Toiduhügeen Toidumürgistuse põhjustajad a. Nakatunud inimese kontakt toiduga b. Valmistoidu või tooraine ristsaastumine c. Seadmete ja tööpindade halb puhastamine d. Temperatuuri reziimide rikkumine a) toidu mitte küllaldane jahtumine b) mitte küllaldane kuumutamine e. Ristsaastumine on valmistoidu kokkupuutumine toorainega või puhastamata pindadega või mustade käte/ haige inimesega. Toidu ohutuse tagamine sisaldab järgmisi tegevusi: f. tooraine kontrolli ja nõuete kohast käitlemist g. Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele h. Tehnoloogilise protsessi etteantud näitajate järgimist i. seadmete tööpindade ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja defenitseerimist j. Tootmisruumides nõuetekohase puhutuse tagamist
· Kaod toidu riknemise tõttu; · Ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine; · Trahvid ja muud sanktsioonid; · Toodangu kaotus ja utiliseerimise kulud; · Täiendavad sanktsioonid ja seadmete asendamine; · Kaudsed tagajärjed (kasumi ja töötasu vähendamine, koondamised, pankrot). Mikroobide kasvu ja toksiinide moodustumist soodustavad: · Mikroobide kasvu ja toksiinide moodustumist soodustavad: · Nakatunud inimese kontakt toiduga; · Valmistoodangu või toorme ristsaastumine; · Seadmete mitteküllaldane sanitatsioon; · Temperatuurreziimide rikkumine; Toiduohutuse tagamine sisaldab järgmisi menetlusi: · Tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist; · Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele; · Tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist; · Seadmete ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja desinfitseerimist; · Tootmisruumides puhtuse tagamist; · Töötajate üldiste hügieenireeglite tundmist ja isikliku
kaod toidu riknemise tõttu toodangu kaotus ja utiliseerimise kulud Kaja Rahu 9 Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud (2) ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine trahvid ja muud sanktsioonid kaudsed tagajärjed (kasumi, töötasude vähenemine, koondamised, pankrott) Kaja Rahu 10 Mikroobide kasv, toksiinide moodustumine ja nakatumine Soodustavad: nakatunud inimese kontakt toiduga valmistoidu või toorme ristsaastumine seadmete mitteküllaldane sanitatsioon temperatuurireziimide rikkumine (toidu mitteküllaldane kuumutamine, jahutamine jt.) Kaja Rahu 11 Toiduohutuse tagamise menetlused tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist seadmete ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja desinfitseerimist töötajate üldiste hügieenireeglite tundmist ja
Kuupäeva Parim enne saabumisel: · võib toodete edasi müüa eraldi märgistatuna · toode eemaldatakse lõplikult müügilt · toodet tuleb müüa poole odavamalt 24. Kuidas nimetatakse soolatud ja looduslikes tingimustes kuivataud kala · vinnutamine · steriliseerimine · külmkuivatamine 25. Mida tähendab netokogus? · pakendiga kaup · pakendita kaup · vedelas olekus kaup 26. Mis on ristsaastumine? · piisknakkuse teel tekkinud saastumine · toortoidu ja kuumtöödeldud toidu kokkupuutel tekkinud saastumine · haigete ja tervete toidukäitlejate kokkupuutel tekkinud haigestumine 27. Millal algab pretensiooni esitamise tähtaeg? · tootmise kuupäevast · müümise kuupäevast · parandusse saatmise kuupäevast 28. Mida näitavad triipkoodi esimesed numbrid? · kaupluse koodi · kaubagruppi
