsinukuallikana teiste organismide poolt toodetud orgaanilisi aineid, sellised mikroobid on universaalselt levinud: erinevates vesikeskkondades, toidus, mullas ja õhus. Sellesse gruppi kuuluvad ka kõik primaarsed ja oportunistlikud patogeenid nagu näiteks kolibakterid. Loomad: puhul saab eluvorme eristada näiteks liikumise, kehamorfoloogia ja toiduhankimisviisi järgi (Nt. Lahustajad, peenestajad, kugistajad, imendajand jne). Point on selles, et need bakterid on kõik ühetaolised, ja loomade eluvormide avaldused on erinevad ja mitmekülgsed, oleneb milleks keegi spetsialiseerunud on.. Nt hiir on pisike ja elab urus samas kui karu on suur ja elab koopas. Toiduvalik on samuti kõigil väga erinev. Samas
esineb nn. vetikate õitsemist) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 16 · Põhjasetete mudastumine Toksikandid- elusorganismidele mürgised ained (Hg, Cd) Kolibakterid · Enamik vee patogeensetest organismidest-fekaalset päritolu · Vee kontrollimisel kõiki patogeenseid mikroobe eraldada ei ole võimalik (liiga kulukas, teoreetiliselt või tehniliselt raske) · Seetõttu hinnatakse võimalikku nakkusohtu kaudsete meetoditega · Enamasti määratakse kolilaadseid baktereid · Neid väljaheidetes massiivselt · Samas pole ise üldse patogeensed või on seda vähe
esineb nn. vetikate õitsemist) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 16 · Põhjasetete mudastumine Toksikandid- elusorganismidele mürgised ained (Hg, Cd) Kolibakterid · Enamik vee patogeensetest organismidest-fekaalset päritolu · Vee kontrollimisel kõiki patogeenseid mikroobe eraldada ei ole võimalik (liiga kulukas, teoreetiliselt või tehniliselt raske) · Seetõttu hinnatakse võimalikku nakkusohtu kaudsete meetoditega · Enamasti määratakse kolilaadseid baktereid · Neid väljaheidetes massiivselt · Samas pole ise üldse patogeensed või on seda vähe
otseselt kahjustavad soole limaskesta rakke. Shiga toksiin blokeerib valgusünteesi. Vesine ja verine väljaheide. Palavikku tavaliselt pole. EHEC on praegu Euroopas ja Ameerikas juhtiv E. coli diarröa tekitaja. Loomakarjad on neis maades nakatunud E. coli variandiga O157:H7. Inimesed nakatuvad toiduga, näiteks termiliselt halvasti töödeldud sealiha söömisel. Fast food haigus (hamburgerihaigus). AB ravi ei tehta reeglina. Enteropatogeensed kolibakterid satuvad soolestikku fekaalidega saastunud vee või toiduga. Paljud on nakatunud saastunud hakklihaga. Kui toitu korralikult kuumutada, keeta ja küpsetada, siis kolibakter hävib. Haigestuvad sageli just lapsed, kuid ka turistid. Turistidele on ohtlik just kohalik joogivesi. Ei tasu juua jääga jahutatud kokteile jne. Ka põrsastel ja vasikatel esineb kolibakterioos ja ka seal on oluline virulentsusfaktor piilid. Naiste uroinfektsioonidest on 90% E
metsatulekahjud, ulukid, tormid, üleujutused, looduslik erosioon, toitainete rikaste kivimite murenemine. Antropogeensed - inimtegevus looduses ja selle mõju keskkonna seisundile. Peamised punktreoained: - Toitained Fosfor ja lämmastikuühendid Veekogude lämmastikukoormusest pärineb suur osa põllumajandusest ja õhureostusest, olmereovete osakaal on üldiselt tühine. Fosfori peamiseks allikaks on olmereoveed, pesuained, väetised, erosioon. - Bakterid Fekaalsed kolibakterid - Püsivad orgaanilised ühendid ja metallid Biomagnifikatsioon Koguorgaanika Õlid ja rasvad Reoainete klassifikatsioon: - Lagunevad - looduses eksisteerib nende laguringe,kergesti lagunev orgaaniline aine BHT, iseloomustab tarbitav hapniku hulk. - Püsivad reoained anorgaanilised sünteetilised kemikaalid, millised lagunevad ainult osaliselt. - Anorgaanilised kemikaalid(Pb, Cd, Hg,jt.), milledel puudub looduses lagunemisringe.
Eraldi tuleb analüüsi- da külma vee ja segatud külma/sooja vee kvaliteeti. Analüüside arv sõltub ettevõtte suurusest ning veevõtukohtade arvust. Mikrobioloogilised veeanalüüsid peavad sisaldama elusbakterite üldarvu (TVC) määramist ning coli-laadsete bakterite arvukuse määramist. Direktiiv 80/778/EEC määratleb mikrobioloogiliste analüüsi- de aktsepteeritavad väärtused. Mõningad hooajalised üldarvu (TVC Total Viable Count) kõikumised on teatud piirides lubatud, kuid kolibakterid kui fekaalse saastumise indikaatorid peavad jääma piiridesse <1/100ml. Probleemi ilmnemisel tuleb teha täiendavaid uuringuid, milleks on E. coli, enterokokkide ning sulfiteid redutseerivate klostriidide arvukuse määramine. Kui analüüside tulemused näitavad bakterite arvukust üle piirnormi, tuleb desinfitseerida ettevõtte veesüsteemi, kasutades selleks lubatud meetodeid (klooriga töötlemine jt). 3.8. LÜHENDITE LOETELU
annaabi.ee 
