TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaa...
Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone
Sisukord 1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid................3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus........................................................4 1.4 Escherichia coli.....................................................................5 1.5 Bacillus cereus......................................................................5 1.6 Clostridium botulinum...........................................................6 2.Hallitused.................................................................................... 6 2 1. Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid 1.1 Salmonella Salmonella on Vardakujuline bakter,
8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium tetani, Bacillus cereus, Clostridium perfringens.
1. naha taimestiku leitud nina ja nahk 2. vagiina - eriti menstruatsiooni ajal ja tampooni kasutamisel On tõestatud ,et 20% inimkonnast on Staphylococcus aureuse kandjad. Staphylococcus aureus võib põhjustada erinevaid haigusi ebaolulistest nahainfektsioonid, näiteks nagu vistrikud. escherichia coli escherichia coli on vardakujuline bakter. Enamik escherichia coli tüved on ohutud ,kuid mõned võivad põhjustada tõsiseid toidumürgitusi . Bacillus cereus Bacillus cereus on endeemiline , pinnase-elamu, Gram-positiivsed, rod-kujuline,beeta hemolüütiline bakter. Mõned tüved on ohtlikud inimestele ja põhjustavad toidust haigust, samal ajal kui teised tüved võivad olla kasulikud näiteks probiootikumide loomadele. Clostridium botulinum Clostridium botulinum on Gram-positiivsed,varraste kujuline bakter , mis toodab Neurotoksiinide tuntud botulinum. Neurotoksiinide tüübid AG, mis põhjustab lõtv lihaste halvatuse. HALLITUSSEENED Aspergillus
enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujulistest bakteriliikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107 108 mikroobirakku/g.Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. Bacillus cereus Cereus võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: 1) Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel ajal toimub inimese peensooles B. cereus'e bakterite kohanemine, paljunemine ja toksiinide produtseerimine. 2) Oksendamisega kulgev puhang: Seda iseloomustab lühike peiteperiood, vahemikus 0,5-5 tundi pärast saastunud toidu söömist. Sümptomid, nagu oksendamine ja iiveldus, esinevad
................................. 5 2 Bacillus liigid .......................................................................................................................... 7 2.1 Kliinilised ilmingud .......................................................................................................... 7 2.2 Bacillus anthracis ............................................................................................................. 7 2.3 Bacillus cereus .................................................................................................................. 9 3 Clostridium liigid .................................................................................................................. 11 3.1 Kliinilised ilmingud ........................................................................................................ 11 3.2 Clostridium perfringens.......................................................
..............................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS.........................................................................8 8. HALLITUSSEENED.........................................................................8 9. ASPERGILLUS................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................10 2 SISSEJUHATUS
Bacillus Cereus bacillus Cereus bakterit on palju maas, vees, taimedes, õhus ja tolmus. Neid leidub veel inimeste ja loomade soolestikus ja ka toiduainetes. Tavaliselt inimene saab selle bakteri lihast, riisist, piimatoodetest või köögiviljadest. Bakteri saanud inimene oksendab või tal on kõhulahtisus. Clostridium botulinum- Üldiselt looduses ja selles on ohtlikku mürki botuliini. See ei vaja hapnikku ja elab külmas. Väikesed beebid võivad saada selle bakteri meest. Väga harva võib leiduda ka hoidistest, kui neid ei ole piisavalt kuumutetud. Veel võib bakteri saada vaakumpakendis olevast suitsukalast. Inimene võib jääda halvatuks või isegi surra botuliini. Clostridiun perfringers- Clostridium perfingers bakter elab hästi kuumas ja kuivas. Inimene võib saada bakteri lihast, kalast, linnulihast, kuivatatud toiduainetest, maitseainetest, ürtidest või köögiviljadest. EHEC-bakteeri EHEC bakter on kolibakter. mõned kolibakterid o...
