toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. Grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.organismi resistentsuse esimese astme kaitsemehhanismod on : kolonisatsiooniresistentsus 8.aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 9.nim. sekundaarse immuunsusüt
Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jne. Bakterite kasvufaasid on: I) lag-faas (lähtefaas) aeg bakteri külvimomendist kasvu alguseni II) Log faas - bakterite arv kasvab III) Statsionaarne faas- tasakaal IV) kasvu lakkamise faas 4.) Bakterite hingamise tüübid 1) ranged aeroobid (ei paljne O2-ta) 2)anaeroobsed (paljunevad O2-ta) 3) fakultatiivsed anaeroobid (võimelised teemetatsiooniks ja eksidatsiooniks) 4) mikroaerofiilid (vajavad O2-te) 5)kapnafiilid (vajavad O2 te 10-15%) 5.) Mikroorganismide jagunemine süsiniku tarbimise järgi 6.) Erisugused suhted mikroobikoosluses Suhted mikroobiokoosluses: üks liik kasutab ära teise liigi ainevahetuse lõppsaadusi, üks liik kui teisele sobiva elukeskkonna või varustab teist elutähtsate toiduainetega, stimuleerib mingit ainevahetuse protsessi 7.) Residentmikrofloora ehk normaalne mikrofloora koosneb mikroolaidest, mis on selles keskkonnas juurdunud 8
bakteritel (seondub promootorile) nn raudsõltuvad geenid. Sellega kontrollitakse raua sisaldust bakteris (kõrge kontsentratsioon võib bakterile ohtlik olla) NAD – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid pertaktiin – välismembraani proteiin, mis aitab trahhea epiteelirakkudele kinnituda. Kontrolltöö 3 1. Er. rhusiopathiae üldiseloomustus ja virulentsusfaktorid Gram+, liikumatud, pulgad või filamendid, fakultatiivsed mikroaerofiilid, katalaas- neg, hea kasv vereagaril, põhjustab seal, kalkuni punataudi. Bakterit on isoleeritud lambalt, veiselt, hobustelt, koertelt, kassidelt, kodulindudelt, metsloomadelt, metslindudelt. Saastunud võivad olla muld ja pinnavesi. Bakter võib olla kala pinnal, limas - koduloomad nakatuvad süües kala. Inimestel põhjustab nahapõletikku (erüsipeloid) – nt värske liha kaudu. Sigadel – septiseemia, nahakahjustused, krooniline artriit, endokardiit
Obligatoorsed aeroobid: vajavad elutegevuseks hapnikku Fakultatiivsed anaeroobid: kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber käärimisele või anaeroobsele hingamisele; parim kasv siiski aeroobsetes tingimustes Obligatoorsed anaeroobid: kasvavad ainult hapnikuvabas keskkonnas Aerotolerantsed anaeroobid: kasvavad eelistatult anaeroobsetes tingimustes, hapnik ei avalda neile pärssivat toimet Mikroaerofiilid: aeroobid, kuid kasvavad madalamatel hapnikukontsentratsioonidel (210%), kui see on õhus (20%) TOOTMISPINDADE PUHTUSE KONTROLL Kontaktmeetodid Hygicult; 3 M PetrifilmTM; Redigel Kaudsed meetodid ATP ja DEFT meetodid Kontaktmeetod sobib siledatele pindadele Uhtemeetod sobib paremini raskesti ligipääsetavate kohtade hügieeni taseme määramiseks PINDADE PUHTUSE KONTROLL Uhte ja kontaktmeetod toovad pindadelt kaasa ainult osa mikroobidest.