5. Mikroobsete toiduhaiguste tekkepõhjused . 1. Toit valmistatakse liiga varakult ja sailitatakse toatemperatuuril 2. Liiga aeglane jahutamine enne kulmikusse panemist 3. Ebapiisav toidu taaskuumutamise temperatuur 4. Patogeenidega saastunud kuumtoodeldud toiduainete ja konservide kasutamine 5. Liha ja lihatoodete mittetaielik kuumtöötlemine 6. Kulmutatud liha ja linnuliha mittetaielik sulatamine 7. Ristsaastumine tooretelt toiduainetelt 8. Kuuma toidu sailitamine temperatuuril alla 63 °C 9. Nakatunud toidukaitlejad 10. Toidu ülejaakide kasutamine 6. Toidujärelevalve korraldus Eestis Alates 1. juulist 2007 on toiduohutuse ja järelevalve korraldajaks Põllumajandusministeerium ning järelevalveasutuseks Põllumajandusministeeriumi haldusalas olev Veterinaar ja Toiduamet. Reguleerimise aluseks on toiduseadus, 178/2002 EÜ, EL määrused, EL direktiivid, EL otsused ja
5. Mikroobsete toiduhaiguste tekkepõhjused . 1. Toit valmistatakse liiga varakult ja sailitatakse toatemperatuuril 2. Liiga aeglane jahutamine enne kulmikusse panemist 3. Ebapiisav toidu taaskuumutamise temperatuur 4. Patogeenidega saastunud kuumtoodeldud toiduainete ja konservide kasutamine 5. Liha ja lihatoodete mittetaielik kuumtöötlemine 6. Kulmutatud liha ja linnuliha mittetaielik sulatamine 7. Ristsaastumine tooretelt toiduainetelt 8. Kuuma toidu sailitamine temperatuuril alla 63 °C 9. Nakatunud toidukaitlejad 10. Toidu ülejaakide kasutamine 6. Toidujärelevalve korraldus Eestis Alates 1. juulist 2007 on toiduohutuse ja järelevalve korraldajaks Põllumajandusministeerium ning järelevalveasutuseks Põllumajandusministeeriumi haldusalas olev Veterinaar ja Toiduamet. Reguleerimise aluseks on toiduseadus, 178/2002 EÜ, EL määrused, EL direktiivid, EL otsused ja
Ravi puudub ja haigestumisele järgneb praktiliselt 100% surm. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 3. BAKTERIAALSED TOIDUMÜRGISTUSED Bakteriaalse päritoluga toidumürgistuse peamised põhjused on: - toidu liiga pikk ettevalmistusaeg - liiga aeglane jahutamine - toidu kuumtöötlemise temperatuur ei olnud piisavalt kõrge - valmistoidu saastumine mikroorganismidega (ristsaastumine!) - ebapiisav kuumtöötlemise aeg - külmutatud liha ebaõige sulatamine - toidu säilitamine temperatuuri ohutsoonis - toidujääkide kasutamine - haiged töötajad Bakteriaalsed toidumürgistused liigitatakse toidutoksikoinfektsioonideks (tekivad siis kui inimene sööb elusaid mikroobe sisaldavat toitu ning toksiin eraldub mikroobide lagunemisel inimese organismis - nimet.endotoksiin) ja toiduintoksikatsioonideks (tekivad siis kui toidusse
b. Tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine Eesti Vabariigis c. Tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit 3. Kes on riskirühmad toidust tingitud haigestumistele? a. Lapsed ja vanad inimesed b. Meditsiiniõed ja arstid c. Kiirabipersonal 4. Toiduhügieeni ja enesekontrolli põhimõtteid rakendatakse kogu toidukäitlemisahela ulatuses, ehk piltlikult öeldes a. sõbralt sõbrale b. maalt linna c. laudast lauale 5. Ristsaastumine on a. toidu saastumine ristämblike või teiste võrkurlaste kaudu. b. otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt teisele c. ristmikul asuvast kiirtoidukohast haigustekitajatega saastunud toidu soetamise tulemus 6. Toidust tingitud haigestumistest saab kõige rohkem (>50%) alguse a. haigetelt toidukäitlejatelt b. toidu ülejääkide kasutamisest c
