K- vitamiin ehk naftokinoonid, p-aminobensoehape, Q -vitamiin ehk ubikinoonid Lipoehape (N vitamiin). Vitamiin A Funktsioonid: Norm.doos: nägemisprotsess mehed: 0,8-1,1 mg oluline antioksüdant naised: 0,75-0,85mg platsenta ja spermatosoidide areng kõhrkoe ja luukoe (ka hammaste) kasv embrüo organismi rakkude areng limakestade epiteeli ning naharakkude arengus Allikad: kala- ja loomamaks, karotenoidid Defitsiit: ,,Kanapimedus" ehk hemeraloopia, kuivsilmus, kasvuhäired infektsioonitundlikus, pimedaks jäämine, naha keratomalaatsia Toksilikus: Väsimus, söögiisu langus, dermatiit, naha sügelemine, lihaste valud Vitamiin D Funktsioonid: Luude arengu reguleerimine Parandavaid ja toetavaid funktsioonid kudede ja rakkude jaoks Allikad: Norm.doos: päikesekiirgus 0,005-0,008mg
Vitamiinid Keemiline Tähis Olulised allikad Vaeguse mõju Liigsuse mõju põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid kala- ja loomamaks, või, põhjustab põhjustab kaheli keedetud porgand, kanapimedust, nägemist, juuste A retinoidid spinat, kõrvits ja kuivsilmsust, sarvkesta väljalangemist, maksa lehtkapsas, melon, pehmumust, suurenemist, iiveldust, aprikoosid, tomat, kasvuhäireid peavalu sibul
Toiduainetest on kaltsiumi allikad piim,ja piimatooded, mõned pähklid, rohelised lehtköögiviljad, oad,kuivatatud puuviljad, teraviljasaadused. Räni: 3 Räni sisaldavad eelkõige teraviljasaadused. Väävel: Väävlit leidub rohkesti lihas, rupskites (maks, nahk, neerud, keel jne), kanas, kalades ja munavalges. Taimedest saame väävlit põhiliselt teraviljadest nagu rukkist ja kaerast, samuti leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites. VITAMIINID: A-vitamiin kala-ja loomamaks,või,karetenoidid D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais
Allikad Vaid loomsed Kalaõli,maks, Porgand, mais Kalasaadused, Makrellid, Päevalille- Mustsõstrad, Maks, pärm, allikad- pärm, majonees, oder, roheline tee, sardiinid, muna, seemnetest, paprika, neerud, kalamaksaõli, munakollane, kaeratoidud, kapsas, kana, nisuõlist, lehtkapsas, munad, loomamaks, UV-kiirgus maapähkliõli, spinat, siga,sojaõli, merekalad, mädarõigas, sojauba, piimaproduktid, päevalilleõli, herned, pähklid, spinat, rapsiõli, hapukirsid, täispiim, !Köögiviljad, nisuiduõli, linnaseleib, täisteraviljatoot pähklid petersell, tomat
Vitamiinide jaotus Vitamiinid jaotuvad kaheks: Rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased. Rasvlahustuvad Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiini tähis Vitamiini nimi Parimad allikad kala- ja loomamaks, või, karotenoidid oranzid ja A retinoidid kollased köögiviljad (paprika, porgand, apelsin, papaia) kalarasv, munakollane, või, pärm, rikastatud D kaltsiferoolid
ja meestele erinev, samuti sõltub see vanusest. Enamasti öeldakse soovituslikuks koguseks täiskasvanutele 10-15mg rauda päevas. Pea meeles – naistel on suurenenud rauavajadus seoses menstruatsiooniga ning raseduse ajal Inimestel, kes kipuvad piimatoodetega liialdama, on samuti oht rauavaeguse tekkeks, sest kaltsium ja ka lehmapiimavalk kaseiin vähendavad raua imendumist Toidus esineb rauda kahel kujul heemne – loomne päritolu – imenduvus 20-40% taine sea- ja veiseliha loomamaks linnuliha ja -maks munad verivorst, verikäkk merekarbid, austrid mitteheemne - taimne päritolu – imendumine 1-10% täisteratooted, eriti rukkijahust roheline lehtköögivili nagu mangold, spinat, brokoli oad, läätsed kõrvitsa-, lina-, seesamiseemned hirss, nisukliid, kaer mustikad, maasikad kuivatatud ploomid ja aprikoosid Rauapuudusaneemiast kuuleme tihti ning see on ilmselt kõigile tuttav. Latentsest rauapuudusest räägitakse aga palju vähem.