Aeroobid o Vajavad eluks O-te Orgaanilise või anorgaanilise aine oksüdatsiooniks (hapnik kui terminaalne elektronaktseptor) Hapnik lülitub oksüdatsioonil substraati o Et aeroobe laboris kasvatada tuleb neid aereerida (loksutada, läbi puhumine steriilse õhuga jne) o Mikroaerofiilid aeroroobid aga kõrged O konsentratsioonid on toksilised Fakultatiivsed anaeroobid o Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist o Taluvad hästi hapnikku o Hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kääritamisele või anaeroobsele hingamisele o Reeglina kasvavad hapniku juuresolekul kiiremini Anaeroobid
Kuidas mõjub elusrakkudele UV kiirgus? DNA kui UV kiirguse märklaud. Kahjustuste teke DNAs UV kiirguse toimel ja nende parandamine. Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus? Nimeta kõige kiirgusttaluvam bakter. Mis kaitseb teda kiirguse eest? Milleks saab kasutada UV-kiirgust? Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks? Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet? Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Bakterite paljunemine, selle arvukad viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg ja millest see sõltub
LB püstagarisse teen külvinõelaga pistekülvi. Pean lisama geelistajat (agarit) kindlasti. 17. Iseloomusta aerotolerantsete anaeroobide kasvu söötmesambas? Kasvavad ühtlaselt kogu söötmetulba ulatuses 18. Milline metabolismitüüp on iseloomulik fakultatiivsetele anaeroobidele? Nad on kääritajad ja anaeroobsed hingajad, kui hapnik on puudu. Hapniku olemasolul on aeroobsed hingajad. 19. Mis vahe on obligaatsetel anaeroobidel ja mikroaerofiilidel? Mikroaerofiilid ei talu üle 2-10% hapnikusisaldust. Obligaatsed ei talu mingisugust hapnikukontsentratsiooni. Obligaatsetel pole üldse teatud ensüüme, mikroaerofiilidel võib olla, aga sellisel juhul madala aktiivsusega. Mikroaerofiilid kasvavad ülemises osas ka, mitte pindmiselt. Obligaatsed kasvavad ainult söötmetulba alumises osas. Anaeroobsed on kääritajad/anaeroobsed hingajad. Mikroaerofiilid on aeroobsed/anaeroobsed hingajad. 20
Clostridium perekonna batsillid. Enamik patogeenseid mikroobe on fakultatiivsed anaeroobid. Need mikroobid arenevad nii O2 juuresolekul kui ilma, sest on võimelised nii oksüdatsiooniks kui ka fermentatsiooniks. Tüüpiliseks näiteks on enterobakterid, eeskätt Escherichia coli. Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus Mikroaerofiilid vajavad madalat O2 partsiaalrõhku (laktobatsillid) või on kapnofiilid, millised vajavad kasvuks 10-15% CO2 keskkonda. Tabel 4 Bakterite klassifikatsioon nende hapnikule reageerimise alusel Kasv Katalaas, Hingamistüüp Kommentaar Esindaja Aeroobne Anaeroobne dismutaas
toiduga, loomadega 3. passiivne kunst. immu: peale immuunglobuliinide ülekannet/organismi viiakse antik. 4.anatoksiin-valm.töödeldud haigustekitaja eksotoks-dest/kahjutuks tehtud eksotoksiin. 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum 1.Gramm-pos+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape, polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nim. bakterite hingamistüübid: aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused: reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.Org. resistentsuse I astme kaitsemehhanismid on: kolonisatsiooni resistentsus 8. Aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 10
12. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid. Obligaatsed aeroobid − paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile − õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Mikroaerofiilid − paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid − suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid − mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad.