· Liiga aeglane (üle 2 tunni) jahutamine enne külmikusse panemist (Cl. perfringens!) · Ebapiisav toidu taas-kuumutamise temperatuur(26%) (õige 75°Cni 1 tunni jooksul, serv.Mitte alla 60°C) · Patogeenidega saastunud kuumtöödeldud toiduainete ja konservide kasutamine (17%) · Liha- ja lihatoodete mittetäielik kuumtöötlemine (15%) · Külmutatud liha ja linnuliha mittetäielik sulatamine (6%) · Ristsaastumine tooretelt toiduainetelt (6%) · Kuuma toidu säilitamine temperatuuril alla 63 °C (5%) · Nakatunud toidukäitlejad (4%) · Toidu ülejääkide kasutamine (4%) · Ülisuurte toidukoguste valmistamine (3%) Toidujärelevalve korraldus Eestis (Alates 1. juulist 2007) Toiduohutuse ja järelvalve korraldajaks on Põllumajandusministeerium ja järelevalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduamet. Järelevalve etteteatamata. VTA
vältimiseks, kõrvaldamiseks või nende tegurite viimiseks vastuvõetava tasemeni. Kontrollkriteeriumid- aeg, PH väärtus, temperatuur. Seire- planeeritud ja kindlate protseduuridena teostatav protsessi jälgimine käitleja poolt. Kriitiline punkt- käitlemisetapp või punkt, kus rakendatakse kontrolli, millega saab ennetada ja kõrvaldada ohtu. Korrigeeriv tegevus- abinõud, mis võetakse kasutusele juhul kui olukord kriitilises punktis on väljunud kontrolli alt. Ristsaastumine- mikroobide ülekandumine saastunud toidult (tavaliselt toortoidult ) teistele toitudele. Ristsaastumine võib toimuda saastunud ja saastumata toidu otsese kokkupuute tõttu, aga ka töötajate, seadmete ja vahendite, õhu jms kaudu. 2 1.2. TOIDUHÜGIEENI PÕHIMÕTTED Toiduohutuse tagamine. Abinõud tervisliku toidu valmistamiseks. valmistamiseks Abinõud, mis aitavad vähendada toidu saastumise riske. Nõuded personali hügieenile.
29. Peamised toidumürgistuse allikad 1. Toit on valmistatud liiga vara ette ning säilitatud toatemperatuuril 2. Enne külmikusse panekut on toit liiga aeglaselt jahutatud 3. Toitu pole taaskuumutatud piisavalt kõrgete temperatuurideni 4. Toidumürgistust põhjustavate bakteritega eelnevalt saastunud valmistoidu kasutamine 5. Toidu alavalmistamine 6. Sügavkülmutatud linnuliha sulatamiseks ebapiisav aeg 7. Ristsaastumine toorelt toidult valmistoidule 8. Kuuma toidu säilitamine temperatuuril alla 65°C 9. Nakatunud toidukäitlejad 10. Toidu ülejääkide kasutamine 30. Kümme toiduhügeeni reeglit 1. Pese käsi enne töö alustamist köögis ja pärast tualetis käimist, samuti üleminekul ühelt tööoperatsioonilt teisele 2. Kata vigastused kätel veekindla plaastriga 3. Igast tervisehäirest teata töökorraldajale. Ära kunagi köhi või nuuska toidu kohal 4
seose alusel, tekitajaks oli Salmonella enteritidis. Sekundaarselt haigestus lisaks veel üheksa inimest lasteaialaste leibkondades, laboratoorselt kinnitus neist diagnoos neljal juhul, tekitajaks oli samuti Salmonella enteritidis. Leedu päritoluga külmutatud supikanast avastati Salmonella enteritidis. Puhangu teket soodustasid järgmised asjaolud: kokkade toiduhügieenialased teadmised ei olnud piisavad, tõenäoliselt leidis aset ristsaastumine ebaõigete töövõtete ja tööpindade vale kasutamise tõttu. Tervisekaitseinspektsioon(2009). Nakkushaiguste esinemine ja immuunprofülaktika Eesti 2008.aastal. Lk 7. (29.09.10) 13 14 6 BOTULISM Botulism on lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja
See enesekontrolliplaan võiks olla teil käitlemisruumis seina peal, et oleks lihtne seda jälgida ja sellest ka pinni pidada. TOIDU FÜÜSIKALINE, KEEMILINE JA BIOLOOGILINE SAASTUMINE 1. BIOLOOGILISED (mikroobid ja nende toksiinid) - avastamine ainult laboratoorselt; Enamus toidust põhjustatud haigestumisi tuleneb bioloogilisest saastusest. Mõnikord võivad olla saastumise põhjuseks ka kasutatud nõud ehk ristsaastumine. Viirused, näiteks hepatiidid, võivad edasi kanduda toidu kaudu. Ka parasiite, näiteks trihhinelloosi põhjustajaid, võib samuti leiduda toidus. Bioloogiline saastumine on ka tungaltera, mis kahjustab rukist ning tekitab hallutsinatsioone ja krampe. Aga siiski, enamus toidust põhjustatud haigusi on tekitatud bakterite poolt. Järgmises osas kirjeldatakse neid toiduliike mis on kõige tõenäolisemad haiguste kandjad,
Valgustis kasutage selleks ettenähtud võimsusega pirni 7. Enne elektritööde tegemist lülitage elekter välja 8. Külma ilma korral ärge süsteemi liialt koormake 17. Bioloogilised ohutegurid need, millega kokkupuute oht tööl on suurem kui mujal ümbritsevas keskkonnas a. Mikroorganismid ja nende toksiinid, rakukultuurid, inimese endoparasiidid, kõrgemate taimede toksiinid, GMO-d jne b. Nakatumise viisid: · Ristsaastumine · Vaheperemehe kaudu · Õhu kaudu · Otsene kontakt (otsene-, kaudne-, piiskkontakt) Ohurühmad: · 1. Ei põhjusta inimese haigestumist, võivad põhjustada allergiaid · 2. Võivad põhjustada inimese haigestumist, ei kujuta nakkusohtu elanikkonnale. Olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. · 3
Valgustis kasutage selleks ettenähtud võimsusega pirni 7. Enne elektritööde tegemist lülitage elekter välja 8. Külma ilma korral ärge süsteemi liialt koormake 17. Bioloogilised ohutegurid – need, millega kokkupuute oht tööl on suurem kui mujal ümbritsevas keskkonnas a. Mikroorganismid ja nende toksiinid, rakukultuurid, inimese endoparasiidid, kõrgemate taimede toksiinid, GMO-d jne b. Nakatumise viisid: Ristsaastumine Vaheperemehe kaudu Õhu kaudu Otsene kontakt (otsene-, kaudne-, piiskkontakt) Ohurühmad: 1. Ei põhjusta inimese haigestumist, võivad põhjustada allergiaid 2. Võivad põhjustada inimese haigestumist, ei kujuta nakkusohtu elanikkonnale. Olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. 3. Võivad põhjustada tõsist inimese haigestumist, kujutavad ohtu elanikkonnale. Olemas
toiduaroomid, potentsiaalsed kantserogeensed ühendid 4. Bioloogilised ohud parasiidid, hallitused, pärmid, bakterid ja viirused. 5. Mikroobide kasvu takistusskeem. 6. Peamised patogeenid ja nende tekitatud tervisekahjustused (botulism, kampülobakterioos, listerioos). Botulism- Kampülobakterioos- allikad: linnuliha, saastunud vesi, toorpiim. Tunnused: kõrge palavik, kõhulahtisus, kõhukrambid Listerioos-kesknärvisüsteemi põletikud(meningiit) või soolepõletikud(gastroenteriit) 7. Ristsaastumine- kätelt suhu ja toitu, veest suhu ja toitu, ja saastuvad ained satuvad käe peale ja vette. ja selle vältimine.- osta kontrollitud vett, pese mitu korda päevas käsi, eriti siis kui tegeled toiduga v hakkad sööma, kindlalt pesta ka peale õueskäiku 8. Toidumürgituste ja nakkuste vältimine (sh pesu 4 toimetegurit). -Hoia toores liha eraldi valmistoodetest, väldi ristsaastumist -Jälgi toidu valmistamise ja säilivus aja puhul instruktsioone -Sobiv temperatuur külmkapis
b. Tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine Eesti Vabariigis c. Tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit 3. Kes on riskirühmad toidust tingitud haigestumistele? a. Lapsed ja vanad inimesed b. Meditsiiniõed ja arstid c. Kiirabipersonal 4. Toiduhügieeni ja enesekontrolli põhimõtteid rakendatakse kogu toidukäitlemisahela ulatuses, ehk piltlikult öeldes a. sõbralt sõbrale b. maalt linna c. laudast lauale 5. Ristsaastumine on a. toidu saastumine ristämblike või teiste ämblikuliste kaudu. b. otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt teisele c. ristmikul asuvast kiirtoidukohast haigustekitajatega saastunud toidu soetamise tulemus 6. Toidust tingitud haigestumistest saab kõige rohkem (>50%) alguse a. haigetelt toidukäitlejatelt b. toidu ülejääkide kasutamisest c
HAIGUSNÄHUD- pöörduda koheselt arsti poole! · Nõrkus · Isutus ja iiveldus · Oksendamine · Kõhuvalud · Kõhulahtisus · Palavik · Peavalu CAMPYLOBACTER JEJUNI- KAMPÜLOOS Nakkuse võib saada Lemmikloomadelt 5 Kriitilised toiduained Saastunud piim ja liha Vead toiduvalmistamisel Ebapiisav kuumtöötlemine Ristsaastumine toore lihaga Temperatuuri ja pH toime Eluvõimeline vees... Hävib temperatuuril üle...+70 kraadi pH< 4,0 hävib kuivatamisel LISTERIA MONOCYTOGENES-LISTERIOOS Kriitilised toiduained pehme juustu pealispin pasteedid. Pakendatud salat toorvorstid. Temperatuuri ja pH toime Paljuneb külmkapi temeratuuril, ka +0 C juures Hävib ...70 kraadisel kuumutamisel.......C 20 minutiga
või koguni oma töö. Sellepärast on kõigi toidu valmistamise ja käitlemisega seotute huvides täita toiduhügieeni kõige kõrgemaid norme. Kui teadvustada toiduhügieeni olulisust ja rakendada kõiki selle põhimõtteid oma töös, siis praktiliselt puudub võimalus saada toidumürgistuse puhangu põhjustajaks. Oluline on teada, et mikroobide kasvu, toksiinide moodustumist ja haigestu- mist soodustavad: · nakatunud inimese kontakt toiduga; · valmistoidu või toorme ristsaastumine; · seadmete mitteküllaldane sanitatsioon; · temperatuurireziimide rikkumine: a) toidu mitteküllaldane jahutamine, b) toidu mitteküllaldane kuumutamine jt. Põhjused, miks tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi on rohkem: · parem haiguste registreerimine; · laboridiagnostika on täienenud (seotud eelnevaga); · rohkem tootmist, et suurendada käivet; tapaliinidel on kiirused kasvanud; · inimesed on tundlikumad (statistika selle kohta puudub);
· õhu juurdepääs vajavad paljunemiseks hapnikku, vaakumpakendid, reguleeritud atmosfäär · toidu happesus mrineerimine, hapendamine · kiirgusenergia toidu säilimisaja pikendamine · keemilised ühendid säilitusained, antiseptilised ühendid, desinfitseerivad ühendid · mikroorganismide omavahelised suhted (konkurents) healoomulised suhted või konkureerivad 3. Kaupade kvaliteedi määramise meetodid. Ristsaastumine. Kaubaline naabrus. Kvaliteedi määramiseks teevad tootjad kas ise või lasevad teha pidevalt erinevaid teadusuuringuid. Kvaliteedi hindamisel on olulised sellised tegurid nagu toiteväärtus (kalorsus), bioloogiline väärtus, samuti sensomotoorsed omadused - kuju, välimus, värv, konsistents, maitse ja lõhn. Kvaliteedi hindamiseks kasutatakse kahte meetodit: 1. Sensomotoorne meetod · Kuulmine · Maitsmine · Haistmine · Kompimine 2
c. Tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit 3. Kes on riskirühmad toidust tingitud haigestumistele? a. Lapsed ja vanad inimesed b. Meditsiiniõed ja arstid c. Kiirabipersonal 4. Toiduhügieeni ja enesekontrolli põhimõtteid rakendatakse kogu toidukäitlemisahela ulatuses, ehk piltlikult öeldes a. sõbralt sõbrale b. maalt linna c. laudast lauale 5. Ristsaastumine on a. toidu saastumine ristämblike või teiste võrkurlaste kaudu. b. otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt teisele c. ristmikul asuvast kiirtoidukohast haigustekitajatega saastunud toidu soetamise tulemus 6. Toidust tingitud haigestumistest saab kõige rohkem (>50%) alguse a. haigetelt toidukäitlejatelt b. toidu ülejääkide kasutamisest c
b. Tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine Eesti Vabariigis c. Tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit 3. Kes on riskirühmad toidust tingitud haigestumistele? a. Lapsed ja vanad inimesed b. Meditsiiniõed ja arstid c. Kiirabipersonal 4. Toiduhügieeni ja enesekontrolli põhimõtteid rakendatakse kogu toidukäitlemisahela ulatuses, ehk piltlikult öeldes a. sõbralt sõbrale b. maalt linna c. laudast lauale 5. Ristsaastumine on a. toidu saastumine ristämblike või teiste ämblikuliste kaudu. b. otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt teisele c. ristmikul asuvast kiirtoidukohast haigustekitajatega saastunud toidu soetamise tulemus 6. Toidust tingitud haigestumistest saab kõige rohkem (>50%) alguse a. haigetelt toidukäitlejatelt b. toidu ülejääkide kasutamisest c
K - - B Ebapiisaval jahutusrežiimil Kiire jahutamine temperatuurini ** mikroorganismide paljunemine Vahesäilitamine F - - K - - B Ristsaastumine või mikroorganismide Toitude katmine ja säilitamine paljunemine ebaõigel temperatuuril piisavalt eraldi. Külmaahela säilitades katkematuse tagamine Taaskuumutamine F Osised seadmelt/pindadelt Heas korras seadmed ja pinnad K Pesulahuse jäägid seadmes Piisav loputus (toimiv pesemise- ja
mittesoovitavad lisandid Praadimis- ja fritüürõlide piisava sagedusega vahetamine ja seadmete puhtus. Ülekuumutamise vältimine B Ebapiisaval kuumtöötlemisel mikroorganismide ellujäämine Piisav aeg ja temperatuur kuumtöötlemisel ** Jahutamine F Ehted, juuksekarvad töötajatelt, osised seadmetelt Töötajate hügieeniteadmiste järgmine, seadmete korrasolek K-- B Ebapiisaval jahutusreziimil mikroorganismide paljunemine Kiire jahutamine temperatuurini ** Vahesäilitamine F - - K-- B Ristsaastumine või mikroorganismide paljunemine ebaõigel temperatuuril säilitades Toitude katmine ja säilitamine piisavalt eraldi. Külmaahela katkematuse tagamine Taaskuumutamine F Osised seadmelt/pindadelt Heas korras seadmed ja pinnad K Pesulahuse jäägid seadmes Piisav loputus (toimiv pesemise- ja desinfitseerimiseplaan) B Ebapiisaval kuumtöötlemisel mikroorganismide ellujäämine Piisav aeg ja temperatuur kuumtöötlemisel ** Kuumsäilitamine F Ehted, juuksekarvad töötajatelt, osised seadmetelt