...................... 1 1.1.2.Salmonella enterica................................................................................. 1 1.2.Clostridium Perfringens.................................................................................... 1 1.3.Stahylococcus aureus....................................................................................... 2 1.4.Escherichia coli................................................................................................. 2 1.5.Bacillus cereus.................................................................................................. 2 1.6.Clostridium botulinum...................................................................................... 2 1.6.1. toidubotulism......................................................................................... 3 1.6.2.Haavabotulism........................................................................................ 3 2.Hallitused.........................................
paljudest enterobakterite sugukondakuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest,kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107– 108 mikroobirakku/g. Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. Bacillus cereus Bacillus cereus on aeroobne spoore moodustav ja toksiine produtseeriv bakter, mida tihti esineb madalas arvukuses nii toorpiimas kui pastöriseeritud piimas ja piimatoodetes. Põhjus selles, et B. cereus on looduses laialt levinud, s.t. karjamaal, heina sees, pinnases, sõnnikus, loomade allapanus jne. Seetõttu võib ta kergesti lehmade lüpsi ajal sattuda väliskeskkonnast ka piima. Clostridium botulinum Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse
...................................................................5 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks...........................................................................................6 4. Mikrobioloogilisi mürgitusi põhjustavad bakterid.........................................................................7 4.1.Salmonelloos (salmonella) ...................................................................................................7-8 4.2.Bacillus cereus..................................................................................................................... .......8 4.3.Clostridium perfringens............................................................................................................8 4.4.Stahylocous aurecus..................................................................................................................9 4.5.Botulism (Clostridium botulinum) ..........................................
toidumürgituse põhjustatud botuliintoksiin, ja mida iseloomustab kahjustusi närvisüsteemis. Ravi • Juhul botuliini relvana eraldada levinumad ennetamiseks, mille eesmärk on takistada toksiini kehas, näiteks õigeaegselt tervisekontrolli tarbitud vee ja toiduga, pakkudes töötajatele individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, luua kollektiivse varjupaigad on varustatud õhu filtreerimise süsteemid. Eriline meetodeid kaitse Bacillus cereus • tüüpi grampositiivsed, eoseid moodustavate mullabakterite. See põhjustab mürgistuse inimestel.
Ärilisel kasvatamisel on aga suureks takistuseks viljade väga lühike säilivusaeg- vaid mõni päev, ja seda isegi nende kloonide puhul, kelle viljad täisküpsuses ei lõhene. Taimede aeglane kasv ja areng on samuti märkimisväärne takistus- istandik hakkab majanduslikult tasuvat saaki andma alles kümne aasta pärast rajamist, ja sedagi vaid siis, kui kasvutingimused on ideaalsed. Peruu sammaskaktus (Cereus peruvianus) Selle liigiga on süstemaatikas pisut segased lood: pole päris selge, kas Cereus peruvianus, C.hildmannianus, C.urugayanus ja C.jamacaru on ikka kõik üks ja sama liik või ei ole, ent viljapuuna kasvatamist see segadus siiski ei takista. 5 Võrreldes tihnikkaktusega on peruu sammaskaktus saagikam ja märksa jõudsama kasvuga ning Iisraelis on selle liigi aretamisega hakatud usinalt tegelema
kuivatatud toiudy aga ka haavade kaudu. Toksiin tungib närvirakku, närirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ja selle tulemusena tekib lihaskramp. peiteperiood 1-36 H. ASPERGILLUS esineb kõikjal looduses. See on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Sümptomid: palavik, kõha, valu rinnas või õhupuudus. Kui hallitusseente eoseid satuvad hingamisteedesse ja kopsu võib areneda kpsupõletik. BACILLUS CEREUS haigus on eoseid moodustav mikroob mis saub pinnasest, puudulikult puhastatud ja konfitseeritud riistadelt. Bacillus cerus on soolpõletik. Haigusnähud: äge kõhuvalu, kõhulahtisus, mis muutub veriseks, võib esineda oksendamist. Kriitilsed toiduained: toorpiim, toorjuust, riis, vürtsid, toorveiseliha jne. Peiteperiood 8- 22 H. Haiguseilmnemisel kestab see 12-24 H ning o iselinüteeruv. Oksendamisega kulgev puhangul on peiteperiood 0,5 - 5 H ja haiguse ilmnemisel kestab see 6-24H.