Ka sümbol rH2- kk molekulaarse vesiniku rõhu negatiivene logaritm atmosfääris vastasmärgiga: rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) rH2=41 hapnikuga küllastunud keskkonnas; rH2=0 kõrge taandamisomadustega keskkonnas, mil see on küllastunud H2-ga; rH2=28 redoksprotseside tasakaalu korral. Hapniku vajadusega jaotatakse : obligaatsed aeroobid (Hapnik vajalik-bakterid, hallitused.), fakultatiivsed anaeroobid(pole vaja hapniku, kasutavad käärimistüüpi ainevahetust-piimhappebakterid,colid), , mikroaerofiilid(ainult väikesed hapniku kogused), obligaatsed anaeroobid( ühtedele toksiline(ehk puudubad oksüdatsiooni katalüüsivad ensüümid), teistele pole hukutav -Clostridiumid). Keemilised ained : ehk antiseptikud.kõige tugevamini mõjuvad raskemetalli soolad(mikroobe hävitav ehk oligodünaamiline toime). Bakteriatsiidne toime on oksüdeerijatel(Cl, jood),mineraalhapped(väävelhape, boorhape jn). Orgaanilised ühendid( formaliin, fenoolid).Ka alkohol, orgaanilised happed,
atmosfäärides võetuna vastasmärgiga. rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) Vastavalt hapniku vajadusele keskkonnas jaotatakse mikroobid: · obligaatsed aeroobid (seega suurele osale bakteritele ja hallitusseentele on hapnik eluks vajalik.) · fakultatiivsed anaeroobid (on anaeroobne metabolismitüüp, kuid nad ei ole hapniku tundlikud. Nad, sõltuvalt keskkonna tingimustest, ) · mikroaerofiilid (rahulduvad ainult väikeste hapnikukogustega keskkonnas. ) · obligaatsed anaeroobid (Ühtedele on hapnik toksiline, teistele nn. aerotolerantsetele anaeroobidele ei ole hapniku juuresolek hukutav.) Reguleerides keskkonna redokspotentsiaali võib pidurdada ühtede liikide arengut ja aktiviseerida teiste elutegevust. Seega keskkonna redokspotensiaal mõjutab mitte ainult mikroorganismide paljunemist ja kasvu vaid ka nende ainevahetust.
13. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid Obligaatsed aeroobid - paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile - õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. Mikroaerofiilid - paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid - suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid - mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes
mittesoovitavate organismide pärssimise seisukohalt. Soovitud tulemuste saa- miseks on oluliseks faktoriks ka optimaalne gaasiline keskkond. Kui soovitakse aeroobseid kasvutingimusi, peab tagama hapniku takistuseta juurdepääsu. Seega ei tohiks liiga tugevalt sulgeda ei plastikaatkotte ega anumaid, mille kasutamist metoodika eeldab. Kommertsiaalselt on olemas Petri tassid anaeroobseks ja aeroobseks kasutamiseks. Kui otsitavateks bakteriteks on obligatoorsed anaeroobid või mikroaerofiilid, siis tuleb võimaldada neile sobiv gaasikeskkond. Anaeroobseid tingimusi on võimalik saavutada, kasutades tihedalt suletavaid anaerostaate, kuhu võib lisada vastavat gaasikeskkonda loovaid reagentide kotikesi. Kasutusel on ka spetsiaalne aparatuur või termokapid, mis on ühendatud vajaminevate gaaside balloonidega ning gaasikeskkond tagatakse automaatselt. Mitteselektiivsel söötmel on võimalik saavutada mõne mikroobigrupi selektiivset loendamist, modifitseeri-
fototaksis Võime suunatult liikuda valguse mõjul , 4. magnettaksis 1970. a. isoleeris Richard Blakemore järvemudast bakterid (Aquaspirillum magnetotacticum), kes reageerisid magnetväljale. Nende raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad Fe3O4 (magnetiidi) kristallid -magnetosoomid. Võimaldavad baktereid orienteeruda (liikuda) magnetväljas. Põhjapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad põhjasuunas, lõunapoolkeralt isoleeritud aga lõunasuunas. Tegelikult on need bakterid mikroaerofiilid ja nad liiguvad veekogu põhja poole, kus hapnikku on vähem. , 5. osmotaksis, 6. termotaksis. Taksis võib olla positiivne või negatiivne. Positiivseid mõjureid nim. atraktantideks, negatiivseid repellentideks. Mikroorganismid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid Raku kuju tagab tugev rakukest
kovalentsed sidemed- tekivad tümidiindimeerid. Nende dimeeride moodustumine takistab replikatsiooni- tekivad replikatsioonivead. Ning seetõttu tekivad mutatsioonid. 88. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Hapnikku vajavad just aeroobid. Vajavad seda orgaaniliste või anorgaaniliste toitaeinete oksüdatsiooniks ja mõnede ühendite biosünteesiks. Näiteks steroolide sünteeseks vajavad eukarüoodid hapnikku. 89. Aeroobid ja mikroaerofiilid. Aeroobid vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiili, kellele kõrged hapniku konsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, lämmastikku fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. 90. Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Hapnikku ei talu anaeroobid. 1. Hapnik oksüdeerib neid raku komponente, mis on rakule vajalikud redutseerunud kujul. Hapnikust moodustuvad radikaalid on väga tugevad
Anaeroobid saavad energiat substraadi anaeroobsel dehüdreerimisel ja käärimisel. Mikroorganismide liigitamine hingamistüübi alusel: 1.Obligaatsed aeroobid vajavad elutegevuseks hapnikku. 2.Fakultatiivsed anaeroobid kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber kas käärimisele või anaeroobsele hingamisele. Parim kasv on siiski aeroobsetes tingimustes. 3.Obligaatsed anaeroobid kasvavad ainult hapnikuvabas keskkonnas. 4.Mikroaerofiilid on aeroobid, kuid kasvavad madalamatel hapnikukontsentratsioonidel (210%). 14. Bakterite kasv ja paljunemine ning paljunemise faasid vedelsöötmes Bakterite kasvu saab kirjeldada kahte moodi. Esiteks võib kirjeldada ühe bakteriraku võimet sünteesida raku komponente ja assimileerida energiat, mille tulemusel rakk suureneb ning pooldub. Kasvu laiema mõiste all peetakse silmas bakterite paljunemist.