põdrad. Jaht algab rivistuse ja sarve puhumisega. Korratakse üle ohutustehnika, täpsustatakse milliste loomade laskmiseks on luba saadud. Seejärel minnakse loomade jälgi otsima, tegemaks selgeks, kas tegemist on värske või vana loomajäljega. Mõnikord võetakse jahile kaasa ka jahikoerad, kes täidavad "ajajate" rolli. Jahi õnnestumise korral tehakse hiljem majutusettevõtte aias ühiselt lõke, küpsetatakse loomamaks ja järgneb ühine söömaaeg. Metssea- ja põdraliha läheb enamasti konserviks või vorstiks. Võib juhtuda, et jahilt tullakse tagasi ilma saagita. Sellegipoolest võib päeva lugeda õnnestunuks, sest oluline on seltskond ja ilus loodus. Lisaks jahtimisele käiakse metsas loomadele toitu viimas, et loomade olukorda talvel kergandada. Sageli loobutakse mõnel hooajal teatud loomade jahtimisest, sest külmade talvede tõttu on viimased hukka saanud.
vabad talupojad, linnakodanikud tegelesid käsitöö, põllumajandusega rentnikud ja sõltlased templite valduses Sumerid Lõid kiilkirja, panid aluse linnaelule, usk kujundas Mesopotaamia religiooni, poliitliselt killustunud, oluline roll preesterkonnal, võtsid kasutusele ratta. Haridus, ennustamine, gilgames Haridus: koolid templite juures, enamus ülemkihist, kirjaoskuse levik laiem kui Egiptuses, mata, tähetarkus, traditsiooniline kirjandus; kuuekümnendsüsteem Ennustamine: loomamaks, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi, Gilgames: tähtsaim eepos, soov saada surematuks. Moraal vägevusest hoolimata on ka kangelane inimene, seega surelik Kreeka ajaloo perioodid, ühiskond Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 ekr) Tume ajajärk (1100-800 ekr) lossid hüljatud, kiri ununenud, rauaaja algus, asustatakse Väike-Aasia rannik Arhailine (800-500 ekr) kolooniate rajamine, kaubavahetuse areng, metallraha kasutuselevõtt, ühtne keel ja kultuur,
koormus jne. Taimsed produktid varustavad organismi karotenoididega. Kui toitumine on ratsionaalne, siis annavad nad väga vajaliku panuse vitamiin A vajaduse rahuldamiseks. Meeles tuleks pidada ka seda, et kuigi karotenoidid pole väikestes kogustes toksilised, võivad nad organismis kuhjuda. Väikelaste kollane nahk porgandimahlaga üle toites on selle sümptomiks. Kuhjunud hulgas pole karotenoidid kindlasti kahjutud. Vitamiini A saadakse vaid loomsetest allikatest: kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid.Karotenoidide allikad on: keedetud porgand, keedetud spinat, keedetud kõrvits, keedetud lehtkapsas, melon, aprikoosid jt. Bioloogilised funktsioonid Vitamiin A erinevatest vormidest sõltuvad järgmised füsioloogilised funktsioonid: Nägemise fotokeemilises protsessis on kesksel kohal retinaal, sest 11-cis-retinaal on lipoproteiinse nägemispigmendi rodopsiini valgust neelav komponent. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulsiks
Näiteks kõige efektiivsemalt toimivad koos antioksüdantsed vitamiinid C ning E ja mikroelement seleen. Erinevad B-rühma vitamiinid parandavad üksteise toimet, vitamiin D suurendab kaltsiumi omastamist jne. Kõige paremini omastab inimene toiduaines naturaalsel kujul sisalduvad vitamiinid ja mineraalained. Tabel 8. Peamiste vitamiinide allikad toidus Vitamiin Olulisemad allikad Vitamiin A karotenoidid (porgand, paprika), või, kala- ja loomamaks, rasva sisaldav piim Vitamiin D munakollane, või, rasvane kala, pärm Vitamiin E porgand, kapsas, taimsed õlid, rukkileib, nisuidandid, seemned Vitamiin B1 täisteravilja tooted, rukis, kaerahelbed, liha, kana, seemned, mais Vitamiin B2 piim, jogurt, kala, munakollane, kaunviljad, maks, spinat Niatsiin kanaliha, kalatoidud maks, täistera nisujahu, piim, muna Vitamiin B6 rukkileib, munakollane, porgand, banaan, kaunviljad, maks