mikroorganismide ja haigusetekitajate kasvuks. Toit peab läbima nn ohtliku tsooni võimalikult kiiresti. Suur kogus toitu jahtub aeglaselt. Selleks võib toitu jahutada kõigepealt ca 1,5 tundi õhutatavas ruumis, kuni toidu temperatuur langeb umbes 60 °C. Seejärel tuleks toit kiiresti jahutada temperatuurini alla 10 °C. Jahtumise ajal peab toit olema kaetud või kaitstud õhu kaudu saastumise eest (ristsaastumine!). Jahutamisel võib kasutada järgmisi võtteid: toidu jagamine väiksemateks tükkideks, toidu segamine jahutamise ajal, jahutamine vee- või jäävannis, jahutamine selleks ettenähtud jahutuskambris jm. Ärge asetage kuuma toitu külmikusse, sest see põhjustab temperatuuri tõusu külmikus, k.a külmikus olevates toitudes ja rikub seega külmaahela järjepidevust. 36. Kirjelda toidu hinna kujundamist. Milliseid kadusid roaportsjoni
Sellepärast on kõigi toidu valmistamise ja käitlemisega seotute parimates huvides täita toiduhügieeni kõige kõrgemaid norme. Kui teadvustada toiduhügieeni olulisust ja rakendada kõiki toiduhügieeni põhimõtteid oma töös, siis praktiliselt puudub võimalus saada toidumürgistuse puhangu põhjustajaks. Oluline on teada, et mikroobide kasvu, toksiinide moodustumist ja haigestumist soodustavad: nakatunud inimese kontakt toiduga;valmistoidu või toorme ristsaastumine;seadmete mitteküllaldane sanitatsioon; temperatuuri reziimide rikkumine: a) toidu mitteküllaldane jahutamine b) toidu mitteküllaldane kuumutamine jt. 5.2 Põhjused,miks tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi on rohkem? parem haiguste registreerimine; labordiagnostika on täienenud (seotud eelnevaga); rohkem tootmist, et suurendada käivet; tapaliinidel on kiirused kasvanud; inimesed on tundlikumad (statistika selle kohta puudub);
väljastatakse vastavalt kõrvalsaaduse kategooriale (näit. 1. kat suunatakse hävitamisele esimese kategooria käitlemise ettevõttesse; 2. kat suunatakse töötlemisele teise kategooria käitlemise ettevõttesse, sõnnik/seedetrakti sisu sõnnikuhoidlasse; 3. kat suunatakse lemmiklooma toidu töötlemise ettevõttesse, väljastatakse ettevõttest toore lemmikloomatoiduna, töötlemise ettevõttesse, jne), siis nende kogumisel tekkimiskohas, on välistatud nende ristsaastumine (3. kategooria kogumisnõusse ei panda 1. ja 2. kategooriat ja 2. kategooria materjali ei saastata 1. kategooriaga). 3. Kõrvalsaadused kogutakse ja hoitakse suletavates, selleks ettenähtud lekkimiskindlates nõudes, mis on kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. Alus: 852/2004, II lisa, VI pt, p2, 142/2011, VIII lisa, I pt, 1. jagu p 1 ja 2 4. Kõrvalsaaduste eraldamise/kogumise kohtades on kogumisnõud nõuetekohaselt märgistatud,
Dekontaminatsioon ehk saasteärastus on protsess, millega neutraliseeritakse või eemaldatakse ohtlikud ained inimestelt või varustuselt. Kemikaalide eemaldamine nahalt on tähtis kahel põhjusel: vältimaks edasist imendumist ning selle järgnevat toksilisust, kuna paljud ühendid lõhuvad naha terviklikkuse ning moonduvad imendumise järel süsteemseteks toksiinideks; vältimaks teiste inimeste või varustuse saastumist ühenditega, mis on patsiendi nahal või riietel (ristsaastumine). Dekontaminatsiooni protseduuri tüüp sõltub situatsioonist. Kõiki riideid eemaldades eemaldub ka enamik saasteainetest, suurem osa puhastamisest saab tehtud suure hulga veega lahjendamisel. Vahel on vaja kasutada mõõduka tugevusega seepe, et eemaldada õli või rasvaseid aineid. Sündmuse juhi esmaseks ülesandeks peaks olema tagada saabuvate jõudude, kannatanute ja laiema üldsuse ohutus. See hõlmab endas kuuma tsooni ehk ohuala rajamist, kus on suurenenud
annaabi.ee 