Seetõttu tekivad mutatsioonid. Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet? Ioniseeriv kiirgus lööb erinevatest molekulidest elektrone välja. Kui need liituvad hapniku molekuliga, siis moodustuvad hapnikuradikaalid, mis kahjustavad biopolümeere, eriti DNAd. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? 1. Kui org. vöi anorg. ainete oksüdatsiooniks vajalikku terminaalset elektroniaktseptorit. 2. Kui ühendit, mis lülitub selle oksüdatsioonil vahetult substraati. Aeroobid ja mikroaerofiilid. Aeroobid. Vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiile, kellele kõrged hapniku kontsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, Campylobacter, N2 fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku? · Hapnik oksüdeerib neid raku komponente, mis on rakule vajalikud redutseeritud kujul (koensüümid näiteks). Väga tugevad oksüdeerijad on hapnikust moodustuvad vabad radikaalid
Seega tugevdab hapnik ioniseeriva kiirguse toimet. oKui katta roostevabast terasest või klaasist pind sellise kattega, siis pinna valgustamisel UV- kiirgusega moodustuvad titaani pinnal ergastatud elektronid, mis liitudes hapnikuga tekitavad radikaale (superoksiid- ja hüdroksüülradikaalid), mis tapavad mikroobirakud 19. Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi: o Aeroobid. Vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiile, kellele kõrged
Steriilimisel UV kiirtega hävivad kiiresti bakterite vegetatiivsed rakud, spoorid on tunduvalt kiirgusresistentsemad. XVI 83. Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet? Ioniseeriv kiirgus lööb erinevatest molekulidest elektrone välja. Kui need liituvad hapniku molekuliga, siis moodustuvad hapniku radikaalid, mis kahjustavad biopolümeere, eriti DNAd. 84. Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Mikroobid suhtuvad hapnikku erinevalt ja jagatakse selle tunnuse alusel rühmadesse: 1. Aeroobid. Vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiile, kellele kõrged hapniku kontsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, Campylobacter, N2 fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. 2. Anaeroobid
Hingamistüübi alusel jaotatakse mikroobid: 1) Obligaatsed aeroobsed paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanneoksüdeeritavalt substraadilt õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooni protsessis, mille tulemuseks on vee ja süsihappegaasi teke. Vabaneb substraadis olev energia. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Obligaatseteks aeroobideks on näiteks äädikhappe bakterid, tuberkuloosibakterid. Mikroaerofiilid on bakterid, kus arenevad bakterid kui ühe kordsed ... Vakultatiivsed anaeroobid suudavad paljuneda nii õhuhapiniku olemasolul kui ka selle puudumisel, näiteks salmonella. Obligaatsed anaeroobid on mikroobid, kes vajavad elamiseks hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõplikult ei lõhusta, kuid see eest vabanevad lühikese ahelaga rasvhapped. Siia hulka kuuluvad Clostridiumi perekonda kuuluvad bakterid.