lasanjeplaadid kg 2,97 lastevorst kg 3,16 lehtsalat potis tk 0,66 lehttaigen kg 1,9 leib kg 1,2 lest kg 3,9 liivataignasegu kg 1,52 liköör l 12,75 lillkapsas kg 1,14 lumekrabi kg 6,33 linaseemned kg 1,21 lõhefilee portsjon kg 5,46 loomamaks kg 1,42 loorber kg 8,25 lõhefilee kg 7,85 lääts kg 2,38 maapähkel kg 2,03 maapähklilaast kg 4,35 maapähkliõli kg 3,19 maasikas kg 3,07 maasikakeedis kg 2,56 magus mandel kg 6,83 magus kaste (magustoitudele) kg 4,67
Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted
nende lahustuvuse alusel - rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted
3) Vitameerid e. isoteelid - lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid, mille toimed ei ole täiesti kattuvad. Näiteks retinooli summaarne toime koosneb vitameeride A1 ja A2 koostoimest. Vitamiinide vajadus on erinev sõltuvalt soost, vanusest ja eluviisist. Klassifikatsioon, põhiterminoloogia, põhiallikad Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A Retinoidid Kala-ja loomamaks, või, karotenoidid D Kaltsiferoolid Kalarasv, munakollane, või, pärm E Tokoferoolid Porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K Naftokinoonid Kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q Ubikinoonid Taimsed produktid F Linoolhape+linoleenhap Taimsed õlid e Veeslahustuvad vitamiinid B1 Tiamiin Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted
ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub: Lahustuvus Vajalikkus Puuduse sümptomid Kas varu säilib? Kus leidub? A Rasvlahustuv Nägemisprotsessiks, nägemishäire Rasvkoes, maksas Kala- ja loomamaks, limaskestade naha, hämaruses või piimatooted, embrüo, kõhrkoe, kanapimeduses. kollased ja oranzid spermide luukoe jm Defitsiidi süvenedes puu- ja köögiviljad rakkude arenguks muutub silm kuivaks ja (porgand, paprika,
rukkijahu 66,5-70,8 kaerahelbed 62-65,5 makaronid 70,9-75,5 kapsas 2,1-7,1 kartul 18,6-20,9 aedhernes 10,5-13,9 apelsin 9,2-11,4 banaan 21,8-23,5 mustsõstar 9,8-13,6 pähklid 11,1-23,5 piim 4,5-5,1 loomamaks 3,5-5,1 kanamuna 0,4-0,5 viinerid 0,4-2,7 Funktsioon organismis 1. Energeetiline Organismi põhiline energiaallikas - ~ 60 % kogu ööpäevasest energiast saadakse süsivesikute arvelt (süsivesikud - glükoos, fruktoos - on kõigi heterotroofsete organismide energiaallikaks). 1 g süsivesikute lagunemisel eraldub 4,1 kcal (17,1 kJ) energiat. 2. Plastiline ehk ehituslik Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid
· Lima tekke häirumine, kuivsilmsus, infektsioonitundlikkus pimedaks jäämine! · Follikulaarne hüperkeratoos, naha kuivus, vananenud välimus, mosaiikdermatoos · Kasvuhäired (nt luukoe tekke häired) · Platsenta arenguhäired, spermatogeneesi ja ovogeneesi häired · Vit C defitsiidi kiire teke, vit A tundlik mikrotsütaarne aneemia Allikad: Vaid loomsetest allikatest!!!! Taimsetest saad eelühendeid (karotenoide). · Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid · Küpsetatud maguskartul, keedetud porgand, keedetud spinat, melon, aprikoosid, tomat Kasutamine: · Koos Ca, Zn, B-grupi vitamiinidega, vit E, vit C (pärsib võimalikku toksilisust) · Dermatiit, akne, psoriaas, alkoholism, gastriit, astma, allergia, hepatiit, kollatõbi, artriit, stenokardia, diabeet, katarakt, hemofiilia, osteomalaatsia Toksilisus: Steroidhormoonide laadne toimemehhanism! POT: 1,5 mg
Imendumist segavad: happed, leelised, vesi, alkohol, östrogeenid, unerohud. Looduslikud allikad: põhiliselt loomne toit - maks, loomaliha, sealiha, munad, piim, juust, kala. NB! Hävib päikesevalguse toimel. H vitamiin - biotiin Biofunktsioonid: takistab juuste hallinemist, aitab ära hoida kiilaspäisust, vähendab lihasvalu. Defitsiit: ekseemid, kurnatus, anoreksia, depressioon. Imendumist pärsivad: toores munavalge, vesi, sulfoonamiidid, östrogeem, alkohol. Looduslikud allikad: loomamaks, munakollane, sojajahu, õllepärm, piim, puhastamata riis. 10.2 Mineraalained - minoorsed toidukomponendid Mineraalelemendid etendavad organismis tähtsat rolli, seepärast on oluline, et meie igapäevane toit sisaldaks neid piisavas koguses. Seleen Se Tähtis antioksüdant! Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja.