17. Mis on seadusandluse aluseks? Toiduseadus (õige) Rahvatervise seadus Tööohutus ja -tervishoiuseadus 18. Kui suur peab olema valmispakitud proov? 75 g 100 g (õige) 125 g 19. Mida on mõttekas uurida pagaritootedel? Salmonella, Escherichia coli, mükotoksiine tootvad hallitusseened (kakao ubade saastumine) Hallitus- ja pärmseened, Bacillus cereus, Staphylococcus aureus, Escherihia coli (õige) Hallitus- ja pärmseened, Listeria monocytogenes, Salmonella, enterotoksigeenne Staphylococcus aureus 20. Millal tuleks võtta puhtuseproov? puhastatud pindadelt tööpäeva keskel puhastatud pindadelt tööpäeva alguses( Õige) puhastatud pindadelt tööpäeva lõpus (Õige) 21. Mis on liha kvaliteedinäitajad? Värvus, lõhn, maitse, mahlasus, tihe
Soolekepikesed,mis elavad jämesooles aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ning toodavad K-vitamiini. Need bakterid võivad sattuda toitu nagu liha ja köögiviljadesse. Need bakterid ei ole alai ohtlikut inimesele. Kahjuks teatud tüüpi neid baktereid satuvad soolestikust verre ja see haigus on haruldane kuid võib põhjustada raske infektsiooni. E coli on Gram-negatiivne ja mitte-eosline ning varraste kujuline. 1- 2mm lai ja 3-30mm pikk. Bacillus cereus- Gram-positiivne ja varraste kujuline endeemiline bakter. Moodustab endospoore. B.cereus põhjustab kahte liiki haigust. Esimene on iiveldus, oksendamine ja kõhukrambid,mis kestab 1-6 tundi. Teine on põhimõtteliselt kõhukrambid ja kõhulahtisus,mis kestab umbes 8-16 tundi. Lühiajaliste inkubatsiooni vorm on enamasti seotud riisi road, mida on keedetud ja seejärel hoitakse sooja temperatuuri mitu tundi See on sageli seotud mehhiko ja hiina restoranid, kuid ühes
Tagad Efektiivne näriliste tõrje. piim) tarbimist. nõuetekohane hügieen toidukäitlemisel ja tarbimisel ning toidu korralik läbiküpsetamine Muu oluline info Clostridium botulinum Clostridium Bacillus cereus Staphylococcus perfringens aureus Optimaalsed pH 4,6 -5 Optimaalne temp on 41- Osad tüved kasvavad 4- Kasv ilmneb 7-48°C kasvutingimused optimaalne temp on 35- 45°C. Kõige 5°C juures, mitte aga juures (optimaalne 30- 40°C. intensiivsem on 43- temp.37°C. Teised 38°C). pH väärtus 4,0-
kehtetuks e. laboratooriumil on õigus keelduda proovi vastuvõtmisest, kui proov on kahjustatud pakendis, üles sulanud, ettenähtust kõrgema temperatuuriga või selle üleandmine on eelnevalt teavitamata Temperatuuri kontroll Pakendi seisukord Toidumürgistuse kahtlusel võetakse laboripoolt vastu ja analüüsitakse transportimise vigadest hoolimata MIDA ON MÕTTEKAS UURIDA? Pagaritooted Hallitus ja pärmseened, Bacillus cereus, Staphylococcus aureus, Escherihia coli Kakao ja sokolaaditooted, kommid Salmonella, Escherichia coli, mükotoksiine tootvad hallitusseened (kakao ubade saastumine) Kodujuust, kohupiim, kohupiimapasta Hallitus ja pärmseened, Listeria monocytogenes, Salmonella, enterotoksigeenne Staphylococcus aureus TOOTMISHÜGIEENI KONTROLLMEETODID Tootmisprotsessi kontrollimine kohapeal visuaalne ruumide ja seadmete puhtuse jälgimine;