Hingamistüübi alusel jaotatakse mikroobid: 1) Obligaatsed aeroobsed paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanneoksüdeeritavalt substraadilt õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooni protsessis, mille tulemuseks on vee ja süsihappegaasi teke. Vabaneb substraadis olev energia. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Obligaatseteks aeroobideks on näiteks äädikhappe bakterid, tuberkuloosibakterid. Mikroaerofiilid on bakterid, kus arenevad bakterid kui ühe kordsed ... Vakultatiivsed anaeroobid suudavad paljuneda nii õhuhapiniku olemasolul kui ka selle puudumisel, näiteks salmonella. Obligaatsed anaeroobid on mikroobid, kes vajavad elamiseks hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõplikult ei lõhusta, kuid see eest vabanevad lühikese ahelaga rasvhapped. Siia hulka kuuluvad Clostridiumi perekonda kuuluvad bakterid.
hukkuvad. Inimpatogeensete bakterite optimaalne kasvutemperatuur ca 30°- 37°C. Hapniku toime bakterite kasvule § Obligaatsed aeroobid - kasvavad ainult hapnikku sisaldavas keskkonnas § Fakultatiivsed anaeroobid - suutelised kasvama nii O2 sisaldavas kui ka ilma selleta keskkonnas, parem kasv siiski O2 keskkonnas (respiratsioon) § Aerotolerantsed anaeroobid - O2 olemasolu pole vajalik, kasvavad hästi O2 juures ja ilma § Obligaatsed anaeroobid - O2 olemasolul hukkuvad § Mikroaerofiilid - ei kasva normaalses õhuatmosfää-ris (O2 20%), kasvuks teatud O2 vajalik (O2 2-10%) Kiirguse toime bakterite kasvule § Nähtav valgus ja UV kiirgus on osa elektromag-netilisest kiirgusest. Äärmuseks on radioaktiivne kiirgus. § Valguskiirus võib baktereid surmata, eriti sinise ja violetse spektri osa. § Paljud bakterid, mis on levinud õhus omavad kaitseks pigmenti - pigment adsorbeerib kiirguse. Kiirguse baktereid kahjustava toime mehhanismid § Adsorbeerunud
aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes. N2 seovad jrgmised tsanobakterite liigid -Anabaena, Nostoc, Oscillatoria, fototroofsed bakterid - Rhodospirillum, Rhodopseudomonas, kemotroofsed bakterid -Spirillum, Azotobakter, Beijerinckia, Rhizobium, Escherichia. Lmmastiku sidumine vabalt elavate mullabakterite poolt: selleks on vaja molbdeeni, rauda, Mg, ATP. bakterid kasutavad nitrogenaasi kaitsmiseks hapniku eest erinevaid mooduseid: anaeroobid fikseerivad N2 ksnes hapniku puudumisel, mikroaerofiilid teevad seda vikses hapniku konts. juures, kiire hapniku tarbimine hingamisel raku sees, spetsialiseeritud rakud - heterotsstid ja vesiikulid. Assotsiatsioon taime ja N2 siduvate bakterite vahel: lmmastiku sidumine fllosfri ja risosfri bakterite poolt; 5-25 kg N ha-1 a-1. N2 sidumine toimub intensiivselt mikroelupaikades lhikestel perioodidel. Lmmastiku sidumine smbioosis 1.-Rhizobium ja liblikielised taimed, varasem perekond Rhizobium on
Karbamiidiga näts. Neerupuudulikkusega haigetel on uurea sisaldus veres ja süljes on tõusnud ja neil ei esine kaariest. Samas esineb neil aga rohkesti hambakivi, mida põhjustavad hammaste pinnal aluselises keskkonnas väljasadenevad fosfaadid. 45 Hapniku toime mikroorganismidele Mikroobid suhtuvad hapnikku erinevalt ning selle tunnuse alused jagatakse mikroobid kolme gruppi: 1. Aeroobid- vajavad eluks hapnikku. Mikroaerofiilid- kõrged hapniku konsentratsioonid on neile toksilised. Spirillid, Campylobacter, lämmastikubakterid, vesinikubakterid. 2. Fakultatiivsed anaeroobid- saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid (ka soolekepike), S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul
annaabi.ee 