kogustes. Mõne mikroelemendi hulk joogivees on väga suure tervishoiulise tähtsu- sega. Näiteks joodi puudumine või vähesus joogivees võib põhjustada kilpnäärme haigestumist ja isegi füüsilist ning vaimset kängujäämist. Tabel 1.1. Vitamiinide klassifikatsioon Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned
imendumis- ja salvestamishäired on tüüpilised maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise, jämesoolehaavandite puhul. Vaegus võib kujuneda ka hingamisteede nakkuste ja kopsupõletiku järel. A-vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Defitsiidi süvenedes muutub silm kuivaks ja nakkustundlikuks. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise: arengumaades kaotab seetõttu nägemise väga palju lapsi. varu säilib rasvkoes, maksas kala- ja loomamaks, või, karotenoidid; Parimateks Avitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); karotenoidid kollased ja oranzid puu ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia) C vesilahustuv; rasvhapete ja A, D, E, B1, B2vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest, · organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks,
jämesoolehaavandite puhul. Vaegus võib kujuneda ka hingamisteede nakkuste ja kopsupõletiku järel. A-vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Defitsiidi süvenedes muutub silm kuivaks ja nakkustundlikuks. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise: arengumaades kaotab seetõttu nägemise väga palju lapsi. Varu säilib rasvkoes, maksas. Toiduained, milles leidub: kala- ja loomamaks, või, karotenoidid; Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); karotenoidid kollased ja oranzid puu- ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia) C veeslahustuv, Vajalik: rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest, · organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks,
Vitamiin B6 On vajalik loote aju ja Maks, kala, munakollane, pähklid, (püridoksiin) närvisüsteemi arenguks leib, avokaado, banaan, pärm, 1,5-1,6 mg kaunviljad. Vitamiin B12 Oluline loote aju arenguks Maks, liha, piimatooted, kala, 2 g- 2,6 g muna, verivorst. RASVLAHUSTUVAD Esineb kahes vormis: Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või VITAMIINID Retinoolina loomsetes jt piimasaadused. Vitamiin A toiduainetes ja karotenoidina 800-1100 g-ekv taimsetes. On vajalik loote kasvuks ja arenguks, samuti platsenta jaoks. Oluline korrektne annustamine. Kui ema päevane vitamiin A kogus ületab 2,5 mg võib see põhjustada lootel arengurikkeid.
piimatooted 55 Puder veidi alustada LT LT LT Mahl (tassist) alustada LT LT * LT- lisatoit 8.4 Peamiste vitamiinide allikad toidus Tabel 3, Peamiste vitamiinide allikad toidus Vitamiin Olulisemad allikad Vitamiin A karotenoidid (porgand, paprika, tomat), või, kala- ja loomamaks, juust Vitamiin D rasvane kala, munakollane, või Vitamiin E taimsed õlid, nisuidandid, seemned, pähklid, rukkileib Vitamiin B1 täisteratooted, rukis, kaerahelbed, liha, kana, seemned, mais pärm, maks, täisteratooted, piim, jogurt, kala, munakollane, kaunviljad, Vitamiin B2 spinat Niatsiin kanaliha, kalatoidud, maks, täistera nisujahu, piim, muna
arengu tagamise kaudu realiseerub vitamiin A antiinfektsioosne toime); Kõhrede ja luukoe (sh ka hammaste) arengu/kasvu regulatsioonis; Embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks arenguks/diferentseerumiseks; Platsenta ja spermatosoidide arenguks; Vitamiin A osaleb maomahla sekretsiooni regulatsioonis; Vitamiin A on antioksüdantse toimega; Päevane vajadus meestel 0,8-1,1 mg ja naistel 0,75-0,85 mg. Olulisemad allikad: kala- ja loomamaks, või, karotenoidid. Vitamiin D Kaltsiumi metabolismi ja luude arengu regulatsioon; Päevane vajadus nii meestel kui ka naistel 0,005-0,008 mg. Olulisemad allikad: kalarasv, munakollane, või ja pärm. Vitamiin E Lipofiilne naturaalne antioksüdant; Kofaktor/koensüüm; Päevane vajadus meestel 8-13 mg ja naistel 7-10 mg. Olulisemad allikad: porgand, kapsas ja taimsed õlid. Vitamiin K
Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid
annaabi.ee 