lüütilised ensüümid fagosoomi vabastatakse. Paljunemine: Paljuneb nii sooles kui epiteelirakkudes. 10. Millised mikroorganismide rühmad osalevad kakao viljade fermentatsioonis? Pärmid, piimhappebakterid, äädikhappebakterid, perekond Bacillus 11. Milleks on vajalik kakao viljade fermentatsioon? Säsi veeldumiseks ja eraldumiseks ubadest ning kakaoubade spetsiifilise maitse tekkeks 12. Milliseid toksiine produtseerib B. Cereus ja kuidas need toimivad? Gastroenteriite põhjustavad: 1. Termostabiilne enterotoksiin: ETE (Emetic toxin) · Haigus kulgeb oksendamisega (emeetiline vorm) · Toksiini toimemehhanism ebaselge 2. Termolabiilsed enterotoksiinid: Nhe (Diarrheagenic enterotoxin), HBL (Hemolytic Enterotoxin) · Haigus kulgeb kõhulahtisusega (diarröaline vorm)
üheahelaliseks. Järgnevalt siseneb DNA fragment retsipientraku tsütoplasmasse ning sealt edasi liitub genoomiga. Lämmastikühendite bioloogiline tsükkel Ammonifikatsioon - valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs. Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH3) teke. Sellest tulenevalt nimetataksegi protsessi ammonifikatsiooniks. Enamus aeroobsetest valgulagundajatest on sporogeenid. Nendest tähtsamad on Bacillus cereus, B. mycoides, B. mesentericus. Aeroobsetest spoore mittemoodustavatest bakteritest on esindatumad Pseudomonas fluorescens, Bacterium prodigiosum jt. *Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid (nt Proteus spp). *Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Nad kasutavad peptoone ja lõhustavad neid edasi, produtseerides keskkonda indooli, H2S, NH3 jt halvasti lõhnavaid ühendeid.
stearothermophilus + + + B. Anthracis + Fakult. Anaeroob + + Kemoorganotroof B. Cereus + Ob. Aeroob + + Clostridium + Ob. anaeroob + + C. tetani + Ob. Anaeroob + +
Klebsiella Enterobacter Escherichia 4. Juhuslik mikrofloora: Streptococcus Pärmid, mikroseened Piima saastumine: 1. Mastiit Saastumine streptokokkidega: S.agalactiae, S.dysgalactiae, S.uberis Corynebacterium pyogenes (suvel) 2. Kolivormne mastiit E.coli, Enterobacter aerogenes (talvel) L.monocytogenes Bacillus cereus Clostridium perfringens 3. Antisanitaarne tootmine Yersinia enterocolitica Staphylococcus Campylobacter E.coli Salmonella Psührotroofne mikrofloora: 1. GN bakterid: Pseudomonas: 60-70% (P.fluorescens, P.putida, P.fragi, P.aeruginosa) Enterobacter: 10-30% (E.aerogenes) Alcaligenes Acinetobacter 2. GP bakterid: Bacillus (B.cereus, B
1. fakultatiivne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis looma eluajal muutub, sõltudes söötmis- ja pidamistingimustest. 2. obligaatne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis säilib looma eluajal muutumatuna. Siia alla kuuluvad piimhappebakterid nagu lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja coli-laadsed bakterid (E. coli) Mao mikrofloora - Maost võib leida eelkõige spoore moodustuvaid baktereid. Siia alla kuuluvad näiteks Clostridium perfringens, Bacillus subtilis ja Bacillus cereus. Peale nende esineb veel piimhappebaktereid pärmseeni, enterokokke jt. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes, Bacillus subtilis, Bacillus mycoides, Clostridium butyricum jt. Taimede maapealsetes (epifüütsetes) osades on levinuim mikroob Pseudomonas herbicola. Leiduda võib veel
Ampitsilliin on valikravim, meil on tüved enamasti ampitsilliintundlikud – resistentsus beetalaktamaasi tootmisel. Parema farmakokineetika tõttu kasutatakse 3. põlvkonna tsefalosporiine. Profülaktikas konjugeeritud PRP-vaktsiin enne pooleaastaseks saamist, hiljem booster. Immunokompromiteeritud lastel kandluse elimineerimiseks rifampin. Bakterid mõmm :) 05/06 Bacillus anthracis, Bacillus cereus Üldist. B. anthracis on suur üksikult või paaridena või pikkade serpentiinjate ahelatena esinev bakter. Moodustab spoore. Liikumatu, fakultatiivne anaeroob. Omavad polüpeptiidkihnu. B. cereus on samuti spoore moodustav fakultatiivne anaeroob, kuid liikuv. β-hemolüütiline. Epidemioloogia. B. anthracis infitseerib peamiselt herbivoore, inimesed on juhuslikud peremehed. Valdab piirkondades, kus loomi ei vaktsineerita
coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K- vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest. * Baccillus cereus - Bakter mille tüved on inimestele ohtlikud ning võivad tekitada toidumürgituse , samalajal kui teised tüved võivad olla vajalikud loomadele. Võivad tekitada kaitsvaid endospoore. * Clostridum batulinum - Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm
säilitamisel külmas ning suure arvukuse korral võivad nad toota piisavalt suurel hulgal ensüüme, et piima rikkuda maitseomadusi. • Madalal temperatuuril arenevad bakterid hävivad piima pastöriseerimisel, nende poolt toodetud ensüümid jäävad aga alles. • Piimhappebakterite kontrollimatu kasv piimas algab juba temperatuuril 12 °C, põhjustades piima hapnemist. • Piimas on ka mõningaid madalal temperatuuril kasvavaid spoore moodustavaid baktereid (nt Bacillus cereus). • Bakterite spoorid taluvad pastöriseerimistemperatuure ja hakkavad seejärel pastöriseeritud piimas kasvama ja paljunema, põhjustades lõpuks valmistoote riknemise. • Bakterite arvu määramine piimas on eriti tähtis seetõttu, et bakterid mõjutavad otseselt piima riknemist ning viitavad tõsiasjale, et piima tootmisel järgitavad hügieeninõuded ei ole piisavad. • Euroopa Liidus ja Eestis kehtestatud inimtoiduks mõeldud
· · Paljud pulkbakterid moodustavad endospoore ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. · · · · · · · · · · Pulkbakterite rakud võivad olla konarlikud. (NT: Corynebacterium, Mycobacterium, Bifidobakterid [hieroglüüfi moodi]) · · Batsillidel esinevad ainult ahelataolised agregaadid: 1. Streptobatsillid 2. Diplobatsillid · · Batsillide + ja · · · · · · · · · · · · · Pulkbaktereid: Bacillus anthracis Clostridium tetani Bacillus cereus Mycobacterium Bifidobakterid Spiraalsed bakterid: Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi: 1. vibrioonideks (keerde 1-1,5) 2. spirillideks (keerde rohkem). Vibrioonid: koolera- vibrio cholera Desulfovibrio- võib agregeeruda 3-6 rakust koosnevaks ketiks. ( kui keskkonnas on hapnikku, siis rakud kogunevad mikrokolooniateks, kus lima takistab hapniku difusiooni rakuni. ) Spirillid: (kruvibakterid) Spiraalne kuju annab eelise liikumiseks vedelas keskkonnas.
poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne). Toidumürgistuse põhjustajat on tavaliselt võimalik kindlaks teha laboratoorselt, st uurides söödud toitu, oksemasse, väljaheidet
anthracis'e värvitud preparaat. Rakud aheldunud kettideks B. anthracis'e kaks spoori ja üks vegetatiivne rakk Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Paljud pulkbakterid moodustavad endospoore ja spoorid võivad nende rakus paikneda mitmeti: 1. Spoor asub raku keskel ega paisuta rakku. Batsillaarne spoor. Bacillus subtilis, B. megaterium, B. cereus, B. mycoides. 2. Spoor paisutab rakku ja asub kas raku keskel (klostridiaalne spoor) või otsas (plektridiaalne spoor). Rakk on värtna- või trummipulga kujuline. Bacillus polymyxa, B. macerans, Clostridium tetani. 3. Spoor on külgmiselt. B. laterosporus. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Näide endospooride paiknemisest Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe
Pulgakujuliste bakterite otsad võivad olla ümarad, teravad, tömbid või nuiataolised. Nad asetsevad ühe- või kahekaupa. Osad liigid võivad moodustada ka ahelaid. Siia alla kuuluvad nt laktobatsillid, tuberkuloosibakterid jt. Jagunevad: Korrapärase kujuga aeroobsed eoseid mittemoodustavad pulkbakterid (Lactobacillus spp., Listeria monocytogenes). Aeroobsed spoore moodustavad batsillid (Bacillus anthracis, Bacillus cereus). Klostriidide hulka kuuluvad eseid moodustavad anaeroobsed bakterid (Clostridium botulinum). Grampositiivsed aeroobsed eoseid mittemoodustavad mükobakterid (Mycobacterium tuberculosis). Gramnegatiivsed fakultatiivselt anaeroobsed pulkbakterid (Escherichia coli, Shigella spp., Salmonella spp.). Põhjustavad mitmeid seedetraktiga seotud haigusi Kruvibakterid jagunevad kuju ja keerdude arvu järgi:
cylinderoides. Eu. lentum Eu. limpsum. Eu. rectale Eu. tortuosum. Eu. ventriosum Corynebacteriaceae Corynebacterium (pseudo- Corynebacterium diphtheriticum (hojmanni) C. xerosis. C. ulcerans Bacillacene Bacillus cereus. B. subtilis Bacillus Clostridium cadaveris Cl. innocuum Clostridium Clostridium perfringens Cl. maienominatum. Cl. ramosum (weichii) Cl. sordellii Clostridium paraputrificum Cl. certium. Cl. bifermentans Cl. sporogenes. Cl. indolis
rakke, tsüste ja eksospoore ja seejärel välja külvata sobivale söötmele, siis on kindlasti võimalik isoleerida endospoore moodustavaid baktereid. Selektiivsel isoleerimisel saab kombineerida erinevaid C-allikaid, söötme pHd, kasvutemperatuuri jne, et isoleerida erinevaid sporogeene. Perekond Bacillus on füsioloogiliselt ja geneetiliselt suhteliselt kirju. Perekonnas on siiski ka homogeenseid klastreid : Näiteks liigid B. anthracis, B. cereus ja B. thuringensis on kõik lähedased ja omavahel 80-100% DNA hübridiseerimise järgi homoloogsed. Seetõttu on neid soovitatud kõik kanda liigi B. anthracis alla alamliikidena. Nende kolme liigiga on sarnane ka B. mycoides. Avirulentne B. anthracis on väga sarnane B. cereusega. Batsillide seas on ka teisi homoloogseid klastreid. B. amyloliquefaciens ja B. subtilis on 51-81 homoloogsed. Nendega on sarnane ka B. natto. Biotehnoloogiliselt on oluline B. subtilis kui amülaasi tootja.
Difteeria, läkaköha, katku, koolera ja tüüfuse vastane vaktsiin pH mõju mikroorganismile: · Patogeenid: · Bacillus anthracis siberi katku tekitaja; Pasteur täätas välja vaktsiini siberi katku vastu; Koch leidis neist endospoorid ja tõestas, et see bakter tekitab siberi katku; tema virulentsusplasmiididel esinevad geenid, mis kodeerivad paksu kapsli ja toksiinide sünteesi; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel · Bacillus cereus toidumürgituse tekitaja; toodab enterotoksiini · Bordetella pertussis läkaköha tekitaja · Campylobacter jejuni toidumürgituse tekitaja · Candia albicans kandidooside tekitaja · Clamydia trachomatis- trahhoomi tekitaja · Clostridium botulinum botulismi tekitaja; toodab ühte põhilist toksiini (väga spetsiifiline); eksotoksiin, mis on üli toksilne; kui haigel on ohtlik seisun, siis süstitakse talle antitoksiini (toksiini
indutseeritakse laktoosi kasutamiseks vajalike ensüümide süntees. 42. Kas ekstremofiilid suudavad fotosünteesida IP soojuse arvelt? (ei) 43. Nimeta mõningate haiguste põhjustajaid? Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik
ammonifikatsiooniks. Valkude lagundamisel võtavad eelkõige osa roisk- ehk ammonifikatseerivad bakterid. Oluline osa protsessil on ka hallitusseentel. Kõige aktiivsemalt toimub see aeroobsetes tingimustes. Anaeroobsetes tingimustes võib toimuda ainult valguliste ainete lõhustumine ja keskkonda jääb orgaanilist lämmastikku sisaldavaid vahesaadusi. Enamus aeroobsetest valgu lagundajatest bakteritest on sporogeenid. Nt bacillus cereus, B. Subtilis jpt. Aeroobsed spoore mitte moodustuvatest bakteritest on olulisemad Pseudomonase perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisest võtavad osa ka fakultatiivsed anaeroobid, milledest levinumad on Proteuse spp perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisel osalevad ka kolilaadsed bakterid, kuigi nad ei ole protolüütiliselt aktiivsed, võtavad nad osa lõhustumise protsesside hilisematel etappidel.
ammonifikatsiooniks. Valkude lagundamisel võtavad eelkõige osa roisk- ehk ammonifikatseerivad bakterid. Oluline osa protsessil on ka hallitusseentel. Kõige aktiivsemalt toimub see aeroobsetes tingimustes. Anaeroobsetes tingimustes võib toimuda ainult valguliste ainete lõhustumine ja keskkonda jääb orgaanilist lämmastikku sisaldavaid vahesaadusi. Enamus aeroobsetest valgu lagundajatest bakteritest on sporogeenid. Nt bacillus cereus, B. Subtilis jpt. Aeroobsed spoore mitte moodustuvatest bakteritest on olulisemad Pseudomonase perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisest võtavad osa ka fakultatiivsed anaeroobid, milledest levinumad on Proteuse spp perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisel osalevad ka kolilaadsed bakterid, kuigi nad ei ole protolüütiliselt aktiivsed, võtavad nad osa lõhustumise protsesside hilisematel etappidel.
sooles neid toiduaineid, mis peensooles jäid imendumata. Prebiootikumid, soodustavad selektiivselt kasulike soolebakterite paljunemist inimese sooles. Olulisemad bakterhaigused: Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik
transpordiga seotud ensüümidele, mis viivad rakusisesele alkaliniseerumisele. 24. Botulismi toksiin. Enamik (60-90%) toidumürgitustest on põhjustatud bakterite poolt. Bakterid võivad põhjustada: mürgitust e. intoksikatsiooni (näit. Clostridium botulinum, Staphylococcus aureus); haigusi, mis on seotud tugeva saastumisega fakultatiivsete patogeenide spooridega (näit. Clostridium perfringens, Bacillus cereus); Salmonella spp. või Shigella spp. infektsioone; ebaselge etioloogiaga haigusi (Proteus spp., Escherichia coli, Pseudomonas spp.). Bakterite ohtlik tegevus seedekulglas on seotud nende enterotoksiinidega, mis jagunevad: eksotoksiinid, mida bakterid väljastavad ümbritsevasse keskkonda; endotoksiinid, mida bakter säilitab oma rakus ning vabastab alles bakteriraku desintegreerumisel. Eksotoksiine toodavad peamiselt Gram-positiivsed bakterid
Toidus esinevad mikroorganismid on nende pato- geensuse ja nakkusohtlikkuse alusel jaotatud nelja rühma: 1) toidu kvaliteeti ja mikrobioloogilist stabiilsust iseloomustavad mikroorganismid (piimhappebakterid, pärmid, teatud hallitusseened jne); 2) sanitaarnäitlikud mikroorganismid ehk indikaatororganismid (coli-laadsed bak- terid, termotolerantsed coli-laadsed, E. coli, sulfitit redutseerivad klostriidid jt); 3) tinglikult patogeensed mikroobid (Staphylococcus aureus, Bacillus cereus, Proteus spp., Listeria monocytogenes, Vibrio parahaemolyticus); 4) otseselt tervisele ohtlikud mikroorganismid (Salmonella spp., Shigella spp., Vibrio cholerae, Clostridium botulinum, Campylobacter jejuni, Mycobacterium tuberculosis). Käesolev peatükk käsitleb toidumikrobioloogia aluseid lihahügieeni seisukohalt lähtudes. Põhirõhust hoolimata on alljärgnev kehtiv enamikule toidukategooriatele,
hädavajalikud, kuid teatud tingimustes osutuvad talle kasulikuks. Plasmiididel võivad paikneda näiteks geenid, mis kodeerivad antibiootikume kahjutustavaid ensüüme või toksiine. Näiteks siberi katku tekitaja Bacillus anthracis virulentsusgeenid (geenid, mis kodeerivad paksu kapsli sünteesi ja toksiine), paiknevad kahel virulentsusplasmiidil. Kui bakterist eemaldada need kaks plasmiidi, siis saame bakteri, kes on geneetiliselt eristamatu mittepatogeensest Bacillus cereus'est. Rakumembraan- fosfolipiidide kaksikkiht, sisaldab täiendavaid valke (sukeldatud, transmembraansed). Mükoplasmadel on rakumembraan väliseks piirdeks. Bakterite membraanis esterlipiidid, arhedel on eeterlipiidid (mis on tunduvalt rohkem vastupidavad ja on ÜHEKIHILINE) Eukarüootide membraane stabiliseerivad steroolid. Prokarüootidel reeglina steroolid puuduvad ja neid asendavad steroolitaolised hopanoidid. Streoolid on bakteritel leitud vaid
teket rakukesta. Nendest mikropooridest lähevad rakku sisse laenguga molekulid nagu DNA. Mikropoorid tekivad nanosekundite jooksul ning need parandatakse sekundite jooksul. Rakkude ettekasvatamisel on oluline kasvufaas. E. coli rakud on elektroporeerimisele vastupidavamad logaritmilise faasi lõpus, samas hilises kasvufaasis väheneb rakkude võime muutuda kompetentseks. Lactobacillus lactis, Pseudomonas putida korral tehakse kompetentseid rakke statsionaarse faasi rakkudest. Bacillus cereus, Bacillus thuringiensis aga varajasest logaritmilisest faasist. Elektroporeerimise korral on oluline, et kompetentseid rakke pestaks korralikult enne elektroporeerimist, sest kõrge ioonjõud vähendab elektroporeerimise efektiivsust. Elektroporeerimise puhver on üldjuhul isotooniline, vältimaks rakkude lüüsi pärast elektriimpulssi. Nt 10 % glütserool või 300 mM sahharoos on piisav vastavalt E. coli ja Pseudomonas putida efektiivseks elektroporeerimiseks.
97 Clo. botulinum 0.97 Campylobacter ssp. 0.97 Shighella 0.97 Yersinia enterocolitica 0.97 Clo. perfringens 0.96 Bac. cereus 0.96 Bac. subtilis 0.95 Sal. newport 0.95 Ent. aerogenes 0.94 Microbacterium 0.94 Vib
annaabi.ee 
